Vanim keskaja eepika (0)

Vanim keskaja eepika ( ehk jutustav kirjandus)
Pandi kirja tähestik, vaimulik kirjandus ja pärimusi. Eepos ja saaga. Juttu vestjaid nim filidks , teisi bardideks. Ülistuslaulud jumalatele ja kangelastele. Island ei kadunud ära ristiusustamise käigus. Pärimuslaulude kogu- „Vanem Edda “(luuleõpetus) Ühisjooni on ka kreeka ja rooma jumalatega . müütide sisuks on maailma loomine. Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud „Kuningapeegel“ . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. „Beowulf“ rajandeb iidsetel lugulauludel, seal puuduvad jumala, kajastab tegelikkult asetleidnud sündmustest. Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest.
Kangelaslaulud

• Rolandi laul
  
• Cidi laul
  
• Nibelungide laul
  

Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali . Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub , et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane , vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile.

• Igori sõjaretked
  

Iga rahvas peab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lährmast ajaloost. põhinevad müütidel , mitmest müüdist koosnevad. 11-13 saj sündis täiesti uust ajastu, lääne-euroopa rahvad hakkasid oma keelseid kangelaslaule krija panema . žanri nimetus chansonon de geste ("kangelasteo laul") päris prantsusmaal, kuna seal hakkas selline eepika kiiresti liikuma. kirjutatud värsivormis ja neid esitasid rändlaulikud. prantsusmaal nimetati neid: žongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid , roomas miimid , kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed . Neid võib nim ränavateks kroonikateks, kui nad liikusid ühest paigast teise said nad uudiseid ja rännates teise kohta rääkisid nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12 saj zonglöörid olid kirjaoskamatud, nad õppisid kõik pähe. Kangelaseepose keskskesk kohaks kangelane , kes peab läbi elama väga palju katsumusi oma maa ja rahva nimel.
Kangelaseepose tunnused: Ülev tundetoon, üleloomulikkus, kordused, sõnastus arhailine.
Kõige rohkem on kangelaslugusi säilinud prantslastel, räägib Karl Suurest ja rüütlitest , „Rolandi laul “kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus 11 saj. Karl suure hispaania sõjakäik, kangelaslik, ülistav tõsine, vähe muinasjutu pärasust, armastus teema puudub, Roland oli eeskuju rahvale ja väga pop. Rolandi lauluga hakkab prantsuse kirjanduse algus.
Laul minu cidist pärineb 12 saj , räägib oma maast ja rahvast. Peategelane Cid, ta on väga armastud rahva sangar . Eepos on realistlik , ülevus puudub, ei kaustata poeetilisi metafoore. Tähtis osa on lood perekonna teemade igapäeva elu. Huumorit on aga üleloomulikke liialdusi pole. Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele.
Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus . Turniirid , pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele. Üheks aluseks on muinasjutud , mütoloogilised motiivid, ühes peategelases on näidatud ideaali milline peaks olema sakslane .
Lugu Igori sõjaretkest, vene eepos, tundmatu autor, 12saj , nim ülemineku aja teoseks, seal segunes ristiusk. Peategelane on religioosne, vapper , muutliku meelega. Sõnamehe au, patriartism. Autor teeb eeposes kõrvalepõiked ja räägiv vürstisugudest, annab eepostele hinnangu mis teistest pole, annab venemaale saatuse . Loodus on hingestatud eeposes (vana vene jumalaid), looduse hingestamine aitas igori tegusi võimendada ja üles võtta.
Sarnasus: Need eeposed on kirjutatud värsi vormis, keskajal, räägivad sangarite seiklustest, maa ja rahvaga seotud. Erinevat: religioon on sisse tulnud, osad realistlikumad, sõjad, kõik ei lõppe õnnelikult, osad traagilised.
2