Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga?
  • Paljusi Üks ja sama motiiv erinevates triskurssides?

Lõik failist



07.11.2012

  • Barokk : 17. sajandi kunst , 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused (Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) – sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania , Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega – Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) – Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko (Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl).
  • Arhitektuur : Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus – mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn.
  • Giacomo Barozzi da Vignola (1507- 1573 )- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll.
  • Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist – teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone.
  • Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne , armastas lainelist joont. Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas.
  • Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala Regia(kuningatrepp)- trepp ahenes veidi ülespoole minnes ja nii jättis sügavama mulje.
  • Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo - hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav) kiriku fassaadi, Vanvitelli, Guarini jt.


08.11.2012

  • Prantsusmaa: 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa kõige juhtivam maa, Prantsusmaa järgi opereeris kogu Euroopa. Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725- 1760 ), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta.
  • Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre ’i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon.
  • Francois Mansart (1598- 1666 )- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine . Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois ’i lossile.
  • Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja tänapäeva mõistes hotell , algselt oli jõuka perekonna mugav ja avar elumaja, kus peamine rõhk oli sisemisel mugavusel). Perioodi lõpuks kasvas välja hotell(18. sajandiks)- rikkate peatuspaik. Tema võttis kasutusel uue prantsuse lossi põhiplaani(vana oli siseõue ümber neli tiiba, uus oli üks peaehitus kahe eenduva külgtiivaga, Vaux - le Viconte loss). Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba.
  • Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre’i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault ( 1613 -1688)- Ta on teinud Louvre’i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad.
  • Louis XIV peameister oli Jules Hardouin -Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles ’i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun . Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles’i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik.
  • Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613-1700).
  • Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi, see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud , basseinid, skulptuurid . Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid .


14.11.2012

  • Hispaania: Tekkis omapärane platereskne stiil, puhta hispaanlaslik plaatide stiil. Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine.
  • Alonso Cano( 1601 -1667)- Cranada katedraali fasaaad.
  • Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad .





  • Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini. Pärast piiramist mahapõletatud linnaosade kohale kerkis uus esinduslik Viin, eeslinnade kohal, mis olid maha põletatud loodi aristrokraatide linnaosa vöönd, kus aristrokraatide residentsid olid ümbritsetud parkidega.
  • Johann Bernhard Fischer von Erlach (1656- 1723 )- Püha Karl Borromäuse kirik Viinis. Tegi terve rea aadlilosse Viinis.
  • Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole.




  • Tšehhi: keskuseks Praha , terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid.
  • Frankimaa: Johann Baltashar Neumann( 1687 -1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen’i kirik Bambergi lähedal.
  • Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden - Matthäus Daniel Pöppelmann( 1662 -1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger , vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu.
  • Preisimaal : Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille ’si eeskujul.



  • Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid.



  • Barolomeo Rastelli (1700- 1771 )- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee Peterburis. Peterhoffi ansabmel. Smolnõi kloostri peakirik Moskvas.



  • Eesti: Eestis on barokiarhitektuur on poliitiliselt kaheks jagatud. 17. saj oli Eesti Rootsi võimu all. Narva hiilgeaeg. Narva oli barokilinn. Raekoda, börsihoone, apteek, linnakodanike elamud , aga teises maailmasõjas hävis Narva täielikult ja barokist on ainsana praeguna raekoda(varem börsihoone).



  • Barokk: Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise’i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv . Mingi kese, mille ümber on kaunistused.



