osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina. Linnakindlustustest on ainult Tallinnas säilinud ulatuslikke osi. Kindlustustöid alustati umbes a.1265; kindlustuste intensiivne ümberehitamine ja täiustamine toimus alates a. 1311. Tallinna kindlustuste osadest on tuntumad XVI saj alguses ehitatud, hiljem veel kõrgendatud võimas torn Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta.
7 Keskse soojusvarustusega kamberkuivati: 1 – kambri täiteava, 2 – niisutusauru toru, 3 – kalorifeerid, 4 – värske õhu kanal, 5 – heitõhu kanal, 6 – ventilaator, 7 – kuiv- ja märgtemperatuuri andurid, 8 – õhusuunamispõll 8 Õhukatlaga kamberkuivati 9 Tunnelkuivati 1 – staapel, 2 – tsentrifugaalventilaator, 3 – kalorifeer, 4 – elektrimootor 10 Lintkuivati 1 – kuivatatava materjali püüdevõrk, 2 – tsentrifugaalventilaator, 3 – materjali kandev kettrest 11 Sumblimatsioonikuivati 1 – kuumutatavate plaatide ja kuivatatava materjali paigaldamisriiulitega sublimaator, 2 – sublimaatorist väljaimetava auru külmutusjahuti, mis on
teravkaarsed aknad. Seintel näeme Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid vapitahvleid XX sajandi algusest. Loodetiivas paikneb omapärane orv - rituaalne kätepesukoht. Viimase kõrval asub rikkalikult profileeritud palestikuga portaal, mille kaudu pääseme linnuse esinduslikku peasaali. Pidurefektoorium (7) on arhitektuuri meistriteos. See kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse - kõrgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid
võlviroiete kasutamisega. Pidurefektoorium Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Tegu on linnuse väiksuse tõttu algusest peale polüfunktsionaalse ruumiga, mis eeskätt täitis linnuse kiriku ilmalikele koguduseliikmetele mõeldud osa funktsiooni. Jumalateenistuste vaheaegadel oli see ruumiosa vajadusel kasutusel nii piiskopinõupidamiseruumi kui ka refektooriumina. Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse - kõrgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. 20
süttivast tolmust puhastada vähemalt kaks korda kuus, intensiivse tolmu tekke korral neli korda kuus. Kütteseadmed Paikne kütteseade või katlamaja peab vastama tema ehitusprojektile (vt kirjanduse loetelust nr 1, 20). Puidutöötlemisettevõtte katlamaja või muu kütteseadme korsten tuleb varustada sädemepüüdjaga. Enne kütteperioodi algust tuleb katlamajad, kalorifeer- ja kohalikud kütteseadmed hoolikalt üle Vaadata ning korrastada. Mittekorras ahjude ja kütteseadmete kasutamine on keelatud. Kütteseadmete ja nende korstnate puhastamisel tuleks juhinduda “Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded” sätetest (vt kirjanduse loetelust nr 3). Katlamajades on keelatud: Jätta mitteautomatiseeritud töötavaid katlaid järelevalveta; Teha katlaseadmete hooldusega mitteseotud töid;
pääseb linnuse esinduslikku peasaali. Peakorrusel asuvad piiskopi kolm eluruumi, kabel, köögiga varustatud söögisaal, dormitoorium ja magamisruumid (Aluve,1993). 2.1.3. Pidurefektoorium Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Jumalateenistuste vaheaegadel oli see ruumiosa vajadusel kasutusel nii piiskopinõupidamiseruumi kui ka refektooriumina. Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all) (Kuressaare piiskoplinnus, kuupäev puudub). 12 Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Kagupoolseimat piilarit ümbritseb massiivne kaheksatahuline laud, mille ümber toimusid mnikord piiskopkonna
ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina. Linnakindlustustest on ainult Tallinnas säilinud ulatuslikke osi. Kindlustustöid alustati umbes a.1265; kindlustuste intensiivne ümberehitamine ja täiustamine toimus alates a. 1311. Tallinna kindlustuste osadest on tuntumad XVI saj alguses ehitatud, hiljem veel kõrgendatud võimas torn Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta. Alates XIII saj lõpust hakati ehitama Saksa ordu arhitektuurile iseloomulikke konvendihooneid.
suunata varjus olevate ruumide kutmiseks. Ohkkutte susteemi saab juurde lisada jahutuse, niisutuse, puhastuse seadmeid, siis on tegemist juba ohu konditsioneerimisega. Joonisel 92 c, lk17 on toodud tuupiline ohkkutte susteem, milles kasutatakse soojustagastit valisohu temperatuuri tostmiseks enne kaloriiferisse juhtimist. Tavalised ohkkutte seadmed on koondatud uhte kulmkapisuurusesse agregaati ja sinna sisse kompaktselt paigaldatakse kalorifeer kulma ohu ettesoojendamiseks, ventilaatorid, filtrid oupuhastamiseks ja ka soojustagasti. Kutteks vajaliku ringlusohu ringiajamiseks ja ta arvutatakse ringlusohu hulga jargi. 3 ventilaatorid, pea ventilaator-ringlusohu ringiajamiseks, uks on sisse puhke ventilaator, teine valjatombe ventilaator. Sellist susteemi, kus on 3 ventilaatorit nim mehaaniliseks ehk sund ohku liikumisega ohu kutte susteem. Kanalite sobivama paigutuse seisukohalt tuleks ventilatsioonis seade
Raidkunsti teosteks muutusid etikukivid peamiselt just renessanssperioodil, 16. sajandil. Ükski keskaegsetest elamutest pole säilinud tänaseni küll terviklikult, kuid väiksemal või suuremal määral ümberehitatult on neid säilinud massiliselt. Ligikaudu kaks kolmandikku keskaegsetest elamutest on ümberehitatuna või uute hoonete koosseisus fragmentidena säilinud. Väga paljudes hoonetes on säilinud peaportaal, eeskoja aknad, talalagesid, tõstemehhanismid, kalorifeer, kaubaluugid, siseportaal jms. Ainult keskajast pärinevaid etikuid polnud terviklikuna säilinud, kuna 19. sajandi alguses nõuti tänavate laiendamise eesmärgil kõigi etikute lammutamist. Küll on säilinud aga arvukalt etikukive. Tänapäeval on mitmeid keskaegseid elamuid või nende elemente restaureeritud, taastades nende algsele lähedase sise- ja väliskuju. Paremad terviklikud näited on Tallinna Linnateatri hoone Lai 23, Matkamaja Raekoja plats 18 ning restoran Gnoom Vana turg 6
· Kvalitatiivne reguleerimine, siin muudetakse ruumidesse antava õhu parameetreid · Kombineeritud reguleerimine, siin muudetakse nii õhu hulka kui ka selle parameetreid. 65 · Zaluziirest 5. niisutuskamber · soojutatud klapp 6. jahutuskamber · õhupuhastusfilter 7. kalorifeer · kalorifeer 8. ventilator praktikas võib olla nii esimese kui ka teise kalorifeeri juures soojustagasti!!!!! 9. mürasummuti 7.8 Hoone veevarustuse süsteemi osad, veevarustussüsteemide liigitus, kasutatavad materjalid ja seadmed (sh lisaseadmed). Süsteemi projekteerimise alused ning ehitustehnoloogia. Kui see küsimus ka insenerieksamile tuleb siis väheke konkretiseeritumalt, et
annaabi.ee 
