Kunsti alates klassitsismist vene kunstini (0)

Klassitsism 18 saj-
Ajastu iseloomustus- valgustusideoloogia mõju, mõistuse, hariduse, teadmiste, ratsionaalsuse esiplaanile seadmine . Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus – käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR . Üldine iseloomustus – võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid , petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa – klassitsismi sünnimaa. Soufflot – Pantheon’i arhitekt , krüpti hakati matma ol in. Gabriel – kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin – ampristiil , projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa – pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel – Berliini teatrihoone. Klassitsismi ajastust on ka pärit Brandenburgi väravad Berliinis. Venemaa – Klassits ajal arenes vene arh hoogsalt edasi. Jätkus Peterb väljaehitamine.. Teerajajax de la Mothe – Peterburi Kunstiakadeemia kultuuriprof, kunstiakadeemia projekteerija. Cameron – tsarskoje tseloosse ehitas hoonetekompleksi.. De Thomon –börsi hoone Peterburis. I vene rahvusest arhitektid : Voronihhin, Zahharov – admiraliteedihoone Peterburis. Rossi – kujundas paleeväljaku, peastaabi hoone. Montferrand – Iisaku katedraal . Eesti – kuulus Ven koosseisu, Tartu – pommitati maatasa, Kat eraldas Tartu taastamiseks vahendeid Krause
- ülikooli peahoone , tähetorn, vana anatoomikum, maju rüütli tn ja laial tn. Geist ja Kranhals – tegi Tartu kaubahoovi, Katariina kirik Võrus, mõisahooneid – Saku, Saue , Aaspere, Roosnaalliku, Elistvere. Engel – Tln kohtumaja, põhitegevus on seotud Helsingi südalinnaga SKULPTUUR – väga produktiivne , aga maailmakuulsaid nimesid väga ei ole. Demut Malinovski tegi Barclay de Tolley monumendi KLASSITSISTLIK MAAL- Mõnevõrra kasutati eeskujuks skulptuuri. Maale iseloomustab äärmine lineaarsus (selged piirjooned). Koloniidi vastu huvi ei tuntud, valitseb skulpturaalne käsitlemisviis. Teema antiik. Prantsusmaa - David- järjekindlaim klassitsist, Esimene klas teos oli Horatiuste vanne , tuntumad tapetud Maraa, Napoleoni keisriks kroonimine ,, tippsavutusex portreemaal ( Madame Riecamier, Serizat pere). Ingres - eluajal vaheldus klassitsism romantismiga, romantism realismiga . Peamiselt portreekunst (madame Tournon’i portree), teinud aktimaale (Suur Odalisk). Prudkon- romantilisem, õrnem, klassits ebatüüpiliselt hele-tumedus töödes, (Õiglus ja Jumalik Kättemaks Kuritegu jälitamas, Psyche röövimine. Saksamaa- klassits eriti polnud, tunutmad Koch , Carstens, von Kügelgen.
ROMANTISM-
19 saj 30/ 40ndad , lõi võimsalt läbi kirjanduses, muusikas, kunstis. Napoleonis mõjutatud, erinevate –ismide tekke aeg (romantism, natsionalism, sotsialism , konservatism etc.). Meelisteemad ajalugu (ekstr situats.), õnnetu armastus, tunded, kuuvalgus. Oluline koloriit , kadus lineaarsus. Sünnimaaks Prantsusmaa- Gericault - Esimene rom töö “ Meduusa parv ”. Teinud loodus ja meremaali, vahepeal viibis Ingl, kus tegi kuulsa töö hobuste võiduajamine Epsonis. Delacroix- tema puhul rakenduvad kõik romantismi printsiibid . Maalinud väga erinevatel teemadel. Murrangulisex tööx Chiose veresaun . Hakkas esimesena teaduslikult uurima komplementaarvärvide printsiipi, st värvi mõju sõlt sellest, millised värvid on ta kõrval. Alžeeria naised siseruumis, Rebecca röövimine. Corot - Maastikumaalija. Tihedalt seotud Barbizonlastest st kunstnikutest, kes elasid suviti koos Bartizoni külas, maalisid loodust looduses, valmistades ette sellega teed impressionismile. Argenteuil kellatorn, heinasaad ja tuulehoog. Saksamaa – mõttekunstnikud, koloriidiprobleem huvitas vähem. Natsareenlased – kunstnikud , kes tundsid erilist kutsumust religiooni vastu, taotlesid naiivset lihtsust, luulelist meeleolu, siivsust. Moodustasid omalaadse vennaskonna, kes asus Rooma elama, juhtivateks jõududeks olid Cornelius , Carolsfeld ja Overbeck. Klassikaline romantik – Caspar David Freidrich tüüpiline kuuvalguse maalija . Kaks meest kuuvalgel, kolgata mägi. Sajandi keskpaigas levis romantismis biidermeierlik stiil – rõhutatult ebaheroiline kunst , eelkõige kujutatakse väikekodanlikku õdusust, pildid väikseformaadilised.
