Renessanss (0)

RENESSANSS
Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina , Dante , Boccaccio ).
Renessanss - taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine.
Ajastu iseloomustus:

• Varauusaja algus
  
• Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega
  
• Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga
  
• Maadeavastused laiendasid silmaringi
  

= maakera on ümmargune

• 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus
  

= omakeelne teenistus
= piibli tõlkimine- rahvaharidus

• 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima
  
• arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas
  

ARHITEKTUUR :

• tervikuna muudatused hästi suured
  
• täielikult kadus püüd kõrgustesse
  
• taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust
  
• kuppel
  
• sambad
  
• Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused
  

Itaalia:
Vararenessass

• Renessansi sünnimaa
  
• Sünnilinn Firenze
  

• Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446)
  
  • Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel
    
  • Firenze Leidlaste Kodu
    
  • Medicite tellimusel San Lorenzo kirik
    
  • Pazzi kabel
    
  • Tentraalperspektiivi leiutaja
    
  • Palazzod : kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega,
    
  • Palazzo Medici
    
• Leon Battista Alberti (1404-1472)
  
  • põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid
    
  • lamestatud rustika
    
  • üritati rõhutada vertikaalset liigendatust
    

Kõrgrenessanss

• püüd suuremate mõõtmete poole
  
• üksikute elementide lihtsustamine ja tugevdamine
  
• rustika kaob
  
• fassaad on liigendatud
  
• Bramante (1444-1514)
  

• Tempietto
  
• Rooma Peetri kiriku – tegi projekti, kuid ehitamine jäi B surma tõttu pooleli
  

• Michelangelo (1475-1564)
  
  • Jätkas Peetri kiriku ehitamist
    
  • Pidi olema tsentraalehitis , kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva peakupli ning väiksemate kõrvalkuplitega
    
  • M lihtsustas seda ja alustas kupli(eeskujuks hilisematele kuppelehitistele) ehitamist
    
  • Lõpetas selle M jooniste järgi della Porta
    
  • Valmis lõplikult barokis
    
• Andrea Palladio ( 1508 - 1580 )
  

• Veneetsia arhitekt
  
• Võttis kasutusele uue Palazzo tüübi, kus sambad jooksid läbi kahe korruse, näiteks Villa Rotonda
  
• 18.saj lõpul, kui algas reaktsioon baroki vastu, tõusis tema looming eriti ausse
  
• tal oli palju järgijaid- palladionistid
  
• San Giorgio kirik
  

Prantsusmaa:

• Võttis üle Itaaliast - läbi Itaalia sõjakäikude
  
• Renessansi kuningas- Francois I
  
• Esimene vararenessansi näide Louis VIII aegne Amboise loss Blois’i lossi keerdtrepp
  
• Parim näide- Chambordi loss- spetsiifiline katusearhitektuur-kõrged katused, liigendatud korstnate, tornide ja katusekambritega
  
• Le Breton - Fontainebleau lossi ehitamine-kuninglik jahiloss, siseruumidest eriti kuulus Francois I galerii
  
• KÕRGRENESSASS JÕUDIS FRANCOIS I VALITUSAJA II POOLEL
  
• Lescot ( 1510 - 1578 )- Louvre ’i lossi ehitamine. Lõplikult valmis 19.saj keskel, fassaad koosnes 2-st täiskorrusest, mis oli liigendatud korintose stiilis, pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest
  
• Delorme (1510- 1570 )- alustas Tuileries lossi ehitamist,
  
• Bullant (1510-1578)- Ewuen, kus kasutati „kolossaalset sambalaadi“
  

Hilisrenessanss:

• De Brosse
  

Madalmaad:

• Oli veel üks tervik
  
• Põhiliseks eeskujuks Prantsusmaa
  
• tuntumad arhitektid Floris ja de Vries
  
• iseloomulik motiiv - kartušš(kaunistused, aimab ülesrullitud lehte)
  

Saksamaa:

• arhitektuur oli tagasihoidlik
  
• lossiarhitektuur
  
• Heidelbergi loss
  

Hispaania :