  • Skulptuur : Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia. Ainuke silmapaistev nimi on Bernini- kuulsaks sai ta kardinal Borgese ülesandel tehtud Apollonit ja Daphnet kujutav grupp. Püha Teresa ekstaas, maalilisel käsitlusel on äärmuslik töö. Portreebüstid. Tarbekunstilise iseloomuga oli tema Peetri tool Peetri kirikusse tehtud.
  • Hispaanias tehti värvitud puuskulptuuri.
  • Belgias oli omapäraseimaks meistriks Quellinus – Amsterdami raekoda kaunistavad skulptuurid.
  • Prantsuse skulptuur oli väga silmapaistval kohal. Oli puht prantsaslik skulptuur. Alguses oli tegemist õukonnakunstiga, eriti Louis XIV ajal, kaunistati Versailles’i lossi, kujunes välja Versailles’i koolkond.
  • Francois Giardon(1628-1715)- Tema tööd kaunistasid peamiselt Versailles’i lossiparki. Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest. Persephone röövimine. Teinud ka Louis XIV ratsamonumendi , mis hävitati suure prantsuse revolutsiooni ajal(alles koopia). Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument .
  • Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles’i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse. Mercurius Versailles’i lossiõuel. Neptunus (Neptune). Louis XIV pronksfiguur Pariisi(alles). Üks kuulsamaid töid kardinal Mazarini hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist .
  • Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles’i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles’i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon.
  • Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas.
  • Edme Bouchardon( 1698 -1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu . Fauni kuju.




  • Maalikunst : Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus.
  • Annibale Carracci - keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek.
  • Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli , aktiivsemalt tegutses Lodovino.
  • Guido Reni( 1575 -1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon.
  • Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos . Amor.
  • Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721-1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad . Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti. Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust.
  • Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi kuulutamine Frankide kuningaks.


15.11.2012

  • Hispaania: Kuni 17. sajandini oli Hispaania täiesti teisejärguline. Siis aga algas tõus, millele pani aluse El Greco oma omapärase värvi ja stiiliga manerismi esindaja.
  • Diego Velazquez (1599-1660)- Kuulsaim Hispaania maalikunstnik , sündis Sevillas . Bodegene maalid, rahvuslikud tüübid kõrvuti puuviljadega. Joodikud . Loendamatud pildid kuninglikust õukonnast. Kääbuste pildid. Maalinud erinevatel teemadel. Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree.
  • Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal.
  • Zierbaras(1598- 1664 )- Realistliku laadiga askeetlik põhitoon.
  • Madalmaad: Ei moodustanud enam poliitilist tervikut, jagunes kaheks. Kalvinistlik Holland- põhjas ja Katoliiklik Lõuna- Holland- Hispaania. Kunstilaad on kardinaalselt erinev.
  • Belgia e Flandria .
  • Peter Paul Rubens ( 1577 -1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat . Rubenslikud naised – jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621- 1630 sooritas terve rea reise , kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga? Ülesanne? Telliti kunsti. Pildiseeria Marid de Medici ülesandel. 1630 abiellus leseks jäänud Rubens 16 aastase tuntud iluduse Helen Tourment’iga, kellest on teinud palju portreesid. Portreede paremik. Pildid tema poegadest.
  • Anthony van Dyck(1599- 1641 )- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud. Eelkõige portretist. 1682 asus elama Londonisse. Charels I õukonna maalikunstnik. Rida pilte Charles I ja tema perest . Van Dycki habe
  • Jacob Jordaens
  • Tuntuimad kunstnikud : Jan Wildens- jahipiltide maalija , Adrian Brouever- talupoegade elu, David Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad.
  • Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon , kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, žanrimaal, meremaal , natüürmort.
  • Frans Hals Vanem( 1580 -1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik .
  • Rembrandt Harmenz van Rijn (1606- 1669 )- Osad kunstiajaloolased peavad teda maaligeeniuseks. Hindab vormi tõde, mis ei tee ei ei ilusal ei inetul. Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne , maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga . Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae . Öine vahtkond – samal aastal suri Saskia. Teda hakkas majapidajanna üleval pidama - amoraalne . Temalt ei tellitud enam midagi. Peetruse ärasalgamine. Kadunud poja tagasitulek. Oli graafik . Peale surma ta unustati. Taasavastati 19. sajandil.
  • Jan Veremeer ... Delft(1632-1675)- 35 säilinud pilti. Maalis hoolikalt ja kaua. Olmestseenid, sageli toas, aken lahti. Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga.
  • Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de Velde- meremaalija, Paulus Pottes- talupoegade elu, loomad, de Vlieger- meremaalija, Kalf- natüürmort.


21.11.2012

  • Prantsusmaa: 17. sajandi esimesel poolel eristatakse kahte suunda. Üks on realistlik suund, mille väljakujundajad olid kolm venda Le Nain ’i. Peamiselt olustikupildid – talupoegade elust. Teine suund oli idealiseeriv suund, selle tuntuimad esindajad on ...
  • Poussin(1594-1665)- Osad peavad teda kõige suuremaks prantsuse kunstnikuks üldse. Peamiseks aineks oli mütoloogiline maal, aga ka veidi usulist ja ajaloolist. Perioodi lõpul ka maastikumaal . Bacchanaal. Arkaadia karjased. Tema on heroilise maastikumaali looja(põhirõhk maastikul , mida ilustavad eepostest või antiikajast pärit motiivid) – heroiline maastik on ideaalmaastik . Ideaalmaastik on maastiku pilt, kus põhirõhk on kompositsiooni täiuslikkusel.
  • Claude Lorrain(1600-1682)- Teda on kutsutud maastikaamli Raffaeliks. Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid. Aknes ja Kalatea. Hommik. Keskpäev. Õhtu. Öö.
  • 17. sajandi teisel poolel tuli kunstiellu muutus. Louis XIV ajastu. 1648. aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali. Tuntuimad selle meistrid on Rigaud ja Mignard.
  • 18. sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid.
  • Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis . Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed.
  • Jean-Honore Fragonard (1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik . Armastas kujutada armastusega seotud teemasi . Salajane suudlus. Armuvanne.
  • Tuntuimad kunstnikud olid veel Jean- Baptiste- Simeon Chardin - Realistlik tavaelumaalija ja natüürmortide meister. Georges De La Tour- Samuti talupoegade/lihtrahva elu kujutamine. Leotard. Elisabeth Vigee Le Brun- esimene naiskunstnik. Rokokoo. Lõi läbi mitte ainult Prantsusmaal vaid kogu Euroopas. Peamiselt portretist.


03.12.2012

  • Impressionism: 19. sajandi u 70, 80ndad aastad. Osad kunstiajaloolased alustavad moodsat kunsti impressionismiga, enamus siiski 20. sajandiga. Impressioon - mulje. Olid peamiselt loodusemaalijad, nende arvates ei olnud kestvaid olukordi, iga hetk muutus valgus ja vari. Kunstnik sai maalida ainult mööduvat muljet. Maalisid vabas õhus. Pleinairisme- vabaõhumaal. Valguse ja õhu maal. Lineaarsus kadus täielikult. Kui seni maalisid kunstnikud lokaaltoonidega, siis impressionistid värvisid segamata värvidega asetades pisikeste pintslitõmmetega värve üksteise peale, mõeldud kaugemalt vaatamiseks. Pole oluline kompositsioon. Sageli loodusest väljalõigatud tükid. Alustatakse tavaliselt Manet ’iga. Alguses impressioniste alguses üldse ei tunnistatud . Aastail 1874 -1886 korraldasid nad omaette kunstinäitusi.
  • Edouard Manet(1832-1883)- Oli impressionist tingimisi oma elu viimasel perioodil. Varasemates töödes oli Hispaanlaste mõju all. Tema pildid tekitasid kriitikutes meelepaha. Eine murul . Olympia. Muusika Tuilleres’i aias. Berthe Morisot . Impressionistlik on Argenteul.
  • Claude Monet (1840-1926)- Impressionist täies ulatuses. Päikesetõus e impressioon. Tema maalis piltide seeriaid. Üks ja sama motiiv, erinevatel ajahetkedel. Heinakuhjad. Paplid. Vesiroosid. Thames ’i vaated?. Eine vabas looduses.
  • Camille Pissarro (1830-1903)- Alguses tegutses Corro? Vaimus . Maalis linnavaateid ja looduspilte. Küntud põld. Ooperiväljak. Kaks naist mere ääres.
  • Edgar Degas(1834-1917)- Impressionist oma loomingu teatud külgedega. Ei hülga täielikult lineaarsust ja maalib palju ka inimesi. Erinevad tantsijate pildid. Tantsijad sinises. Tantsuklass. Baleriinid proovis. Harrastas ka aktimaali. Tualetti tegev naine.
  • Pierre- Auguste Renoir ( 1841 -1919)- Temale oli omane pehme, romantiline, õrn naise tüüp. Lemmikmodelliks oli näitleja keegi... Tüdrukud klaveri taga. Terrassil. Tütarlaps piitsaga.
  • Alfred Sisley(1839-1899)- Rahvuselt inglane, sündis Prantsusmaal. Loodusemaalija. Eriti hinnatud on tema talvevaated. Üleujutus Marley sadamas. Saint- Germain vaated?.
  • Berthe Morisot(1846- 1895 )- Naiskunstnik. Häll. Ema ja õde.
  • Neoimpressionism : Loetakse impressionismi viimaseks staadiumiks. Kunstnikud, kes rajasid oma kunsti teaduse saavutustele . Maalida tuleb spektrivärvidega, värvid, mis tekivad värvide lahustumisel prisma abil. Kandsid värve maalidele pisikeste punktide, ovaalide või nelinurkadena.
  • Georges Seurat - 86. ndal aastal pani välja esimese neoimpressionistliku näituse. Asniere’i suplejad. Peamiselt merevaated ja tsirkus.
  • Paul Signac(1863-1935)- Eelistatud sadama ja merevaated.


21.11.2012

  • Klassitsism : 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus. Mõjustatud valgustusideedest. Mõjutas USA iseseisvussõda 1776-1783 ja USA tekkimine. Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. Mõjutanud ka Napoleoni sõjad.Kapitalismi areng, kolmanda seisuse osatähtsuse tõus poliitilises elus. Tööstuse areng. Antiigihullus. 18. sajandi keskpaigas leiti üles Pompei , kus algasid väljakaevamised. Kõik see leidis kajastust kunstis.
  • Arhitektuur: Iseloomustas korrapärasus, lihtsus, antiigivormide järgimine, suurte hoonetekomplekside ehitamine. Sambad, kolmnurksed viilud, palustraadid, sageli kasutatakse petikaknaid ja sümboolikat(vapid, vanikud jms). Mindi üle massdetailide kasutamisele. Hakati kasutama ka tüüpprojekte. Sünnimaaks Prantsusmaa.
  • Prantsusmaa: Napoleoni ajal oli ampiirstiil. Varaklassitsism e Louis XVI stiil – selle suurmeister oli
  • Soufflet(1713-1780)- Kuulsaim hoone on Pariisis Pantheon , pühendatud Pariisi kaitsepühakule püha gevevivile, 1791 muudeti ta Prantsusmaa rahvustempliks. Krüpti hakati matma prantsuse suurkujusid. Lyoni kiriku tegemine.
  • Ange- Jacques Gabriel(1698- 1782 )- kuulsaks sai kõrgema sõjakooli ehitamisega Pariisi. Paleefassaadide tegemine Concorde’i väljakule, Väike Trianon Versailles’i lossis.
  • Jean- Francois- Therese Chalgrin (1739-1811)- Sai kuulsaks Arc de Triomphe tegemisega. Alustas Napoleoni ülesandel 1806. aastal, aga valmis alles 30 aastat hiljem. 50m kõrgune, 20m paksune, triumfikaare all 1919. aastal pandi igavene tuli. Vigon- Napoleon I korraldusel hakati ehitama Madeleine kirikut(Napoleoni sõdalaste mälestuskirik), valmis 1842.
  • Saksamaa: Saksamaa oli endiselt killustatud riik. Võimas Preisimaa esiletõus.
  • Suurmeistriks oli Schinkel (1781-1841)- Uus vahtkonnahoone Unter der lindeni. Berliini teatrihoone hävis teises maailmasõjas.
  • Von Klenze (1784-1864)- Münchenis vana pinakoteek e maalidekogu.
  • Venemaa: Peterburi väljaehitamine jätkus. Esialgu tegutsesid välismaalastest arhitektid. Varaklassitsismi Venemaal kutsutakse Katariina II stiiliks. (Esimene ülikool 1755 )
  • Jean-Baptiste Vallin De La Mothe(1729-1800)- Väike ermitaaž. Peterburi kunstide akadeemia esimene professor. Tegi kunstide akadeemia hoone Peterburi. Katariina kirik.
  • Šotlane Charles Cameron( 1730 -1815)- ehitas Katariina II korraldusele tsarskoe tselo hoonete kompleksi, mille juurde kuulus nn Cameroni galerii. Sophia katedraal . Agate paviljon.
  • Üks kuulsamaid nimesid Giacomo Quarenghi(1744-1817)- Ermitaaži teater. Kõige kuulsam on Smolni(smõlnoi) instituudihoone. Aleksandri palee . Moskvasse Ostankino lossi.
  • Jean-Francois Thomas de Thomon(1760- 1813 )- Kõrgklassitsism algas e Aleksander I stiil e kapiir?stiil. Seda iseloomustab rõhutatud monumentaalsus. Kõige kuulsam on börsihoone Peterburis.
  • Andrei Voronikhin(1760- 1814 )- Kaasani katedraal Peterburis. Inspiratsiooni saanud Rooma Peetri kirikust .
  • Zahharov( 1761 -1811)- Admiraliteedihoone.
  • Kazakov(1738-1812)- tegutses peamiselt Moskvas. Ehitas Kremlisse ühe palee. Peetri loss.
  • Vassili Baženov( 1737 -1799)- Peamiselt Peterburis. Kuulus Paškovi loss. Ehitas ka ühe palee Moskva Kremlisse.
  • Carlo Rossi (1775-1849)- Itaallane. Aleksandri teater. Tema on teinud Peterburi keskse väljaku paraadväljaku. Rahvusraamatukogu.
  • Auguste de Montderrand( 1786 -1858)- Vene klassitsismi tähtsaim meister. Iisaku katedraal, eeskujuks Pariisi Panteon .
  • Eesti: Eesti kuulus Venemaa koosseisu. Klassitsismilinn on Tartu. 1760ndatel oli suur Tartu tulekahju, kui Tartu põles maatasa. Katariina II käsul hakati Tartut uuesti ehitama, Katariina II eraldas oma isiklike rahasid. Keelas kirikupõranda alla matmise ja kesklinna puumajade ehitamise.
  • Walter (1734-1802)- Tartu raekoda valmis 1789.
  • Insenerid Siegfrieden ja Zaklowsky ehitasid Tartusse kivisilla.
  • Kõrgklassitsism on eelkõige seotud Krause nimega(1757-1828)- Eesti klassitsismi pärl Tartu Ülikooli peahoone. Ülikooli jaoks Toomemäele vana anatoomikumi, tähetorni. Mitmed elamud kesklinna. Toomkiriku varemetesse ülikooli raamatukogu.
  • Geist ja Kranhals- tegi Tartu kaubahoovi, hävis teises maailmasõjas.
  • Tallinnas tegutses Carl Ludwig Engel - Engel on seotud eelkõige Helisingi linna ehitamisega- esimene Helsingi linna peaarhitekt. Õiguskantsleri kantselei . Helsingi sai talvesõjas palju kannatada.
  • Peale selle tuntuimad klassitsismiehitused olid veel Katariina kirik Võrus, Valgas luteriusu kirik, praegune Pärnu raekoda ja põhiline osa Eesti mõisadest nt Saue , Saku, Rägavere, Elistvere, Möo, Lihula , Aruküla.
  • Skulptuur: Oli hästi produktiivne aeg, aga samas nimekaid skulptoreid sisuliselt ei ole. Monumendid on sageli postamentidel, mille jalamil on sõjaline atribuutika.
  • Martos- on teinud Moskvasse Minini ja Požarski monumendi.
  • Demuth- Malinovski- Barclay de Tolly monument Tartus.


22.11.2012

  • Maal: Maalis ei olnud otseseid eeskujusid antiigist võtta. Tekkis vastukaaluks baroki rahutusele. Uuesti taotleti lineaarsust, rahu, tasakaalu. Imiteeriti kohati antiikskulptuuri. Kaasaja heroilised sündmused. Sünnimaaks Prantsusmaa.
  • Jacques- Louis David( 1748 -1825)- Kõige klassikalisem klassitsist . Mõned küljed tema loomingus on ka kui realismi varane väljendus. Loometööd alustas kuningriiklasena, peale seda oli tulihingeline vabariiklane, seejärel innukas ponapartist, oli valmis hakka kuningriiklaseks, kuid oli sunnitud põgenema Hollandisse. Horatiuse vanne . Tapetud Marat vannis. Mitmed pildid Napoleonist, kuulsaim aga on Napoleoni keisriks kroonimine - maalis aastatel 1805-1807(6,1m kõrge ja 9,31m lai). Tema loomingu üheks parimaks osaks peetakse portreeloomingut. Noore tüdruku portree. On teinud erinevaid pilte Serizat’i perekonnast.
  • David- Jean Auguste Dominique Ingres(1780-1867)- Oli Davidi õpilane. Elu lõpuni jäi ta klassitsistiks, oli romantismi äge vastane. Eelkõige portretist, eriti noorpõlves ja keskeas . Madame Moitessier’i portree. Armastas ka aktimaali. Suur Odalisk. Türgi saun . Valpinconi supleja.
  • Pierre- Paul Prud’hon( 1758 -1823)- Lüürilisem ja mahedam klassitsist. Eelkõige allegoorilised maalid. Võttis eeskuju da Vincilt ja kasutas heleda ja tumeda vahetumist. Õiglus ja Jumal Kättemaks, kes ajavad taga Kuritegu . Josephine de Beauharnais’i portree. Rooma kuninga portree.
  • Baron Gerard(1770- 1837 )- Tema tööd on klanitud. Oli omal ajal hästi otsitud portretist. Madame Recamiet portree. Amor( Cupid ) ja Psyche. Napoleon Austerlitzi lahingus. Avila Teresa. Daphnis ja Chloe .
  • Inglise maal 18- 19. saj: Inglise kunst oli keskajal küllaltki silmapaistev, peamiselt tänu raamatumaalile. Seejärel praktiliselt 0. See inglise kunst pole kedagi nimekat andnud. Inglise kunsti tõus algab alles 18. Sajandil(19 ka).
  • Esimene suurmeister oli William Hogarth(1697-1764)- Tema on teinud graafikat. Žanripildid, kus kujutatakse rahvatüüpe. Teinud ka piltide seeriaid mingitel teemadel, kuulsaim Moodne abielu, mis koosneb kuuest pildist. Oma loomingus on ta kriitiline/ satiiriline . Ühiskonda näeruvääristav. The Bruiser. Beer walk (street).
  • Joshua Reynolds(1723-1792)- Tema oli eklektitsismi jutustaja kunstis. Põhiliselt portretist. Omai. Lord Keppel. Lord Heathfield.
  • Thomas Gainsborough( 1727 -1788)- Poiss sinises. Portretist aga ka maastikumaalija. Ei lahkunud kunagi Inglismaalt. Inspiratsiooni sai van Dejck’ilt ja tema portreed on rokokoolike sudemetega. Turuvanker. River Landscape .

Vasakule Paremale
Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #1 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #2 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #3 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #4 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #5 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #6 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #7 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #8 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #9 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #10 Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor unicornkid Õppematerjali autor
Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism. Konspekt ja kunstnike ülevaade.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Konspekt teemal barokk

Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega ­ Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) ­ Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus ­ mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks

Kunstiajalugu
thumbnail
10
odt

Kunstiajalugu: Madalmaade renessanss-moodne kunst

II oli tema tööde austaja Brueghel vanem 1525-1569, peamised stseenid talupoegade elust (Talupoegade pulm, Heinategu, Pimedad, „Jahimehed lumes” (16-17saj väike jääaeg Euroopas)) Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant, Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L. Bernini 1598-1680, kasutas arhitektuuris perspektiivi, lõpetas Peetri kiriku kompleksi, tegi

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Renessanss

Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. ,,San Romano lahing". Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi ,,Madonna kaljukoopas" ja 1495-1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose ,,Püha õhusöömaaeg". Maalis ,,Mona Lisa" e. ,,Gioconda". Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et ,,Mona Lisa" asub Ermitaazis.

Kunstiajalugu
thumbnail
9
docx

Kunstiajalugu keskoolile kogu konspekt

Vennad Jan ja Hubert van Eyck rajasid Genti altari. Jan on ka maali ,,Kantsler Rolini madonnat" autor. Kuulsaim madalmaade renessansi kunstnik on Pieter Brueghel- ,,Jahimehed lumes". Saksamaa kuulsaim on Albercht Dürer- parimat portreed. Hans Holbein- suurim portreemaalija. Eestis on renessanssi esindatud Mustpeade vennaskonna maja fassaad. Tallinna Pühavaimu kiriku kantsel on selles stiilis. Tallinnast on pärit ka portreede meister Michel Sittow. · Barokk Euroopas ja Eestis. 16. Sajandi lõpul arenes Itaalias välja barokostiil. Nimetus tähendab eriskummalist. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kõige äärmuslik arhitekt oli Francesco Borromini-San Carlo alle Quattro Fontane kirik. Peagi sai suurimaks stiili esindajaks Lorenzo Bernini. Saksamaal Potsdamis-Sanssouci loss. Austrias Belvedere loss. Peterburis- Talvepalee. Tallinnas- Kadriorg. Barokiajastu suurim skulptor oli Lorenzo

Ajalugu
thumbnail
4
doc

17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS

III ­ Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus ­ barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja maaliline tervik; puudub reeglipärasus, voolavus ja ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) BAROKK ITAALIAS ARHITEKTUUR Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Puuduvad sambad ning kolm löövi. Külglööve asendasid kabeliteread. Otsas oli apsiid, kirikud endiselt ida-lääne suunalised

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Kunsti alates klassitsismist vene kunstini

Prantsusmaa ­ klassitsismi sünnimaa. Soufflot ­ Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel ­ kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ­ ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa ­ pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel ­ Berliini teatrihoone. Klassitsismi ajastust on ka pärit Brandenburgi väravad Berliinis. Venemaa ­ Klassits ajal arenes vene arh hoogsalt edasi. Jätkus Peterb väljaehitamine.. Teerajajax de la Mothe ­ Peterburi Kunstiakadeemia kultuuriprof, kunstiakadeemia projekteerija. Cameron ­ tsarskoje tseloosse ehitas hoonetekompleksi.. De Thomon ­börsi hoone Peterburis. I vene rahvusest arhitektid: Voronihhin, Zahharov ­ admiraliteedihoone Peterburis. Rossi ­ kujundas paleeväljaku, peastaabi hoone. Montferrand ­ Iisaku katedraal. Eesti ­ kuulus Ven

Kunstiajalugu
thumbnail
3
docx

Kunstiajalugu - renessanss

võitlejad, paremal apostlid ja kirikuisad ja nende taga palverändurid, üleval keskel Jumal isa, Ristija johannes ja teisel pool neitsi maarja, musitseeruvad inglid ja ääres aadama ja eeva kujud), Jan van Eyck oli ka tuntud kui portretist Kantsler Rolini madonna, prk Arnolfini portree, mees punase turbaniga. · Rogier vad der Weyden(1399-1464)- oli Brüsseli linnamaalija, peamiselt religioossed teemad, pateetiline kunst. Kristuse Ristiltvõtmine · Hans Memling(1430-1494)- Mõjutatud van der Weydenist, portretist, aga ka usulistel teemadel maalija. Viimse kohtupäeva stseen Gdanski Maarja kirikusse, täiuslik töö Ursula kirst, Vana Naise portree · Hugo van der Goes(u1440-1482)- Kuulsaim töö on Portinari altar, keskne pilt kujutab Kristuslapse kummardamist. · Hieronymos Bosch(1453-1516)- Lõbude aed, veider segu lõbudest ja fantaasiatest, mis iroonilisel

Kunstiajalugu
thumbnail
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu




Kommentaarid (1)

Chaosdog30 profiilipilt
Tundmatu Tuvi: hea hea
20:36 13-02-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun