7.3 Valgusüntees. Uus õpik lk 109 - 113 TRANSKRIPTSIOON JA TRANSLATSIOON Vasta küsimustele lõigu põhjal! a) Milleks vajab inimene valke? Mis juhtub, kui inimene vajab mingit valku? b) Millega algab ja kus toimub valgusüntees? c) Mis viib informatsiooni tsütoplasmasse? Mis ülesanne tal veel on? Iga elusorganism sünteesib vajalikud valgud Valkude süntees algab mRNA sünteesiga vaid 20 aminohappest. Arvatakse, et inimese rakutuumas ehk transkriptsiooniga. Valmis organismis sünteesitavaid valke on u 40 000. mRNA liigub tuumast tsütoplasmasse. Tsüto- Valke vajatakse muu hulgas lihaste ehitus- plasmas ühinevad omavahel mRNA ja ribosoom aineks, ensüümide ja hormoonide tootmiseks
lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Signaalvahendiks on mõni treeningus tekkinud ainevahetuse produkt aine, raku purunemisel tekkiv komponent molekul Lihasmassi suurenemine: ei ole selge, mis põhjustab lihase suurenemise · Muuta olemasolevaid lihaskiude (rakke) suuremaks hüpertroofia · Luua juurde uusi lihaskiude (rakke) hüperplaasia Lihase ehitus: lihas lihaskiud müofibrill müofilament aktiin müosiin ristisillake
C-ga) • Milline on RNA ehitus? Kus asub RNA rakus? Üheahelaline spiraal, koosneb nukleotiididest (riboos, fosfaatrühm, lämmastikalus)4 erinevat lämmastikalust(adeniin (A), uratsiil (U), guaniin (G), tsütosiin (C).), lühemad ahelad, kuju vastab ülesandele, 3 tüüpi RNAd( mRNA, tRNA ja rRNA),kopeerib DNAs säilitatud pärilikku infot ja toimetab selle vajalikku kohta, valgusüntees, leidub rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides ja tsütoplasmas. Bakteritel ainult tsütoplasmas • Mille poolest erineb RNA DNAst? DNA RNA Kaheahelaline, kaksikspiraal Üheahelaline Nukleotiidid: Nukleotiidid:riboos,fosfaat, desoksüriboos,fosfaat,lämmastik lämmastik
t 1 koodon moodustab 3 nukleotiidi. Nt AAA; AUG;CCC 2) 1 koodon määrab ära ühe aminohappe paigutuse valguahelas e polüpeptiidahelas. 3) Geneetiline kood on kordumatu, s. t 1 nukleotiid saab kuuluda vaid ühe tripleti koosseisu. 4) Gen. Koodi isel. Sünonüümsus, s. t teatud aminohapped on ära määratud paljude triplettide poolt (millel samad omadused) 5) Triplett AUG on algustriplett e. initsiaatortriplett. Selle tripleti jõudmisel ribosoomi teatud prk-da käivitub valgusüntees. 6) Tripletid UAA, UGA, UAG on nn nonsense e mõtetud tripletid, s. t neile ei vasta ühtegi aminohapet. Mõtetute triplettide ül-ks on katkestada valgusüntees. Valgusüntees e translatsioon toimub ribosoomides. Vajalikud tingimused selle toimumiseks: 1. Peab olema mRNA 2. Peab olema tRNA molekule 3. On vaja ribosoomi rRNA suuri ja väikeseid alamüksusi, neid sünteesitakse tuumakeses 4. Peab olema esindatud piisaval hulgal põhiaminohappeid 5
Rh(reesus) postiivne veregrupp Märgitakse suurte tähtedega A, C, K, L Märgitakse väikeste tähtedega a, c, k, l *Genotüübis on kõik geenid paaridena, sest üks on isalt ja teine emalt (aa, Aa). Homosügootne genotüüp: AA;aa. Heterosügootne genotüüp: Aa MOLEKULAARBIOLOOGIA-uurib pärilikuse molekulide tasemel. *Pärilikuse aluseks on kolm protsessi: 1.DNA replikatsiooni 2.Transkriptsioon-> m,t,r-RNA 3.Translatsioon e. valgusüntees geen->mRNA->valgusüntees->tunnus/omadus *DNA ühik on geen *Interfaasis toimub DNA replikatsioon *valgu molekulis on peptriidside *DNA polüperaasi tagajärjel vesiniksidemed katkevad ja kujunevad välja kaks identset DNA molekuli. T AGT T A GC | | | | | | | | ATCA A T C G TAGT T A GC | | | | | | | | AT CAA T CG *Matriidsüntees-ühe biomolekuli monomeerie järjestuse alusel teise bimolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkirptsioon ja trantslatsioon