• Omapäraks platereskne stiil (hilisgooti, mauri ja itaalia vararenessansi segu, rikkalik)
  
• De Toledo, de Herrera
  
• Escoriali loss
  

Eesti:

• Tagasihoidlik
  
• Mustpeade maja fassaad
  

SKULPTUUR :

• Tervikuna gootist järsku lahtiütlemist ei toimunud
  
• Gooti element vaibus järk-järgult
  

Itaalia:

• Lorenzo Ghiberti (1378-1455)
  

• Konkurss leidmaks parimat kunstnikku, kes teeks Firenze baptisteeriumi põhjapoolse pronksukse- võitis konkursi
  
• Tegi baptisteeriumi idaukse
  
• 28 kullatud pronksist reljeefi, kujutas sündmusi Vanast Testamendist,ornamendid,
  

figuurid

• 10 suuremat reljeefi
  
• tegi ka skulptuure Or San Michele niššidesse
  

• Donatello (1386-1466)
  

• Püha Jüri kujutav üle 2 m kõrgune marmorkuju
  
• Taaveti kuju, Padovas Gattamelata ratsamonument- esimene uusajal
  

• Verrocchio (1435-1488)
  

• Taaveti pronkskuju, skulptuur oli vaadeldav kõikidest külgedest
  
• Colloni ratsamonument Veneetsias
  

Kõrgrenessass

• Michelangelo
  

• Skulptuuris sai õpetust Donatello õpilaselt di Giovannilt
  
• Pieta, Taaveti marmorfiguur Firenzes, Paavst Julius II hauamonument , Guiliano ja Lovenzo di Medici hauamonumendid Firenzes- kujutasid allegoorilist ööd ja päeva
  
• Elu lõpul tegi viimase Pieta Firenzes
  

Prantsusmaa:

• Omanäoline
  
• Colombe- Philippe Ilusa büst
  
• Francois II hauamonument- 4 vooruse allegoorilised figuurid
  
• Richier- de Chalons’i hauamonument-surma allegooriline figuur
  
• Itaalia renessansi eeskujud hakkavad jõudma pärast 1530.aastat( Itaalia meistrid-Cillini ja Rosso )- Fontainebleau koolkond
  
• Goujon- „Süütute kaevul“ Pariisis- nümfide reljeefid , võttis osa ka Louvre’i kaunitamisest
  
• Bontemps- Francois I hauamonumendi skulptuurid
  
• Pilon - Katarina de Medici tellimusel tehtud hauamonument
  

Madalmaad:

• Võrreldes maalikunstiga oli skulptuur tagaplaanil
  
• Parimad näited puuskulptuurist, nikerdatud altarid
  
• Nimekaim Borman - Georgi altar Brüsselis
  

Saksamaa:

• Tõus algas 15.saj II poolel
  
• Püha Saksa-Rooma keisririigi koosseisus olid väikeriigid iseseisvad
  
• Nürnberg, kus tegutsesid Stors-Krakowi jaoks Maarja altar ja Kraft - 7 reljeefi, kujutasid Kristuse ristilkandmist
  
• Würtsburgis tegutses Riemenschneider, tegi Rottenburgi kiriku jaoks nikerdatud altari Kristuse ristilkandmisega
  
• Lübeck oli oluline
  
• Notke- kuulsaim töö Stockholmis praeguses Nikolai kirikus, puuskulptuur „Püha Jüri võitleb lohega“. Eestisse tegi Pühavaimu kiriku alatari
  
