Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajalugu: Madalmaade renessanss-moodne kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit?
Madalmaade renessanss
ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla.
Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja-madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest-Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne pilt kujutas talle kummardamist, keskel on müstiline elukaev, tagaplaanil on kohale ruttavad inglid ja märtrid, ees kahel pool pühakud prohvetid ja filosoofid , vasakul Kristuse eest võitlejad, paremal pool apostlid ja kirikuisad . Üleval väljast sissepoole, Aadam ja Eeva , musitseerivad inglid, Neitsi Maarja, ristija Johannes, Jumal
kantsler Roiini madonna” mingi perekonna portree
van der Weyden 1399-1464, oli Brüsseli linnamaalija, „Kristuse ristiltvõtmine”, altari maal viimse kohtupäeva stseen
Memling 1430-1494, portretist,
van der Goes 1440- 1482 „Portinari altar ” mille keskne pilt on Jeesuslapse kummardamine ,
Bosch u 1450- 1516 , äärmiselt omanäoline kunstnik, tema pildid reedavad head teoloogilist haridust, sürrealistlikud, moralist, oli see kes suhtus inimkonna pahedesse väga kriitiliselt, on teinud triptühone(kolmeosaline pilt) „Lõbude aeg”, Heinakoorma triptühon, Hispaania kuningas Philippe II oli tema tööde austaja
Brueghel vanem 1525- 1569 , peamised stseenid talupoegade elust (Talupoegade pulm, Heinategu, Pimedad , „Jahimehed lumes ” (16-17saj väike jääaeg Euroopas))
Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant,
Saksa maalikunst - lühike õitseaeg , vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz , Schongauer, hakkas tegema graafikat
Baroki arhitektuur
3 tüüpi
Itaalia – baroki sünnimaa , keskuseks Rooma (põhiline ehitustegevus ), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev , suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit( üksiku osa eendumine)
baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507- 1573 Ilgeesu kirik Roomas
baroki aitas võidule Maderna 1556 -1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone ,
G.L. Bernini 1598 -1680, kasutas arhitektuuris perspektiivi, lõpetas Peetri kiriku kompleksi, tegi väljakuesise sammastiku, „ Skala Regia”
Borromini 1599-1667, hülgas kõik traditsioonid, ebakorrapärane, laineline joon, skulptuurid, Santiivo kabel,
tuntumad veel – Rainaldi, Fontaana,
Hispaania – kujunes välja omapärane plateresne stiil( plaadid )
esindaja Cano 1601-1667 Ranada katedraali fassaad
Churriguera 1665-1725 kelle loodud stiili Churrigerism
Holland – iseloomustas reeglipärane klassitsistlik stiil, mille aitas võidule Campen
Campen 1596- 1687 – Amsterdami raekoda (praegune kuninga loss)
Prantsusmaa – baroki ajastu oli Prantsusmaa hiilgeajastu, valitses klassitsistlik alatoon
varabaroki esindaja Lemercier 1585-1654 – Sorbonni kuppelkirik Pariisis (esimene kuppelkirik Prantsusmaal)jätkas Louvre 'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni
Mansart 1598- 1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt , katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane
Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja , pearõhk põhiplaani otstarbekusel), ehitas ka prantsuse instituudi hoone, on teinud terve rea väiksemaid losse,
Perrault 1613-1688 – väljus kuskilt konkursilt võitjana, kuulsa nn Louvre'i kolonnaadi, alumine korrus äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbivad sambad,
