- Lääne- Rooma riigi langemine 476 pKr
- Ameerika avastamine 1492
- Konstantinoopoli vallutamine 1453
- Reformatsiooni algus Saksamaal 1517
- Keskaeg: 5. saj – 15. saj
Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased,
slaavlased , araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud
rahvused ja keeled: ladina keel
indoeuroopa keeled romaani keeled
(prantsuse, itaalia,
hispaania ,
rumeenia , portugali). Germaani
keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi)
piirkonnaks jäi
Saksamaa,
Skandinaavia ja osa SBR.
- baskid – on säilitanud oma rahvuse ja keele
- keldid – baskimaa, šotimaa, wales
- Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid:
- kirjanduse areng algas jälle algusest – rahvaluulest
- Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust?
- Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega.
- 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiiži
- ??vande all – kiriklikke toiminguid läbi ei viidud (nt jumalateenistus, pulmad , ei maetud kiriklikult)
- Augustinus (IV – V saj) traktaat „Jumalariigist“ („De evitate Dei“): 2 riiki – 1. „maine riik“ ja
2. „jumalariik“ 1. aluseks väline võim, ilmalike asjade eest
hoolitsemine; 2. kujutab endast usklike ja vagade inimeste vaimset
ühendust. On eeskujuks ja normiks „maisele riigile“.
Siit on pärit
asketism – ükskõiksus igasuguste
maiste hüvede
vastu ja alistumine igasugusele maisele võimule.
- Kunstidest kõige tähtsamad maalikunst ja arhitektuur
- kogu kunst oli mõeldud jumala ülistamiseks vahendaja jumala ja inimese vahel
- kõiges hakati otsima varjatud tähendust, sümbolit, peidetud sisu
- Näit „Jeruusalemma“ 4 tõlgendamise tasandit (1 otsene, 3 allegoorilist)
- ajalooline mõiste (juutide linn)
- Kristuse kirik (kristlik kirik)
- moraalne tasand
- ilmutuslik tasand
- Kõik see avaldus ka kirjanduses ja mitte ainult religioossetes žanrides. Näiteks „Roosiromaan“ – palju armastuse sümboolikat.
- allegooria – mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena)
- sümbol – võrdkuju, pilt, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset ( ankur – lootuse sümbol)
- Uues žanrid:
- lüürika – kantsoon , sonett, ballaad , madrigal, romanss
- eepika – uut tüüpi kangelaslaulud , romaan, novell
- dramaatika – tekivad uued draamažanrid(müsteerium, miraakel , moralitee , farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale.
- Periodiseering:
- Varakeskaeg (5-10 saj)
- Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood , legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused .
- Rahvakeelne kirjandus – keltide, skandinaavlaste ja anglosakside rahvaluule kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi „Vanem Edda “ (eepiliste laulude kogumik), anglosaksi eepos „ Beowulf “
- Klassikaline keskaeg (11 – 15 saj)
- kengelaslaulud ehk kangelaseeposed (11-13 saj) – rahvaluulel põhenev kirjandus
- rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni)
- rüütliromaan, trubaduuride luule
- linnakirjandus (13-15 saj)
- erinevad draama ja luuležanrid, romaan
Rüütlikirjandus
Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus
ei
peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu
nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami.
Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt.
„Aleksandri romaan“). Iseloomulikult paelus rüütliromaani
peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest
pakkusid rüütliromaani-dele siiski muistsed
keldi müüdid ja pärimused,
mille
keskne kuju oli legendaarne kuningas Artur.
Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda.
Ümmargune laud sümboliseeris rüütlite võrdsust ja vendlust.
Rüütli
armastatu ehk südamedaam on tavaliselt
abielunaine . See
vihjabki rüütelliku armastuse ideaalsusele.
Seiklus ja
imed täidavad rüütliromaanides enamasti proovi või katse sümboolset
rolli. Neid läbi tehes kangelane täiustub ja õpib
iseennast paremini tundma.
Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele
Tristianist ja Isoldest.
