Kunstiajalugu keskoolile kogu konspekt (0)

Kunstiajalugu
Gooti kunst
Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint- Denis . Tunnusteks on teravkaar , mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse.
Kestvuseks eri maades 12-16.saj.
Nimetus „ gootika “ pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole.
Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani „ Jumalaema kirik Pariisis“ ilmumist 1831 .aastal.
Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette , väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid.
Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad katedraalid selles stiilis on Prantsusmaal Chartres , Reims, Amiens ning Sainte -Chapelle.
Saksamaal on gootiga tipiks Kölni toomkirik . Itaalias Doodžide palee Veneetsias. Londonis Westminster Abbey.
Tihedalt levis ka gooti vaibakunst, kõige paremad piltvaibad olid Madalmaades. Kuulsaim piltvaipade sari on „Daam ükssarvega“.
Eestis kannab ka gootika pitserit Tallinna vanalinn . Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast. Levinud on Niguliste kirikus suur peaaltar, mis telliti Saksamaalt Herman Rode käest. Samas kirikus võib näha Bernt Notke maali „surmatants“, mis on 7,5 meetrit pikk. Sajandeid hiljem tuli ka pseudogooti stiil, mis levis tugevasti Inglismaal ja ka Eestimaa mõisnikud rajasid pseudogooti stiilis ehitisi( Alatskivi loss, Glehni loss Nõmmel, Vana-Jõesuu loss).
Renessanss Euroopas ja Eestis
Renessanss ehk taassünd on oma nimetuse saanud sellest, et Itaalias hakati matkima antiik kunsti ja sellepärast nimetataksegi 15-16. Saj. kunsti taassünniks.

• Vararenessans(15.saj)- keskuseks Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli seal Medicete perekond. Siis hakkasid inimesed panema suuremat rõhku elumaja mugavusele ja ilule. Tavaliste kokkusurutud elamute asemel ehitati nüüd palazzod ehk paleed, mis olid kolmenurksed ja horisontaalsusega ja kaunistati rustika . Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio ’t . Tema üheks ilmekamaks tööks on „ Paradiisist väljaajamine“. Teine kuulsam kunstnik oli Sandro Botticelli , tema tuntumateks maalideks on „Primavera“ ja „ Venuse sünd“. Ning Voldemar Vaga arvates oli geniaalseim maalikunstnik Andrea Mantegna, kes väljendas suurepäraselt inimese tundeid. Kuulsaim maal tema poolt on „Surnud Kristus“. Donatello tegi aga skulptuure, kuulsamateks on „Taavet“ ja Gattamelata ratsamonument. Verrocchio tegi aga vaieldamatult parima renessansiajastu ratsakuju- Colleoni, mis asub Veneetsias.
  
• Kõrgrenessanss( 16.saj I pool)
  Töötasid kolm eriti andekat kunstnikku: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael.
  Leonardo oli mitmekülgne mees, tegeles pea kõigi teadustega. Maalide „Püha õhtusöömaaja“ , „ Mona Lisa“, „ Ristija Johannes“ ja „ Madonna Lita“ autor.
  Raffaeli on teinud kõige ilusamad madonnad. Maalide „Sixtuse madonna“, „ Ilus aednikunaine“ , „ Madonna roheluses“ ja „Ateena kooliga “ autor.
  Michelangelo oli skulptor , maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja. Kuulsamad tööd on valgest marmorist „Taavet“ , „Pieta“. Maalidest Sixtuse kabeli lagi „Maailma loomine“ ja „Viimne kohtupäev“ Ning marmorist tehtud „ Mooses “.
  Veneetsias tehti omapärase laadiga maale, dekoratiivseid ja toredad. Kasutusele võeti õlivärvid. Sobisid Itaalia kliimaga .
  Kuulsaim Tizian- „Kristus ja variser“ , „ Urbino Venus “ ja Giorgione tegi kuulsaid aktimaale, neist kuulsaim „Puhkav Venus“ ja „Äike“
  Palju kasutati madalmaades kaunistamiseks kartušši-ovaalne kilp. Vennad Jan ja Hubert van Eyck rajasid Genti altari. Jan on ka maali „Kantsler Rolini madonnat“ autor.
  Kuulsaim madalmaade renessansi kunstnik on Pieter Brueghel - „Jahimehed lumes “.
  Saksamaa kuulsaim on Albercht Dürer- parimat portreed.
  Hans Holbein- suurim portreemaalija.
  Eestis on renessanssi esindatud Mustpeade vennaskonna maja fassaad . Tallinna Pühavaimu kiriku kantsel on selles stiilis. Tallinnast on pärit ka portreede meister Michel Sittow.
  