Hardouin-Mansart 1646-1708 – on seotud Versailles 'i losse ehitamisega, oli eeskujuks paljudele Euroopa õukondadele
KLASSITSISM
18.saj teine pool, 19.saj esimene kolmandik
ajastu iseloomustus – valgustussajand , Voltaire ( kirjanikud ), Mozart ( helilooja )
USA loomine, 4.juuli 1776, Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799, Napoleoni vallutused mõjutasid, pärisorjus kadus , kapitalismi võidukäik, Lääne-Euroopa riikides toimus tööstuslik pööre, urbaniseerumine ( linnastumine ), antiigi hullus, kõik see leidis kajastust kunstis
Arhitektuur
antiigi orjalik jäljendamine , sümmeetrilisus, korrapäralisus, detailid, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid , tulid tüüpprojektid, massdetailid
Prantsusmaa – klassitsismi sünnimaa
Soufflot – varaklassitsismi arhitekt, tuntakse Louis XVI stiili nime alla,
Pantheon Pariisis, oli pühendatud Pariisi kaitsepühakule Püha Generivele, valmis vahetult ennem revolutsiooni, muudeti rahvustempliks, mille krüpti(maaalune kamber ) hakati matma prantsuse suurkujusid,
Gabriel 1698 - 1782kuulsaks sai palee ansamblitegaConcorde'i väljaku ääres, kõrgema sõjakooli hoone Pariisis, Väikese Trianoni Versailles'i pargis ,
19.saj alguse klassitsismi nimetatakse ampiiriks
Chalgrin 1739-1811 – Arc de Triomphe Pariisis, Napoleoni korraldusel tema võitude jaoks, valmis 30 aastat hiljem
Vignon – tuntuim töö Madeleine'i kirik Pariisis, alustati 1806, oli mõeldud Napoleoni armee sõduritele, lõpetati 19(8)42, aimab järele Kreeka templit
Saksamaa – Preisimaa oli juhtiv keskus,
tuntuim arhitekt Schinkel 1781- 1841 – Vana Muuseum Berliinis ja Uus Vahtkonna Hoone
Venemaa – jätkus Peterburi ehitamine,
vara-klassitsismi ehk Katariina Suure stiili teerajaja oli De La Mothe , oli 1757.a asutatud kunstiakadeemia esimene arhitektuuri professor , Väike-Ermitaaź, Peterburi Kunstide Akadeemia
Cameron 1730 -1815 – Katariina II(sakslane, pandi naiseks Peeter III) korraldusel Tsarskoje Selo hoonete komplekt, mille juurde kuulub ljoonia stiilis Cameroni galerii, sinna oli rajatud Tsarskoje Selo lütseum, Pavlovski loss Peterburi lähedal
Quarenghi 1744-1817 – Venemaa esindusarhitekt, ermitaaźi teater, kuulus Aleksandri loss, Smolni instituudi hoone (Katariina II korraldusel)
de Thomoniga 1716-1813 – algas Venemaal küpsklassitsism, ampiir, Börsi hoone Peterburis
Voronihhin 1760 - 1814 – võimas Kaasani katedraal , inspiratsioon Peetri Rooma kirikust
Zahharov 1761 -1811 – admiraliteedihoone Peterburis
Kazakov 1738- 1812 – tegutses peamiselt Moskvas, Kremmlisse on ehitanud ühe palee ja Peetri lossi
Baźenov 1737-1799 – Peterburgi Paśkovi palee, Kremmlisse ühe palee
Rossi 1775-1849 – suured lossiansamblid, paleeväljak Peterburis koos Senati hoonega ja kuulsa Võidukaarega, rahvusraamatukogu hoone ja kuulsa Aleksandri teatri Peterburis
de Montferrand 1786 -1858 – Vene klassitsismi luigelaul ja Iisaku katedraali
Eesti – alates Põhjasõjast kuulus Eesti Venemaa koosseisu, eelkõige Eesti klassitsismi linn on Tartu, 1775 suur tulekahju Tartus, Katariina II korraldusel hakati Tartut uuesti üles ehitama, kesklinna ei tohtinud teha ühtegi puust maja, keelati matmine kiriku põranda alla, hakati tegema surnuaedu linnast välja,
Walter – vara- klassitsistlikus stiilis Tartu Raekoda
mingid insenerid ehitasid Tartu kivisilla
J.W. Krause – Tartu Ülikooli peahoone , ülikoolile eraldati Toomemägi, 1802 Tartu Ülikool taasavati, esimeseks rektoriks sai Barrot (vms), ülikooli peahoone valmis 1809, peahoone ehitati Maarja kiriku koha peale, lisaks Tartu Ülikoolile tegi vana anatoomikumi,tähetorni ja Toome varemetesse raamatukogu, terve rea hooneid Tartu kesklinna(aadlielamud),
hakati Toomemäge välja kujundama pargiks
Geist ja Kranhals – kaubahoov Tartus
Engler – siirdus 1815 aastal Helsingisse, suur osa Helsingi kesklinnast oli tema projekteeritud
MAAL
Prantsusma -
Jacques -Louis David – tema maali iseloomustas range ülesehitus, skulpturaalsed poosid, äärmine lineaarsus , mütoloogia , ajalugu, koloriidi vastu huvi ei tuntud, 1805-1807 6,1 m kõrge ja 9,31 m lai Napoleoni keisriks kroonimine , oli hinnatud portretist
Ingres 1780-1867 – jäi elu lõpuni klassitsistiks, eelkõige portretist, alasti maal „Suur odalisk”, „Türgi saun”
Prud'hon – allegoorilised maalid, Õiglus ja Jumalik kättemaks, kes ajavad kuritegu taga,
Gerard 1770-1837 – Gupid ja Psyche, Madame Recamier portree,
ROMANTISM
19.sajandi teine kolmandik, oli erinevate ismide ajastu, romantism, sotsialism , konservatism, kapitalism oli valitsema pääsenud, romantismi puhul räägitakse ainult maalidest,
MAAL
lineaarsus kadus uuesti, taotleti maalilisust, tunnete väljendamine, kontrastid, koloriit , uus-barokk, suur huvi oli Idamaade ... , maastiku maal oli väga tähtis
Prantsusmaa
1791-1824 Gericault – kuulsaim töö Meduse 'i parv
Saksamaa – romantikud olid rohkem mõtte kunstnikud , suurt osa mängisid natsareenlased, said inspiratsiooni 16.sajandi saksa meistritelt, ja ka Itaalia renessanssist, tegutsesid Roomas: Cornelius, Overbeck
1774-1840 Friedrich – Rügeni kriidikaljud
REALISM
19.sajandi keskpaik , Diggens(kirjanik), Dolstojevski
realismist saab rääkida kahes tähenduses, kõigepealt realism laiemas tähenduses on kogu kunstiajaloo vältel tehtud tõetruu maal, konkreetne kunstivool 19.saj keskpaigas, relistidel oli tähtis otsese ümbruse tõsieluline kujutamine, asjalikult ja objektiivselt, tõde on kunstisiht, siis alles ilus, iseloomulik oli huvi argielu vastu
Prantsusmaa
Daumier 1808- 1879 – oli kunstis iseõppija, eelkõige oli tuntud kui karikaturist, Malemängijad,
Courbet 1819- 1877 (?) – samuti iseõppija, õpetajaks pidas loodust, Matused Ornan'is, Kivilõhkujad , Kunstniku ateljee , Tere päevast härra Courbet,
Millet 1814-1875 – looduse ja talupoegade elu maalija , Viljapeade korjajad , Külvaja, Õhtupalve,
Saksamaa – said inspiratsiooni prantslastelt,
Menzel 1815-1905 – Emilie Menzel tukkumas, Supper at the ball
Leibl 1844 -1900 – käis Pariisis korduvalt, Noor pariislanna – pokott, Naised kirikus
Thoma 1839-1924 – kergelt romantilise alatooniga realist
Inglise Maal – 18. ja 19. sajandil, keskajal, Briti saared etendasid kunstis väga tähtsat osa, miniatuurmaal , uus kunsti hoogne areng algas alles 18.saj esimesel poolel, rahvusliku maalikoolkonna rajajaks oli
1697-1764 Hogarth – sai kuulsaks oma źanripiltide ja piltide sarjaga, mis piitsutasid inimlikke pahesid,
1723-1792 Reynolds – eelkõige portretist
Gainsborough 1727-1788 – porteritist, aga ka loodusmaalija, „Poiss sinises ”, Turuvanker
1769 -1830 Lawrence – peamiselt portretist, Pius VII portree,
Blake 1757-1827 – lisaks maalikunstile oli ka luuletaja ja kirjamees, Ammumöödunud ajad,
Morland 1763-1804 – loomamaalija, „Lõunapaus”
Constable 1776-1837 – eeskuju võttis madalmaade loodusmaalijatelt, „ Heinavanker
Turner 1775-1851 – samuti loodusmaalija, on tunda impressionismi hõngu,
19.sajandi teisel poolel omandasid Inglise kultuuris prerafaeliidid..., masinate ajastu
Vene kunst – 18.saj olid tooniandvad välismaalased, 18.sajandi teisel poolel ka vene soost kunstnikud, esialgselt portretistid
1735-1822 Levitski – portretist,
Borovikovski 1757-1825 – romantilise alatooniga, rohekas -sinakad ja kollakas -rohelised toonid, Lopuhhina portree, Peeter II portree,
1799- 1852 Brüllov – romantilise käsitlusviisiga, magus, efektitaotlev, Pompeii viimne päev,
Kiprenski 1782-1836 – Puśkini portree,
1806-1858 Ivanov – loonud ainult 1 suure töö, Kristuse ilmumine rahvale, 20 aastat tegi
Kramskoi 1837-1887 – kriitiline realist,
IMPRESSIONISM
osad kunstiajaloolased alustavad moodsat kunsti impressionismiga, enamus siiski 20. sajandiga , 19-sajandi 70ndad 80ndad, kunstnik saab fikseerida mööduvaid hetki ,
EESTI KUNST
kuni Vabariigini
baltsaksa kunstnikud
esimene haridusega eestlane kunstis (mitte esimene Eesti kunstnik) Johann Köler - „Ketraja”
August Weizenberg skulptor -
Amandus Adamson skulptor, meri, „Russalka”, Kalevipoja kuju
neid loetakse eesti kunsti rajajateks
sajandivahetusel toimus Eesti kunstis murrang, tekkis baltisaksa kunstielust eraldiseisev kunstielu, rabelesid välja erinevatest mõjusfääridest,
20.sajandi algul – suured muutused, kunsti sai müüa ka kodumaal,
Ants Laikmaa 1866-1942 – pastellid , Marie Underi portree, ateljeekool Tallinnasse 1903
Kristjan Raud – õppis Peterburis, Kalevipojateemalised tööd, ateljeekool Tartus 1904
avangardism / sõjajärgne ekspressionism
1909 aastal hakati korraldama Eesti kunsti ülevaate näitusi, kunsti mõjutas ka nooreestlaste tegevus,
1919 Pallase kunstikool
Konrad Mägi 1878-1925 – Pallase esimene juhataja, õppis Peterburis, neoimpressionism, maastikud , Capri maastik
Nikolai Triik 1884-19...? – Pallas, Peterburis õppis, Konrad Mägi portree, Oskar Lutsu portree, Lennuk,
1940-1955 Eesti kunst – Vene okupatsioon , halvad kunstnikud küüditati, klassitsism, eklektitsism ,
Eesti kunst paguluses – põgeneti Vene okupatsiooni eest Stockholmi, Torontosse ja New Yorki ,
1955-1975 Eesti kunst – läks paremaks, tarbekunst, tegevuskunst: happening, performance
1975-1990 Eesti kunst, reklaamilik, igav
taasiseseisvunud Eesti kunst- igast kõntsa
Arhitektuur
20.saj alguses esimene eestlaste projekteeritud hoone oli Georg Hellati (1870-1943)
EÜS -i hoone rahvusromantilises stiilis,
Moodne kunst
kunstivoolud vahetused üli kiiresti, eksisteerisid parallleelselt, paralleelselt moodsa kunstiga tehti endiselt traditsioonilist kunsti, Pariis oli Euroopa kunstipealinn, enamus kunstivoole tekkis seal va paar erandit
Fovism 1905-1907 – suure rühmitusena, rabas kunstipublikut 1905, erilaadne kunst, kunstikriitik Vauxalles, eesmärk oli väljendada kunstinikke meeleolusid, mida sai kõige paremini edasi anda värvidega, ei kasutanud perspektiivi, valgus ja varjud ei olnud tähtsad,
Matisse 1869-1954 -
Vlaminck , Dufy,
Futurism – tulid välja oma manifestiga, ka kirjanduses, Itaalia ja Venemaa, kirjandus ja kunst olid tulevikku suunatud, ülistati moodsat ühiskonna, tehnoloogiat, moodsat linna, masinad, liikumine kiirus, eitasid kõike vana, sõda kui ühiskonna sanitari, itaallased ,
Kubism
Anvinjooni neiud
Vasakule Paremale
Kunstiajalugu-Madalmaade renessanss-moodne kunst #1 Kunstiajalugu-Madalmaade renessanss-moodne kunst #2 Kunstiajalugu-Madalmaade renessanss-moodne kunst #3 Kunstiajalugu-Madalmaade renessanss-moodne kunst #4 Kunstiajalugu-Madalmaade renessanss-moodne kunst #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jahja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism
11
docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad. Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti. Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi

Kunstiajalugu
Kunsti alates klassitsismist vene kunstini
3
doc

Kunsti alates klassitsismist vene kunstini

Natsareenlased ­ kunstnikud, kes tundsid erilist kutsumust religiooni vastu, taotlesid naiivset lihtsust, luulelist meeleolu, siivsust. Moodustasid omalaadse vennaskonna, kes asus Rooma elama, juhtivateks jõududeks olid Cornelius, Carolsfeld ja Overbeck. Klassikaline romantik ­ Caspar David Freidrich tüüpiline kuuvalguse maalija. Kaks meest kuuvalgel, kolgata mägi. Sajandi keskpaigas levis romantismis biidermeierlik stiil ­ rõhutatult ebaheroiline kunst, eelkõige kujutatakse väikekodanlikku õdusust, pildid väikseformaadilised. REALISM 19 saj keskp. Kunstis käsitletakse kitsamas tähenduses(konkreetne kunstivool 19 saj keskpaigas) ja laiemas tähenduses(eri aegadel tehtud tõetruu looduslähedane kunst). Balzac, Hugo, kriitiline, sotsialistlik realism. realiste huvitas igapäevse elu, otsese ümbruse, tõsielu kujutamine. Huvi argielu vastu, realism oli keskmisest sotsiaalsem kunst, sünnimaa Prantsusmaa, esimeseks

Kunstiajalugu
Konspekt teemal barokk
6
docx

Konspekt teemal barokk

Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad. Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti. Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi

Kunstiajalugu
Klassitsismi arhidektuur
5
doc

Klassitsismi arhidektuur

KLASSITSISM Klassitsism on 16.­19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tugev rokokoolik taust ja mõnikor

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu
Kunstiajalugu keskoolile kogu konspekt
9
docx

Kunstiajalugu keskoolile kogu konspekt

Veneetsias tehti omapärase laadiga maale, dekoratiivseid ja toredad. Kasutusele võeti õlivärvid. Sobisid Itaalia kliimaga. Kuulsaim Tizian- ,,Kristus ja variser" , ,,Urbino Venus" ja Giorgione tegi kuulsaid aktimaale, neist kuulsaim ,,Puhkav Venus" ja ,,Äike" Palju kasutati madalmaades kaunistamiseks kartussi-ovaalne kilp. Vennad Jan ja Hubert van Eyck rajasid Genti altari. Jan on ka maali ,,Kantsler Rolini madonnat" autor. Kuulsaim madalmaade renessansi kunstnik on Pieter Brueghel- ,,Jahimehed lumes". Saksamaa kuulsaim on Albercht Dürer- parimat portreed. Hans Holbein- suurim portreemaalija. Eestis on renessanssi esindatud Mustpeade vennaskonna maja fassaad. Tallinna Pühavaimu kiriku kantsel on selles stiilis. Tallinnast on pärit ka portreede meister Michel Sittow. · Barokk Euroopas ja Eestis. 16. Sajandi lõpul arenes Itaalias välja barokostiil. Nimetus tähendab eriskummalist.

Ajalugu
Renessanss
7
doc

Renessanss

Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. ,,San Romano lahing". Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi ,,Madonna kaljukoopas" ja 1495-1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose ,,Püha õhusöömaaeg". Maalis ,,Mona Lisa" e. ,,Gioconda". Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et ,,Mona Lisa" asub Ermitaazis.

Kunstiajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun