Kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga?

Vastus leiad õppematerjalist: Konspekt teemal barokk

Konspekt teemal barokk (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga?

07.11.2012

Barokk : 17. sajandi kunst , 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused ( Austraalia ), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) – sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania , Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega – Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks , maad, kus võitis reformeeritud kirik ( luterlus , kalvinism jms) – Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko (Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl).
Arhitektuur : Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus – mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn.
Giacomo Barozzi da Vignola (1507- 1573 )- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll.
Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist – teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone.
Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne , armastas lainelist joont. Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas.
Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala Regia(kuningatrepp)- trepp ahenes veidi ülespoole minnes ja nii jättis sügavama mulje.
Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo - hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav) kiriku fassaadi, Vanvitelli, Guarini jt.

08.11.2012

Prantsusmaa: 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa kõige juhtivam maa, Prantsusmaa järgi opereeris kogu Euroopa. Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725- 1760 ), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta.
Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre ’i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon.
Francois Mansart (1598- 1666 )- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel , kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine . Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois ’i lossile.
Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja tänapäeva mõistes hotell , algselt oli jõuka perekonna mugav ja avar elumaja, kus peamine rõhk oli sisemisel mugavusel). Perioodi lõpuks kasvas välja hotell(18. sajandiks)- rikkate peatuspaik. Tema võttis kasutusel uue prantsuse lossi põhiplaani(vana oli siseõue ümber neli tiiba, uus oli üks peaehitus kahe eenduva külgtiivaga, Vaux - le Viconte loss). Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba.
Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre’i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault ( 1613 -1688)- Ta on teinud Louvre’i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad.
Louis XIV peameister oli Jules Hardouin -Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles ’i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun . Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles’i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik.
Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613-1700).
Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi , see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud , basseinid, skulptuurid . Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed. Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid .

14.11.2012

Hispaania : Tekkis omapärane platereskne stiil, puhta hispaanlaslik plaatide stiil. Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine.
Alonso Cano( 1601 -1667)- Cranada katedraali fasaaad.
Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad .

Holland: Eeskujuks oli rohkem Prantsusmaa. Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen( 1595 -1657)- Amsterdami raekoda .

Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini. Pärast piiramist mahapõletatud linnaosade kohale kerkis uus esinduslik Viin , eeslinnade kohal, mis olid maha põletatud loodi aristrokraatide linnaosa vöönd, kus aristrokraatide residentsid olid ümbritsetud parkidega.
Johann Bernhard Fischer von Erlach (1656- 1723 )- Püha Karl Borromäuse kirik Viinis. Tegi terve rea aadlilosse Viinis.
Johann Lucas von Hildebrandt(1668-1745)- Belvedere loss Viinis. Valmistab ette teed rokkokoole.

Tšehhi: keskuseks Praha , terveid linnaosasid hõlmavad suured lossid.
Frankimaa: Johann Baltashar Neumann( 1687 -1753)- Piiskopiresidents Würtshburgis. Sisedekoor on äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen’i kirik Bambergi lähedal.
Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden - Matthäus Daniel Pöppelmann( 1662 -1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger , vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu.
Preisimaal : Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille ’si eeskujul.

Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid.

Barolomeo Rastelli (1700- 1771 )- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee Peterburis. Peterhoffi ansabmel. Smolnõi kloostri peakirik Moskvas.

Eesti: Eestis on barokiarhitektuur on poliitiliselt kaheks jagatud. 17. saj oli Eesti Rootsi võimu all. Narva hiilgeaeg. Narva oli barokilinn. Raekoda, börsihoone, apteek, linnakodanike elamud, aga teises maailmasõjas hävis Narva täielikult ja barokist on ainsana praeguna raekoda(varem börsihoone).

Rokokkoo Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise’i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv . Mingi kese, mille ümber on kaunistused.