• Barokk Euroopas ja Eestis.
  16. Sajandi lõpul arenes Itaalias välja barokostiil. Nimetus tähendab eriskummalist. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma . Kõige äärmuslik arhitekt oli Francesco Borromini-San Carlo alle Quattro Fontane kirik. Peagi sai suurimaks stiili esindajaks Lorenzo Bernini. Saksamaal Potsdamis-Sanssouci loss. Austrias Belvedere loss. Peterburis- Talvepalee. Tallinnas- Kadriorg. Barokiajastu suurim skulptor oli Lorenzo Bernini- Suurim meistriteos on „ Apollon ja Daphne“. Tema kuulsaim altaritöö on „Püha Teresa ekstaas “
  Caravaggio tegi tõetruid maale elust enesest-„Peetruse ristilöömine“.
  El Greco - Hispaania barokkmaali rajaja. Kuulsaim on Diego Velazquez .
  Flandria e. flaami kunsti suurim barokkmaalija on Peter Paul Rubens - „Kristuse ristilt võtmine“. Teine tolle ajastu kuulus flaami kunstnik on Anthonis van Dyck. Ta pani paraadportreele aluse.Hollandi portreekunsti rajaja on Frans Hals .Maalis ainult inimesi. Ning suurim maaligeenius oli Rembrand. Maalis palju oma naist-„Saskia Nelgiga“, „Emmause jüngrid“, „Öine vahtkond “, „Kadunud poja tagasitulek“.
  Rokkokoo . Klassitsism
  Väliselt jäi kõik samas aga siseruumides muutusid toad palju väiksemaks, hubasemaks, esemed ümmargused ja kerged, kõverjalgadega. Mehed/naised kandsid kergeid siidrõivaid.
  Rokkokoo tähendab kivikribu. Sellel ajal ehitatud hooned ja väljakud paistavad silma peene maitse ning väljapeetud elegantsiga.
  Prantsusmaa juhtivaks arhitektiks oli siis Jacques Angle Gabriel- Concorde’i väljak, Elysee palee ja Väike Trianon.Sel ajastul armastati heledaid toone( roosa ,sinine). Kasutati pastelle.
  Kuulsaim maalija Antoine Watteau- „ Gilles “. Andekas portretist oli Maurice Quentin de La Tour .Maalis ainult pastellidega, Maalis palju kuulsaid isikuid.Rokkokooajastu tõi esile esimese suure inglise maalikunstniku- Thomas Gainsborough- „Poss sinises“ ja „ Hommikune jalutuskäik“. Skulptuure iseloomustas ka kergus ja graatsia. Märkimist väärib Guillaume Coustou , kes tegi valgest marmorist hobusetaltsutaja hobusega . Suurim rokkokooskulptor oli aga Jean Antoine Houdon , kes jõudis välja järgmise stiiline-klassitsism. Ta tegi ligi 40 portreed ja tuntuim neist on kirjaniku Voltaire ’i portreed. Tänu rokkokoole tulid ka uued suunad pargikujundusse. Palju esineb rokkookood ka saksa arhitektuuris. Eesti kauneim rokokoostiilis oli Põltsamaa loss aga see hävines II MS ajal. Stiil kestis kultuurielus kuni 1930. Aastateni.
  
