Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

BIOLOOGIA AINEKAVA projekt (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
BIOLOOGIA
1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökoloogia ning elukeskkonna kaitse põhiprintsiipidest, bioloogia haruteadustes kasutatavate põhimõiste- te omandamine ning inimese eripära ja tervislike eluviiside tutvustamine. Bioloogiateadmiste omandamisel on oluline koht uurimuslikel töödel, mille käigus õpilased omandavad problee- mide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise ja katsete või vaatluste planeerimise ning nende läbiviimise ning tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused. Tähtsal kohal on saadud tule- muste esitamine nii kirjalikult kui ka suuliselt rakendades seejuures verbaalseid ja visuaalseid esitusvorme. Õpiprotsess lähtub õpilase kui isiksuse individuaalsetest iseärasustest ja tema võimete mitme- külgsest arendamisest. Kujundatakse positiivset hoiakut bioloogia kui loodusteaduse ja kul- tuurinähtuse suhtes, mis muuhulgas väljendub lisaks teaduslikele ka majanduslike, sotsiaalse- te, seadusandlike ja eetiliste aspektide arvestamises igapäevaelu probleemide lahendamisel. Õppeprotsess on probleemidepõhine ja õpilaskeskne. Erinevate koostöövormide arendamisel arvestatakse õpilaste ealisi ja individuaalseid iseärasusi. Aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppe- tegevuse üheks rõhuasetuseks on uurimusliku lähenemise omandamine ning selle rakendami- ne looduslikust, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest keskkonnast tulenevate probleemide lahenda- misel. Õpilased saavad ülevaate bioloogia põhilistest saavutustest, seaduspärasustest, teooria- test ning tulevikusuundumustest. See abistab neid ühtlasi tulevases elukutsevalikus. Õppe- protsessi käigus omandatakse erinevate, sh elektrooniliste teabeallikate kasutamise ja nendes leiduva teabe tõepärasuse hindamise oskus. Kõige sellega kujundatakse õpilaste bioloogia- teadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad neil erinevaid loodusnähtusi ja protsesse mõista, selgi- tada ja prognoosida. Õppeprotsessis pööratakse suurt tähelepanu õpilaste sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele. Selle tõstmiseks kasutatakse mitmekesiseid aktiivõppe vorme ja võtteid: probleem- ja uuri- muslikku õpet, projektõpet, rollimänge, diskussioone, ajurünnakuid, mõistekaartide koosta - mist, õuesõpet, õppekäike jne. Õppeprotsessi kõigis etappides kasutatakse info- ja kommuni- katsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid.
1.2. Õppe eesmärgid põhikoolis ja gümnaasiumis Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: y tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest iga- päevaelus ja inimühiskonna arengus;
1 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
y suhtub vastutustundlikult elukeskkonda väärtustades bioloogilist mitmekesisust ning säästva arengu põhimõtteid; y omandab ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, elusolendite omavahe- listest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõna- vara; y arendab oma oskusi lahendada probleeme ja võtta vastu otsuseid tuginedes seejuures tea- duslikele uurimismeetoditele ning arvestades teaduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke, seadusandlikke, eetilis -moraalseid jt. seisukohti; y oskab planeerida , läbi viia ning analüüsida ja tõlgendada loodusteaduslikke uuringuid ning esitada saadud tulemusi; y kasutab erinevaid bioloogiaalase info allikaid ning oskab kriitiliselt hinnata neis sisalduvat teavet; y kasutab bioloogia õppimisel tehnoloogiavahendeid, sealhulgas IKT võimalusi, ja mõistab bioloogia, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ; y saab ülevaate bioloogiaga seonduvatest elukutsetest ning oskab hinnata bioloogiateadmisi ja oskusi karjääriplaneerimisel; y omandab loodusteaduslik-tehnoloogiaalase kirjaoskuse ning arendab loovust ja süsteemset mõtlemist.
