17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS (0)

17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS
Euroopas oli absolutismisajand, valitsesid monarhid . 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine( absolutism ). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Kutsutakse ka sõdade sajandiks . Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises – maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused , mereretked.
Euroopa jagunemine kunsti alusel:
I – Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga . Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik , see oli ka kunstis esikohal.
II – Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad.
III – Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted . Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia . Tellijaks oli kodanlus .
17. saj ühtne stiilinimetus – barokk (portugali k „korrapäratu kujuga pärl”) Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja maaliline tervik; puudub reeglipärasus, voolavus ja ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad)
BAROKK ITAALIAS
ARHITEKTUUR
Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Puuduvad sambad ning kolm löövi. Külglööve asendasid kabeliteread. Otsas oli apsiid , kirikud endiselt ida-lääne suunalised. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas , valgus tõstis esile kooriruumi . Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola ).
Väga tähtsale kohale kerkib siseruum : kaunistatud skulptuuride ja maalidega – nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk- skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2. korruseline. Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid.(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv ). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks.
Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus . Tegeletakse Püha Peetri kiriku ümberehitamisega. Selle käigus ehitati uus pikihoone , omandas suure läänefassaadi ja maalilised sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel , ümbritseb koloniaad. Samuti tegi ta ka paavstitrooni.
Arhitektuuris oli tähtis ansambel , mitte üksikehitis.
MAALIKUNST
Paljud kunstnikud tegelesid ka sisekujundusega ja väga suur osa oli laemaalidel: arhitektuur jätkus laemaalides, mis tekitas ruumis avaruse.
Keskuses Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda:

• Naturalistlik suun – juhiks CARAVAGGIO
  
• Akadeemiline suund - juhiks CARRACI koos oma venna ja nõoga
  

Carravaggio (1573 – 1610 ) – Isa surm jättis talle suure jälje ning pidevalt kujutas ka teda oma maalides . Ta elas keldris ning seal polnud päevavalgust. Sellest tulenedes saigi ta ise valgust juhtida ning küünlavalgus andis tema maalidele sügavuse. Ruumilisuse saavutaski heletumedusega, mis lõi maalidele ka dramaatilisuse. Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid . Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana. Tegelased ja esemed on selgete kontuuridega ja mahulised . Tema tuntuim maal on „Lanto mängija“. Tema loomingus „ keldriluugivalgus ”. Tal oli väga palju järgijaid üle Euroopa: Artemisia Gentileschi – naiskunstnik. Caravaggio looming oli rahvale liiga raskepärane.
Carraccid – Lõid kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Nende kunsti lihtsus läks inimestele rohkem peale. Maalisid kõrgrenessanssile omaseid maale. Rajasid Bologna akadeemia(1580) Caraccid vastandasid end manerismile. Püüdsid elu kujutada idealiseeritult. Nad maalisid usulise sisuga maale, kasutades antiikmütoloogiat. Bologna akadeemias kasutati kolmnurk kompositsiooni. Selle akadeemia liikmed maalisid altarimaale *Rooma Palazzo Farnese laemaal .- eeskujuks võetud Sixtuse kabeli lagi .
SKULPTUUR
Selle ala kuulsaimaks meistriks oli LORENZO BERNINI. Tema huviobjektiks on liikumine, muutumine, rahutus , massid ja emotsionaalsus. Tema skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, on avatud ja näitavad oma emotsioone. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis-ja röövimisstseenid. Kuulsad on „Taavet“, „Apollon ja Daphne “, „Püha Teresa ekstaasis”. Tal on veel palju dekoratiivseid moodustusi nagu Paavsti troon Peetri kirikus.
Saksa barokkarhitektuur 17.saj
Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis – peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest.
HISPAANIA KUNST 17.SAJ
SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon . Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid .
MAALIKUNSTILE samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist.
*Diego Velazquez (1599 – 1660) – Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Kasutas ka palju antiikset teemat ja mütoloogiat. Tema lahendused psühholoogilised.* grupiportree „Õuedaamid”
Olmepiltides kujutati anonüümseid tüüpe. Velazquez'i kunst isikustatum. *“Breda alistumine „ - linna kodanikud asuvad linna võtma üle hispaanlastele. Mõlemad pooled on kujutatud suursuguselt. Võrreldes Carravaggioga on värvikam, õhem, heledam ja maalilisem.
* Francisco Zurbaran – realistlik looming, temaatika usuline. Tellijateks mungaordud, kes tellisid pühakute pilte. Need olid karmid, ühe tooniga, hele-tumeduse kasutamine.
Esteban Murillo – usulised pildid, kuid idealiseeritum, naturalistlikus puudub. Tähtsad on maaldi tänavapoistest.
FLANDRIA KUNST 17.SAJ
Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu alla. Tehti äärmuslikku barokki.
*Peter Paul Rubens - Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama õpilaste abi. Teoste temaatika oli lai – teemasi võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju portreid, maastikumaale. Tegi sarja allegoorilisi ajaloomaale Maria de Medicist. Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad.
HOLLANDI KUNST 17.SAJ
Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust . Tüüpiline arhitektuur oli raekoda (kõrge katusega hoone, väike haritorn)
Maalikunst
Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti.(Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata.

• Portreemaal – üks aegade parim on hollandalne Franz Hals, kes sidus portreed olutsikulise tegevusega. Ta tegi grupiportreede kõrval ka üksikportreid. Oskas tabada momenti , mil isiku isloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintlilöökidega. Ei püüdnud publikule meeldida.
  
• Olustikumaal – Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid „väikesteks hollandlasteks”. Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. Üks tuntud kunstnikest on Jan Steen . Veel on Terborch , de Hooch jt.
  

*Jan Vermer van Delft – avastati alles 19.sajandil. Peetakse aegade parimaks kunstnikuks. Tema erakordne anne paistab silma, kuid puudub fantaasia. Ta toetus vaid tegelikkusele ja olustikule. Loodi Delfti koolkond. Ta võetakse munkade liikmeks ning temast saab kunstnik. Delft polnud väga heal majanduslikul järjel. Ta poetas ka end pidevalt maalide nurkadesse. Signeerimine on huvitav, sest osadel on tema nimi, kuid osadel puudub. Samuti kastuas ta mitmeid erinevaid nimesid ning seepärast pole teada palju tal maale üldse kokku on. 1660.aasta kekspaika peetakse tema tippajaks – ilmuvad tuntuimad teosed ja keskpuktiks on pärl. Ta suri noorena.

• Maastikumaal – Üks kuulsaim ja tähtsaim on Jacob van Ruisdael . Ta sidus realistlikud looduslikud vormid romantilisega. Oluline koht oli meremaalidel. Looduslike effektidega annab edasi dramaatilisust. Elu jooksul tuntud, kuid suri tundmatuna. Samuti tekkisi meremaalide vastu linnamaalid.
  
• Natüürmort – Põhiliselt kujutatakse lopsakaid, rikkalikke toidulaudu, lillekimpe, puuviljakorve. Võistlus kõis materjalide kujutamise üle.
  

REMBRANDT
Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat. Oma maalidel kujutatavaid isikuid on sügavalt armastanud ja austanud. Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel . Portreed omasid väga sügavat sisu. Lähenes kõigele psühholoogiliselt. Tunnustuse saab grupiportreega „dr. Tulpi anatoomialoeng”. Maalis palju portreid oma naisest Saskiast. Pärast Saskia surma 1642 algasid majanduslikud raskused, kunst ei läinud enam publikule peale. Samas muutub looming emotsionaalsemaks, poeetilisemaks, lihtsamaks, hingestatumaks. 1649 valmib suuremõõtmeline grupiportree „Öine vahtkond ”- dünaamiline ja ebatavaline . Peetakse murranguliseks teoseks. Loobub grupiprtree tuntud kompositsioonist.
Tema hilisem looming vaba, lihtne, valgus muutub mahedamaks, käsitluslaadilt järjest maalilisem. Valgus on tema põhiliseks vahendiks , koondub teose sõlmpunkti, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Valgusallikat tema teostes ei ole. Tuntud ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes samad põhimõtted mis maalideski.
PRANTSUSE KUNST 17.SAJ
ARHITEKTUUR
Jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse – mansardkorruse.
17.saj keskel saab valitsejaks Louis XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks.
Louvre ’i lossi idafassaad kujundati ning arhitektiks oli Claude Perrault.
Eristatakse kõrgrenessanssi ja antiiki, seega Louvre'i fassaad ongi klassitsistlik, 3 korruseline, paarissambad, kesksel kohal kolmnurkviil. Sai eeskujuks kuninga esinduskojale. Algselt kutsuti Itaaliast Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud.
* Versailles ’i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad , skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN -MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre’ist.
Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba . Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong - seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga).
Versailles’ park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust.
MAALIKUNST
17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale.
*George de La Tour – valgus vastandub tumedusele, teravad varjud , maalilisust vähe, salapära, südamlikkus.
Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb paika teema, värvid, poosid jne.) KA liidriks sai Charles Le Brun, kes oli tähtsaim kriitik ja otsustaja . Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud enam reeglite tõttu oma loomingut levitada.
NICOLAS POUSSIN
Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Piduliku meeleoluga pildid, teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani.
CLAUDE LORRAIN
Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. 2-l pool pildi ääri suured massid, keskel vaade avarusse. Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust. Tema töödes on maal nagu teatrilava. Ohtralt viljeldi portreekunsti, eriti õukondlastest. Kujuneb välja omapärane paraadportree
SKULPTUUR
ANTOINE COYSEVOX – baroklik, parimate hulka kuuluvad portreebüstid. Idealiseeritust on palju.
FRANCOIS GIRARDEN – klassitsislik ja antiigi mõjutustega. Väga idealiseeritud.
PIERRE PUGET – dünaamiline, jõuline, emotsionaalne.