Skulptuur : Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia. Ainuke silmapaistev nimi on Bernini- kuulsaks sai ta kardinal Borgese ülesandel tehtud Apollonit ja Daphnet kujutav grupp. Püha Teresa ekstaas, maalilisel käsitlusel on äärmuslik töö. Portreebüstid. Tarbekunstilise iseloomuga oli tema Peetri tool Peetri kirikusse tehtud.
Hispaanias tehti värvitud puuskulptuuri.
Belgias oli omapäraseimaks meistriks Quellinus – Amsterdami raekoda kaunistavad skulptuurid.
Prantsuse skulptuur oli väga silmapaistval kohal. Oli puht prantsaslik skulptuur. Alguses oli tegemist õukonnakunstiga, eriti Louis XIV ajal, kaunistati Versailles’i lossi, kujunes välja Versailles’i koolkond.
Francois Giardon(1628-1715)- Tema tööd kaunistasid peamiselt Versailles’i lossiparki. Kuulsaim töö Nümfid, kes hoolitsevad Apolloni eest. Persephone röövimine. Teinud ka Louis XIV ratsamonumendi , mis hävitati suure prantsuse revolutsiooni ajal(alles koopia). Teine kuulsaim töö Richielieu hauamonument .
Charles Antoine Coysevox(1640-1720)- On teinud Versailles’i lossi sõjasalongi skulptuure. Teinud terve rea hauamonumente. Teinud ka töid vabasse loodusesse . Mercurius Versailles’i lossiõuel. Neptunus (Neptune). Louis XIV pronksfiguur Pariisi(alles). Üks kuulsamaid töid kardinal Mazarini hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist .
Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles’i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles’i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon.
Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas.
Edme Bouchardon( 1698 -1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu . Fauni kuju.

Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus.
Annibale Carracci - keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek.
Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli , aktiivsemalt tegutses Lodovino.
Guido Reni( 1575 -1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon.
Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos . Amor.
Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721-1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad . Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti. Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust.
Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi kuulutamine Frankide kuningaks.

15.11.2012

Hispaania: Kuni 17. sajandini oli Hispaania täiesti teisejärguline. Siis aga algas tõus, millele pani aluse El Greco oma omapärase värvi ja stiiliga manerismi esindaja.
Diego Velazquez (1599-1660)- Kuulsaim Hispaania maalikunstnik, sündis Sevillas . Bodegene maalid, rahvuslikud tüübid kõrvuti puuviljadega. Joodikud . Loendamatud pildid kuninglikust õukonnast. Kääbuste pildid. Maalinud erinevatel teemadel. Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree.
Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal.
Zierbaras(1598- 1664 )- Realistliku laadiga askeetlik põhitoon.
Madalmaad: Ei moodustanud enam poliitilist tervikut, jagunes kaheks. Kalvinistlik Holland- põhjas ja Katoliiklik Lõuna- Holland- Hispaania. Kunstilaad on kardinaalselt erinev.
Belgia e Flandria .
Peter Paul Rubens ( 1577 -1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat . Rubenslikud naised – jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621- 1630 sooritas terve rea reise , kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga? Ülesanne? Telliti kunsti. Pildiseeria Marid de Medici ülesandel. 1630 abiellus leseks jäänud Rubens 16 aastase tuntud iluduse Helen Tourment’iga, kellest on teinud palju portreesid. Portreede paremik. Pildid tema poegadest.
Anthony van Dyck(1599- 1641 )- Rubensi õpilane. Itaalias käik ja eriti Tizian on teda eriti mõjutanud. Eelkõige portretist. 1682 asus elama Londonisse. Charels I õukonna maalikunstnik. Rida pilte Charles I ja tema perest . Van Dycki habe
Jacob Jordaens
Tuntuimad kunstnikud : Jan Wildens- jahipiltide maalija , Adrian Brouever- talupoegade elu, David Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad.
Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon , kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, žanrimaal, meremaal , natüürmort.
Frans Hals Vanem( 1580 -1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik .
Rembrandt Harmenz van Rijn (1606- 1669 )- Osad kunstiajaloolased peavad teda maaligeeniuseks. Hindab vormi tõde, mis ei tee ei ei ilusal ei inetul. Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne , maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga . Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae . Öine vahtkond – samal aastal suri Saskia. Teda hakkas majapidajanna üleval pidama - amoraalne . Temalt ei tellitud enam midagi. Peetruse ärasalgamine. Kadunud poja tagasitulek . Oli graafik . Peale surma ta unustati. Taasavastati 19. sajandil.
Jan Veremeer ... Delft(1632-1675)- 35 säilinud pilti. Maalis hoolikalt ja kaua. Olmestseenid, sageli toas, aken lahti. Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga.
Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de Velde- meremaalija, Paulus Pottes- talupoegade elu, loomad, de Vlieger- meremaalija, Kalf- natüürmort.

21.11.2012

Prantsusmaa: 17. sajandi esimesel poolel eristatakse kahte suunda. Üks on realistlik suund, mille väljakujundajad olid kolm venda Le Nain ’i. Peamiselt olustikupildid – talupoegade elust. Teine suund oli idealiseeriv suund, selle tuntuimad esindajad on ...
Poussin(1594-1665)- Osad peavad teda kõige suuremaks prantsuse kunstnikuks üldse. Peamiseks aineks oli mütoloogiline maal, aga ka veidi usulist ja ajaloolist. Perioodi lõpul ka maastikumaal . Bacchanaal. Arkaadia karjased. Tema on heroilise maastikumaali looja(põhirõhk maastikul , mida ilustavad eepostest või antiikajast pärit motiivid) – heroiline maastik on ideaalmaastik . Ideaalmaastik on maastiku pilt, kus põhirõhk on kompositsiooni täiuslikkusel.
Claude Lorrain(1600-1682)- Teda on kutsutud maastikaamli Raffaeliks. Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid. Aknes ja Kalatea. Hommik. Keskpäev. Õhtu. Öö.
17. sajandi teisel poolel tuli kunstiellu muutus. Louis XIV ajastu. 1648. aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali. Tuntuimad selle meistrid on Rigaud ja Mignard.
18. sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid.
Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis . Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele . Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed.
Jean-Honore Fragonard (1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik . Armastas kujutada armastusega seotud teemasi. Salajane suudlus. Armuvanne.
Tuntuimad kunstnikud olid veel Jean- Baptiste- Simeon Chardin - Realistlik tavaelumaalija ja natüürmortide meister. Georges De La Tour- Samuti talupoegade/lihtrahva elu kujutamine. Leotard. Elisabeth Vigee Le Brun- esimene naiskunstnik. Rokokoo . Lõi läbi mitte ainult Prantsusmaal vaid kogu Euroopas. Peamiselt portretist.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

unicornkid Õppematerjali autor

arhitektuur Barokk kunst kunstiajalugu Francois Mansart Louis Le Vau Alonso Cano

Sarnased õppematerjalid

docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks

Kunstiajalugu

odt

Kunstiajalugu: Madalmaade renessanss-moodne kunst

II oli tema tööde austaja Brueghel vanem 1525-1569, peamised stseenid talupoegade elust (Talupoegade pulm, Heinategu, Pimedad, „Jahimehed lumes” (16-17saj väike jääaeg Euroopas)) Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant, Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L. Bernini 1598-1680, kasutas arhitektuuris perspektiivi, lõpetas Peetri kiriku kompleksi, tegi

Kunstiajalugu

152

docx

Barokk Prantsusmaal

BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku

Kunstiajalugu

doc

17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS

Tema huviobjektiks on liikumine, muutumine, rahutus, massid ja emotsionaalsus. Tema skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, on avatud ja näitavad oma emotsioone. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis- ja röövimisstseenid. Kuulsad on ,,Taavet", ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis". Tal on veel palju dekoratiivseid moodustusi nagu Paavsti troon Peetri kirikus. Saksa barokkarhitektuur 17.saj Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest. HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse

Kunstiajalugu

doc

Barokk, 17. sajandi kunst

Barokkskulptuur Selle ala kuulsaimaks meistriks oli LORENZO BERNINI. Tema huviobjektiks on liikumine ja muutumine. Tema kujud on määratud vaatlemiseks igast küljest. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis-ja röövimisstseenid. *Taaveti figuur(kujut otseses võitluses) * ,,Püha Teresa ekstaasis"(kujutatud ka pilve) *Peetri kiriku altar Hispaania kunst 17 saj Skulptuuris jätkati puunikerduskunsti.Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. Maalikunstile samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. DIEGO VELAZQUEZ(1599-1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid

Kunstiajalugu

doc

Kunst 17.sajand Euroopa

Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL.

Kunstiajalugu

doc

Barokk

BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud-

Kunst

rtf

Renessansi skupltuur

Skupltuur renessansi ajal Itaalia olí sünnimaa Alustatakse Ghibertiga 1378-1455 Paradiisi väravad- koosnes uks kmnest pronkstahvlist, mis kujutasid sündmusi vanast testamendist Donatello- oli realist, kohati lausa naturalist (inetuma halvema poole väljendamine, realistlikku), mehine ja karge stiil Kaunistas kirikut, kuulsaim püha Jüri kuju Tema tuntim kuju on Taaveti pronksfiguur Lauljate tribüün Gattomelata rartsamonument, esimene ratsafiguur Andrea de Verrochio 1436-1488 Oli mitmekülgne Meister Kuulsaim töö Taaveti pronksfiguur Esimene skulptuur, mis oli loodud vaatamiseks igast küljest On tienud Kristuse ja Uskumatu Toomase Golleoni ratsamonument Veneetisasse Vara-Renessansi tuntumad meistrif olid veel : Perekond della Robbiad, kellest kuulsam on Luca della Robbia Da Settignano- tegi hauamonumente Da Maiano- tegi marmorskulptuure Pisanello- medalikunsti tegija Rizzo- Veneetsa kuulsaim vara-renessansi meister Kõrg-renessans Michelangelo Skulptuuridega tu

Kultuur

Rohkem sarnaseid