2. III KOOLIASTE (7.-9. klass) 2.1. Õppesisu
7. klass Elusolendite jaotumine loomadeks, taimedeks, seenteks ja bakteriteks, nende rühmade üldise- loomustus. Elutunnuste avaldumine erinevatel organismirühmadel. Elu organiseerituse tase- med. Liikide isendite omavaheline seotus populatsioonides ja ökosüsteemides. Organismide talitluslikud osad: elundkonnad , elundid, koed ja rakud. Raku peamiste osade ehitus ja talitlus loomaraku näitel. Kalade välisehituse seos veelise eluviisiga . Liikumisvõimalused vees nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Toiduobjektidest tingitud erinevused kalade välisehituses ja liikumises. Hin- gamine vees ja kalade elu sõltuvus veekogude hapnikusisaldusest eri aastaaegadel. Vees orienteerumisel kasutatavad peamised meeleorganid. Kehatemperatuuri muutused kõigusoo- jastel loomadel. Kalade paljunemist mõjutavad tegurid, sigimisränded. Soolases ja magedas vees elavad kalad. Kalade tähtsus. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seonduv seadusandlus. Kahepaiksete välisehituse sõltuvus nende elupaigast. Kohastumused liikumiseks maapinnal ja vees. Hingamine erinevatel eluetappidel ja elupaikades. Ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid kahepaiksetel. Moondega arengu võrdlus otsese arenguga. Kahepaiksete tähtsus. Roomajate välisehituse sõltuvus nende elupaigast. Toidu hankimise meetodid. Liikumisviisid vees ja maismaal. Kehasisese viljastumise võrdlus kehavälisega. Roomajate talvitumine . Pal- junemise ja arengu sõltuvus kõigusoojasusest. Roomajate tähtsus. Lindude välisehituse, luustiku ja hingamiselundkonna kohastumused seoses lennulise eluvii- siga. Noka ja seedelundkonna ehituse eripära sõltuvalt toidust. Kohastumused liikumiseks õhus, vees ja maapinnal. Kehatemperatuuri reguleerimise eripära püsisoojastel loomadel õhk- ja vesikeskkonnas. Juhtivad meeled sõltuvalt lindude eluviisist. Kehasisese viljastumise eeli- sed ja puudused võrreldes kehavälisega. Paljunemine ja areng pesahoidjatel ja pesahülgajatel. Lindude ränded. Lindude tähtsus.
2 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
Imetajate välisehituse kohastumused seoses nende elupaikadega. Toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust. Kohastumused liikumiseks maapinnal, vees ja õhus. Juhtivad meeled seoses eluviisidega. Kehasisene looteline areng, sünnitus ja lootejärgne areng. Imetajate tähtsus. Koduloomade kasvatamise eesmärgid. Õistaimede organite välisehituse ja talitluse kooskõla. Taimeraku ehitus võrdlevalt loomara- kuga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Taime kasvu mõjutavad keskkonnategurid . Tõusva ja las- kuva voolu tähtsus taimedes. Sugulise paljunemise võrdlus putuk- ja tuultolmlejatel taimedel, mittesugulise paljunemise viisid, taimede kohastumused loom-, tuul- ja vesileviks. Seemne idanemiseks ja taime arenguks vajalikud tingimused. Õistaimede tähtsus. Kultuurtaimede kasvatamise eesmärgid. Paljasseemne-, sõnajalg-, sammaltaimede ja vetikate välisehituse ning ainete transpordi eripä- ra. Suguline ja mittesuguline paljunemine erinevatel taimerühmadel ning sellest tulenevad eelised ja puudused nende levimisel. Paljasseemne-, sõnajalg-, sammaltaimede ja vetikate tähtsus.
8. klass Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott - ja kandseente näitel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasiidid ja sümbiondid. Paljunemine eoste ja pungumise teel. Eoste levimise viisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Seente kasutamine igapäevaelus ja eri- nevates tööstusharudes. Seenhaiguste levimise viisid ja haiguste vältimine. Samblikud kui seente kooseluvorm vetikatega. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasusta- mine. Lihhenoindikatsiooni meetodi rakendamine keskkonna saastatuse hindamisel. Seente ja samblike tähtsus. Selgrootute loomade üldiseloomustus. Käsnade, ainuõõssete, usside , limuste , lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ja tähtsus. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisi- ga usside kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Liit- ja lahksugulisus seonduvalt usside paljunemise eripäraga. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumise tähtsus usside aren - gus. Limuste elupaik ja kohastumused hingamiseks, toitumiseks ja liikumiseks vees ning maismaal. Liit- ja lahkusugulisus tigudel ja karpidel. Lülijalgsete loomade peamiste rühmade ­ vähi- ja ämblikulaadsete ning putukate ­ elupaikade mitmekesisus ja välisehituse võrdlus. Lülijalgsete kohastumused vesi-, muld - ja õhkkeskkonnas. Rööv- ja taimtoiduliste lülijalgsete toidu hankimise viiside seos organite ehitusega. Hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Paljunemise ja arengu eripära moondeta, täismoondega ja vaegmoondega arenevatel looma- del. Bakterite ja algloomade põhitunnused võrdlevalt loomarakuga . Vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik erinevates elupaikades ja tähtsus. Bakterite toitumine la- gundajate ja parasiitidena. Aeroobsed ja anaeroobsed bakterid . Käärimiseks sobivad tingimu- sed. Bakterite paljunemine ja püsieoste tähtsus. Bakterhaiguste levimise viisid ja haiguste väl- timine. Bakterite tähtsus looduses ja inimesele. Viiruste koht eluslooduses . Viirustega naka- tumine, peiteaeg, haigestumine ja tervenemine. Immuunsuse teke. Immuunsüsteemi ja vaktsi- neerimise roll viirushaiguste vältimisel. Organismide suhted sama liigi isendite vahel, populatsioonide moodustumine ja liigi levila. Eri liikide vahel eksisteerivad kooseluvormid. Ökosüsteem ja biosfäär kui isereguleeruvad süsteemid. Toitumissuhted ökosüsteemis. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Biomassi juurdekasvu püramiid ning selle alusel öko- süsteemi erinevate organismide arvukuse leidmine. Populatsioonide suurust mõjutavad elus- looduse tegurid, looduslik tasakaal. Eluta looduse tegurid ja nende mõju erinevatele organis- mirühmadele. Konkurentsi tähtsus. Negatiivne ja positiivne inimmõju populatsioonidele ja
3 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi- ja elupaigakaitse meetodid Ees- tis. Looduskaitsealade ja rahvusparkide rajamise eesmärgid, Eesti kaitsealad . Jäätmekäitlus ning sellega seonduvad probleemid, olmejäätmete sorteerimine ja ümbertöötlemine. Õhu, vee ja pinnase saastumine. Keskkonnaprobleemide lahendamise võimalused rahvusvaheliste kok- kulepete, riigi poliitika ja üksikisiku tegevuse kaudu. Keskkonnateadlikkuse arendamine. Säästva arengu ja Natura 2000 põhimõtted. Igaüheõiguse olemus.
9. klass Luude, liigeste ja lihaste roll inimese ja teiste loomade tugi- ja liikumiselundkonnas. Luude ehituslikud iseärasused, mis tingivad nende tugevuse ja elastsuse. Lihaste tööpõhimõte, painu - taja - ja sirutajalihaste koostöö. Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. Lihaste tähtsus termoregulatsioonis. Luumurdude, lihasvenituste ja - rebendite esmaabi. Südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses. Vere koostis- osade ülesanded. Vereringe roll termoregulatsioonis ning ülesannete erisused inimesel võrrel- des teiste loomarühmadega. Treeningu mõju südamele ja vereringele. Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed, infarkti ja insuldi põhjused ja esmaabi, veresoonte lupjumise ära- hoidmine, liiga kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed. Hingamiselundkonna osade ülesanded gaasivahetuses. Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus. Hapniku ülesanne rakkudes ja mitokondrite roll rakuhingamisel. Organismi hapniku- vajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon . Treenigu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ja nende ennetamine. Seedeelundkonna osade ehituse ja ülesannete seos. Jäänukorganite päritolu seos teiste looma- dega. Toidu koostis ja organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervisliku toitumise põ- himõtted, üle- ja alakaalulisuse põhjused ja tagajärjed. Neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel . Kopsude, naha ja soolestiku eri- tamisülesanne. Organismisisese veehulga reguleerimine. Kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitus ja ülesanded. Retseptorite, närvide ja lihaste seotus reflek- sikaares. Silma ehitus, talitlus valges ja hämaras, ruumiline nägemine, nägemishäired ja nende ennetamine-korrigeerimine. Kõrvade ehitus seonduvalt kuulmis - ja tasakaalumeele talitluse- ga, kuulmishäired ja nende ennetamine-korrigeerimine. Haistmis- ja maitsmismeele ehituse ja talitluse seosed. Naha ehituse ja talitluse kooskõla, naha kaitsmine. Peamiste sisenõrenäärmete poolt toodetavate hormoonide ülesanded. Hormoontasakaalu häi- red. Immuunsuse kujunemine, lühi- ja pikaajaline immuunsus. Immuunsüsteemi töö häired ja selle tagajärjed. HIViga nakatumise viisid ning AIDSi haigestumine. Immuunsüsteemi tuge- vuse olulisus organismi tervisliku seisundi määramisel, immuunsüsteemi tugevdamise võima- lused . Inimese ja tema suguelundkonna areng murdeeas . Suguelundite ehituse ja talitluse kooskõla. Muna- ja seemnerakkude küpsemise protsess, ovulatsioon . Viljastumine , loote areng, rasedu- se kulg ja sünnitus. Rasestumisega seonduvad teaduslikud , sotsiaalsed, majanduslikud, sea- dusandlikud ja eetilised aspektid. Abordiga kaasnevad ohud. Suguelundkonna tervishoid , su- guhaiguste leviku ja vältimise viisid. Inimese areng sünnist surmani. Kliiniline ja bioloogiline surm. Elustamise võtted hingamise ja/või südametegevuse seiskumisel. DNA, geenide ja kromosoomide ehitus ja ülesanded pärilikkuse tagamisel. Geenide pärandu- mine ja avaldumine. Lihtsamate geneetikaülesannete lahendamine. Mittepäriliku muutlikkuse tekkepõhjused, avaldumine ja tähtsus. Päriliku muutlikkuse vormid: kombinatiivne ja mutatiivne, nende tähtsus organismi arengu seisukohast . Organismide pärilikkuse muutmise
4 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
võimalused ja sellega kaasnevad teaduslikud ning eetilised küsimused. Pärilikud haigused, nende diagnoosimise ja ravi võimalused. Evolutsiooni mõiste ja tõendid. Looduslik valik ja olelusvõitlus evolutsiooni teguritena. Ko- hastumise tähtsus organismide evolutsioonis. Olulisemad etapid bioevolutsioonis. Inimese evolutsiooni eripära.
2.2. Õpitulemused
7. klass Õpilane: y liigitab elusolendeid nende välistunnuste alusel loomadeks, taimedeks, seenteks ja bakteri- teks; y toob näiteid inimeste igapäevaelulisest kokkupuutest loomade, taimede, seente ja bakteri- tega ; y loetleb erinevatele organismirühmade omased elutunnused ; y selgitab, kuidas avalduvad elutunnused erinevatel organismirühmadel; y toob näiteid liikidest, populatsioonidest ja ökosüsteemidest; y analüüsib populatsioonide ja ökosüsteemide moodustumise olulisust isendite elutegevuse seisukohast; y analüüsib erinevate elundkondade töö kooskõla loomorganismide tervikliku talitluse sei- sukohast; y võrdleb elu organiseerituse tasemete esinemist loomadel, taimedel, seentel ja bakteritel ning toob vastavaid näiteid; y selgitab loomaraku osade ­ rakumembraan , tsütoplasma, tuum, mitokonder, tsütoplasmavõrgustik ­ ülesandeid; y tunneb mikrofotodelt ja joonistelt ära loomaraku peamised osad; y seostab erinevate selgroogsete loomade kehakatete eripära loomade elupaigaga; y koostab erinevate loomarühmade määramiseks lihtsamaid määramistabeleid; y kasutab lihtsamat määrajat loomaliikide määramiseks; y tunneb ära kodukoha tavalisemad selgroogsed loomad perekonna tasandil; y liigitab organismi selle kirjelduse ja pildi alusel õigesse selgroogsete loomade rühma (ime- taja, lind, roomaja , kahepaikne, kala); y toob näiteid Eesti tavalisematest ja looduskaitsealustest imetajatest, lindudest, roomajatest, kahepaiksetest ja kaladest; y analüüsib, kuidas loomorganismi toidu hankimise viis ja seedeelundkonna eripära sõltub tema toiduobjektidest; y võrdleb selgroogsete loomade erinevate rühmade kohastumusi liikumiseks maapinnal, õhus ja vees; y seostab selgroogsete loomade liikumiselundite ehituse ja talitluse elupaigaga; y planeerib katse loomade rännete põhjuste uurimiseks; y selgitab selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust hingamisel; y võrdleb loomorganismide hingamist kopsude, naha ja lõpuste abil eri keskkondades (õhk, vesi, muld); y toob näiteid loomadest, kellel talitlevad hingamiselunditena kopsud, lõpused, nahk ja õhu- kotid ; y analüüsib selgroogsete loomade südame ja vereringe eripära seost püsi- ja kõigusoojasu- sega; y toob näiteid püsi- ja kõigusoojastest loomadest; y hindab kehakatete, lihaste ja nahaaluse rasvakihi olulisust selgroogsete loomade termore- gulatsioonis;
5 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
y võrdleb erinevate selgroogsete loomade kohastumusi temperatuuri säilitamiseks, alanda- miseks ja tõstmiseks; y hindab eri rühmadesse kuuluvate selgroogsete loomade elu võimalikkust Maa erinevates piirkondades sõltuvalt nende termoregulatsiooni mehhanismidest; y toob näiteid selgroogsetest loomadest, kellel on hästi arenenud haistmine, maitsmine , kompimine, nägemine, kuulmine ja tasakaalumeel ; y hindab erinevate meelte olulisust selgroogsete loomade elutegevuses sõltuvalt nende elu- paigast ja toitumisviisist; y toob näiteid selgroogsetest loomadest, kellel esinevad kehasisene ja kehaväline viljastu- mine ning kehasisene ja kehaväline looteline areng; y hindab kehasisese ja kehavälise viljastumise eeliseid ja puuduseid erinevate selgroogsete loomade paljunemise ja leviku näitel; y analüüsib kehasisese ja kehavälise lootelise arengu eeliseid ja puuduseid; y hindab noorloomade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust nende vanemate poolt sõl- tuvalt loomarühmast; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot eri loomarühmade arvukuse kohta maa- ilmas ja Eestis ning leiab erinevuste põhjusi; y hindab erinevate selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimese jaoks ning toob näiteid nende kasutamisvõimalustest; y teeb teaduslikust, majanduslikust, seadusandlikust ja eetilisest aspektidest lähtudes otsu- seid erinevate selgrootute loomade kaitsmisvajaduse kohta; y uurib arvutikeskkonnas valikuliselt eri kalaliikide kasvu ja arengu sõltuvust vee hapniku kontsentratsioonist või loomade ehituslike ja talitluslike kohastumuste seoseid nende elu- viisi, elupaiga või toiduga; y võrdleb taimede ja loomade välisehitust ja rakustruktuuride esinemist; y teeb märgpreparaate taimeorganitest ning kirjeldab ja tunneb ära nende vaatlemisel mikro - skoobis nähtavaid rakuosi või kudesid; y viib läbi katse tärklise olemasolu tõestamiseks erinevates taimeosades; y koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainete, saaduste ja tingimuste kohta; y leiab uuringu abil, kuidas taimede kasv sõltub erinevatest keskkonnateguritest; y hindab fotosünteesi tähtsust taimedele, loomadele ja seentele ; y seostab erinevate taimeorganite talitlust tõusva ja laskuva vooluga; y leiab uuringu abil, kuidas erinevad keskkonnategurid mõjutavad seemnete idanemist; y toob näiteid erinevate paljunemis- ja levimisviiside (sh. tolmlemisviiside) esinemisest loo- duses ning leiab nende eelised ja puudused; y toob näiteid Eesti tavalisematest õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimedest ning vetikatest ; y võrdleb erinevatesse taimerühmadesse kuuluvate organismide välisehitust; y analüüsib, kuidas õistaimede organite ehitus sõltub nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot erinevate taimerühmade arvukuse kohta maailmas ja Eestis; y kasutab lihtsamat määrajat taimeperekondade määramiseks; y tunneb kodukoha tavalisemad taimed; y liigitab organismi selle kirjelduse ja pildi alusel õis-, paljasseemne-, sõnajalg-, sammal - taimeks või vetikaks; y koostab erinevate taimede määramiseks lihtsamaid määramistabeleid; y hindab erinevate taimede tähtsust ja toob näiteid nende kasutamisvõimalustest; y uurib arvutimudelite abil valikuliselt fotosünteesi, taimede hingamist või tõusvat ja lasku- vat voolu;
6 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
y lahendab veebikeskkonnas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #1 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #2 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #3 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #4 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #5 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #6 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #7 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #8 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #9 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #10 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #11 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #12 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #13 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #14 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #15 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #16 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #17 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #18 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #19 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #20 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #21 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #22 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #23 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #24 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #25 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #26 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #27 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #28 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #29 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lilleke157 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
pdf
Bioloogia eksamiks
15
docx
Bioloogia eksam
17
doc
Üldbioloogia eksami konspekt
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
235
pdf
Bioloogia üldkonspekt
18
doc
Bioloogia eksami kordamiseks
13
docx
Bioloogia riigieksamiks



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun