12A Prantsuse postimpressionist Sündis jõukas peres Pariisis Esmalt õppis kunsti skulptor Justin Lequieni käe all 18781879 õppis École des Beaux koolis Oli aasta sõjaväes Naasis Pariisi ja sai endale omaenda stuudio Õppis 2 aastat mustvalget värvikunsti Tema sisseastumine lükati Pariisi kunstkioolis tagasi 1884 asutasid omal käel Sõltumatute Kunstnike Liidu, kus ta tutvus Paul Signaciga (sama stiil nagu Seural pointillism) 1885 sai Seurat valmis oma suurima teosega Kolis vaiksesse stuudiosse, kus elas modelli Madeleine Knoblochiga, kes sünnitas neile ka poja 1890 Seurat suri 1891 29l märtsil teadmata haigusesse, tema noor poeg suri 2 nädalat hiljem samasse haigusesse. Teaduslikud mõjutused: Prantsuse keemik Chevreul 2 erinevat värvi üksteise lähedale asetatuna mõjuvad teise värvina Charles Blanc Igat varjundit ja värvi tuleb erinevalt
eemaldudes võttis siiski üle värvide ilu ja valgusküllase koloriidi. Edasi tahtis ta ühendada looduse vormid stereomeetriliste kujunditega (näiteks silinder, kuup, koonus). ,,Saine-Victoire'i mägi". Ta lõhkus ka tsentraalperspektiivi. Maal pidi olema vaimse tähenduse allikas. Teoseid: ,,Poiss punase vestiga", ,,Sinine vaas", ,,Natüürmort kummutiga", ,,Natüürmort õunaga", ,,Suplevad naised". Georges Seurat. Teda peetakse noeimpressionismi rajajaks (puäntillism ehk looduse edasi andmine punktitaoliste värvilaikudega). ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Ta tajus, et värvilised objektid oma varjuga mõjutavad üksteise nähtavat värvust. Nn täiendvärvuse varjundid. ,,Seine Grande-Jatte'i saarelt nähtuna". Tema pintslitõmbed olid punktitaolised, mitte impressionistide moodi komakujulised. Ta tajus ka seda, et värviliste pigmentide segamine annab lõpuks
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid...
kuntsniku ema portree; Cremony tuled(jõel linna tuled); Must-kuldne nokturn.Langev rakett(ilutulestik); Vana Battersea sild.Nokturn sinise ja hõbedaga(parvetajad järvel, kaugel inimene); Nokturn pruuni ja kuldsega(autoportree, mees seisab) Neoimpr e pointism e divisionism1880ndad aastad*teooria rajatud inimese nägemisele*kas.värviringi värvusi*vari on alati värvuse vastandvärv*vaadeldavad eemalt*selged piirjooned G.Seurat 1859-1891 sünd Pariisis, jõukas*1879alustab õpinguid*eeskuj Raffael ja Pousin*sõjaväes*neoimp rajaja*31a sureb meningiiti*maalikunstile nagu mat ül*piltidel tardunud atmosfäär*kas. Kuldlõikelist kompat---Pühapäeva pärastlõuna. Grande Jatte saarel(1886 viimasel imp näitusel, maalis 2a, tehes 38 õlivisandit, maalib ise raamid); Modellid ateljees(3alasti nais); Eiffeli torn; Seisev akt; Coubevoie sild(sadam, taustal sild); Suplejad;
Neoimpressionism • Neoimpressionism oli kunstivool 19. sajandi lõpul. • Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i aktiivsele tegevusele ja tema 1899. aastal ilmunud raamatule Eugéne Delacroix'ist neoimpressionismini. • Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel-Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone.
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi
Postimpressionistid 2. Anastasia Topkina *** 1886.a. impressionistide viimasel ühisnäitusel torkasid teiste hulgast silma mõned teosed, millel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda uut moodi kunsti hakati nimetama puäntillismiks ja ka neoimpressionismiks. Neoimpressionism Rajaja GEORGES SEURAT(18591891). Ta kasutas värviringi Lisaks kandis ta erinevaid toone pildi pinnale punktitaoliste laigukestega. Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki, ka muldvärve. 1884.a. kohtus ta PAUL SIGNACiga, kelle mõjul ka Seurat hakkas kasutama üksnes puhtaid spektrivärvusi. Teosed hakkasid meenutama mosaiike. Georges Seurat Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Seine GrandeJatte`i
kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi. Paul Cézanne soovis taastada maalikunstis korda ja struktuuri, et muuta impressionistlik kunst
ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Edasi minek Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi. Georges seurat ''Seine ja suur jaht'' (1888) Vincent van Gogh (30.03.1853 29.07
korjajad" "Kivi- realism lõhkujad" realism Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Post- ja neoimpressionism* Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande- Jatte'i saarel" neoimpressionism Paul Signac Georges Seurat "Paavstide loss Avignonis" "Harbour at Marseilles" neoimpressionism neoimpressionism
Georges Seurat Naismodellid Pühapäev Grande-Jatte saarel Sild Courbevouis Henri de Toulouse-Lautrec Sukka jalga tõmbav naine Lõbumaja salong Naiskloun
realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Edasi minek Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi. Postimpressionism on stiil/vool? Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes
Zürii meelest olid alasti figuurid vastuvõetavad ajaloolistel ja allegoorilistel maalidel, kuid nende eksponeerimine igapäevases miljöös oli keelatud. Züriipoolne järsusõnaline tagasilükkamine alandas Manet'd ning tekitas paljudes prantsuse kunstnikes nördimust. Kuigi Manet ei pidanud end impressionistiks, POSTIMPRESSIONISM Postimpressionism arenes välja impressionismist. 1880. aastatel katsetasid mitmed kunstnikud (Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Georges Seurat ja Paul Cézanne) värvi, vormi ja joone väljenduslikkusega. Auguste Renoir · Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. · Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. · Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised
aastatel teisel poolel. Neoimpressionistide loomingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus (et prisma abil saab lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi nn täiendvärvid: sinine-oranz, kollne-lilla jne). Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1)puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale (täpiline) 2)Värvid pidid segunema vaataja silmas (mitte paletil). Teiste sõnadega- värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoipressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Tuntuim maal- ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte´i saarel" Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" "Antibesi sadam"
sõidukeid · Töödel punased katused · Erinevatel aegadel sama vaate maalimine Alfred Sisley 1839-1899 · Inglise päritolu prantsuse kirjanik · Lüürilised maastikumaalid · Elamuste vahetu kujutamine · ,,Udune hommik" · ,,Varane lumi" · ,,Üleujutus" · ,,St. M · ,,Martini kanal Pariisis" George Seurat 1859-1891 · Neoimpressionistide peaesindaja · Täiendvärvuste kasutamine jättis mosaiigi mulje · Püüdis edasi anda hetkelist muljet Paul Signac 1863-1935 · Suur Monet austaja · Sarnaneb Monet töödega · Hiljem meenutavad tema tööd Seurat´i omasid · Tööd väga säravad ja valgusküllased · Mere- või maastikumaalid, jõevaated, purjekad Konrad Mägi 1978-1925 · ,,Merikapsad"
ta ateljeed Rappard lahkus Brüsselist - Vincent kolis maale Kunstiõpingud Pärast isa surma aastal 1885, läks novembris Antwerpeni akadeemiasse Mõju - Rubensi värvikasutus 1886. aasta kevadel saabus Pariisi, kolis kokku venna Theoga Neli kuud Fernand Cormoni kunstikoolis Cormoni juhendamisel praktiseeris õlivärvidega maalimist Värvikaupmees Tanguy Rue Lepici lähedal väike galerii Koos eksponeeriti Paul Cézanne'i, Paul Gaugini, Vincent van Goghi ja Georges Seurat' töid Pood oli kunstnike seas soositud kohtumispaik Vincent tutvus Emile Bernardiga poes Õpiaastad lõppevad isa Tanguy portreega 1887. aastal Värvikaupmees Tanguy Isa Tanguy' portree 1887 Õli lõuendil Pariis, Musée Rodin Pärast Tanguy'd Pariisi avangard Tutvus Monet', Renoiri ja Pissarro töödega Tundis isiklikultDegas'd ja Pissarrot Võttis omaks impressionismi ning postimpressionismi
AJATELG 1894 IMPRESSIONISM · Eduard Manet · Claude Monet 19.saj keskpaik HISTORITSISM · Samuel Morse 19.saj II pool NEOIMPRESSIONISM · Georges Seurat · Paul Signac · Konrad Mägi 19.saj lõpp POSTIMPRESSIONISM · Vincent van Gogh · Paul Gauguin 19.saj algus&lõpp JUUGENDSTIIL&SÜMBOLISM · Gustave Eifel · Gustave Moreau 20.saj I pool KUBISM · Pablo Picasso · Georges Brauque · Jaan Vahtra 20.saj I pool FOVISM · Henri Matisse · Andre Derain 20.saj esimesed kümnendid ABSTRAKTSIONISM · Vassili Kandinsky · Paul Klee · Kazimir Malevits 20.saj I pool FUTURISM
Teosed: ,,Ema portree", ,,Inglise neiu ,,Star" lokaalist", ,,Jane Avril tantsimas", ,,Divan Japonais" reklaamplakat, ,,Tualett", ,,Üksi". NEOIMPRESSIONISM 1886 aastal impressionistide viimasel ühisnäitusel torkavad silma sellised kunstnikud, kes annavad loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda hakatakse kutsuma püantilismiks. See on tulnud prantsusekeelsest sõnast punktitamine. Nimetatakse seda ka neoimpressionismiks. Rajajaks oli prantslane Georges Seurat. Tal oli impressionistidega sama eesmärk võimalikult tõetruult jäljendada nähtavat maailma, kuid Seurat tahtis oma meetodit järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas sellega, et värvilised objektid mõjutavad üksteises nähtavat värvust.ta hakkab kasutama täiendvärve. Ta ei seganud omavahel värve vaid kasutas optilist nägemist. Teosed: ,,Modell", ,,Kabaree", ,,Kanal Graveline's", ,,Tsirkus. 1884 aastal tutvus Seurat Paul Signaciga, kelle mõjul hakkab
Ühendab ilmekad portree-detaild juugendstiiliga. Karikatuursed inimesed. Sai kuulsaks litograafiliste plakatitega. NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism (uusimpressionism) ehk puäntillism (pr.k.”punkt”) 1886. a eksponeeritud tööpunktilaadsete värvilaikudega. •Eesmärk – jäljendada nähtavat maailma, kuid anda seda edasi puhtate värvipunktidena. •Tardunud figuurid ja esemed tugevas valguses. Konstrueeritud kompositsioonid. •Täpitehnika levis kogu maailmas. Georges Seurat (1859-1891).Neoimpressionist •Värvisegamise asemel taotles optilist segu, mida vaataja tajub. Paul Signac (1863-1935) Neoimpressionist Konrad Mägi (eestlane)(1878-1925) Neoimpressionistlik
Oli Hispaania kunstnik , kubismi rajaja Tegeles maalikunstiga, tegi lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Paul Signaci portree 1889-1990 Click to edit Master text styles Second level Georges Seurat Third level Fourth level Fifth level 1859 1891 Prantsuse maalikunstnik Neoimpressionismi rajaja Eesmärk jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve. Joseph Roulini portree 1888 Click to edit Master text styles
18801917. Suudlus. 1886. Jumala käsi. 1898. Auguste Rodin. Auguste Rodin. Saatana käsi. 1898. Honore de Balzaci monument. 1897. Sammuv mees. 1900. Auguste Rodin. Poeet ja muusa. 1905. Saladus. 1910. Impressionismi maalikunst Neoimpressionism. Georges Seurat (18591891) Georges Seurat (18591891) Pühapäev GrandeJatte'il. 18841886. Seine'i jõgi GrandeJatte'i saare Detail. Georges Seurat (18591891) juures. 1888. Modell. 188688. Georges Seurat (18591891)
hirmud. Eesmärgiks oli väljendada inimese sisemisi, sügavamaid tundeid. ,,Laps ja surnud ema" ,,Karje" NEOIMPRESSIONISM Impressionismi lühike järg, jäljendati võimalikult tõetruult nähtava maailma värve, kasutati spektrivärve, mis kanti lõuendile väikeste punktidena, mis kogusummas andsid onjektile vormi ja värvi. Maal jättis eredavärvilise mosaiigi mulje. Paarid: kollane-lilla, punane-roheline, sinine-oran. Georges Seurat 1859-1891 Puäntismi ideoloog. Valdavalt maastiku ja linnavaated, ka natüürmordid. ,,Kankaan" ,,Tsirkus" Paul Signac 1863-1935 Seurat' õpilane, mõttekaaslane POSTIMPRESSIONISTID- olid kunstnikud, kes lähtusid impressionismist, kuid maalimisel püüdsid värvide kaudu edasi anda oma hingeseisundeid, emotsioone. 19. sajandi lõpul tötöas 3 suurt maalijat, kes olid 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijateks.
12. Auguste Rodin 13. Pronks, marmor 14. ,,Mõtleja'' , ,,Calais' kodanikud'' 15. Marmor - maalilisus, pehmus. Pronks ilmekad, dünaamiline pinnakäsitlus 16. Murule 17. ,,Suudlus'' (marmor), ,,Mõtleja'' (marmor ja pronks) 18. Vabadussammas, New York, 46m , 1886.a 19. Algselt nim. raidkujusid, mis olid üle elusuurused, nüüd suured kujud. 20. Kunstivool, mis tekkis Prantsusmaal, impressionism andis tõuke, värvid kanti teosele punktidena puhtalt (segamata). 21. Georges Seurat 22. Puäntilistid, divisionistid 23. Nad uurisid seda, kuidas inimese silm näeb värve 24. Punane-roheline, kollane-lilla, sinine-oranz 25. Punane, kollane, sinine 26. Lilla, roheline, oranz 27. Musta värvi
Kujutav kunstis:looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele.Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega.Pilt pidi laotuma seina pinnale.Figuurid muutusid silueetideks.Värvid ebatavalised,mis on looduses nähtavad.Süntetism:loodi Prantsusmaal,Pont-Aveni koolkonnas,kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin.Aubrey Beardsley-must-valge graafika. Postimpressionism II:Püantillism ja neoimpressionism.Neoimpressionismi rajajaks oli Georges Seurat.Tema pildid olid punktitaoliste laigukestega.Taotles optilist segu.Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki,nn muldvärve.1884.a.kohtus ta Paul Signaciga,tema mõjul hakkas Seurat kasutama puhtaid spektrivärvusi.Nende teosed meenutasid mosaiike.Seurat maalis looduse järgi etüüde,mille tähistas valguse iseloomu ja värvide jaotuse.Valguse edasiandmine oli intensiivne ja figuurid olid kummaliselt tardunud.Pärast Seurati surma jäi koolkonna liidriks Signac
3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus 5) palett- värvisegamise alus 3 palettiga seonduvat tööd a)Caterina van Hemessen ,,autoportree" b)E. Vigee-Lebrun ,,Autoportree" c) Adriaen van Ostade ,,kunstnik oma ateljees" 6) originaal kunstniku enda tehtud teos a) James McNeill Whistler ,,Whistleri ema" b) Georges-Pierre Seurat ,,Tsirkus" c) Mart Sander ,,Vananev geisa" 7) koopia- kellegi teise poolt täpselt järgi tehtud teos a) Peter-Paul Rubens ,,Kolm graatsiat" Nii originaal kui ka koopia on Saksamaal Dresteni galeriis. b) Michelangelo skulptuur ,,Taavet"5,5 m pikk. Tehtud valgest marmorist. Asub Firenze linna raekoja ees. c) Erle Kaur ,,Eesti naine lapsega" 8) reproduktsioon trükipilt originaalist. (raamatutes, ajakirjades, kalendrites, postkaartidel jne)
Roomas elades töötas illustraatorina ning tegeles portreede joonistamisega Tema tööd olid eluajal esitletud paljudel suurtel näitustel nii Itaalias kui ka teistes Euroopa riikides Balla oli üks futuristide liikumise asutajatest ning õpetajaks kunstnikele nagu Umberto Boccioni ja Gino Severeni Futuristid püüavad fikseerida liikumismotiive ning kujutada ühekorraga asju, mida on nähtud üksteise järel Algselt mõjutasid Balla stiili Georges Seurat ja pointillism Futuristliku stiili peamiseks mõjutajaks oli Filippo Tommaso Marionetti Balla püüdis oma töödel kujutada valgust, liikumist ning kiirust Masinaajastu võidukäik Samal maalil olevad üksteisele järgnevad liikumismomendid ''Dynamism of a Dog on a Leash'' (1912) ''Speed of a Motorcycle'' (1913) ''Abstract Speed and Sound'' (1913- 1914)
Matisse`i maalidel on justkui omaette maailm, valitud värvid ja kujutatud inimesed ei ole tegelikkusega sugugi sarnased. "Tants" Matisse´i looming on helge, värvirõõmus, pidulik. Andrè Derain Andrè Derain võttis osa kaunite kunstide kursusest Pariisis, kus ta tutvus endast vanema kunstniku Henri Matisse`iga. Matisse`i käe all sai ta teadlikuks Signac`i ja Seurat` maalimisviisi ja värviteooriaga, mis tema kunsti kõvasti mõjutas. "Sild üleRiou" "Henri Matisse`i portree" "Paadid Collioure`s", Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck jagas ateljeed Andrè Derainiga. Mõlemad kunstnikud mõjutasid teineteist, kasutasid sarnaselt erksaid värve ning kandsid neid lõuendile suurte laikudena. ,,Tänav Marly le Roys" "Maastik kolme puuga" "Deraini portree"
võimalikult selge ja ilmekas (nagu Egiptuse poos). Lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele. 12. Teoste motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. Postimpressionistid II 1. Sõna neo neoimperssionismis tähendas uus. Nagu neo alati tähendab. 2. Punkt-kunst. 3. Neoimperssionistide eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve (sarnaselt imperssionismile), aga Seurat tahtis oma meetodi järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas, et värvilised objektid mõjutavad üksteise nähtavat värvust sellega, et heidavad üksteisele oma täiendvärvuses varjundeid. Selleks kasutaks ta värviringi. Kandis toone pinnale punktitaoliste laigukestega. Värvainete segamise asemel taotles ta optilist segu, mida vaataja tajub teatud kaugusel pildist. 4. Kaks kuulsat neoimpressionisti: Prantslased Georges Seurat ja Paul Signac. 5.Halvasti. 6
Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ 1873-1876 Lisaks ,,Puuvillatööstuse kontor New Orleansis’’ 1873 ,,Naine juukseid sugemas’’ 1885 ,,Bellelli perekond’’ 1858-1867 Camille Pissarro ,,Montmarte’’ ,,The Côte des Bœufs at L’Hermitage’’ NEOIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpp Georges Seurat (1859-1891) — neo- impressionism rajaja ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel’’ 1884-1886 Visand oli ka. ,,Tsirkus’’ 1890-1891 Lisaks: ,,Seine Grande-Jatte’i saarelt nähtuna’’ 1888 Paul Signac (1863-1935)
tsirkuseetendused, kontserdid ja kohvikumelu, kuid maaliti ka maastikke. 4. Kuidas neoimpressionistid end väljendasid? Neoimpressionism oli teatud vastukaaluks kohati liiga laialivalguvaks ja ebamääraseks muutunud impressionismile. Neoimpressionismi tähtsus moodsale maalikunstile seisneb selles, et avastati lihtsa värvilaigu iseseisev tähendus. Siit viis areng edasi fovismi ja abstraktsionismi suunas. 5. Georges Seurat-oli prantsuse maalikunstnik,neoimpressionist. 6. Paul Signac- prantsuse kunstnik, neoimpressionismi esindaja. 7. Mida tead kunstnikust Konrad Mäest? Lisa tema teostest ka pilte. Eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis.
