Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia ba...
7 Keskse soojusvarustusega kamberkuivati: 1 – kambri täiteava, 2 – niisutusauru toru, 3 – kalorifeerid, 4 – värske õhu kanal, 5 – heitõhu kanal, 6 – ventilaator, 7 – kuiv- ja märgtemperatuuri andurid, 8 – õhusuunamispõll 8 Õhukatlaga kamberkuivati 9 Tunnelkuivati 1 – staapel, 2 – tsentrifugaalventilaator, 3 – kalorifeer, 4 – elektrimootor 10 Lintkuivati 1 – kuivatatava materjali püüdevõrk, 2 – tsentrifugaalventilaator, 3 – materjali kandev kettrest 11 Sumblimatsioonikuivati 1 – kuumutatavate plaatide ja kuivatatava materjali paigaldamisriiulitega sublimaator, 2 – sublimaatorist väljaimetava auru külmutusjahuti, mis on
Tartu Kutsehariduskeskus Metallitöötluse osakond Tanel Ingermann KURESSAARE LINNUS Referaat Juhendaja:Pille Kessel Tartu 2009 Sissejuhatus Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Linnus on üldiselt hästi säilinud ja siin võib külastaja tunda tõelise keskaja hõngu. Konvendihoone ruumide planeering ühtib täiesti Radzyni Chelminski ordukonvendihoonega, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest eriti Malborgist. Kuressaare linnuse ajaloost Kuressaare linnus on ehitatud XI sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste asemele. Kuressaare XIII saj. ringmüürkastell kuulub tsentraaltorniga kastellitüübi hulka. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond Saarem...
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mill...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID TULETÕRJE VEEVÄRK AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID SUITSUTÕRJE PIKSEKAITSE VALVE KORRALDAMINE Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et kindlust...
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimistöö Kertu Nõmm 8s klass Juhendaja: Kadri Polski Pärnu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. LINNUSE AJALOOST.............................................................................................................5 1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559)..................................................................................5 1.2. Taani aeg (15591645)......................................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710)................................................................................
ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina. Linnakindlustustest on ainult Tallinnas säilinud ulatuslikke osi. Kindlustustöid alustati umbes a.1265; kindlustuste intensiivne ümberehitamine ja täiustamine toimus alates a. 1311. Tallinna kindlustuste osadest on tuntumad XVI saj alguses ehitatud, hiljem veel kõrgendatud võimas torn Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta. Alates XIII saj lõpust hakati ehitama Saksa ordu arhitektuurile iseloomulikke konvendihooneid.
suunata varjus olevate ruumide kutmiseks. Ohkkutte susteemi saab juurde lisada jahutuse, niisutuse, puhastuse seadmeid, siis on tegemist juba ohu konditsioneerimisega. Joonisel 92 c, lk17 on toodud tuupiline ohkkutte susteem, milles kasutatakse soojustagastit valisohu temperatuuri tostmiseks enne kaloriiferisse juhtimist. Tavalised ohkkutte seadmed on koondatud uhte kulmkapisuurusesse agregaati ja sinna sisse kompaktselt paigaldatakse kalorifeer kulma ohu ettesoojendamiseks, ventilaatorid, filtrid oupuhastamiseks ja ka soojustagasti. Kutteks vajaliku ringlusohu ringiajamiseks ja ta arvutatakse ringlusohu hulga jargi. 3 ventilaatorid, pea ventilaator-ringlusohu ringiajamiseks, uks on sisse puhke ventilaator, teine valjatombe ventilaator. Sellist susteemi, kus on 3 ventilaatorit nim mehaaniliseks ehk sund ohku liikumisega ohu kutte susteem. Kanalite sobivama paigutuse seisukohalt tuleks ventilatsioonis seade
Raidkunsti teosteks muutusid etikukivid peamiselt just renessanssperioodil, 16. sajandil. Ükski keskaegsetest elamutest pole säilinud tänaseni küll terviklikult, kuid väiksemal või suuremal määral ümberehitatult on neid säilinud massiliselt. Ligikaudu kaks kolmandikku keskaegsetest elamutest on ümberehitatuna või uute hoonete koosseisus fragmentidena säilinud. Väga paljudes hoonetes on säilinud peaportaal, eeskoja aknad, talalagesid, tõstemehhanismid, kalorifeer, kaubaluugid, siseportaal jms. Ainult keskajast pärinevaid etikuid polnud terviklikuna säilinud, kuna 19. sajandi alguses nõuti tänavate laiendamise eesmärgil kõigi etikute lammutamist. Küll on säilinud aga arvukalt etikukive. Tänapäeval on mitmeid keskaegseid elamuid või nende elemente restaureeritud, taastades nende algsele lähedase sise- ja väliskuju. Paremad terviklikud näited on Tallinna Linnateatri hoone Lai 23, Matkamaja Raekoja plats 18 ning restoran Gnoom Vana turg 6
· Kvalitatiivne reguleerimine, siin muudetakse ruumidesse antava õhu parameetreid · Kombineeritud reguleerimine, siin muudetakse nii õhu hulka kui ka selle parameetreid. 65 · Zaluziirest 5. niisutuskamber · soojutatud klapp 6. jahutuskamber · õhupuhastusfilter 7. kalorifeer · kalorifeer 8. ventilator praktikas võib olla nii esimese kui ka teise kalorifeeri juures soojustagasti!!!!! 9. mürasummuti 7.8 Hoone veevarustuse süsteemi osad, veevarustussüsteemide liigitus, kasutatavad materjalid ja seadmed (sh lisaseadmed). Süsteemi projekteerimise alused ning ehitustehnoloogia. Kui see küsimus ka insenerieksamile tuleb siis väheke konkretiseeritumalt, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
