Kunstiajalugu - renessanss (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

31.10.2012

Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust ( Julius II hauamonument ) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud.
Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid:
Colombe(1430-1513)- Francois ? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst
Richier(1500-1567)- Rene de Chalons’i hauamonument.
Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon (u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujutavad 5 nümfi, Francois I hauamonumendi ja Pilon (u1535-1590)- Katariina de Medichi korraldusel tegi Henry ? II hauamonumendi, mille keskse osa moodustavad 3 graatsiat, kes kannavad oma pea kohal urni, kuhu pand –Henry II süda.
Saksamaa: Killustatud ja igas piirkonnas olid omad mõjud, üheks keskuseks Nürnberg. Kolm tuntuimat meistrit Stoss, kes on teinud Krakovisse Maria altari; Kraft , kes on teinud kristuse risti kandmist kujutava reljeefi Nürnbergi; Vischer oli kõrgrenessansi meister, on teinud püha seebalduse hauamonumendi; Riemenschmeider, loobud esimesena puualtarite värvimisest, altar , mis kujutab püha õhtusöömaaega Rottenburgis.
Lübecki meistritest tuntumaid Bernt Notke, kuulsaim töö püha jüri lohega ; Rode- Niguliste kiriku peaaltar
Maalikunst : Antiigist ei olnud eeskujusid võtta otseselt, aga oli võtta antiigi vaimu. Tervikuna iseloomustas maali- maade kaupa erinevused hästi suure. Looduslähedus, inimesed muutuvad anatoomiliselt korrektseteks, tuleb ka alatimaal, kindlasti kasutati perspektiivi ja religioossete teemade kõrvale tuleb portreekunst . Ka loodus olustikumaal .
Itaalia: Vararenessanss - sünnikoht oli Firenze ja alguses eristatakse kahte suunda. Üks on radikaalne realistlik suund, mis hülgas gooti elemente
Masaccio( 1401 -1428)- Ei tehta tihti Masolinoga vahet. Tema tähtsaimaks tööks on Prancacci kabeli kaunistamine Karmeliitide kloostri juures Firenzes. Seinamaalid jäid pooleli , lõpetas Filippo Lippi. Kõige kuulsam on maksulava stseen . Teine on kolmainsus- perspektiivikasutamine ja renessansile omane kolmnurkkompositsioon.
Masolino(u1383-1447)- Osad arvavad, et osad tööd Prancacci kabelis on tema tehtud. Tema töödes on gootilikke elemente, Püha Perekond ja Maarja kuulutus .
Omaette nähtused moodustasid problemaatikud, kes olid kunstnikud , kes püüdsid puht teaduslikult lahendada perspektiivi lühenduse ja valguse kujutamist. Kuulsaim on Paolo Uccello (1397-1475)- Teda huvitasid perspektiivse lühenduse probleemid, kuulsaim neist on San Romano lahingut kujutav pilt. Püha Jüri/Georg võitleb lohega ja naisterahva portree.
Teise seltskonna moodustasid konservatiivne idealistlik suund, kus lahtiütlemine vanast ei olnud nii järsk. Gooti elemendid olid tuntavad, eriti aupaiste e oreool pea kohal. Fra Angelico ( 1400 -1455)- Tegemist oli mungaga, Frate vend. Kullasära ja kuldoreoolid. Kuulsaim töö on Maarja kroonimine , aga ka Noli me tangere, Maarja kuulutamine. Filippo Lippi(u1406-1469)- oli algul munk, hiljem paavst vabastas. Maarja kroonimine, Maarja kristuslapsega.
Üleminekuperioodil kõrgrenessansile oli Sandro Botticelli(u1444- 1510 )- Venuse sünd ja Kevad ehk primavera . Kutsutakse ka Botticellilikud naised, naised olid õrnad, ümar, pehme, kleidivoldid, pikad lokkis juuksed. Tema kaunistas ka Sixtuse kabelit , 1481 kutsuti ta Rooma, kus ta kaunistas seda koos teiste kunstnikega. On teinud terve rea madonna pilte. Juudit Holovernese? peaga. Oma elu lõpu poole oli ta Savonarola mõju all(asketismi pooldaja).
Väljaspool Firenzet oli kuulus ka Padova koolkond, mille kuulsaim esindaja oli Mantegna (1431- 1506 )- Kuiv, asjalik ja karge stiil. Perspektiivse lühenduse probleemid. Tema kasutas ka nn kavuluugi printsiipi. Ristimäel.
Veneetsias oli omaette kunstikoolkond, mille kuulsaim esindaja oli Giovanni Bellini(u1430- 1516 )- algul Mantegna mõju all, hiljem kujundab omaette stiili. Läks üle varakult õlimaalile. On spetsiifiline sinine värv ja sageli madonna pildid on poolprofiilis. Madonna lapsega, Tualetti tegev naine(aktimaal), mehe portree.
Tuntuimad vararenessansi meistrid olid veel Veneziano, Pollaiolo(tegi ka Sixtuse kabelit), Ghirlandaio, della Francesca , Perugino, Pinturicchio jt
Kõrgrenessanss: On andnud kolm suurt nime.
Leonardo da Vinci( 1452 -1519)- Esindas tüüpilist renessansiaja inimeseideaali(inimene universaal). Oli leiutaja, mitmete loodusteaduste teerajaja. Kunstis oli arhitekt , skulptor ja maalikunstnik , peale selle muusik , luuletaja, improvisaator. 1482 . Aastal asus ta Milanosse(Milanos olid kuulsad Sforza prk) keiser ? Sforza kutsel , ametiks oli pidude korraldaja. Sellest perioodist on säilinud Madonna kaljukoopas . Seal tegi ta ühe oma kuulsaima töö Püha Õhtusöömaaja, Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale. Vahepeal läks Firenzesse, kus maalis oma kuulsa Mona Lisa ehk Gioconda .Francois I kutsus ta Prantsusmaale, kus ta jäi kuninglikuks kunstieksperdiks kuni surmani. Ta uuris põhjalikult inimese anatoomiat. Vitruviuse mees. Tema anatoomilisi detaile kasutasid ka arstiteadust õppivad tudengid .
Michelangelo(1475-1564)- Kunstik - arhitektuur, maal, skulptuur. Arvestatav luuletaja. 1503. aastal Firenzes maalis esimese tähtsama maaliteose tondo, mis kujutab Püha Perekonda. Kuulsaim on Sixtuse kabeli laemaal, valmis 1508 -1512, ei kasutanud õpilaste abi, maalis laele 5 väiksemat ja 4 suuremat pilti, mis kujutavad maailma loomist ja Noa laeva lugu. Neid ümbritsesid suure prohvetid , sibüllid(ennustaja) ja alati noormehed. Kolmurkadesse Kristuse eelkäijad, nurkadesse stseenid iisraeli rahva ajaloost. Seda liigendasid kõik maalitud arhitektuuri osad. Kokku oli 351 üksikfiguuri. Tegi teise gigantse maaliteose, mis kujutas viimset kohtupäeva, Sixtuse kabeli idaseinal. Tunda barokieelaimdust.
Raffael(1483-1520)- Maalinud terve rea Madonna pilte, Madonna roheluses, Madonna ohakalinnuga, oma elu lõpu poole kuulsa Sixtuse madonna. 1508 Rooma, kus paavsti üleskutsel pidi kaunistama kolme stanzat freskodega. Esimene oli allkirja stanza. 4 allegoorilist figuuri- usk, luule, filosoofia ja õigus. Neljal seinal usukangelased ühel, Parnass ja õiguse valitsemine. Teine e heliodoorose stanza, kasutas õpialste abi. Tulekahju stanza, valmistasid õpilased tema kavandite järgi. Loggia’de(lahtine kaarkoda) kaunistamine Vatikani lossis ja seda tuntakse Raffaeli piiblina(52 pilti piiblist). Julius II ja Leo X portreed, ka oma autoportreed. Kristuse taevaminekut kujutav kompositsioon .
Veneetsias olid kaks tuntumat meistrit.
Giorgione (u1478-1510)- tema kuulsaim töö on lamav Veenus . Tema oli see, kelle pildil mängib olulist rolli loodus. Äike ehk la tempesta. Tuntuim töö Kontsert vabas looduses. Kujutatakse alasti naisi ja riietatud mehi.
Tizian (u1490- 1576 )- Elas väga kaua ja maalis kuni surmani. Oli eluajal hästi tuntud ja nõutud ja maalis absoluutselt kõikidel teemadel. Punane toon? Nt Taevane ja Maine armastus, maksuraha, Maarja taevaminek, Floora , portreedest Mees kindaga, Karl V paljud pildid, Maarja templisse minek.
Tuntuimad kõrgrenessansi meistrid olid veel Correggio, Tintoretto , Veronese, del Sarto jt

01.11.2012

Madalmaad:Tollel ajal moodustasid Madalmaad ühtse poliitilise terviku, algul Prantsusmaa hiljem aga Hispaania Habsburgide võimu alla. Kultuuris olid enimmõjustatud Prantsusmaast. Madalmaad olid ka majanduslikult hästi arenenud, varakult hakkas levima kapitalism . Linnlik asustus oli väga tihe. Jõukas kodanlane oli kultuuritarbija.
Tähtsal kohal oli portree, hakkas tekkima maastikumaal. Seinamaal ei mänginud peaaegu mingit rolli, peamine oli tahvelmaal . Võeti esimesena kasutusele õlivärvid. See võimaldas sügavamat ilmekust. Tundeelu väljendatakse intensiivsemalt. Kui itaallased eelistasid ilu, siis Madalmaades ei olnud ilu nii tähtis ja inimest kujutati reaalselt.
Renessansi teerajajateks olid vennad Eyeckid, kuulsaim nendes oli Jan van Eyck (1380-1441), (osad kahtlevad Hubert van Eyeck olemasolus). – Kuulsaim töö Genti altar(tiibaltar, kui tiivad kinni on siis pildi alumises osas põlvitasid altari tellija van Vejdt oma naisega ristija johannese ja evangelist johanesse ees?, ülemises osas on kujutatud Maarja kuulutuse stseeni. Kui tiivad lahti on, siis alumine keskmine pilt kujutab Johannese ilmutuse raamatust talle kummardamist, ees on müstiline elukaev, ruttavad kohale pühakud ja märtrid, esiplaanil on vasakul prohvetid ja filosoofid, taga kristuse eest võitlejad, paremal apostlid ja kirikuisad ja nende taga palverändurid, üleval keskel Jumal isa, Ristija johannes ja teisel pool neitsi maarja, musitseeruvad inglid ja ääres aadama ja eeva kujud), Jan van Eyck oli ka tuntud kui portretist Kantsler Rolini madonna, prk Arnolfini portree, mees punase turbaniga.
Rogier vad der Weyden (1399-1464)- oli Brüsseli linnamaalija, peamiselt religioossed teemad, pateetiline kunst . Kristuse Ristiltvõtmine
Hans Memling(1430-1494)- Mõjutatud van der Weydenist, portretist, aga ka usulistel teemadel maalija . Viimse kohtupäeva stseen Gdanski Maarja kirikusse, täiuslik töö Ursula kirst , Vana Naise portree
Hugo van der Goes (u1440-1482)- Kuulsaim töö on Portinari altar, keskne pilt kujutab Kristuslapse kummardamist.
Hieronymos Bosch (1453-1516)- Lõbude aed, veider segu lõbudest ja fantaasiatest, mis iroonilisel kombel ühiskonna pahesid naeruvääristasid. Tema on teinud tiptühhone- kolmeosaline pilt, peapilt ja kõrvalpildid. Tema kunsti suur austaja oli Philippe II. Heinakoorma triptühhon, Risti kandmine, Narrilaev
Pieter Brueghel vanem(u1525-1569)- Teda tuntakse kui talupoegade Brueghelit, armastas kujutada talupoegade elu, veidi iroonilisel/satiirilisel kujul. Talupoja pulm, Heinategu , Pimedad, Jaanuar, Jahimehed lumes , Misantroop. On teinud ka talvemaastike.
Tuntuimad Madalmaade kunstnikud olid veel van der Leyden, Ouwater, Massys, Christus jt

05.11.2012

Saksa maalikunst: Erand on renessanss ja 20. saj algus, muidu väha kunstnikke. Kuskil 15. saj teisel poolel toimub pööre saksa maalikunstis. Sakslased võtsid eeskuju eriti Madalmaadest, aga ka prantslastelt. Uue suuna teerajajaks oli
Konrad Witz(1400-1446)- eelkõige oli tegemist maastikumaalijaga, Peetruse imetabane kalapüük.
Schongauer( 1450 -1491)- tema maalis hinnatakse eelkõige väikeseid pilte taüfelhen’e, Madonna roosiaias . Tema oli saksa graafikakunsti täiustaja.
Albrecht Dürer( 1471 -1528)- Saksa kunsti üks silmapaistvamaid kunstnikke. Temaga jõudis saksa kunst kõrgrenessanssi. Mitmekülgne meister erinevatel teemadel portreest alates. Autoportree Kristusena, Melanhoolia . Oli hinnatud graafik. Teinud piltide seeriaid, Suur passioon , hiljem Väike passioon, üksiklehtedest populaarseim Apokalüpsilised ratsanikud,, Rüütel , kurat ja surm,, Neli apostlit, Aadam ja Eeva.
Kuulus oli ka Cranach ’ite prk, kuulsaim on Lucas Cranach vanem(1472-1559)- osad kunstiajaloolased on väitnud, et ta hävitas oma ande hästi kiiresti ja palju maalides . Juudit Holovernese peaga, Aadam ja Eeva, Veenus. Tegi palju portreesid.
Grünewald(1470tel- pärast 1525)- Kuulsaim teos on Isenheim’i altar.
Hans Holbein noorem(1497- 1543 )- peamiselt portretist. Mõnda aega viibis inglise õukonnas, kus tegi pilte kuningast Henry VIII, ka aadlite perekonnaliikmetest. Erasmus Rotterdamist, 2 mehe portree?
Tuntumad kunstnikud olid veel Altdorfer, Baldung- Grien ja Burgmain.
Prantsuse maal: Tegemist oli peamiselt miniatuurmaaliga, st raamatumaal . Fouquet - Chievalier palveraamat, prk Glouet, isa Frank Glouet – Francois I portree, poeg Francois Glouet – Charles IX naise kuninganna Elizabethi portree.
Manerism : Osa kunstiajaloolasi käsitlevad seda omaette kunstivooluna, osad hilisrenessansina, osad baroki I staadiumina. Peamiselt Itaalias 16. saj teise kolmandiku alguses. Renessansi suurmeistrite looming oli neile normiks, proovisid jäljendada nende maneeri. Figuurid olid pikemaks venitatud, kompositsioon on liikuvam ja rahutum. Värvitoonid on mürgised, suur huvi on heleda, tumeda vastu. Tuntuimad meistrid olid Parnigionino- Pikakaelaline madonna. Correggio ja Hispaania kunstnikest El Greco oma väga isikupärase stiiliga. Krahv Orgatsi matus, Toledo äikeses.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 44 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

unicornkid Õppematerjali autor

Konspekt renessansi arhitektuuri, maalikunst jms kohta. Kirjas ka kuulsaimad kunstnikud.

kunst rene portree madonna madalmaad firenze renessanss loodus francois stseen

Sarnased õppematerjalid

doc

Renessanss

Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. ,,San Romano lahing". Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi ,,Madonna kaljukoopas" ja 1495-1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose ,,Püha õhusöömaaeg". Maalis ,,Mona Lisa" e. ,,Gioconda". Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et ,,Mona Lisa" asub Ermitaazis.

Kunstiajalugu

doc

Renessanssi kunsti kokkuvõte

Michelangelo-(1475- 1564) Ümbritses Väljaku( Vatikani) lossifassaadidega ja jätkas Peetri kiriku ehitamist- tegi uue kupliplaani( seda peetakse kõige ilusaimaks maailmas) ja muutis põhiplaani( ehitustöö lõpetati Barokki ajal). Palladino- (1508-1580) teoreetik. Eriti pidas silmas antiiki- sambad ulatuvad läbi 2 korruse- Villa rotanda. Ta stiil muutus eriti populaarseks 18s teisel poolel. Veel arhitekte : Sanmicheli?, Sansaisho, da Cldine Zerlio? Prantsusmaa. 2. maa Itaalia järel kus Renessanss laialt levis. Eelkõige lossiarhitektuuris. 1494- Louis 8 võttis ette sõjakäigu Itaaliasse oli vaimustunud Itaalia renessanssist . 1 näide Prantsusmaalt Amboise? Loss. Fransois 1 (renessanssi kuningas)- Chambordi loss- seal joonistub ilusti välja Prantsuse renessanssi tunnusjooned( kõrged katused, liigendatud katusekambrid, korstnad.... siit mingi tekst puudu ( sry) Maal Itaalia vararenessanss. Andrea Mantegna- teda iseloomustab monumentaalsus, asjalikkus

Kunstiajalugu

doc

Renesanss

kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis. MAALIKUNST: polnud otseseid antiigi eeskujusid; hiilgavaim osa renessanssist, orienteerus loodusele tunded, üksikvormide tundmaõppimine; Eri maade vahel erinevused suured, võeti kasutusele perspektiiv!!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne- idealistlik; radikaalne- Mosaccio vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha.); kohati poosid

Kunstiajalugu

doc

Renessanss muusikas

Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari, Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit". Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo "Taaveti" koopia. Neptunuse purskkaev. Cosimo I esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa.

Muusika

docx

Renessanssi teoste iseloomustus

Michelangelo suutis neile pelga illustratiivsuse asemel anda dramaatilise ja isegi vägivaldse iseloomu. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks, kogu lage katavad täuslikud, hästiarenenud inimkehad, kelle poosid on aga ebatavalised ja kohati hirmutavad, luues nii vapustavalt jõulise ja dramaatilise üldmulje. Erinevaid stseene eraldavad alasti mehekujud, mis on eelkõige Michelangelo geniaalsuse ja väljendusrikkuse esindajaiks, kunst kunst pärast, kui kannavad mingit muud eritähendust. Kabeli kõige kuulsam stseen on Aadama loomine, milles Aadamat äratava Jumala väljasirutatud käest näib otsekui elektrilaeng välja paiskuvat. See on kõige sügavama inimliku müsteeriumi ületamatuks jäänud kujutis. Minu arvamus Renessanss on see etapp, millest alates hakkas maalikunst õitsema. Enne seda tehti perspektiivituid kiriku altarimaale, kuid renessanssist alates kujutatakse elu maalil ka elulähedaselt

Kunstiajalugu

doc

Kunsti konspekt: renessans

RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi aj

Kunstiajalugu

pdf

Konspekt

Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng

Kunstiajalugu

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid