kõrvalalleed läbisid kiirtena parki puud ja põõsad oli geomeetirliselt pügatud purskkaevud, skulptuurid germain boffrand 1667-1754 heldad värvid, heleroosa, roheline põhirõhk oli sisekujundusel Saksamaal kunstielu ei ole tsentraliseeritud Üksikutes piirkondades kujunes välja silmapaistev arhitektuur: Austria Viini hakati eriti suurejoonelisel ehitama 1683 1683 türklased piirasid Viini Johann Bernhard Fischer von Erlach 20 juuli 1656-5 aprill 1723 zwriefalten Joshua REynolds eklektitsismi jutustaja kuningliku kunstiakadeemia esimene presdient peamiselt portretist
jooni, ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik, Rooma Peetri kiriku fassaad(obeliskiga). Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane kirik, Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures, Santa Agnese kirik. Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak. Niccolo Salvi: Trevi purskkaev. BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL Johann Fischer von Erlach: Viini Karl Borromeuse kirik. Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss. Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL Claude Perrault: Louvre'i loss Versailles' loss (peegligalerii!) Louis XIV - "Riik olen mina" Jules Hardouin-Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis
saj I poolel (Euroopas juba siis rokokoo levik) Johann Balthasar Beumann ° Würzburgi piiskopiloss ° Barokk seguneb rokokooga sisekujunduses ° Vierzehnheiligeni palverännakukirik Saksamaal ° 14 pühaku kirik ° Lossid, kirikud, kindlustused jne Püha Johann Nepomunki kirik Münchenis Zwinger Dresdenis ° M. Pöppelmann ° Ratsamängude jaoks ° Kiviparketiga väljak ° Skulptuuridega paviljonid ja galeriid Johann Fischer von Erlach ° Karl Borromeuse kirik Viinis ° Itaalia vaimulikule, Milano peapiiskopile Carlo Borromeole ° Kiriku kuppel Rooma Peetri kirikut ° Sammasportikus Rooma Pantenoni ja sambad Trajanuse sammastelt ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL Kaks suunda Rooma barokkmaalis Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik Caravaggio ° Rajas barookk-kunsti naturalistliku suuna Annibale Carracci ° Idealistlik ehk akadeemiline variant
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652) Ch. Perrault Louvre’i idafassaad (1667–74) L. le Vau ja J. Hardouin Mansart Versailles’ loss (1668–84), J. Hardouin Mansart Invaliidide kuppelkirik Pariisis (1675–1705) A..Schlüter Berliini loss (1698-1706) J. Fischer von Erlach Karl Borromäuse kirik Viinis (1716–35) B. Neumann Würzburgi loss (1719-44) M. D Pöppelmann Zwinger Dresdenis (1711–22) Ch. Wren Püha Pauli katedraal Londonis (1673–1710) J. Churriguerra Salamanca raekoda (17. saj) B Rastrelli Talvepalee Peterburis (18. saj keskpaik) Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid. Areneb pargiarhitektuur.
valitsejatest, Habsburgidest, said innukad vastureformatsiooni toetajad ja kunstimetseenid. Pärast türklaste lüüasaamist Viini piiramisel 1683. a. vallutas maad vabanemise eufooria, mis avaldus ka arhitektuuris ja kunstis. Austria barokile on omased ebareeglipärased kontuurid, vormide küllus ja ornamentide rohkus, millega taotletakse eelkõige liikumist ja dünaamikat. Iseloomulikud on musta, valge ja kulla kontrastid. Esimese arhitektina tõi austria barokile kuulsust J. B. Fischer von Erlach ( 1656-1723 ), kes alustas 1696. a. kuninga suvelossi Schönbrunni ehitamist ( algne loss oli pärit 16. saj., see lõhuti türklaste poolt 1683 )esialgu jahilossina, 18. saj. ehitiste põhjal aga pidi sellest saama Austria Versailles. Väljavenitatud fassaadi ja barokile iseloomuliku auhooviga lossi juurde rajati aastail 1705-06, rangelt geomeetriline prantsuse stiilis park. Interjöörid on rikkalikud - tähelepanuväärsed on väike ning suur galerii ja Blaue Stiege ( sinised trepid ); 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
