Paljunemine (0)

Lisatöö   Lk 131 ül 1-8  1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane?  Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad 
seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid 
üsna sarnased. 
  2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma  vanematega täiesti sarnane? 
Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest 
isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi 
tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema 
tunnuseid.  
  3. Selgitage pärilikkuse mõistet.  Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja 
talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 
  4. Mida uurib geneetika?  Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse 
seaduspärasusi. 
  5. Kuidas mõjutab genotüüp fenotüübi kujunemist?  Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ning mõne tunnuse 
määramisel osaleb mitu geeni. 
  6. Mis osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel?  Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste 
väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi. 
  7. Kuidas saab uurida genotüübi ja keskkonnategurite osa inimese fenotüübi  kujunemises? 
Genotüübi ja keskkonnategurite osa inimese fenotüübi kujunemisel saab uurida 
ühemunakaksikute jälgimisel - nendel inimestel on identsed genotüübid, sest nad on 
alguse saanud ühest viljastunud munarakust ning nende erinevused ümbritsevast 
keskkonnast. 
  8. Tooge näiteid inimese tunnuste kohta, mille avaldumisel on oluline osa  keskkonnatingimustel. 
Laps, kes on oma vanematelt pärinud rasvtõvesse haigustumise soodumuse, võib 
sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. 
 
 
 


Lk 136 ül 1-8  1. Selgitage geeni mõistet.  DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 
  2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist.  Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui 
ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide 
rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) 
osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas 
olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi 
vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena 
moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega.    3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus?  Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA 
või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride 
järjestuse. 
  4. Kuidas toimub RNA süntees?  Transkriptsioon ehk RNA süntees on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA 
molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. 
Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm 
(RNA-polümeraas), mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni 
algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks 
peab ühinema, nimetatakse promootoriks. Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA 
biheeliks järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga 
komplementaarne RNA molekul. Et RNA koostises on lämmastikualus tümiin 
asendunud uratsiiliga, siis rakendub transkriptsioonil komplementaarsus: A-U, T-A, 
C-G, G-C. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida 
nimetatakse terminaatoriks. 
  5. Milles väljendub replikatsiooni ja transkriptsiooni universaalsus?  Replikatsioon ja transkriptsioon on universaalsed, sest need toimuvad kõikides 
rakkudes. 
  6. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks?  Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. 
  7. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised mitte?  Mõned geenid avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes, mõned on evolutsiooni 
käigus kaotanud uutel liikidel tähtsuse, kui promootorpiirkonnaga on seostunud 
repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas 
kinnituda ning geen ei avaldu. 
  8. Missugused muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest?  Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja 


talituses. Näiteks “valede” geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima 
vähkkasvaja rakud.   
Lk 140 ül 1-8  1. Mida nimetatakse geneetiliseks koodiks?  Geneetiline kood - mRNA molekulii kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla 
aminohappe valgu molekulis. 
  2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus?  Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja 
aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide 
rakkudes. 
  3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp?  Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga ja lõppeb siis kui järg jõuab 
stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis 
osalenud komponendid. 
  4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis?  Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava 
ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 
  5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu  molekuli? 
Valgul on mitu struktuurset tasandit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja 
kvaternaarne). Translatsiooni käigus sünteesitakse valgu primaarne struktuur, mille 
järjestuse määrab mRNA nukleotiidne järjestus. 
  6. Mis ülesanded on tRNA molekulidel?  Toob ribosoomi aminohappe ja koos koodon-antikoodon paardumisega mõtestab 
lahti geneetilise koodi. 
  7. Milles seisneb translatsiooni universaalsus?  See seisneb selles, et translatsioon toimub nii eel- kui ka päristuumsetes rakkudes. 
  8. Mis tähtsus on valgusünteesil?  Toob ribosoomi aminohappe ja koos koodon-antikoodon paardumisega mõtestab 
lahti geneetilise koodi.   
Lk 148 ül 1-32 
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause, eitust 
mitte kasutades!  1. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi  ​ja keskkonnatingimuste  poolt.  ​Vale  2. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon.  ​Õige  3. Geen avaldub, kui sellelt sünteesitakse RNA molekule.  ​Õige 


4. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne.  ​Õige  5. Translatsioonil sünteesitakse valku.  ​Õige  6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni.  ​Õige  7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad  ​samaaegselt​ ​vastavalt  regulaatorvalkude valikule ​. ​Vale  8. Ühe organismi  ​kromosoomid​ ​geenid​ võivad teisele kanduda transduktsiooni teel.  Vale   
Leidke kõige õigem vastusevariant!  9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma:  a) koodoniga, b) antikoodoniga, c)  ​promootoriga​, d) terminaatoriga.  10. Valgusüntees toimub:  a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)  ​ribosoomis​, d) Golgi kompleksis.  11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt:  a)  ​üks​ ​aminohape​, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet.  12. Antikoodon on osa:  a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c)  ​tRNA molekulist​, d) mRNA molekulist​.  13. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku:  a) ribosoomides, b)  ​rakutuumas​, c) rakumembraanis, d) tsütoplasmas.  14. Initsiaatorkoodonist alustatakse:  a) transkriptsiooni, b)  ​translatsiooni​, c) replikatsiooni, d) transduktsiooni.  15. Kõigi viirusosakeste koostisse kuuluvad:  a) lipiidid, b) polüsahhariidid, c)  ​valgud​, d) RNA molekulid.  16. Sarnaselt elusorganismidega on köigile viirustele omane:   a) ainevahetus, b)  ​pärilikkus​, c) kasvamine, d) liikumine.    Täitke lünk sobiva sõnaga!  17. Organismi geenide kogumit nimetatakse  ​geenifondiks​.  18. Replikatsioonil sünteesitakse  ​DNA​  molekule ja transkriptsioonil ​RNA​ molekule.  19. tRNA molekuli osa, mis seostub mRNA molekuliga, nimetatakse  ​antikoodoniks​.  20. Transkriptsiooni alguses seostub ensüüm DNA  ​promootorpiirkonnaga​ ja vabaneb,  kui ta on jõudnud  ​terminaatorpiirkonda​.  21. Translatsioon algab mRNA järjestusest, mida nimetatakse  ​initsiaatorkoodoniks​.  22. Viiruse pärilik info paikneb kas  ​DNA​ või ​RNA​ molekulides.  23. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud  ​identse  geneetilise info.  24. Viiruse genoomis võime eristada  ​struktuuri-​, ​replikatsiooni-​ ja regulaatorgeene.     Selgitage pikemalt ja tooge näiteid!  25. Miks avalduvad eri rakkudes eri geenid?  Et iga raku genoom saaks anda eri rakkudele eri kuju ja funktsiooni, on neis rakkudes 
vajalik mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ehk ekspressioon. 
  26. Miks nimetatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni  matriitssünteesideks? 
Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide 


ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse - 
replikatsioon ehk DNA süntees; transkriptsioon ehk RNA süntees; translatsioon ehk 
valgu süntees. 
  27. Kuidas tagatakse valgusünteesi täpsus?  On teada, et modifitseeritud aluste olemasolu antikoodoni 3’ küljel on vajalik 
translatsiooni täpsuse tagamiseks. 
  28. Miks on tRNA molekule rohkem kui erinevaid aminohappeid?  TRNA molekule on rohkem, sest nad transpordivad aminohappeid. 
  29. Mis juhtub, kui translatsiooni käigus seostub mRNA molekuliga "vale" tRNA  molekul? 
Vale molekuli seondumine väljendub selles, et see tRNA võib küll seonduda 
süntetaasiga, kuid teda ei aminoasüleerita, sest ta ei kutsu süntetaasis esile 
konformatsioonilist muutust. Seega ei jõua "vale" tRNA keemilist sidet looma 
hakatagi, kui ta juba ensüümilt eemaldub. 
  30. Võrrelge tRNA ja mRNA funktsioone.  Transport-RNA (tRNA) ​ - Mõtestab ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahti,  vastavalt sellele toovad tRNA molekulid „õiged“ aminohapped ja lülitavad need 
sünteesitava valgu ahelasse 
Informatsiooni-RNA (mRNA) ​ - Toob geneetilise info rakutuumas olevast  kromosoomidest tsütoplasmas olevatsse ribosoomidesse (seal toimub valgusüntees) 
  31. Kirjeldage katset, millega saab tõestada translatsiooni universaalsust.  Translatsioon on universaalne protsess, sest valgusünteesi käigus rakud loovad ja 
taastoodavad valke. 
  32. Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel?  Inimese geeniteraapias on rakendatud rida piiravaid reegleid. USA Rahvusliku 
Terviseinstituudi (ingl. National Institute of Health e. NIH) nõuded on järgmised:  - Sisseviidav geen on isoleeritud ja geneetiliselt hästi iseloomustatud  - On olemas usaldusväärne metoodika geeni viimiseks õigetesse rakkudesse 
ja kudedesse  - On tehtud riskianalüüs  - Haigust pole võimalik ravida teiste meetoditega  - Eelkatsed mudelorganismidel ja inimese rakukultuurides on andnud 
positiivseid tulemusi 
 