12)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS – sorteeritakse ja pakitakse valke 3) RAKUMEMBRAAN – ümbritseb ja kaitseb rakku 4) MITOKONDER – Raku jõujaamad, toodavad energiat 1)RIBOSOOMID – Toimub valgusüntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma – täidab rakku, poolvedel mass 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport ja süntees 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK – ainete transport 3)RAKUTUUM – seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku tegevust
1)TSENTRIOOL 2) GOLGIKOMPLEKS sorteeritakse ja pakitakse valke 1)RIBOSOOMID Toimub valgusüntees 3) RAKUMEMBRAAN ümbritseb ja kaitseb rakku 2)KAREDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete 4) MITOKONDER Raku jõujaamad, toodavad energiat transport ja süntees 5)RAKUPLASMA e. tsütoplasma täidab rakku, poolvedel mass 3)RAKUTUUM seal paiknevad kromosoomid, juhib ja suunab raku 6)SILEDAPINNALINE TSÜTOPLASMA VÕRGUSTIK ainete tegevust
5) Tsütoplasma võrgustik: · Ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) toimub rakusisene ainete liikumine. Toetub tuumale. Siledapinnaline ER: o Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen) · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnaline ER o Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. 6) Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksustest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. U 6000 ribosoomi ühes rakus. · Valgusüntees. 7) Golgi kompleks ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. U 10 golgi kompleksi ühes rakus. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustumine · Lüsosoomide moodustumine.
Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. (Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente jm) TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK Selle kaudu toimub rakusisene ainete liikumine-ainete süntees ja transport SILEDAPINNALINE-sünteesitakse süsivesikuid ja lipiide ja nende transport KAREDAPINNALINE-valgusüntees ja transportimine valgu pakendamiskohta RIBOSOOM Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine (Lüsosoomide moodustumine) LÜSOSOOMID Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt
mRNA seostub paljude ribosoomidega, et sünteesida palju valke.Translatsioonil valmib valgu esimest järku struktuur. 2,3,4 järku struktuurid valmivad Golgi kompleksis. Kui geenilt toimub transkriptsioon,siis see geen AVALDUB,sest tekib vastav valk. On geene mis avalduvad: Alati kõigis rakkudes, Kindla koe rakkudes, Teatud eluetapil, Mitte kunagi. Geen EI AVALDU, kui promootorpiirkonnas on REPRESSORVALK.(see ei lase RNA- polümeraasil tegutseda) Geneetiline good ja valgusüntees Kuidas RNA abilvalku tehakse? *GENEETILINE KOOD on võtmeks. *3 järjestikulist mRNA nukleotiidi moodustavad 1 koodoni *need 3 nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse Geneetiline kood: AUG GCG -mRNA () µ - - (µ) - µ . µµ . µ µµ µ µ, µ,, µ µ µµ µ µ µ µµ µµ - - µ µµ µ µ µ 3000-4000 µ. µ µ, , µµ µ , µ µ
· Tagab toitainete laialikandumise rakus · Jääkainete eritsumiskoht · Sisaldab varuaineid, ainevaheliste objektide pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK : endoplasmaatiline retiikulum; rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline ER : membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub : · Bioaktiivsete ainete süntees · Paiknevad mõned hormoonid · Ei paikne ribossoome Kaderdapinnaline ER : kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees RIBOSOOMID : koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA'd ning valgumolekude. · Valgusüntees paneb valgu kokku GOLGI KOMPLEKS : ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse · Rakumembraani ja rakuskesta moodustamine · Süsosoomide moodustumine LÜSOSOOMID : ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekese.
-Tsütoplasma: -Poolvedel raku sisaldis, koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest -Seob rakuorganellid ja tumma kindlaks tervikuks, kindlustab koostöö -jääkainete eritumiskoht -sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente -Tsütoplasmavõrgustik: -mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine -Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees -Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees -Ribosoomid: -sisaldab rRNAd ja valgumolekule, valgusüntees -Golgi kompleks: -ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgusikust -valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse -rakumembraani ja rakukesta moodustamine -lüsosoomide moodustumine -Lüsosoomid: -ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed
Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Karedapinnaline ER - valgusüntees Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid - Lagundavad surnud ja mittevajalikke rakustruktuure - Rakusisene seedimine Mitokonder - varustab rakku energiaga Tsütoskelett - hoiab raku kuju - kindlustab raku liikumise Tsentrosoom - Ainult loomarakkudel - olulised rakujagunemisel TAIMERAKK
MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe
Taime- ja loomaraku võrdlus SARNASUSED Nii taime- kui loomarakul on rakutuum Tähtsus: · Pärilik informatsioon · Juhib rakutegevust · Reguleerib rakus toimuvaid Protsesse. Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju. Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine ja energiavahetus. a)Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välisme...
RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom, geen, genoom. Vastus: Kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu)) geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5. Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid, mis on info ülekandel aluseks): ◦ replikatsioon; ◦ transkriptsioon;
suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on võimalik inimene ära kirjeldada(22keha+2sugu)) geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. 5.Matriitssünteesid (nende toimumise koht rakus, aeg, läbiviivad ensüümid, mis on info ülekandel aluseks): Matriitssünteesid on sünteesid, mis toimuvad olemasoleva ahela alusel.
kasutatakse raku sees/väljas Lüsosoomid hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, happelises keskkonnas hüdrolüüs Autofaagia mittevajalikke rakustruktuuride / rakkude lagundamine. Nälja korral (ja veel mõned, uuri järgi) Heterofaaagia algloomade toitumine. Õgirakkude toime imetajates (sh inimeses) Ribosoomid Kõige väiksemad ja arvukamad rakustruktuurid. Valkudest ja RNA-ST (rRna) koosnevad kompleksid. Ülesanne on valgusüntees. Katalüüsib aminohapete vahelisi peptiidsideme teket valk. Mitokonder 2 membraani. Ülesanne on rakuhingamine energia tootmine (ATP kujul) glükoosi ja hapniku abil(jääkprodukt süsihappegaas). Olemas ainult päristuumsetes rakkudes. On oma DNA, ribosoomid, valgusüntees. Vana mitokondri sisse tekib mitu uut. Mitokondril ja kloroplastil on oma DNA! Vakuoolid olemas kõigis päristuumsetes rakkudes, suur tsentraalvakuool moodustub ainult taimerakkudes
toimub transportvalkudega Pinotsütoos- vedelike omastamine rakumembraani sissesopistmise teel Fagosütoos- tahkete ainete omastamisel rakumembraani sissesopistumise teel 8. Tea tsütoplasmavõrgustiku (2tüüpi) , ribosoomide, mitokondrite, Golgi kompleksi, lüsosoomide ehitust ja ülesandeid. (õpik lk 80-83, slaidid) Ribosoomid- toimub valgusüntees Mitokonder- vajaliku energia tootmine rakule Golgi kompleks- valkude töötlemine ja pakkimine Lüsosoomid- mitte vajalike rakuosade- ja ainete lagundamine siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- süsivesikute kogumine ja transport Karedaapinnaline tsütoplasmavõrgusti- toimub valgusüntees 9. Selgita tsütoplasma ja tsütoskeleti koostist ja ülesandeid. (õpik lk 84-85, slaidid)
· Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees. · Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsioniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid RNA ja ribosome. ÜLESANDED: mitokondris toimub raku hingamine, st. glükoosi
Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus suhkrujä...
Tahke aineosakese neeldumine rakku Vedelikus lahustunud aineosakeste neeldumine rakku Selle puhul rakumembraan sopistub sisse ja aine haaratakse tsütoplasmasse 11.Võrdle. Organell Ehitus Ül KARE ER Koosneb membraanidest, mis Kindlustavad ainete rakusisese mood kanaleid ja tisternikesi. liikumise. Valgusüntees, mis On ühenduses toimub ribosoomidel. tuumamembraanidega. Membraanidele kinnituvad ribosoomid. SILE ER Sarnaneb ehituselt karedaga. Kindlustav ainete rakusisese Membraanidel paiknevad liikumise. Membraanidel ensüümidega põiekesed
RAKUEHITUS Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine
Replikatsioon matriitssüstees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. ( DNA süntees) Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees.(RNA süntees) Translatsioon infotõlkimine ja valgusüntees Geneetiline kood süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse mRna vahendusel proteiine. DNA polümeraas teostab ka ``vigade parandust`` ehk reparatsiooni, mis kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga. RNA polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni.
Replikatsioon, ehk DNA süntees protsess toimub rakutuumas. Protsessis osaleb kindel konkreetne ensüüm DNA polümeraas. Toimub enne rakujagunemist. Esineb nii meioosi, kui mitoosina. Tulemusena toimub info edasikandmine emarakult tütarrakule. DNA'l on info valkude sünteesi kohta. DNA on tuumas. Valgud sünteesitakse ribosoomides. Ribosoomid asuvad tsütoplasmas. MRNA kopeerib päriliku info DNA'lt ja viib selle ribosoomidele, kus toimub valgusüntees. Promootor käivitab transkriptsiooni. RNA polümeraas käivitab transkriptsiooni. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui tRNA molekulid.
Geneetika-teadus pärilikkusest| pärilikkus-organismide genofondi pärandumine| genoom- liigile omane geneetiline materjal(krom.arv)|genotüüp-organismi kõik geenid ühes rakus| fenotüüp-organismi kõik tunnused|geen-pärilikkustegur|Replikatsioon-DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, protsess on mitoos|Transkriptsioon- on RNA molekuli süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal, teda teostab ensüüm- RNA polümeraas|Translatsioon- ehk valgusüntees toimub ribosoomides. Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet|
rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunemine päristuumseteks, eeltuumseteks ja mitterakulisteks (viirused) objektideks raku ehituse ja talitluse lehel 4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5. Mitokondri ja kloroplasti võrdlus: kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid on raku jõujaamad (hingamine raku tasandil); kloroplast taimedel, mitokonder loomadel. Sisaldavad RNA molekule ning toimub valgusüntees. 6. Transpordiviisid: 1) Aktiivne- Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. 2) Passivne- Molekulid liiguvad kõrgemalt madalamale. Valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. 7. Histoon on kromosoomi valk, mis kaitseb DNA-d ning aitab kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida.
Nii saab iga rakk endale jälle eeskirja kuidas endale vajalikke valke toota. DNA on isekas ta tahab ainult ennast paljundada. RNA RNA on polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A-U ja C-G. RNA on palju lühem kui DNA RNA tekib rakutuumas DNA eeskirjade kohaselt Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: -Informatsiooni RNA (wRNA) Toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on tuumast väljapool, membraanidel. -Transport RNA (tRNA) Toob aminohappeid ribosoomi (aminohape tuleb toidust) -Ribosoomi RNA (rRNA) Moodustab ribosoomi ( on ribosoomi ehitusmaterjal). rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks (töötab nagu ensüüm)- reguleerib protsessi e. Valgusünteesi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. DNA ja RNA sarnasused: -polümeerid -omavad fosfaatrühma ja lämmastikalust -4 erinevat lämmastikalust -tekivad rakutuumas
Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline Lämmastikalused: A-T, G-C Lämmastikalused: A-U, G-C mRNA- viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse tRNA- toob ribosoomidesse sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA- kuulub ribosoomi ehitusse Eeltuumsetel ehk prokarüootidel puudub rakutuum, ehk neil asub pärilikkuseaine tsütoplasmas. Päristuumsete ehk eukarüootide rakkudes on tuum, kus asub pärilikkuseaine ning mida
BIOLOOGIA: PÄRILIKKUS Geneetika teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusega Geen kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) Geeni esinemise vorm Fenotüüp Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD geenid ja keskkond Transkriptsioon mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb terminaatorpiirkonnas 5) DNA taastab kuju (A-U; T-A; G-C;) VALGU SÜNTEES e. TRANSLATSIOON mRNA- määrab ara valgu aminohappelise järjestuse Valk koosneb siis aminohapetest Informatsiooni mRNA pealt loetakse kolme nukleotiidi kaudu KOLM nukleotiidi on üks KOODON ja 1KOODON määrab ära ühe aminohappe. Iga mRNA molekul on varustatu...
HETEROSÜGOOTSUS Kromosoomi paaris on erinevad alleelid MENDELI I SEADUS Homosügootsele vanemate ristamisel on kõik järglased identsed. MENDELI II SEADUS Heterosügootsete vanemate ristamisel järglaste tunnused lahknevad MUUTLIKKUS REPLIKATSIOON - kahe identse DNA süntees, toimub rakutuumas. ( DNA kahekordistub) DNA = 2 DNA , DNA polümeraas TRANSKRIPTSIOON - RNA süntees, toimub päristuumsete org. Rakkudes. RNA polümeraas TRANSLATSIOON - valgusüntees, aitab tunnuse realiseerida. Toimub ribosoomides. Translatsiooniks on vajalikud mRNA, tRNA, ensüümid, aminohapped jt. ÜLESANDED Molekulaargeneetika. DNA- mRNA valk DNA (A-T, G-C). DNA/RNA (A-U, T-A, C-G) Sugukromosoomid Naine: XX, Mees: XY Haige: h Terve: H
Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Dna on kromosoomide põhiline koostisosa. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele(mis on tekkinud raku jagunemise käigus). RNA nukleotiide nimetatakse ribonukleotiidideks. Need on DNA nukleotiididega sarnased, koosnedes samuti
fosfolipiididest ja nende vahel olevatest valkudest. Tsütoplasma võrgustik Membraanse ehitusega Erinevate ainete kanalikeste ja põiekeste rakusisene transport. süsteem. Üks pool sile ja teine pool kare. Ribosoomid Koosnevad RNAst ja Seal toimub valgu molekulidest. valgusüntees. Mitokonder Ümbritsetud kahe Toimub raku hingamine membraaniga. ja varustamine Sisemembraani energiaga. sissesopisitised e. mitokondri kristad e. mitokondri harjad. Golgi kompleks Membraanidset Valkude töötlemine ja moodustunud lamedate pakkimine.
Sest erinevad rakud vajavad erineval hulgal energiat. Kokkuvõte Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Eristatakse siledat- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist ning karedapinnalisel on ribosoomid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevaste tuumakestes ja seal toimub ka valgusüntees. Polüsoomid on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumid. Ribosoome võivad ka sisaldada kloroplastid ja mitokondrid. Lüsosoomid lagundavad aineid, mida rakk ise enam ei vaja. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja kokku pakkimine. Mitokondrite ülesanne on rakku energiaga varustada (seal toimuvad hingamisahela protsessid).
Antikoodon - tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Fenotüüp - Isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika - Teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Genoom - Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp - Isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Initsiaator-tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekuli...
http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv
http://www.abiks.pri.ee Bakteritoksiinmürkained, mida makter eritab Biotehnoloogiabioloogia haru, miskasutaba organisme inimesele vajalike ainete tootmiseks Biotõrjeüht liiki isendite arvukuse piiram. teist liiki organismide abil Eukarütootorganism, millel on rakutuum ja membraan organellid Golgi kompleksorganell, milles jõuab lõpule valkuda töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoomkromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gene Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei Mikrotuubulvalguline toruke, mis kuulub mõnede organel koostisse Mitokonderorganell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine (varustab ATPga...
eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, mille tõttu pole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Kapsel: Sisaldis: Tsütoplasma: ringleb bakteris vähem kui päristuumses rakus ja ainete kandumine ühest raku osast teisi toimub valdavalt difusiooni teel. Tuumapiirkond: seal paikneb rõnasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist. Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid.
Kestusadaptsioon - Tekib pikaajalise kehalise töö tulemusena. - Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele. - Kestusadaptsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intesiivistumisel muutused valkude sünteesis kindlustavad aktiivselt funktsioneerivate struktuuride juurdekasvu. Adaptatiivne valgusüntees · Ainevahetuse laguproduktide mõju: - raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine; - kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi; - kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis. NB! Tekivad kindlates süsteemides, tagades just selle kindla valgusünteesi. Kestusadaptatsioonil tekkivad muutused sõltuvad: · Põhitreeningu iseloomust - Kiirustreening
· Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ribosoomide ülesanded: · Ribosoomides toimub valgusüntees MITOKONDER · Ümbritsetud kahe membraaniga: · välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; · sisemembraan on kurruline · Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome. Mitokondri ülesanne:
Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
Valgud Krista 9.klass Mis on valgud? Biopolümeerid Peptiidid ja aminohapped Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped ...
O-hapnik oksüdeerija suhteliselt väheaktiivne aatomitevaheline side väga tugev kuumutamisel aktiivsem atomaarne tugevam oksüdeerija väga ebapüsiv osoon terava lõhnaga, sinaka värvusega, mürgine ebapüsiv lagunedes eraldab atomaarset hapnikku saadakse laboris hapnikurikaste ainete kuumutamisel vesinikperoksiidi laguemisel katalüsaatori mõjul vee elektrolüüs kasutamine terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses, põlemisprotsessides, meditsiinis S-väävel ei lahustu vees keeb 444 kraadi juures lihtainetes halvima elektrojuhtimisega ei märgu sulamistemp madal H2S väga mürgine värvuseta, õhust raskem ebameeldiv lõhn saamine laboris tahkele sulfiidile või lahusele tugeva happe lisamisel SO2 terava lõhnaga värvusetu gaas saadakse laboris sulfitite reageerimisel tugeva happega tööstused väävli põletamisel või sulfiidsete maakide põletamisel SO3 kergesti lenduv vedelik väga tugev oksüdeerija reageerib tormiliselt veega, eraldades palju sooj...
Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse ...
Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks paljusid erinevaid orgaanilisi aineid, mida kõiki looduses valmis kujul leida ei saa, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomased orgaanilised ained ise. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Selle tõttu jagunevad organismid autotroofideks ja heterotroofideks. AUTOTROOFID Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenerigat ja anorgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos (see on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähtaine.) Protsessi jääkprodukt - hapnik eraldub atmosfääri. HETETROOFID Suurem osa organismidest on heterotroofid. Heterotroofid on eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-või kemosünt...
10) Kõige tugevam bakeri mürk? Botulismi toksiin 11) Mis on bakteri tuuma asemel ja mis seal paikneb? Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole? - tsütoplasmavõrgustikku - golgi kompleksi - kloroplaste - mitokondoreid - tsentrosoom - tsütoskelett 15) kus toimub bakteri valgusüntees? Ribosoomides 16) millised lisa organellid on vees elavatel bakteritel ja mis otstarve neil on, kirjeda? gaasivakuoolid,aitavad vees püsida 17) joonista bak rakk,kirjuta osade nimed? 18) Kuidas bakterid paljunevad? Pooldumisega 19) Mis toimub enne bakteri raku jagunemist? Rõngaskromosoomi kahekordistumine 20) Kui kiiresti bakterid paljunevad?laboris 1...2 tunni jooksul,eriti kiireti kasvavad ja arenevad bakterid jagunevad iga 20 minuti järel, looduses korra ööpäevas või veelgi
r 2 Rakumembraan On kahekihiline ja Eraldab raku koosneb sisemuse fosfolipiididest. väliskeskkonnast. Kontrollib ainete transporti. 4 Vakuool Koosneb jääk- kui Reguleerib ka varuainetest. seedimist. 6 Ribosoom Koosneb rRNA-st Valgusüntees. ja valkudest. 8 Tuumake Sisaldab Säilitab ja kannab ribosoome, DNA-d edasi geneetilist ja RNA-d. materjali. 1 Kromatiin Koosneb Aitab kaitsta DNA- 0 valkudest ja DNA- d kahjustumise st. eest. 1 Kloroplast Sisaldab suures Annab taimele
RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Translatsioon on, aga mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Geneetilise koodi omadus on sünonüümsus. See on kui ühele aminohappele vastab mitu koodonit. Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Veel iseloomustab geneetilist koodi ühetäheduslikkus ja mittekattuvus. Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Translatsiooniks on vajalikud mRNA, tRNA molekulid, enüüsmid, aminohapped ja mõned teised ühendid.
rakuorganellid tsütoskelett valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks ER tsütoplasmavõrgustik. Raku sees olev membraanide torukeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine Golg kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine ribosoom Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. tsentrosoom Rakutsenter, ta osaleb loomaraku kudedes ja ka osades seenerakkudes 2) taimeraku iseäralikke tunnuseid; plastiidid- ainult taimedes a)kloroplastid -toimub fontosüntees ja kloroplastid on taime rohelistes osades b)kromoplastid- annab värvuse taimele, sisaldavad pigmente c) leukoplastid- sisaldavad varuaineid, tärklise, valkude ja lipiidide säilitamine.
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