• Klassitsism
  

hakati matkima jälle antiiki, seekord veel suuremal määral kui Louis XIV ajal. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris oli Jacques Germain Soufflot, kes ehitas Pariisi Pantheloni. Seda hakati matkima kõikjal Euroopas ja isegi Ameerikas. Kõige tüüpilisemad skulptorid ei olnud prantslased vaid hoopis itaallane Antonio Canova . Ja taanlane Bertel Thorvaldsen. Mõlemad lähtusid antiikaegsest iluideaalidest.Canova tegi Paoline Borghese kuju ja Thorvaldsen „Kristus“. Mille koopiaid leidub ka Eestis. Ajastu suurim skulptor oli prantslane Etienne Maurice Falconet – „ Vaskratsanik “.
Maalikunsti matkida eriti ei saanud, kuna seda antiikajal eriti ei tehtud. Seega jäljendati piltidel antiikskulptuure- maalid pidid olema õpetlikud ning võitlema pahade vastu. Vaatamata rangeltele piirangutele, oli sellel ajastul palju maalikunstnikke. Nende hulgas oli teerajajaks Jacques Louis David-„Horatiuste vanne“, „Sabiinitarid“ ning „Napoloeoni kroonimine“. Esile tuli ka esimene maailmanimega naiskunstnik-Madame Vigee-Lebrun-„Marie-Antoinette lastega“. Tema kauneim maal on tema autoportree lastega.
Eestis on ehitistest Tartu ülikooli peakoohe.Kaheksa hoonet Toompeal,mõisahoones Riisiperes jne. Karmide reeglite tõttu hakkas 19.saj keskpaigal klassitsism kunsti pidurdama.
13. Romantism , realism , impressionism ja 19.saj lõpu kunst

• Romantism
  

Kujunes välja Prantsusmaal 19.saj Iiveerandil. Nimetus tuleb sõnast romantiline. Esimesena ülistas Napoleoni oma luules lord Byron . Kes ongi romantilise poeesia üks suurimaid esindajaid. Romantismi eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal.
William Turner –„Matused merel“ õhulised ja nägemuslikud-fantastilised maastikud ja merepildid. Sakslane Caspar David Friedrich -„Rändaja udumere kohal“. Lõi avaraid laiu maastiku-merevaateid. Prantsuse esiteoseks oli maalija Theodore Gericault hiigellõuend „Meduse’i parv “ . Romantismi tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix „ Chiose veresaun“ seda maali peeti põlastavaks ja ta saavutas oma kuulsuse vabadusvõitlust ülistava maaliga „Vabadus viib rahva barikaadidele“. Prantsuse romantilise maastikumaali suurmeister oli Camielle Corot . Tema maalide võlu on nende õrn poeesia. Tema maalid ennustasid vaikselt juba uue kunstiliigi teket(Impressionismi tulekut).
Romantilisi jooni on ka suure hispaania kunstniku Francisco Goya loomingus. Teda küll kuskile kunstiliiki liigitada ei saa kuna tema maalid olid nii omapärased. Graafikasari „Sõjakoledused“ ja sari „Los caprichos“. Tema parimad maalid on aga „Alasti maja“ , ja „Riietatud maja“. Sellel ajal skulptoreid eriti ei tegutsenud. Võib välja tuua Franscois Rude - „Marseljees“.
Arhitektuuris valitses romantismiajastul Euroopa mandril klassitsism, Inglismaal aga köitis romantism ka arhitekte. Nii püstitati aastatel 1840-1852 väga ilus Parlamendihoone-Charles Barry juhtimisel. Eestis on selles stiilis Jaani kirik.