 
  Lk 152 ül 1-8  1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega?  Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede 


omavahelist juhuslikku tolmlemist. 
  2. Mis tähtsus on Mendeli töödel?  Kuigi Gregor Mendeli töö eesmärgiks oli välja selgitada taimede pärilikkuse 
põhimõtted, rakendusid tema ideed hiljem ka inimeste geneetikas ning panid aluse 
uuele teadusharule. 
  3. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks?  Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 
  4. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi.  Esimene katse ​: taimed olid kõik ühevärvilised  Teine katse ​: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega    5. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks?  Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb 
vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse  ​homosügootsuseks .  Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad 
vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse  ​heterosügootsuseks .    6. Selgitage geeni ja alleeli mõistet.  Geen ​ ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis  määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. 
Ühe geeni erivorme nimetatakse  ​alleelideks​.    7. Millist alleeli nimetatakse dominantseks ja millist retsessiivseks?  Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nimetatakse 
dominantseks ning alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse 
retsessiivseks. 
  8. Mis tähtsus on Mendeli esimesel ja teisel seadusel?  Mendeli I seadus ​ (ühetaolisus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse  esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. 
Mendeli II seadus ​ (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate ristamisel toimub  teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes 
suhetes. 
  Lk 158 ül 1-8  1. Millistel juhtudel Mendeli katsetes saadud teise põlvkonna fenotüüpide  arvulised lahknemissuhted ei kehti? 
Ristates omavahel esimese põlvkonna hübriide ei ole tulemuseks nelja erineva 
fenotüübiga järglased oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtvanemate tüüpi 
isendid (vähesel määral ka ümberkombineerunud tunnustega isendeid).  2. Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest  tunnustest. 


Pruunid - sinised/hallid silmad; Tömp - normaalne pöial; Pruunid juuksed - blondid 
juuksed    3. Milles väljendub tunnuste dominantsuse ja retsessiivsuse suhtelisus?  Dominantsuse ja retsessiivsuse suhtelisus - iga tunnus on dominantne või retsesiivne 
kindla tunnuse suhtes. 
  4. Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist?  Analüüsivat ristamist kasutatakse selleks, et kindlaks määrata katseloomade ja 
-taimede homo- või heterosügootsust. 
  5. Selgitage genealoogilise meetodi olemust.  Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 
  6. Millist nähtust nimetatakse polüalleelsuseks?  Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks 
alleeli. 
  7. Millistest genotüüpidest tulenevad AB0-süsteemi vererühmad?  0 (ii) 
A (Ia+Ia ja Ia+i) 
B (Ib+Ib ja Ib+i) 
AB (Ia+Ib) 
  8. Milliste vererühmadega inimestele võib üle kanda AB-rühma verd?  Võib doonoriks olla ainult AB veregrupi omanikele. 
  Lk 162 ül 1-8  1. Mille poolest erineb dihübriidne ristamine monohübriidsest?  Monohübriidse ristamise puhul ristatakse vaadeldavad vormid, mis erinevad ainult 
ühe tunnuse poolest, dihübriidse puhul aga kahe tunnuse poolest. 
  2. Kirjeldage Mendeli poolt teostatud dihübriidse ristamise katseid.  Mendel tolmeldas omavahel kollaseid siledaseemnelisi hernetaimi roheliste 
krobedapinnalistega ja sai esimeses põlkonnas üksnes kollaseid siledapinnalisi 
seemneid. Nendest kasvanud taimede seemnete tunnused kombineerusid suhtes 
9:3:3:1. 
  3. Sõnastage Mendeli sõltumatu lahknemise seadus.  Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad 
tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad 
omavahel vabalt. 
  4. Millistel tingimustel saadakse Mendeli III seadusele vastavad fenotüübilised  lahknemissuhtes? 
Tunnused lahknevad üksteisest sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid 


paiknevad erinevates kromosoomides. 
  5. Kirjeldage Morgani katseid äädikakärbestega.  Thomas Hunt Morgan tegi katseid kahesuguste äädikakärbsetega - ühed olid halli 
keha ja pikkade tiibadega, teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid 
omavahel ja sai esimeses põlvkonnas kõik hallikehalised pikkade tiibadega järglased 
(see tulemus oli kooskõlas Mendeli I seadusega). Esimese põlvkonna hübriidide 
omavahelisel ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud 
suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtevanemate tüüpi kärbseid: halle pikatiivalisi ja 
musti lühitiivalisi. Lisaks neile esines vähesel määral ka ümberkombineerunud 
tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. 
  6. Sõnastage Morgani seadus. Milliseid geene nimetatakse aheldunuteks?  Ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad 
järglastele enamasti üheskoos. Aheldunud – geenid paiknevad ühes kromosoomis 
  7. Milliseks oleksid kujunenud Mendeli dihübriidse ristamise tulemused, kui  herneseemne värvust ja pinna kuju määravad geenid paikneksid lähestikku 
samas kromosoomis? 
Kõik järglased oleksid olnud kollased ja siledapinnalised. 
  8. Mis tähtsus on Mendeli seadustel?  Mendeli seaduste tähtsus seisneb selles, et need näitavad tunnuste pärandumise 
tõenäosust. 
  Lk 166 ül 1-8  1. Milliseid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks ja milliseid  autosoomideks? 
Inimese kromosoomistikus on 46 kromosoomi, mis jaotub 23ks paariks. Üks neist 
paaridest on mehel ja naisel erinevad. Neid kromosoome nimetatakse 
sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel 
ühesugused, nimetatakse autosoomideks. 
  2. Kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu?  Inimese sugu määratakse munaraku viljastumisel järgnevalt:  - Kui munarakk viljastub X-kromosoomi sisaldava spermiga, sünnib tüdruk  - Kui munarakk viljastub Y-kromosoomi sisaldava spermida, sünnib poiss 
  3. Miks on suguliselt paljunevatel liikidel isas- ja emasorganisme ligikaudu  ühepalju? 
Sellepärast, et sperm võib sisaldada kas X või Y kromosoomi ja tõenäosus, et 
emb-kumb munarakku viljastab on 50%. 
  4. Miks ei saa pidada inimese X- ja Y-kromosoomi homoloogilisteks?  Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised. 
 


5. Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks?  Suguliiteliseks nimetatakse X-kromosoomi geene. 
  6. Millest tulenevad suguliitelised haigused?  Suguliitelistel geenidel esineb alleele, mis põhjustavad mitmesuguseid pärilikke 
haigusi ja defekte (daltonism, hemofiilia). 
  7. Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas?  Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest 
X-kromosoomis. Sellepärast, et meestel on ainult üks X- kromosoom, siis avalduvad 
hemofiilia ja daltonism neil juba siis, kui nende ainuke X-kromosoom sisaldab 
vastavat alleeli. 
  8. Kas suguliiteliste tunnuste pärandumisel kehtivad Mendeli seadustele  vastavad lahknemisreeglid? Põhjendage otsust. 
Jah, sest erinevad kromosoomid ristuvad üksteisega ning tulemusena tekivad 
Mendeli seadustele sarnased genotüüpide ja fenotüüpide lahknemissuhted.