· .............................. kaks paljast naist vedelevad · "Daam mustas" kaks naist, mustad riided ja kübaratega · ............................. noor paljas tütarlaps istub · "Loozis" naine seisab rõdul ja vaatab teatrit Alfred Sisley (1839-1899) mees ja naine kahekesi (Sisley ise habemega). Neoimpressionism uusimpressionism, impressionismi edasiarendus Kuulsaim esindaja Georges Seurat (1859-1891) Neoimpressionism Püäntism divisionism (lahutama) Seurat tahtis neoimpressionismile nimeks panna divisionism. Ta lätus seisukohast, et valget valgust on võimalik lahutada spektrivärvusteks ja need puhtad värvid tuleb pildile panna punktide abil. Kasutades kontrastvärvuste (täiendvärvuste) vastastikmõju,
Edgar Degas: pastellmaalid, sest talle imponeeris joon. Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja". Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson, Ants Laikmaa, Paul Burman. Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika. Paul Signac täpptehnika, piklikum. Postimpressionism: stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3. panid alguse 20. saj kunsti erinevatele arenguliinidele. Vincent van Gogh: ekspressionismi eelkäija, hollandlane, skisofreenik. Ei meeldi impr-i liigne jäljenduslikkus
Teosed: ,,Ema portree", ,,Inglise neiu ,,Star" lokaalist", ,,Jane Avril tantsimas", ,,Divan Japonais" reklaamplakat, ,,Tualett", ,,Üksi". NEOIMPRESSIONISM 1886 aastal impressionistide viimasel ühisnäitusel torkavad silma sellised kunstnikud, kes annavad loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda hakatakse kutsuma püantilismiks. See on tulnud prantsusekeelsest sõnast punktitamine. Nimetatakse seda ka neoimpressionismiks. Rajajaks oli prantslane Georges Seurat. Tal oli impressionistidega sama eesmärk võimalikult tõetruult jäljendada nähtavat maailma, kuid Seurat tahtis oma meetodit järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas sellega, et värvilised objektid mõjutavad üksteises nähtavat värvust.ta hakkab kasutama täiendvärve. Ta ei seganud omavahel värve vaid kasutas optilist nägemist. Teosed: ,,Modell", ,,Kabaree", ,,Kanal Graveline's", ,,Tsirkus. 1884 aastal tutvus
"Veenuse poos"päike" "Võiduajamine" NEOIMPRESSIONISM Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Pointism ehk püäntillism, Divisionism (jaotamine), impressionismi teaduslik korrigeerimine, spektraalanalüüs. GEORGES SEURAT "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" PAUL SIGNAC POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpukümnditel töötas 4 suurt maalijat, kellest said 20.saj moodsa kunsti eelkäijad. VINCENT VAN GOGH Lõpetas enesetapuga, vend kunstikaupmees Theo (Vincenti jaok olulisim isik, vaimne tugi), oma eluajal ei müünud ta ühtegi teost, vend ostis ta teosed, õnnetu ühepoolne
milles hakati kujutama igapäevaseid esemeid kunstina. Kuid kõige suurem mõjuvõim oli postimperssionistidel nagu näiteks Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Tegu oli kunstnikega, kes olid kokku puutunud impressionismiga, kuid selles pettunud ja valinud endale sobiva loomingusuuna. Ning kuna igal postimpressionistil oligi tegelikult täiesti oma stiil, siis ei saagi postimpressionismi omaette suunaks nimetadagi. Georges Seurat ja Paul Signac moodustasid koos omapärase neoimpressionismi stiili, kus anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused nagu näiteks Sügissalong Pariisis, mille tõttu sai alguse fovism. Foovid hülgasid kõik varemad mõttevisiid ja kasutasid hoogsaid ja metsikuid pintslitõmbeid, et maalida teoseid, mis mõjusid erakordselt jõulised. Saksamaal tekkis kunstis uus suund, mida
Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Neoimpressionism (ka puäntillism või divisionism) oli kunstivool 19. sajandi lõpul. Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges- Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i aktiivsele tegevusele ja tema 1899. aastal ilmunud raamatule Eugéne Delacroix'ist neo- impressionismini. Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed
ABRAKTSIONISM e nonfiguraalne e esemetu Kandinski, Malevits BARBIZONI KOOLKOND Millet, T.Rousseau, Dupre, Corot FOVISM Matisse HOLLANDI KOOLKOND Vermeer, Rembrandt IMPRESSIONISTID- Monet, Renoir, Degas, Sisley, Pissarro, Manet(juhendaja) ITAALIA KÕRGRENESSANSS da Vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian JUUGEND e art nouveau - KLIMT KUBISM Picasso KÕRGKLASSISIM Vigee-Lebrun NAIVISM e PRIVITISM Rousseau (alusepanija) NEOIMPRESSONISTID Signac, Seurat PÜANTILLISTID NEOKLASSITSIM(AMPIIR) Gros, David, Canova Ingres PARIISI KOOLKOND Modigliani POSTIMPRESSIONID Cezanne, Van Gogh, Gauguin, Toulouse-Lautrec RENESSANSS Massaccio ROKOKOO Bouche ROMANTISM Turner, Delacroix, Gericault SÜMBOLISM Moreau, Munch, (võib arvata ka et Klimt) SÜRREALISM Dali VARAKLASSITSIM J.B.Tuby, Marie Laurencin, Chagall
selle mõneks ajaks omaks võtnud, kuid selles hiljem pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli kõigil kunstnikel erinev, seega ei saa postimpressionismi nimetada vooluks ega stiiliks. Kuulsaimad postimpressionistid olid Vincet van Gogh ( pilt „Tähisöö”, ), Paul Gauguin (pilt „Kollane Kristus”). Puäntillismiks nimetatakse teoseid, millel on loodus edasi antud korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena, selle rajas prantslane Seurat. Alguse sai puäntillism 1886. aasta impressionistide viimasel ühisnäitusel. Tuntum Seurat. FOVISM JA EKSPRESSIONISM EKSPRESSIONISMID- rahutust, valu, igatsust, FOOVID- rõõmu, rahu, õnnetunnet
ROMANTISM Turner meremaalid Lause: Delacroix: ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele!" REALISM Lihtrahvas, talutöö IMPRESSIONISM Monet maalis vesiroose Rodin ,,Mõtleja" Manet Degas JUUGENDSTIIL Ornament-ühtne stiil seob kogu ruumi Gaudi ,,Eiffel" SÜMBOLISM Munch ,,Karje" Rahvusromantism ( Põhja- Euroopas ) NEOIMPRESSIONISM Värviti puntidena Seurat ,,Pühapäeva pärastlõuna" POSTIMPRESSIONISM Gogh Gaugin Tahiti põlisrahvas, -naised, -loodus Cezanne- Picasso sai inspiratsiooni temast FOVISM Matisse ,,Tants" Värvidega meeleolu väljendamine KUBISM Picasso Ta lõi kubismi ja guinessi rekord, sai Cezannelt eeskuju FUTURISM Balla ,,Koer keti otsas" Liikumistunne, kiirus Jooksval hobusel pole mitte 4 vaid 20 jalga ABSTRAKTSIONISM Pollock- viskas / tilgutas / pritsis värve
Goya "3. mai 1808" romantism 19saj Millet "Järelnoppijad" realism 19saj Köler "kunstniku sünnikoht" realism 19saj William Turner "orjalaev" romantism 19saj Eduard Manet "Eine murul" impressionism 19saj Claude Monet "Impressioon. Tõusev päike" impressionism 19saj Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel " impressionism 19saj Ants Laikmaa "Talvemaastik" impressionismi sugemetega realism 20saj Cezanne "õunakorv" postimpressionism 19saj Edvard Munch "Elutants" rahvusromantism ja
(Fovism?) 5) Nillistele vormidele püüdis Paul Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Vormidele lähenes geomeetriliselt, üritas maalida loodust ruumiliselt 6) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks peetakse P. Cezanne? P. Cezanne oli kubismi rajajaks. 7) Mida tähendab sõnaosa neo sõnas neoimpressionism? Sõna neo tähendab midagi uut, uuendust. 8) Nimeta 2 kuulsamat neoimpressionisti? 2 kuulsamat neoimpressionisti olid Paul Signac ja Georges Seurat. 9) Milliseid fakte tead Henry de Toulouse-Lautreci elust? Lapsepõlves kukkus hobuse seljast ja jäi eluks ajaks küürakaks. Kolis Pariisi, elas seal elulõpuni, maalis Pariisi ööelu. 10) Millises suunas arenes Eesti kunst 20. sajandi algusaastatel? Samas suunas mis Euroopa kunst, voolud jõuavad siia veidi hiljem. 11) Milline oli suhe Eesti maalikunstnike ja impressionismi vahel? Impressionism pakkus huvi, sellega puututi kokku välismaal, näiteks Pariisis õppides ja see