• Realism
  

19.sajandi keskel hakati kujutama oma ümbrust, loodust ja inimesi nii nagu nad on, ilma ilustamata või moonutamata. Ajapikku jõudis romantismi suurmeister Camille Corot välja realismini. Kesktähtsusega meister barbizoonlaste hulgas oli Theodore Rousseau. Maalis loodust täpselt nii nagu see oli , tavaliselt valitses maalides tõsine ja kurvameelne meeleolu.
Üks huvitavamaid meistreid oli Jean Francois Millet , kes pühendus täielikult talupoegade ja maaelu kujutamisele- „Viljapeade korjajad “, „Angelus“ e. „Õhtupalve“. Monumentaalselt mõjub „Tuulaja“.
Ehtne realist on Honore Daumier , kes oli iseõppija.Alustas poliitiliste karikatuuride joonistajana. Tema kuulsaim maal on „Crispin ja Scapin“. Realistliku koolkonna esindaja oli Gustave Courbert. Ka tema oli iseõppija- Hiigellõuend „Matus Ornans’is“. Kus on peal ligi 40 matuselist.
Saksa silmapaistvaid realist oli maalikunstnik ja graafik Adolph von Menezel, kes tegi üle 400 raamatuillustratsioonile. – „Flöödikontsert Sanssoucis“. Maalis ka 19.sajandi silmapaistvaima tööstusteemalise maali „Rauavalutehas“.
Venemaale jõudis realism palju hiljem-1870.a. Lõi vene noored kunstnikud rändnäituse, mille ees otsas oli portreist Ivan Kramskoi .Maalidel juhtisid nad tähelepanu rahva raskele elule.Sageli tuhmid ja tumedad värvitoonid. Kriitilise realismi ajajärk kestis vene kunstis väga kaua. Nõukogude võimu aastatel nimetati seda kunsti sotsialistlikuks realismiks. Suurim kunstnik oli Ilja Repin.-„Zaporoožlased kirjutavad kirja Türgi sultanile“. Kaasajast aga „ Burlakid Volgal“. Suuri rahvarikkaid maale tegi Vassili Surikov- „Lumelinna vallutamine“.
Vähestest skulptoritest oli kuulsaim belglane Constantin Meunier. Üks tema reljeefidest on ka Tallinnas.
Realismi tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Esimene väljapaistev tegelane oli Johann Köler. Maalis realistlikult oma vanemaid ja sünnikodu. Temast sai tunnustatud portretist Peterburis ja joonistusõpetaja tsaari perekonnas. 131

• Impressionism e. Muljekunst
  

Tänu fotograafiale kadus kunstnikel vajadus objekte maalida ülima täpsusega ja hakati edasi andma valgusemänge. Ei pandud enam niipalju rõhku piirjoontele vaid esemetele ja ümbritsevale õhule. Uue kunsti käsitlemist tuleks alustada Edouard Manet ’st. Manet šokeeris publikut oma maalimisviisi kui ka teoste vabameelse sisuga- „Olympia“ parodeerides Tiziani maali „ Urbino Venus“. 1874 .aastal tehti oma näitus nimega Claude Monet . Seal esines näitusel lõuendiga „ Impressioon . Tõusev päike“ Selle maali järgi hakati ka kutsuma uut koolkonda -impressionistideks. Monet’st sai viljakaim impressionist. Ta ei maalinud niivõrd objekte vaid valgust ja õhku. Sama kehtib ka kunstniku Camille Pissarro kohta.
Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir-„Tütarlaps lehvikuga“.
Väga meeldejäävaid pilte baleriinidest ja ratsavõistlustest maalis Edgar Degas. „Täht ehk tantsijatar laval“. Maastikumaalija Alfred Sisley -„Paat üleujutuse hetkel“. Ning naiskunstnik Berthe Morisot- „Häll“
Impressionistid tõid suure muutuse maalide ülesehitusse. Nad ei keskendunud objektidele vaid võtsid hetke elust, linnavaatest. Nii võis juhtuda, et pool inimest on hoopis pildilt väljas. Maalisid samu pilte erinevatel aegadel ja nii võis saada hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Esimesed impressionistid korraldasid kokku 8 näitust. Kuid nende visa töö ei kandnud vilja ja nende maale ei hinnatud. Tuntuks said impressionistid alles päris 19.saj lõpus.
Esimene eesti kunstnik, kelle maalides oli impressionismi oli Ants Laikmaa . Alates 1900 aastast tegutses Tallinnas ja Haapsalus. 1903.aastal asutas esimese kunstiõppeasutuse Tallinna.Ta oli ka esimene eesti kunsti üldnäituse organiseerijaid(Tartus 1906). Ja Eesti kunstiseltsi asutajaid.Pastellmaalitehnikas lõi Laikmaa maastikke ja portreid. – Maire Underi portree. 1930.aastate keskel lõi Aleksander Vardi impressionistlikke Pariisi vaateid.Eesti üks kõige silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid kunstnikke sel ajal oli Adamson-Eric.
20.saj alguse kunst

• Juugend e. Art nouveau .
  Stiil pärineb Inglismaalt. Selle stiili alusepanijaks oli mitmekülgne inglise kunstnik ja arhitekt William Morris , kes kutsus üles loobuma erinevate stiilide kokkusobimatusest ja gootika elutust jäljendamisest. Morrisega ühinesid Dante Gabriel Rossetti, Edward Burne- Jones ja teised, keda hüüti prefaeliitideks. Uue stiili kaunistused koosnevad eelkõige looklevatest ja painduvatest joontest, mis meenutavad tihti ronitaimi. Geniaalne puulõikemeister Aubrey Beardsley tegi Oskar Wilde ’i näidendile „ Salome “.
  Peagi seadis uus stiil end sisse Euroopa suurlinnade tänavapilti.Pariisi metroojaamade sissekäigud on puhtal kujul juugendi ilming. Need kaunistavad siiamaani Pariisi. Ning isegi Gustave Eiffeli püstitatud torn võib tähendada art nouveau’le omast ornamentikat. Praegu on see Pariisi sümbol, kuid 1889.aastal nõuti lausa, et see koledus maha lammutataks.
  Peagi oli uus stiil täielikult vallutanud moe- ja reklaamikunsti. Belgias esindavad seda stiili sisearhitektid Victor Horta ja Henry van de Velde. Tegemist oli suure fantaasiaga kunstnikega, kes mõjutasid sisustust kuni Esimese maailmasõjani.
  Suurim austria juugendistiili viljeleja oli Gustav Klimt. Erilise taseme saavutas art nouveau Hispaania linnas Barcelonas, kus arhitekt Antoni Gaudi ehitas selles stiilis eramaju ning alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitust. Kõrgtasemelist juugendit lõid ka mitmed soome arhitektid . Eliel Saarinen projekteeris Helsingi raudteejaama ning maja Tallinnas Pärnu maantee 10. Soomlase Armas Lindgreni kavandatud on Soome Rahvamuuseumi hoone ning „Vanamuise“ teatrimaja Tartus. Koos soome esimese naisarhitektiga Wivi Lönniga projekteeris ta „Estonia“ teatri. Juugendi stiili on veel paljudel Tallinna tänavapilti kaunistavatel majadel. Juugendi elemente esines paljude 20.saj. alguses tegutsenud kunstnike loomingus. Juugendist oli mõjutatud ka üks suuremaid eesti kunstnikke Kristjan Raud.
  
  
• Sümbolism
  

Kunstnik saab kujutada nii tõesti eksisteerivaid kui ka väljamõeldud asju ja olukordi.Tihti põhinesid fantaasial või muistentitel. Stiil sündis samal ajal, mis juugend. Tuntumad sümbolistid olid Gustave Moreau(„Ilmutus“) ja Pierre Puvis de Chavannes(„Noor kalur“).Sümbolistlik mõtteviis oli kohane Saksamaal,Belgias ja Hollandis.Erilise ilma omandas sümbolist Põhjamaades ja Venemaal. Norra kunstnik Edvard Munch- „Karje“ ja „Elutants“ . Soomlane Akseli Gallen -Kallela sai kuulsaks eeposele „ Kalevala “ põhinedes. Tema parim töö on „ Kullervo needus“. Venelane Lev Bakst –„Fauni pärastlõuna“.
Eesti kunstnikest lõi Kristjan Raud „ Kalmuneiu“ üks markantsem teos eesti maalikunstis.Ning on ka teinud „Kalevipoja“ illustratsioone. Teine suur tegija selles valdkonnas oli Oskar Kallis, kes lisas suurt salapära ja tundesügavust meie rahvuseeposele. Sümbolismiks võib pidada ka praegusaja ühe tuntuma eesti kunstnikku Jüri Arraku loomingut.

• Ekspressionism
  

Pärineb Saksamaalt, kus noored kunstnikud moodustasid 1905.aastal Dresdenis rühmituse „Die Brücke“( sild ).Ekspressioon tähendab väljendudust,eneseavaldust,ekspressiivsust, väljendusrikkust ja ilmekust. Rühmituse juht oli Ernst Ludwig Kirchner . Saksa kunstnikud väljendasid selle stiiliga maailmavalu.Kunst oli ühiskonnakriitiline. Münchenis oli teine kunstirühmitus „Der Blaue Reiter“(Sinine Ratsanik). Sealt rühmitusest on tuntuim Franz Marc oma loomapiltidega. Peale Esimest maailmasõda muutus see stiil Saksamaal üldiseks ja pühendus süngete sõjamälestuste esitamisele. Selles vallas olid äärmuslikud Otto Dixi maalid. Nende tegevuse lõpetas võimule tulnud Hitler . Ekspressionism levis kõikjale Euroopasse ja isegi eesti suurima graafiku Eduard Viiralti töödes on märgata sidet saksa ekspressionismiga. Ning teised kunstnikud Konrad Mägi,Nikolai Triik ja Peet Aren.