• Rode- tegutses peamiselt maalijana , nikerdatud altar, Niguliste kiriku altar
  

MAALIKUNST :
Tervikuna olid tulemused kõige hiilgavamad.
Itaalia:
Vararenessanss :
Suunad: ) Idealistlik suund – jäädi truuks keskaja käsitlusele, olid konservatiivid .
FRA ANGELICO ( 1400 -1455) omas gooti pärast värvikäsitlust: kuldsära e. oreool peade kohal, kuulsaim töö „Maarja kroonimine ”. Kõik vägivaldne ja inetu oli talle võras. Oli tunda perspektiivi. „Madonna lapse ja inglitega”.
FRA FILIPPO LIPPI ( 1406 -1469) oli algselt munk, kes oli saanud paavstilt mungatõotusest vabastuse. Kuulsaim töö on „Kristuse kummardamine ”, mida hinnati juba tema kaasajal . „Madonna lapse ja kahe ingliga ”, „Maarja kroonimine”.
2) Radikaalne / realistlik suund – püüdis hüljata gooti traditsioone.
MASACCIO ( 1401 -1428) kelle töid ei eristata kaasaegse Masolino omadest . Täiesti uudne oli tema ruumi ja kehade loomutruu kujutamine. Valitses perspektiiv , oskas jaotada valgust ja varju. Kuulsaim töö Brancacci kabeli kaunistamine Firenzes Santa Maria del Carmine kiriku juures. Tuntumad stseenid „Paradiisist väljaajamine”, „Pearaha stseen ”. Kuulsamad tööd: „Püha kolmainsus”, kus perspektiiv oli tugevalt tuntav ja kasutas tugevalt kolmnurk kompositsiooni.
Freskod karmeliitide kloostri juures olevasse Brancacci kabelisse, freskod kujutasid stseene. Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni
UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. „San Romano lahing”.
Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde.
LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi „Madonna kaljukoopas” ja 1495- 1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose „Püha õhusöömaaeg”.
Maalis „ Mona Lisa” e. „ Gioconda ”. Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et „ Mona Lisa” asub Ermitaažis. Firenzes tegi „Madonna püha Annaga.1517 kutsus Francois I ta Prantsusmaale kus sai kuninga nõuandjaks kunstikogumise alal. Talt on säilinud suhteliselt palju joonistusi . Uuris põhjalikult inimese anatoomiat ja tegi hulga jooniseid inimese kehast. Tema joonistusi kasutati kaua aega anatoomia õppimisel.
MICHELANGELO Buanarroti (1457-1564) oli samuti universaal. On säilinud arhitektuuri, skulptuure, maale. On läinud ka Itaalia kirjandusajalikku arvestatava luuletajana. Maali õppis Ghirlandajo juures, skulptuuri di Giovanni juures, kes oli Donatello õpilane ja Medicite antiikkogu hoidja. Tal oli suur huvi skulptuuri vastu. Michelangelo oli äärmiselt dünaamiline, jõuline ja barokilik, jõulised meesfiguurid. Pärast Medicite langemist pidi Firenzest lahkuma ning viibis vahepeal Roomas. Tegi kuulsa „Pieta” Peetri kiriku jaoks. 1501 läks uuesti Firenzesse, kus lõi 5,5 m kõrguse kuju „Taavet”, algselt Palazzo Vecchio ette. Hakkas looma ka esimesi maale: „Püha perekond” (dondo).
1505 asus Rooma, kus pidi valmistama Julius II hauamonumendi, mis võttis aega 40 aastat vaheaegadega. Seal pidi olema ligi 40 figuuri, kuid valmis alla kümne. Üks kuulsamaid töid on Moosese figuur hauamonumendi jaoks. Sai ka põhiülesande Sixtuse kabeli lae kaunistamine 1508-1512. Laele maalis 5 väiksemat ja 4 suuremat pilti. Need kujutasid Maailma loomist ja Noa laeva lugu. Pilte ümbritsesid prohvetid , sibüllid (ennustajad) ja alasti noormeeste figuurid. Kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal maalis Kristuse eelkäijate maalid. Võlvi nurkadesse 4 stseeni Iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendasid maalitud arhitektuuri osad. Kokku on loetletud üle 350 üksikfiguuri. Firenzes tellisid Medicid oma hauakambri, kus kasutas allegooriaid. 1536 - 1541 tegi gigantse maali Sixtuse kabeli idaseina, mis kujutab viimset kohtupäeva. Viimaseks skulptuuritööks oli Pieta Firenze toomkiriku jaoks.
