jacob can campen 1596-1657 prantsusmaa jacques lemercien 1585-1654 prantsuse barokil oli klassitsistlik iseloom pranstlased ise jagavad oma stiili arenguastmeid valitsejate järgi järgmiselt louis 13 stiil 1625- 1660 selle ajal kujunes absolutism louis 14 stiil 1660-1710 riik see olen mina regendi stiil ehk vara-rokoko 1710-1725 asevalitseja kes valitseb valitjea teovõimetue ajal. regent louis 15 stiil ehk täisrokoko 1725-1760 lemercie on teinud sorbonni kriku pariisi esimene suuurem kuppelkirik prantsusmaal vaux le vmonte loss prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688 Louvre'i kollonnaad Keskagse lossi baasil alustas ehitamist Sellest kujunes prantsuse kuningate residents Lossi kabel valmis 1710 Lossi üldpikkus oli 72m peeglite galerii Prantuse aiakunst ilelle aluse oania oli e Notre andre ke nitre 1613-1700 Prantsuse stiili iseloomustab passadist lähtuv läbi pargi ultuv peaalllee
Klassitsism ja romantism Iseloomulikud tunnused Klassitsismi on nimetatud valgustusajastuks, siin on mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Esineb selge ja reeglipärane vormitäius Andrea Palladio mõju (üle 2korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) Klassitsism andis revolutsionääridele kindlustunde ja vapustatud ühiskonna. Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Filippo Juvarra Superga kuppelkirik Romantism Romantism võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19
paremad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Versailles' lossi põhiplaan sai hiljem eeskujuks kogu Euroopa palee ehitusstiilile. Sisekaunistused on toretsevad ja suurejoonelised. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune PEEGLIGALERII, RAHUSALONG ja SÕJASALONG. Tihedas ühenduses lossiga on prantsuse stiilis park , mis aiakujunduse abil suurendab hoone mõjukust. Ilmekateks näideteks prantsuse barokist 17. sajandil on paljud ehitised nt. Louvre'i idafassad; Invaliidide kuppelkirik Pariisis. Barokkmuusika Prantsusmaal Prantsuse barokkmuusika pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18. sajandi algusest. 1570. aastast tegutses Pariisis Poeesia ja Muusika Akadeemia, kes panid aluse õukonnaballetile. 1650. aastal lisandus õukonnaballetile ballettkomöödia (nt. ''Kodanlasest aadlimees''. Barokkskulptuur Prantsusmaal Prantsuse barokkskulptuuri maitsekas ühtsus kujunes välja siis, kui troonile tõusis Louis XIV. Prantsuse
Klassitsism 18 saj 1) Euroomast levis klassitsism ka Ameerikasse, kestis 19saj, 30dateni. 2)Jäljendati antiiki. Jaguneb *varaklassitsism 1760- 1800 *kõrgklassitsism 1800-1830 3)Prantsusmaa, Itaalias ja SBs ilmnes klassitsism juba barakoajastul. 4)Kuna Inglismaal barokki pm polnud, siis seal jätkus pallodionism, mis oli väga sarnane klassitsismile. 5)Ehitustüübid: sakraalhoone, eeskätt kuppelkirik, tetrihoone, muuseumihooned, seltsimajad, lossid, mõisad, pargipaviljonid. 6)Ehitusmaterjalid: kivi teliskivi, malm, hakatakse valmistama kunstmarmorit. 7) Ehitustehnika: eelnevate perioodide oma täiustub, metalltarindid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist 8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed. Valgustusfilosoofide tegevus soodustas kodanlike ideaalide tekkimist, millele andsid tuge edusammud matas füsas ja keemias
Barokk ja rokokoo 17 ja 18 saj. 1) 16 saj lõpus hakkas renessanssile iseloomulik taanduma 2) 16 saj lõpuks kujunes Itaalias barokk (erikummaline). Barokk ja sellele järgnenud rokokoo levis Euroomas 1580-1750. Ning jõudis Hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. 3) Jagunemine * varane barokk 1580-1620 * kõrgbarokk 1630-17 saj lõpp * hilisbarokk 18 saj 1. Pool * rokokoo 18saj. ( 20-60dad) 4)Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid, areneb pargiarhitektuur 5) Ehitusmaterjalid: kivi, põhjapool telliskivi, interj. Stukkdekoorid 6) Ehitustehnika: räiustatakse eelneval perioodil saavutatut. Uusi võtteid pole 7) 16 saj lõpul Euroopas kujunema tugeva keskvõimuga rahvusriigid. 8) Veel kerkis esile kodanlus. Katoliku kirik oli kaotanud oma mõjuvõimu. 9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku
Prantsusmaa Loodus ja maastik Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Üldine info Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa naarberriikideks on: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania Kultuur ja inimesed Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. Prantslased Armastavad lugeda raamatuid. (prantslane loeb keskmiselt kuni 10 raamatut aastas) Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Click to edit Master text styl...
klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile.
ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Marsi väljak ja Eiffeli torn Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestiste linn. Peale NotreDame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn.
silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5. Itaalia kirikutel polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. 6. Maailma kõige kuulsam kampaniil on Pisa torn, mis ehitamisel vajus iseenese raskuse ja pehme aluspinna tõttu viltuseks. 7. Veneetsias asub Basilica di San Marco (Püha Markuse kirik) - segu Ida ja Lääne traditsioonidest, sinna on maetud evangelist Markuse, linna kaitsepühaku surnukeha. 11. sajandil ehitati sellest Bütsantsi stiilis kuppelkirik, eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sophia kirik. Kohale kutsuti Kreeka mosaiigimeistrid loomaks võlve ja kupleid. Peaukse kohal on pronkshobused, mis toodi Konstantinoopolist. 8. Profaanarhitektuur: ilmaliku funktsiooniga arhitektuur, püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati looduslikke olusid enda huvides, näiteks künkad ja veekogud. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid,
1790-1800 direktooriumistiil 1800-20 ampiirstiil (ranged suuremõõtmelised egiptuse ja rooma mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 aastat hiljem saadi luba tema säilmete toomiseks Pariisi. 1840.a. 15.septembril toimus pidulik Napoléoni matus. Ta on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele - säilmed on 6 kirstu sees(1. tinast, 2. mahagonist, 3. ja 4
Hispaania – kujunes välja omapärane plateresne stiil(plaadid) esindaja Cano 1601-1667 Ranada katedraali fassaad Churriguera 1665-1725 kelle loodud stiili Churrigerism Holland – iseloomustas reeglipärane klassitsistlik stiil, mille aitas võidule Campen Campen 1596-1687 – Amsterdami raekoda(praegune kuninga loss) Prantsusmaa – baroki ajastu oli Prantsusmaa hiilgeajastu, valitses klassitsistlik alatoon varabaroki esindaja Lemercier 1585-1654 – Sorbonni kuppelkirik Pariisis (esimene kuppelkirik Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk
Niccolo Salvi: Trevi purskkaev. BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL Johann Fischer von Erlach: Viini Karl Borromeuse kirik. Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss. Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL Claude Perrault: Louvre'i loss Versailles' loss (peegligalerii!) Louis XIV - "Riik olen mina" Jules Hardouin-Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS Drottningholmi suveloss Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780) Niccolo Michetti: Kadrioru lossi fassaad Tallinnas
nimetati? Louis XIV ehk päikesekuningas 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vanaklassitsism jäljendas antiikkunsti ja välditi itaalialikke liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud?katusekorrus,see nimi tuleb seda edendanud arhitekti F.Mansarti järgi. 28. Kes oli Andre Le Notre? Ajastu suurim aiakunstnik. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansard'i kavandite järgi tehtud hoonet. Vendome väljakut ümbritsevat kaks hoonet, Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Loise XIV tagasi L.Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi?Põhjenda. 31. Mis on heroiline maastikumaal? Maal kus avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. 32. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus?Kes või mis sai tema maalidel peategelaseks? Peategelaseks sai päike. Kindel vormikäsitlus, liialduste vältimine, väärikas ja peen maitse. 33. Louise XIV ajal said skulptorid väga palju tellimusi. Kus nende töid kõige enam näha saab
väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu kasutamata. Seinad on suvekirikule omaselt ilma välisvoodrita.. Kirikul on kokku 22 kuplit, millest üks on sees, altari kohal. Venemaal sai valitsevaks Bütsantsi eeskujul 5 kupliga kirikud. Kirikute seinad ehitati paksud ja aknad väikesed. Erinevates vürstiriikides ehitati kirikuid veidi erinevalt. Kiievi vürstiriigi uhkuseks oli Püha Sofia katedraal. See on viielööviline kuppelkirik 13 kupliga. Peakupli poole tõusevad teised kuplid püramiidiliselt. Seinad kaetud mosaiikidega. Oma käega pani vürst Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See
Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestiste linn. Peale NotreDame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik , Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak , klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak , kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou
regendistiil (style Régence) e. vararokokoo □ 1725-1760 – Louis XV stiil e. täisrokokoo □ 1760-1790 – Louis XVI stiil e. varaklassitsism. □ NIMETUSED KEHTIVAD EELKÕIGE SISEKUJUNDUSE KOHTA. ● Jacques Lemercier (1585-1654) Prantsuse varabaroki esindaja, kes oli viljakamaid ja fantaasiaküllasemaid tolle aja arhitekte. Lemercier oli Salomon de Brosse`i õpilane ja veetis noorpõlves mõne aja Itaalias. Ta ehitas a. 1635-1656 Sorbonne`i kiriku Pariisis, mis on esimene suur kuppelkirik Prantsusmaal. Eeskujuks oli Lemercier`le sealjuures Maderna Santa Susanna, kuid prantsuse meistri teos on lihtsam, kainem ja rangem. Lemercier jätkas ka Louvre`i lossi ehitust, osalt Lescot`kavandite järgi; Lescot`stiili vaimus on teostatud läänepoolne läbikäigupaviljon, nn Kellapaviljon (Pavillon de l`Horloge), prantsuse arhitektuuri ilusamaid meistriteoseid. Jacques Lemercier. Kellapaviljon ● Francois Mansart (1598-1666)
Peaaegu täiesti säilitanud oma esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega ( viimased mõjuvad justkui sügavad varjud ja rõhutavad veelgi hoone massiivsust), tuntavad on Normandia ja Lombardia mõju. Wartburgi linnus Wartburgi linnus asub Saksamaal Eisennachis. Linnus rajati 1067. aastal Via Regia kaitseks. Notre-Dame-la-Grande Notre-Dame-la-Grande asub Poitiers' s. Rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Ei ole kuppelkirik, kuigi asub selles piirkonnas, kus levivad domikaalvõlvidega kirikud. Kõige ilusam romaani skulptuuride kogum, mis maailmas üldse olemas. Selle eeskujul ka mujal Euroopas hakkavad levima fassaadi skulpturaalsed kaunistused. San Miniato al Monte kirik San Miniato al Monte kirik (1014- 1062) , suursugune, väljapeetud, kaunid detailid, fassaad kaetud marmoriga, kesklöövis puitlagi. Pisa toomkirik
„Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Mansardkatuse alla paiknev katusekorrus, François Mansarti järgi. 28. Kes oli André Le Nôtre? Ta oli oma ajastu suurim aiakuntsnik ja maastikuarhidekt, kes rajas Versailles' lossi pargi. 29. Nimeta 2 J. Hardouin-Mansard'i kavandite järgi ehitatud hoonet? Vendome'i väljak ja Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Louis XIV tagasi L. Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi? Kuna Bernini tekitas talle pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. 31. Mis on heroiline maastikumaal? Maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. 32. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus? Kes või mis sai tema maalidel peategelaseks?
Purtse linnus Tallinna Mustapeade maja fassaad Pärnu-Jaagupi kirik 12. BAROKK Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ehitustüübid: kuppelkirik, basiilikaalne kirik, lossid. Areneb pargi arhitektuur. Ehitusmaterjalid: mitut sorti kivi, põhjapoolsetel aladel telliskivi, siseruumides palju stukkdekoori. Ehitustehnika: ehitustehniliste võtete hulgas rakendatakse eelneval perioodil saavutatud seda pidevalt täiustades. Uusi konstruktsioonilisi võtteid ei ole. Ajastu ehitismälestisi: Püha Peetri katedraal Vatikanis B.Neumann Würzburgi loss (1719-44 Versaille, Prantsusmaa (17
klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile.
nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Saalkirik kujutab endast ühelöövilist apsiidiga lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis. Kodakiriku ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist ...
L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32) F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652) Ch. Perrault Louvre’i idafassaad (1667–74) L. le Vau ja J. Hardouin Mansart Versailles’ loss (1668–84), J. Hardouin Mansart Invaliidide kuppelkirik Pariisis (1675–1705) A..Schlüter Berliini loss (1698-1706) J. Fischer von Erlach Karl Borromäuse kirik Viinis (1716–35) B. Neumann Würzburgi loss (1719-44) M. D Pöppelmann Zwinger Dresdenis (1711–22) Ch. Wren Püha Pauli katedraal Londonis (1673–1710) J. Churriguerra Salamanca raekoda (17. saj) B Rastrelli Talvepalee Peterburis (18. saj keskpaik)
inimesed on rahutud ja rahulolematud. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse ja selle üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad. Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis levis aastatel 1630- 1775. aastatel. Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile. Kogu barokkstiili võib iseloomustada kui ka ebakorraline ja ebatavaline ja selle eesmärgiks on ehmata, üllatada, rabada. Stiili võib nimetada kui ka stiili, kus "kõik lainetab". Parimateks näideteks on Kadrioru loss ja Versailles Prantsusmaal, Pariisi lähistel. Barokk ja Rokokoo stiilis on kõik segamini aetud. Eriline tähelepanu on lagedel: laemaalid justkui tõmbavad nagu sind üles kaasa
Ehituskeskusteks olid kloostrid. Kloostri põhiskeem oli välja kujunenud juba varakeskajal, nüüd sai see endale vaid lõplikud tunnused. Kloostri keskseimaks hooneks oli kirik, mis ehitati basilikaalsena, saal-, koda- või kuppelkirikuna. Saalkirik kujutab endast ühelöövilist apsiidiga lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis. Valitsevaks kirikutüübiks sai selleks ajaks klassikalise kuju omandanud basiilika. Selle põhiplaan moodustab ladina risti, sest pikilööve lõikab läbi põhjast lõunasse suunduv põiklööv e. transept, nõnda et lääneküljele jäi kõige pikem ristiharu (sageli küll lisandus pikale transeptile veel teine, lühem põiklööv). Piki- ja põikhoone ristumiskohal tekkis rituaalselt tähtis nelitis, mille ruudukujuline plaan kujunes omamoodi mõõtühikuks
korraldamiseks. Kujunes Idamaade ja antiigi ehituskunsti eeskujul varakristlikul ajal. Saavutas täiuse keskaja Prantsusmaa katedraalis (gootika). Eestis hakati kirikuid ehitama pärast maa ristiusustamist 13. sajandil, need rajati peamiselt linnadesse ja kihelkonnakeskustesse. Kirik kui sakraalkunsti vorm on tähtis nii kunsti- kui ka kultuuriloo vaatekohast. Põhilised kirikutüübid on tsentraalse kompositsiooniga kuppelkirik ja pikiehitislik kirik Viimane on ruumilahenduselt basiilika, kodakirik või saalkirik. Harilikult ida–lääne sihis asetseva kiriku tähtsaim osa on idas paiknev altariruum ehk kooriruum (sel võib olla apsiid). Kooriruumi ühendab kogudusele määratud pikihoonega võidukaar. Koori juures asub harilikult käärkamber. Monumentaalsuse lisamiseks ja kellade paigutamiseks on kirikul üks või mitu torni; on ka kirikust eraldi seisvaid kellatorne (kampaniil). Kogudus- Kristlaste ühendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