mistahes teisest kunstnikust. See oli Theo mõte, et Vincentist peab saama kunstnik. Tema saatis vennale raha värvide ja lõuendi ostmiseks ning fotosid ja gravüüre, mille üle nad siis arvamusi vahetasid. Vincent suri venna käte vahel 29. Juulil 1890. aastal, Theo suri 6 kuud hiljem. 1886. aastal koos Tehoga Pariisis viibides kohtus Vincent noorte avangradistlike kunstnikega. (Vasakult paremale: Henri de Toulouse-Lautrec, Camille Pissarro, Edgar Degas) (Georges Seurat, Paul Gaugin) Seurat' ja impressionistid mõjutasid van Goghi tugevasti, kuid tema still jäi alati ülimalt isikupäraseks van Gogh ei liitunud kunagi ühegi kunstiliikumisega. Vincent van Gogh'i kunstistiil Näide: Kollane tool (1888) Van Gogh maalis selle töö koos teise pildiga ,,Gaugini tool" ajal, mil kunstnikud elasid Arles'is van Goghile nii meeldinud Kollases Majas. Hiljem kirjeldas ta 1888. aasta suve kui kõrget kollast nooti
- Nägi looduses geomeetriat - Abstrahheeris e. lihtsustas vorme - Konstrueeris pildi erinevatest vaadetest - Kubismi eelkäija “Moodne Olympia” (1973) H. de Toulouse-Lautrec (1864-1901) - Väga hea joonistaja - Pani aluse plakatikunstile - Äratas uuesti ellu litograafia “Moulin Rouge’i promenoir’is” Neoimpressionis m e. divisionism e. püantilism ● Paul Signac - prantsuse kunstnik, neoimpressionismi esindaja ● Georges Seurat - prantsuse kunstnik, neoimpressionist Lahustasid nähtava värvuse põhivärvusteks Maalisid värvipunktidega G. Seurat “Pühapäeva pärastlõuna Grand-Jatte saarel” P. Signac “Place des Lices” Historitsism Ajalooliste ehitusstiilide uuestikasutamine ● Neogootika, neorenesanss, neovene jne ● Neo - vana ● Eestis nt Jaani kirik → neogooti, Kaarli kirik → neoromaani ● Eklektika - erinevate stiilide segu
19.-20.sajand · Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju võttev kirjandus-,kunsti- ja arhitektuurisuund. · Rahvusliku eneseteadvuse tärkamine · Maalid enamasti dekoratiivsed, dekoratiivsed rasketes punakates värvides. · Rahvusromantilised nähtused on nt maausk ja taarausk. taarausk Kristjan Raud 'Kalevipoeg põrgu väravas' Neoimpressionism 19.sajandi lõpp · Alusepanija Georges-Pierre Seurat. · Hoolikas lõuendi valmistamine · Maaliti aegamööda,kiht aegamööda kihi haaval · Ainestik igapäevaelust(kohvikud,tsirkused,kontsertid igapäevaelust aga ka maastikumaalid) · Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. kujutamine · Optilised efektid ja kompositsioon Georges Seurat Fovism 20.sajandi algus · Enesetunde ja meeleolu väljendamine
joontena. Taotletus visuaalne tervikmõju tekkis alles läbi optilise efekti vaataja silma võrkkestal. Kuigi impressionistid ülistasid kodanlikku elu, avaldas stiil van Goghile tugevat mõju ja et van Goghi vend Theo kauples ka impressionistide töödega, oli Vincentil lihtne selle suuna juhtivate kunstnikega isiklikult tutvuda. Eriti imetles ta Edgar Degas' akte ja Claude Monet' maastikke, kuid kõige märkimisväärsem mõju oli neoimpressionistide, näiteks Georges Seurat' töödel. Seurat' viljeldav puäntillism kujutas endast impressionismi poolteaduslikku edasiarendust ja tähendas imeväikeste punktikeste väga tihedat lõuendile kandmist, et suurendada seeläbi värvide intensiivsust. Pariisis võttis van Gogh uue maalimise viisi omaks ja katsetas kõikides zanrites. Kummatigi püüdis ta algusest peale impressionistlikest võtetest kaugemale minna, üritades värvide kaudu edastada vaatajale oma tundeid. Van Gogh võrdles
Saab alguse Prantsusmaal 1880-ndate teisel poolel. See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks. Neoimpressionismi loetakse ka püäntilismiks, sest kunstnikud kandsid värvi lõuendile punktitaoliste pintslitõmmetega. Kasutati ainult spektrivärve. Maali käsitleti kui matemaatilist võrrandit, kunstis pidi valitsema range kord, kaduma pidi spontaansus. Tööde motiivid olid ülilihtsad. Georges Seurat (1859 1891) Neoimpressionismi peaesindaja. 1. Naismodell 2. Suvine pühapäev Grande-Jatte'i saarel 3. Sild Courbevoie'l 3
kriitikute käest mõnitada. Ta läks kibestunult tagasi sünnilinna. Soovitas lähendada looduse vorme silindrile, kuubile, koonusele. Kujutas igat objekti nurga alt, kus selle vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (Egiptuse poos). Ei kasutanud tsentraalperspektiivi. Pildi vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 5. Tekkis uus kunst PUÄNTILLISM ja neoimp (uus). NeoIMP rajaja oli GEORGES SEURAT (Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel). Eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve. Kasutas värviringi, sest mõistis, et värvilised objektid mõjutavad üksteist. Tegi punktitaoliseid laigukesi. Ei seganud värve, taotles optilist segu. Kohtus PAUL SIGNACiga (Tee Portieux's, Antibes'i sadam) ja täiendasid üksteise meetodeid. Tema meelest tuli lõuendile kanda eseme omavärvuse punktid, siis päikesevalgus ja siis naaberesemete peegeldus
ümbrusega kujutamine. Nt. V van Gogh- tema loomingut mõjutas vaimuhaigus, sügavad tunded ja üleelamus, mida ta välejndas oma maalidega. Maalis ka palju autoportreesid. Ta sai ekspressiivse kunsti eeskujuks. (üks tema maal on pildil) Neo-impressionism 19. saj. lõpp Maal valmib punktitamisega, kasutati põhivärve. Nt: roheline värvus saadi sinise ja kollase värvuspunkti kõrvutamisega. Nt. G. Seurat (üks tema maal pildil), P. Signae. Arhidektuur 19.saj II pool. Historitsism 19. Saj. II pool Ajalooliste stiilide uuesti kasutamine. Neogooti Neogooti stiilis arhidektuurid on Eestis Jaani kirik, Sangaste loss. Inglismaal : Londoni parlamendihoone (pildil) Neovene stiilis on Aleksander Newski katedraal Toompeal Tallinnas. Eklektika Eklektika on erinevate
iseõppijad ja kõik väga erinevad ja seepärast on neid koos raske nimetada kindlaks stiiliks või vooluks. II. Millist uutmoodi kunsti hakati nimetamapuäntelismiks? 1) Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena. 2) Nimetati veel- Neoimpressionism (divisionism) 3) Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM. III. NEOIMPRESSIONISMI RAJAJA? 1) GEORGES SEURAT- Komponeeritud lõuend, kus iga värvipunkt on välja arvestatud ja kantud kihtidena üksteise peale alustades täisvärvides. Teemad võetud linnaelust. Näitab erinevaid ühiskonna kihte. TÖÖD_ Pärastlõuna de Grande – Jatte`i saarel. III. Milline post- või neoimpressionist meeldis sulle? Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste
füüsikalisi omadusi. Sageli võrdles ta värvide kasutamist maalimisel muusika loomisega heliredelil. Algusaastatel tuli Matisse'il äraelamiseks kõvasti vaeva näha, aga õnnestus näidata oma töid grupinäistustel Pariisis 1890. aasta keskel ja sellega saavutas soodsa tähelepanu. Ta reisis Londonisse ja Corsicasse ning 1898 abiellus Amélie Parayrega kellega sai ta kolm last. Sajandivahetuseks oli mõjutasid teda progressiivselt Georges Seurat ja Paul Signac, kes maalisid ,,pointillistlikus" stiilis väikeste värvitäpikestega pintslitõmmete asemel. Ta lõpetas näitused ametlikus galeriis ja alustas näituseid rohkem progressiivsemas Salon des Indépendantsis 1901. aastal. Aastal 1904 oli tal esimene isiknäitus Ambroise Vollardi galeriis ja ta sai tunnustatud kui üks modernistliku kunsti juhtfiguure. Matisse suur loominguline läbimurre saabus aastatel 1904-05. Külaskäik Lõuna-Prantsusmaale Saint-
annaabi.ee 
