Pärilikkusega seotud mõisted (0)

PÄRILIKKUS
AKTIVAATOR – regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA-polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga
ALLEEL – ühe geeni erivorm . Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises
ANTIKOODON – tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga
BIHEELIKS – DNA molekuli teist järku struktuur
DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA – pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine . Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid
DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK – enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised ), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 – naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks, mehel 24-ks)
FENOTÜÜP – isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest (keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist)
GEEN – DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi (paiknevad igas kromosoomis; määravad hulga tunnuseid)
GENEETIKA – teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasust
GENEETILINE KOOD – mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis
GENEETILINE MUUTLIKKUS e PÄRILIK MUUTLIKUS – erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis (jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks)
GENOOM – liigiomases ühekordses kromosoomistikomplektis sisalduv geneetiline materjal (inimese genoom koosneb 24 kromosoomist – 22 autosoomist ning sugukromosoomidest X ja Y)
GENOTÜÜP – isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum (genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine)
HETEROSÜGOOT – ühe geeni eri alleelid ; üks dominantne, teine retsessiivne (nt aA)
HETEROSÜGOOTSUS – geenipaari sesisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid
HOMOSÜGOOT – identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed nt aa või AA)
HOMOSÜGOOTSUS – geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel
INITSIAATORKOODIN e ALGUSKOODON – mRNA nukleotoodne järjestus AUG, millest algab translatsioon (alati AUG)
INITSIAATOR -tRNA – tRNA molekul , mis seostub initsiaatorkoodonitega ja alustab valgusünteesi
KOMBINATIIVNE MUUTLIKUS – geneetilise (päriliku) muutlikuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkomnineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus
KOODON – mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis
KROMOSOOMID – pärilikkuse kandjad (päristuumsetel rakutuumas )
MATRIITSREAKTSIOONID – ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees (matriitsreaktsioonid on raplikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon)
MATRIITSSÜNTEESID – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevatte molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse (sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne)
MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS e MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS – keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine
MOLEKULAARGENEETIKA – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel
MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE – ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist
MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS – geneetilise (päriliku) muutlikuse vorm, mis tuleneb muutlikusest kromosoomide või geenide struktuuris
MUUTLIKKUS – elu omadus, mis väljendab liiglilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes (eristatakse pärilikku e geneetilist ja mittepärilikku e modifikatsionilist muutlikkust)
POLÜSOOM – ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguste aminohappelise järjestusega valke
PROMOOTOR – DNA nukleotiidne järjestus, millega transkroptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA-polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema (kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkriptsioon toimub ja vastupidi)
PÄRILIKKUS – looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega
REGULAATORGEEN – geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist . Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse
REPLIKATSIOON (1.) – DNA süntees. Matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiitse järjestusega DNA molekuli (päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi) (replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse)
REPLIKATSIOONIGEEN – viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise)
REPRESSOR – regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA-polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga (repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada)
STOPPKOODON – mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni
STRUKTUURGEEN – geenid , mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirustel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitussekuuluvate valkude sünteesiks
TERMINAATOR – DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni (e geen, mis lõpetab translatsiooni)
TRANSKRIPTSIOON (2.) – RNA süntees. Matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplimentaarne RNA molekul ; transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid (vt. ka promootor) (selle käigus keeratatkse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplimentaarne RNA molekul) (transkriptsiooni toimumiseks peab ensüüm ühinema DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takiststada repressorvalk, millel on sama seostumiskoht. Kui repressor vabastab promootori, algab RNA süntees uuesti)
TRANSLATSIOON (3.) – valgu süntees. mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel
DNA RNA
A -------- U
T -------- A
G -------- C
C --------- G
Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene:
1) geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes : nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. Siia gruppi kuuluvad nt rRNA ja tRNA geenid ning mitmete ensüümide geenid
2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes : nendega seostuvad vastavale koele iseloomilikud talitlused. Nt toimub insuliini geenilt mRNA molekulide transkriptsioon inimese kõhunäärmerakkudes
3) geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil : nt inimese varases embrüogeneesis toimub transkriptsioon geenidelt, mille prroduktid osalevad loote elundite ja elundkondade väljakujunemises. Lootelise arengu hilisematel etappidel nende geenide transkriptsioon lõpeb ning edaspidi ei pruugi need enam kunagi avalduda
4) geenid, mis ei avaldu mitte kunagi : rvolutsiooni käigus tekkunud uutel liikidel on paljud eellaste geenid kaotanud esialgse tähtsuse. Osa mittevajalikke geene on evolutsiooniprotsessis orgenismide genoomist kaduma läinud, kuid märkimisväärne hulk neist on siiski säilinud
Geneetiline kood on:
1) sünonüümne – üht aminohapet võib määrata mitu koodonit
2) ühetähenduslik – üks koodon määrab ära kindla aminohappe
3) mittekattuvus – üks ja sama nukleotiid (e täht) ei saa kuuluda mitme koodoni koosseisu (igal tähel on oma kindel kolmik)
4) universaalsus – koodonid vastavad kõikidel elusorganismidel samadele aminohapetele