RAFFAEL (1483- 1520 ) sai oma esimesed oskused oma isalt, siis suundus õppima Perugino ateljeesse, lõi esimese suurema töö „Maarja laulatus”. 1504 läks Firenzesse, kus omandas täielikult renessansi vormikõne. Lõi terve rea madonna pilte: „Madonna roheluses”, „Madonna kadakaoksaga”. Mütoloogia ainetel „Kolm graatsiat”. Firenze perioodi lõpus „Kristuse haudapanek”.
1508 asus Rooma, kus pidi kaunistama Vatikanis kolm stanzat (Vatikani lossi piduruumi). I stanza (allkirjade ruum): laevõlvile maalis usu-luule-filosoofia-õiguse allegoorilised figuurid. Seintele nendele figuuridele vastavad pildid: usukangelased, Ateena kool, Parnass ( muusade elukoht), õiguse valitsemine. II stanza Heliodorosest, mille tegemisel kasutas õpilaste abi. III tulekahju stanza, mis oli maalitud visandite järgi õpilaste poolt. Talt telliti Sixtuse kabeli jaoks suur vaip , millele pidi tegema kartongid/eskiisid ( Peetruse -Pauluse lugu). Leo X tellis talt Vatikanis Laggia (kaarkoda) kaunistus, mida tuntakse Raffaeli piiblina (58 pilti piiblist). Villa Parnesesse maalis „Galata triumph ”i. Oli hinnatud portretist: „Paavst Leo X kardinalidega”, „Julius II portree”, tema sõbra Angelo Doni portree. Madonna piltidest kuulsaim „Sixtuse madonna”.
Manerism – osad kunstnikud võtavad seda kui Itaalia hilisrens. Osa, teised kui baroki varajast etappi erinevates piirkondades, osad võtavad seda päris omaette kunstivooluna. Oli peamiselt Itaalias, äärmiselt lühiajaliselt.
16. saj algul toimus Itaalia kunstis muutus, mis oli tingitud sellest, et inimene hakkas kaotama usku humanismi . Hakati taga igatsema kõike eelnevat ja ilusat . Maneristid jäljendasid renes . suurmeistrite loomingut ja maneeri, eriti oli hinnas Raffael. Kunsti hinnati kunsti pärast. Hinnati tehnilist virtuoossust, välist sära (materjalid, värvid), individuaalsust. Proportsioonid ja harmoonia ei olnud oluline.
Ehtsamaks näiteks EL GRECO (1541-1614), õige nimega Theotocopolis, pärines Kreeta saarelt. Kunstnikuks kujunes Veneetsias, suurem osa loomingust tuli Hispaanias ja enamikel juhtudel käsitletakse teda Hispaania kunsti juures. Töid iseloomustas sünge põhitoon , kohati mürgised värvid, pikaks venitatud figuurid. Täid valgustas salapärane, seletamatu valguskuma. Hästi mõjusad tööd „ Krahv Oragzi matus”, „Püha Martin ja kerjus ”, „ Karjaste kummardamine”, „Kristuse vangistamine”, „Maarja taevaminek”. Tööde üldmulje oli sünge.
Tuntumaid Itaalia maneriste oli PARMIGIANINO (1503-1549). Töödel ebamaine ruum ja pikaks venitatud kehad. Kuulsaim „Pikakaelaline madonna”, „Madonna roosiga”. TINTORETTO (1518-1594), kelle kuulsaim töö „Püha õhtusöömaaeg”. Puudus igasugune sümmeetria, hele-tumeduse kontrast . „Püha Mikaeli võitlus Saatanaga”, „Arsinae päästmine”.
On maneristiks loetud ka Correggiot. Tuntumad veel Pontormo, Allari, Vasari. Manerismi käsitletakse ka skulptuuris ja arhitektuuris (ruumi üksikud osad vähe seotud). Lemmikmotiiviks kujunes anfilaad – uksed asuvad kohakuti, üks ruum järgneb teisele.