• 15. 20.saj II poole kunst
  
• Popkunst
  

Stiil tekkis 1950.aastate keskel Ameerika Ühendriikides. Tõelise populaarsuse omandas 1964.a. Veneetisa biennaalil(suur kunstinäitus). Stiili eesmärk oli lähendamine laiale vaatajaskonnale..Töödes kadus piir maali ja skulptuuri vahel, tihiti olid teosed kolmemõõtmelised või oli ühe tervikuna kujutatud kogu näitlejasruum. Tuntuim stiili esindaja oli Robert Rauschenberg maalitud pinnad mitmesuguste kolmemõõtmeliste esemetega. Roy Lichtenstein tegi hiiglaslikke suurendusi koomiksipiltidest ning Andy Warhol jaotas oma värvikad maalid paljudeks väikestes ruutudeks (Elvis Presley , Marily Manore). Neljas üks tuntumaid popkunstnikke on Claes Oldenburg, kes valmistas värvilisest kilest kummalisi pehmeid kolmemõõtmelisi esemeid.Popkunstist said mõjutusi ka mitmed tolleaegsed noored eesti kunstnikud, sealhulgas näiteks Leonhard Lapin ja Malle Leis oma lille -puuviljamaalidega.

• Postimpressionism (147)
  

Kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886 .a. Pariisis.Paul Cezanne , kelle maalid olid rohmakad,maalis asjade juures nende sisemist ehitust, seda, milliseid geomeetrilisi kujundeid nad peidavad.(mägi koonus ja inimese pea kerana). Tema lemmikmotiiviks oli natüürmort.
Vincent van Gogh oli hollandlane aga kunstis tegutses siiski prantsusmaal.Muidu vaimuhaige ja töid ei hinnatud, müüs eluajal ainult ühe maali.
Paul Gauguin oli tavaline igapäeva kodanik kuid loobus kõigest ja hakkas tegelema maalimisega. Ta polnud rahul ühegi Euroopa kunstiga ja hakkas valmistama oma loomingut. Parimad maalid tegi Thaiti saarel Vaikse ookeani avarustes. Maalid dekoratiivsed oma puhaste säravate värvidega.
Henri de Toulouse -Lautrec oli pärit aadliperest kuid ise oli invaliid . Külastas erinevaid kabareesid ja teisi kahtlasi kohti ja maalis seal nähtud inimesi. Eriti kuulsad on Toulouse-Lautreci maalid või visandid „Moulin Rouge ’i“ kabaree artistidest.
See kunstistiil levis ka 20.sajandi alguses noortele eesti kunstnikele. Nad olid huvitatud Konrad Mägi loomingust ja teistest pallaslastega. Eriti ilmekalt kõneleb Cezanne’i mõjust Ants Laikmaa portree- Nikolai Triik. See on ka ühtlasi üks suuremaid eesti portreekunsti saavutusi.

• Neoimpressionism
  

Selle stiili peaesindaja oli Georges Seurat. Nad uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve ja vastavalt sellele lõid oma teosed.Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses pounktikestena. Kunstnikke kutsuti ka puäntillistideks ja divisionistideks. Värvide valik oli kindlaks määratud ja tänu sellele olid ka maalid eredavärvilise mosaiigse muljega. 1886.a. võeti maal „Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte’i“ viimasele impressionistide näitusele. Seurat maalis palju suplejatest ja rannast aga kuulsaim maal on tal „ Tsirkus “.
Teine kuulsam neoimpressionist oli Paul Signac. Tema töödes oli palju helepunaseid, siniseid ja kollaseid toone. Ta austas väga Monet kunsti. Enamik tema maale on mere- ja jõevaated.
Eesti kunstnikest oli neoimpressionismist mõjutatud Konrad Mägi, kes maalis palju Saaremaa ja Norra maastikke- „Merikapsad“.