REALISM
19 saj keskp. Kunstis käsitletakse kitsamas tähenduses(konkreetne kunstivool 19 saj keskpaigas) ja laiemas tähenduses(eri aegadel tehtud tõetruu looduslähedane kunst ). Balzac , Hugo, kriitiline, sotsialistlik realism. realiste huvitas igapäevse elu, otsese ümbruse, tõsielu kujutamine. Huvi argielu vastu, realism oli keskmisest sotsiaalsem kunst, sünnimaa Prantsusmaa, esimeseks realistiks Daumier Kunstnik iseõppija. Tuntud kui karikaturist oma eluajal, kes karikteeris toll aja ühiskonna sotsiaalseid pahesid – ebavõrdsust, silmakirjalikkust jne. Maali iseloomustab tõeline ilmekus ja karakterite hea väljatoomine. On loonud terve rea pilte tuntud kirjandusteoste ainetel Cervantese ja Moliere-i ainetel. Tundub loomulik, samas groteskne . Millet- kutsuti talupoegade milleeks. Maalis pastoraale (karjase õhtupalve, karjane jne.) Courbet - kõige tüüpilisem realist. Iseõppija. Esimene realistlik pilt on matus ornaalis, tähtpilt kivilõhkujad. Elu lõpupoole tegi meremaale . Eluajale ei olnud kunst hinnas .
IMPRESSIONISM
19 saj 70/ 80ndad , Mõned ajal alustavad sellega moodsat kunsti. Tekkis reaktsiooina realismile. Saksa –eeskuju võttis prantsusmaalt, tuntumad kunstnikud Menzel , Leibl, Thoma. Tegid kunstis täieliku püürde- püsivaid olukordi polegi võimalik maalida, valgus ja atmosfäär pideval muutuvad, kunstnik saab vaid kajastada oma muljeid mööduvates olukordadest, saab vaalida ainult valgust ja õhku. Loodusest tekkinud muljet tuli vahetult fikseerida, seetõttu maalisid otse looduses. kunstnikud maalisid lokaaltoonidega- värve üksteise peale pisikeste pinslitõmmetega, puudus lineaarsus. Manet’ga- skandaalsemad pildid mitte impressionismi perioodist- Eine murul , olümpia. Impres laadile läheneb alles 70ndatel a. Toonid heledamax, teravus kaob. Monet - põhi impr. Kõik mis impr kohta, käib Monet kohta. Jäi impr surmani. Noorpõlves figuuri ja žanri pilte. 70ndate algul jõudis impr-i. Impr nimipilt on päikesetõus e impressioon . Kuulsad seeriad - ühte ja sama motiivi erinevatel ajahetkedel. heinakuhjad, paplid. Renoir - osaliselt impr, peam figuurimaal, pehmed õrnad näojooned, ümaramad, daam mustas , tütarlaps piitsaga , etc. Gegas- impr osaliselt, pööras tähelepanu valgusele, maalis heledates toonides, siiski ei hüljanud täielikult lineaarsust. Nt absint, erinevad tantsijad, mitmed aktimaalid. Impr on andnud ka ühe naiskunst Bert Morisot - tütrega aias.
NEOIMPRESSIONISM-
mõned peavad viimaseks impr etapiks, värvida tuleb spektrivärvidega, panid värve väikeste pintslitõmmetega üksteise kõrvale mosaiigi sarnaselt, pintslitõmmetel kindel kuju (ovaal, nelinurk , punkt. Seurat - esimene selles tehnikas maal (pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel), sellele järgnes teisi- rannamotiivid, teatri- ja tsirkuslu. Signac- eelistatumad alad sadama ja merevaated (marsei purjed, mererand, mänd.
POSTIMPRESSIONISM-
19 saj lõpp, vastutöötamine impressionismi ebamäärasusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Cezanne - maalis tumetates toonides, sünged jooned, 80ndatel kuj välja omaette kunstilaadi, taotles sünteesi, tõi uuesti kehade kujutamise, loobus ebamäärasusest, kindel kompositsioon , uuesti lokaaltoonid, põhimõttex looduse silmaspidamine ja jälgimine, ei taotlenud fotograafilist täpsust, viljeles peam maastikumaali,. 19 saj keskpaigast mütoloogilised, ajaloolis ja piiblitemaatikal põhinevad pildid jäävad täiesti tahaplaanile. Enamus kunstiajal väidab, et kui polex olnud Cezanne “suplejaid”, poleks olnud ka kubismi . Cobain- täielik iseõppija, asus tegelema suhteliselt hilja . Sugemeid Egiptuse, Jaapani kunstist, kohati naivistlik. Piltide peamine objekt Tahiti loodus, tahititarid. “Kollane Kristus”. Van Gogh- vaimuhaige, äärmiselt raske natuuriga, elu jooksul õnnestus müüa vaid üks pilt “punased viinamarjaväljad Arles”. Erksad värvid, kujutas täiesti erinevaid objekte nt kollane tool ,voodi, kollased päevalilled. Erin autoportreed.
SAJANDIVAHETUSE KUNST –
Sajandivahetuse kunsti käsitletakse äärmiselt erinevalt, kuna mõisted sümbolism, juugend ja rahvusromantism on tihedalt seotud ja osaliselt kattuvad. Sümbolistid maalisid kõige erinevamalt , aga neid ühendas temaatika . Teemad olid igavikulised(sünd, surm, üksindus, erootika , elu ringkäik). Kunst ei pidanud olema tegelikkuse peegeldus vaid müsteerium. Euroopas temaatikad eri paigus kohati erinevad, nt. Inglismaal ja Prantsusmaal isiksusekesksed ja ajatud tõlgendused, Saksamaal rahvaajaloo ja rassi hinge väljatoomine, Põhja-Euroopas rahvusromantism. See baseerus nn. uusromantisimi teoloogial, mille aluseks oli pettumine oma kaasajas . Religiooni osatähtsuse kasv. Rahvusromantism peamiselt põhjamaades(Norra, Soome, Eesti).
SÜMBOLISM
Norra Munch-Rahvusvaheliselt kõige kuulsam, väga ekspressiivne, kunst kui võimalus väljendada olulisi tundeid ja mõtteid. „Karje“ „ Elutants “. Soome Gallen -Kallela-Soome mütoloogia ainelised tööd „Kullervo needmine “. Simberg –„Haavatud ingel“, „Surma aed“. Venemaa :rühmitus Mir Iskusstva, ühendas nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Juugend Erinevates kultuuriareaalides erinevate nimetuste all. Saksa mõjutused-juugend, Prantsuse-art nouveau , Inglise-style modern. Tekkiski seal, ideoloogiliseks baasiks olid prerafaeliidid-19.saj. keskel liikumine, mis ühendas loomeinimesi, aluse pani Ruskin , tähendas:Rafaelist alates ilu ja kunst hukas , ülistas Rafaeli eelset kunsti ( keskaeg ja vara- renessanss ), rõhk individuaalsetel tunnetel. Inglismaa Morris , Beardsley, Burne - Jones - Liikumine arts and crafts movement, hindasid käsitööd ja lihtsaid ning funktsionaalseid esemeid, naturaalne materjal. Arhitektuuris oli oluline siseruum.Kõrged katused, katusekambrid, kaared, rõdud. Sees: keerdtrepid, ornamentika . Klimt-„ Juudit “,tegeles maalimisega, väljasirutatud pikad elemendid, lillemotiiv .
INGLISE KUNST-
oli eeskuj veel keskajal, renes algas allakäik, peamiselt tegutsesid mujalt tulnud kunstnikud. Uus tõus algas 18 saj I poolel. Hogarth -piltide sarjad, kus ta pilkas teravalt tolle aja ühiskonna olusid, “moodne abielu”, “liiderdaja elu”. Inimtüüpe annab kõige paremini edasi “teenjad”. Reynolds- Oli ka kunstiteoreetik, eklektitsismi (eri stiilide segu) pooldaja , eelkõige portretist. Gainstorough- loomingus on tuna rokkokoolike elemente, “krahvinna Howe portree”, “poiss sinises ” Romney- eelkõige hinnatakse naiste portreteerijana, “leedi Hamilton palvetamas”. sajandivah kuulsaim meister Lawrence- sai kõige otsitum portretist ing, “väike miss Murray”. Blake - maalikunst , graafik , ka luuletaja, töödes tunda sümbolistlike jooni, “ammused ajad”, “aadama loomine”, on teinud illustrsarja jumalikule komöödiale. Wilkie- žanrimaalija madalmaade meistrite stiilis. Palju loomamaalijaid- Morland, Landscer, Ward . Constable- maastik , alustas madalmaade meistrite mõju all, hiljem omalaadne stiil. Pildiseeriad-sama objekt erineva nurga alt, pööras tähelepanu valgusele, atmosfäärile. Peetakse impr eelkäiax. Turner -maastik, erilised efektid maastike kujutamisel.
VENE KUNST-
18, 19 saj.venemaa lülitus euroopalikku kultuuriellu peeter esimesega. Peamiselt tegelesid kunstiga välismalastest meistrideelkõige prantslased . Levitski. Töödes oli tunda rkokoolikku mõju. Kokorinovi portree. Kiprenski -algul mõjut romantismist , hiljem akadeemiline kunst,“Puškini portree”.Brüllov-romantiline käsitlusviis, “Pompei viimnepäev”. Ivanov-suurem looduslähedus, “Krisutse ilmumine rahvale”. 1870ndatel tekkis vene kunstis perederižnikute liikumine, Kunst rahva sekka, rändnäitused., kellele pani aluse Kramskoi . Kunstnikud olid realistid. “ Tolstoi portree”. Pereder olid Makovski, Mjassojedov, Perov- “Dostojevski portree”. Ven-l ka nn ideelised realistid, kuulsaim esindaja Repin - mitmekülgne, “talup ristikäik Burski kubermangus”. Surikov-realist, ajalootemaatika, rohkete tegelastega pildid. “Mensikov asumisel”.