• Madalmaad – moodustab omaette peatüki. Madalmaade areng oli teistsugune, rõhk kaubandusega tegelevatel isikutel, kes oli rohkem pragmaatilised. Olid sügavalt religioossed, veidi vähem lõbujanulised (üks kalvinismi tugialasid). Võeti kasutusele tahvelmaal ja õlivärvid (laiem värvigamma). Domineerisid religioosse sisuga maalid, tähtsal kohal portreekunst, olustiku maal, omaette maastiku-ja meremaal . Kunsti kasutati oma pereliikmete jäädvustamiseks ja kodu kaunistamiseks. Hinnati realismi, mitte ilusat realismi.
  

Vennad Van Eyckid . Elust on vähe teada, on kaheldud vanema venna Huberti olemasolus. Kindlalt oli JAN van EYCK (1390-1441). Kuulsaim töö Genti altar, mille tellijaks oli linnakodanik Vyett. Peetakse üheks renes. tähtteoseks. Rööviti enne I ms, leiti üles, kui osad tahvliosad on siiani leidmata . On tegemist tiibaltariga.
Kinnine : alumises osas kujutati tellijat ja tema naist põlvitamas Ristija Johannese ja evangelist Johannese ees. Ülemises reas on kujutatud Maarja kuulutust.
Lahtine : alumises osas keskne Talle kummardamine, esiplaanil müstiline elukaev ja prohvetid, filosoofid, tagaplaanil märtrid, pühad neitsid. Vasakul tiival ratsanikud (Kristuse eest võitlejad), paremal pool apostlid ja kirikuisad . Üleval Jumal-isa, Neitsi Maarja, ristija Johannes. Kõrval musitseerivad inglid , päris tiibadel alasti Aadam ja Eeva .
Jan Van Eyckist sai Burgundia hertsogi õuemaalija, kes viimase ülesandel teostas reise ka eksootilistesse kohtadesse . Kuulub peenmaalijate hulka (detailide rohke). „Kantsler Rolini madonna”. Portreedest kuulsaim abielupaar Arnolfini portree, „Mees punase turbaniga”.
Rogier Van Der WEYDEN ( 1400 -1464), kellest sai Brüsseli linnamaalija. Loomingu põhiosa moodustasid kujutused Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine”, võimas tiibaltar viimse kohtupäeva stseeniga. Oli hinnatud portretist, Burgundia hertsog Charles Südi portree.
Van der GOES (1430- 1482 ) oli rangem nii figuurides kui kompositsioonis. Kuulsam Portinari altar, mille tiibadel tellija oma naisega, kuid põhipilt on Kristuslapse kummardamine. Temalt õppisid Itaalia meistrid.
Hans MEMLING (1433-14943) oli veidi lüürilisem, äärmiselt detaile armastav, Tiibaltar, mis kujutab viimast kohtupäeva. Üks kuulsamatest Tantzigi Maarja kirikule loodud Püha Katariina müstiline abielu.
MASSEYS (1478- 1543 ) oli tugevalt mõjutatud L. da Vincist. Põhiteoseks loetakse altarit, mis kujutab Püha hõimu ja teine Kristuse haudapanekut. On veel teinud žanripilte – kujutavad stseene igapäevaelust „Liigkasuvõtja juures, „Rahavahetaja ja ta naine”.
Üleminekuaja meister oli Hieronymus BOSCH ( 1450 -1510). On eksimatult äratuntav.. Piltidel veider ja fantaasiaküllane segu naturalistlikust nägemuslikest elementidest. Lõi terve rea sümboleid. Loomingut on seostatud hiliskeskaja Flandria müstitsismiga. On peetud ka sürrealismi eelkäijaks. Kogu looming näitab väga head piibli tundmist. Oli suur moralist. Armastab kujutada maailma allegooriliselt, omandas eluajal tohutu populaarsuse. Hispaania kuningas Philippe II sai tema maalide kollektsioneerijaks. Tuntumad tööd: triptühhon „Lõbude aed”. Keskne pilt alastifiguuridest kummalistes poosides, küljepilt kujutas põrgut (meelisteema). Suur tiibaltar „Püha Antiniuse kiusamine ”. Kuulus ka heinakoorma triptühhon, allegooriline pilt mis kujutab inimkonna naeruväärset võitlust maise heaolu eest. Rida karikatuurseid pilte: „Silmamoondaja”, „Narrilaev”. Bosch moodustab omaette etapi.
Pieter BRUEG(H)EL vanem (1535-1569) oli tuntud kui talupoegade Brueghel. Kuulub suurimate realistide hulka Madalmaade kunstis. Kujutab erinevaid stseene äärmiselt üksikasjaliselt, detailide rohkelt. Satiiriline ja moraliseeriv. Tagaplaanil on kujutatud loodust, sageli talvist „ Jahimehed lumes”, „Laste tapmine Petlemmas”. Kujutas palju talupoegade elu „Karja kojutulek”, „Viljalõikus”, „Karnevali ja paavsti võitlus”, „Talupoja pulm”. Omalaadne ja haarav pilt on „ Misantroop ”.
Tuntumas Madalmaade kunstnikud: Gossaert, van Scorel, van der Leydel.

• Saksamaa – renessanss skulptuuris ja arhitektuuris olid tagasihoidlikud, kuid maalikunstis tõeline õitsenguperiood. Tunti huvi rohkem karakterite, isiksuste vastu. Iseloomustas jutustamisoskus. Teerajajaks Konrad WITZ (1400-1444). Oli peenmaalija, armastas kujutada maastikku. Tuntumad „Peetruse kalapüük”, „Püha Magdaleena ja Katariina”, „ Ester Ahasveeruse ees”.
  

Üks markantsemaid kujusid SCHONGAUER (1450-1491). Püüdis panna erilist rõhku vormile, saavutada vormipeensust. „Püha perekond”, „Maarja roosiaias”. Oli graafikakunsti esimesi viljelejaid.
Hans HOLBEIN noorem (1497-1543) asus Londonisse, kus lõi terve rea portreid ( Henry VIII, Charles de Solier). On loonud ka oma perekonna portree.
Albertch DÜRER ( 1471 -1528), tema loomingus kesksel kohal võitlus Saksa hilisgootika ja Itaalia renes. vahel. Loomingu paremiku moodustab graafika . Joonistatud Johannese ilmutusraamatu illustratsioonid nn Suur passioon. Üksiklehtedest kuulsaim „Simsoni võitlus lõviga”. On teinud ka väikese passiooni, sama seeria ainult väiksemas formaadis . Kuulsad vaselõiked „Rüütel, surm ja Kurat”, „Neli apokalüptilist ratsanikku”. Oli ka hinnatud maalikunstnik „Neli apostlit”, „Aadam ja Eeva”. Hinnatud portretist Hieronymus Holzschuheri portree. Autoportree Kristusena, aktina. Hinnatud ka joonistused loomadest.
GRÜNEWALD (1470-1528). Eluloost on väga vähe teada. Tundis huvi valguse ja värvi vastu. Kuulsaim Isenheimi altar. Kindlalt temale omastavatest töödest on „Madonna roosiaias”, „Püha Mauricius koos Erasmusega”.
Lucas CRANACH (1472- 1553 ). Oli äärmiselt produktiivne, Hävitas sellega oma kunstiande (ideed ja isikupära said otsa). „Puhkus põgenemisel Egiptusesse”, Dessau altar, portreedest „Saksi Katariina ja Frohmi hertsog”, „Aadam ja Eeva „. Mütoloogilistel ainetel „Parise otsus”. Teinud ka graafikat „Marthin Luther mungana”, Hans Lutheri portree (Marthini isa).
Tuntumad Saksamaa kunstnikud: Baldung, Grien, Altdorfer, Burgermaier.
Prantsusmaa – maalikunstist halb ülevaade, kuna enamus hävinenud. Iseloomustab lihtsus, sageli piltidel loodusvaade (kunstnikud maalisid oma kodupaika). Eristatakse erinevaid koolkondi. Tuntumad meistrid Jean FOUQUET, kes oli miniatuurmaalija, Etienne Chevalier palveraamat. Perekond Clouet, Jean CLOUET (1485-1541), Francois I, Charles IX portree.