„Tristan ja Isolde“
- Tristan oli orvuks jäänud kuningapoeg
- elas oma onu kuningas Marc ’i juures Cornwallis
- Marc on vana, lapsi ei ole, armastab Tristanit nagu oma poega ; armastab ka selle pärast, et Tristan on suutnud tappa Marci vaenlase Iiri rüütli
- Tristan sattus Iirimaale raskelt haavatuna(müürginoolest) olles aerudeta paadis – läks merele surema
- Iiri kuninganna( Isolde ema) ravib Tristani terveks teadmata, et Tristan on tapnud tema venna
- Marci õukondlased on olnud Tristani peale kadedad õukondlased kardavad, et Marc teeb Tristanist uue kuninga
- õukondlased soovivad, et Marc saaks lapse(võtaks endale naise) – Marc pole huvitatud, ignoreerib juttu kavalusega
- kavalus: Marc abiellub selle neiuga, kelle kuldse juuksekarva on pääsuke lossi toonud
- Tristan saadetakse seda neiut otsima
- Tristan sattus teist korda Iiri randa
- Tristan tundis ära kuldjuukselise Isolde (Marci lossi oli juuksekarv lennanud)
- Isolde lubati Marcile naiseks panna
- Isolde asus teele koos Tristaniga Marci juurde, et saada Marci naiseks
- Isolde ema tahtis, et tütar oleks abielus õnnelik – andis kaasa armujoogi
- kes armujooki joovad, hakkavad teineteist armastama
- jook oli mõeldud Isolde ja Marci jaoks
- palavuse tõttu jõid jooki Tristan ja Isolde – armusid teineteisesse
- Marci lossi jõudes peeti pulmad(abiellus Marciga)
- sajala sai ta kokku ka Tristaniga, õukondlased nuhivad neid taga
- põgenesid isegi metsa, elasid õnnelikult veidi aega, kuid siis saadi kätte
- seetõttu mõisteti Tristan ja Isolde abielu rikkumise eest surma
- Marcil oli kahju ja ta andestas tingimusega , et ta maalt lahkub ja abiellub kellegi teisega
- Tristan abiellus Valgekäelise Isoldega
- Tristan saab sõjaretkel surmavalt haavata (teverks saab teda ravida vaid Kuldjuukseline Isolde)
- Tristan saatis K.Isolde juurde kutse – laeval, millega K.Isolde tuleb, peab olima valge puri
- Valgekäeline Isolde teatas Tristanile, et laeval on must puri(valetas)
- Tristan mõtles, et K. Isoldet ei tule ja suri kurbusesse
- K. Isolde, olles saabunud, suri samuti kurubsest oma armastatu kõrval
- samal õhtul maeti noored
- öösel kasvas Tristani hauast välja roheliste lehtedega ilus lõhnav laukapuu , mis küünitas end Isolde hauda
- laukapuud raiuti 3x maha, kuid puu kasvas uuesti
„Yvain ehk Lõvirüütel“
- Yvain on noor rüütel, kes kuulub kun. Arturi kaaskonda
- Yvain haavas surmavalt Musta Rüütlit – teda jälitades oli sattunud musta rüütli lossi lõksu
- Yvain pääses lõksust tänu toaneitsi abile
- tänu nähtamatuks muutvale võlusõrmusele näeb ta lossidaami
- ta armus naisesse
- Musta Rüütli naine vihaks alguses Yvaini – lõpuks tekkis tal armastus oma mehe mõrtsuka vastu
- Yvain abiellus M.R. lesega
- daam andis Yvainile loa minna aastaks seiklema
- Yvain usunstas kokkuleppe ja naasis 3 aasta pärast
- Yvaini ootas koju naastes ees suletud väravad (naine ei tahtnud teda enam, sest ta oli 2a hiljem naasnud koju)
- Yvain on ahastuses
- ta peab läbi tegema mitmeid seikluseid ja proove, enne kui talle andeks antakse
- peale hingelist vapustust(mahajätmist naise poolt) Yvain muutub tõeliseks rüütliks
- romaani lõpus võtab naine ta tagasi
„Perceval ehk Graali lugu“
- noor mees Perceval lahkub ema juurest ja läheb kun. Arturi õukonda
- ta sattus lossi ja nägi seal surevat rüütlit, kelle juurest kanti mööda verd tilkuv oda ja karikas
- Percival ei küsinud ega uurinud midagi
- kui P. hommikul ärkas oli kõik kadunud, ta oli tühjas lossis
- oleks ta sellest huvi tundnud oleks tast saanud püha graali hoidja
- P. läks graali otisma
- -- esijalgse autori surma tõttu teos lõppes—
„Parzival“
Kangelaslaulud
Kangelaslaulude teke
- kangelaslaulude päritolu ei ole teada
- neid edastati suuliselt
- lood koondusid üksikute kangelaste, valitsejate ümber; loomeprotsess või kesta aastasadu
- 11.-13. saj tärkas rahvusteadvus: L-Euroopa rahvad hakkasid oma kangelaslaule kirja panema ; loodi ka uusi
- žanri nimetus pärineb Prantsusmaalt (chanson de geste )
- kangelaslood on värsivormis, harvemini proosas või segavormis
2. Rändlaulikud + nende iseloomustus
- kangelaslaule esitasid rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks( jongleur – mängija, mängumees), Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks
- lugusid esitati poollauldes või retsitatiivina(kõnelaul) mingi muusikariista saatel
- need olid rahvalikud etendused, mis sisaldasid teatraalseid veiderdusi, žeste ja miimikat
- laulu süžee pidi olema tuntud
- Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid
- Roomas olid miimid , kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahvalikke farsse(akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid)
- žonglööride seisus kujunes 10. saj: olid kirjaoskamatud, õppisid ettekantavad teosed pähe
- nende repertuaar oli laialdane: näidati karusid , ahve; mustkunst , laadastseenid, pantomiimid
- hiljem lisandus sõnakunst – rüütli- ja linnakirjandusele iseloomulik teoste ettekandmine
- kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult – ei lubatud armulauale ega kristlikku matust, kuulutati lindpriiks
- rahva hulgas olid žonglöörid väga populaarsed
- žonglöörid võtsid osa nii rahvapidustustest ja muudest tseremooniatest
- sagedasti andis etenduse üks žonglöör, esitades igat rolli erineva häälega; vahel(„kohtuprotsess/vaidlus“) kasutati mitut žonglööri
3. Kangelaseeposed
- kangelaseeposes on kesksel kohal heeros , kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel
- elukujutuse avarus, ülev tundejoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus
- kordused, püsimotiivid ja –epiteedid
- jutustamisviis on aeglane ja rahulik
- sõnastus on arhailine ja lihtne või siis pidulik
- esitaja kasutas pilli(keelpill); meloodia kordus
- kui ettekannet ei jõutud õhtuks lõpetada, jätkus see järgmisel päeval
- teos oli liigendatud ja üksikosad olid iseseisvad
- kõige rohkem keskaegseid kangelaslaule on säilinud prantslastel
4. „Rolandi laul“
- prantususe rahvaeepos 11. saj
- kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust, Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest
- süžee aluseks on Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga
- lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil, heroiline , ülev tõsidus; armastuseteema puudub
- lahingustseeind on paisutatud, kuid mõjuvad psühholoogiliselt usutavana
- võitlust näidatakse prantslaste ja mauride vaatepunktist
- Roland – rüütlivooruse ja ülluse eeskuju, keskajal populaarne ; uhke, iseteadev, usub õiglusse ja edusse, ihaleb sangarlikkust
- „Rolandi lauluga“ algab prantsuse kirjandus
5. „Laul minu Cidist“
- Hispaania kangelaseepos on pärit 12. saj
- on ajalootruum kui „Rolandi laul“
- kajastab maa omapärast saatust varakeskajal
- 711 vallutasid maurid kogu Pürenee poolsaare
- algas sajandeid kestnud rekongista (maade tagasivallutamine)
- Cid oli hispaania rekongista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar – Rodrigo Diaz de Vivar
- õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ja ta saadeti maalt välja
- võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lepituse Kastiilia kuningaga
- Hispaania kangelaslaulu iseloomustab: realistlik toon, ülevuse puudumine, kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud, ei kasutata poeetilisi metafoore ega hüperboole(liialdus), rõhutatakse realistlikku ellusuhtumist
- Cidi ei ehita erakordsete rüütlivoorustega, ei näidata tema kangelaslikkust, vaid näidatakse inimlikkust
- tähtis osa on perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul; puudub üleloomulikkus; humoristlikud liialdused
- teoses ei rõhutata hispaania rahvuse ideed
- aristrokraatiavastane hoiak
- Cid on demokraat , käitumiselt lihtne ja suuremeelne
- Cidist pajatavad kroonikad pakuvad ainet hilisemale kirjandusele: Pierre Corneille tragöödia „Cid“
6. „Nibelungide laul“
- üks saksa kirjanduse kuulsam teos; koosneb 39 episoodist – avantüürist(seiklus) ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa
- koostatud 13. saj alguses, kui rüütlikirjandus oli saavutanud kõrgtaseme
- autor pole teada(anonüümne spiilmann) pidi tundma oma aja suulist ja kirjalikku luulet; haritud inimene
- ei räägita ajaloosündmustest, vaid esile kerkivad tegelaste isiklikud probleeemid: armastus, abielu, solvumine, kättemaks, rüütellikkuse ilmingud
- eepos läheneb rüütliromaanile
- see on Euroopa kangelaslauludest kõige traagilisem
- esimese keskaegse eeposena jõudis see trükki 1757. aastal
- Nibelungide laulu aluseks on 2 lühikest eepilist laulu, mis arenesid süžee hargnemise teel, kui lisandusid üha uued tegelased ja episoodid
- autor andis lauludele ühtse vormi, sobitas nende sisu
- ----
- omased on daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse vormid; pidustused ja turniirid vahelduvad lahingutega
- eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri õitseaja feodaalühiskonna elust
- sisaldab ka rahvuslikke jooni
- eepos on segunenud müütidega ning ristiusuga
- ----
- peategelased on Kriemhild ja Hagen – neid vastandatakse
- üks eepose iidseid allikaid on muinasjutud – seostuvad Siegfreidi ja Brünhildiga
- Siegfredil on üleinimlik jõud – võitleb 12 hiiglase , 700 vägilase ja lohedega; haavamatus, imepärane mõõk
- Bürnhild lennutab oda, mida 3 meest vaevu liigutavad
- sisaldab ka mütoloogiat – näkkide hoiatus Hagenile
- Siegfreidi ja Kremhildi armastuslugu on keskaegse saksa kirjanduse üks ilusamaid
- Siegfreidis nähti sakslaste ideaali(aus, mehine, väärikas, õiglane)
- Nibelungide laulust on tehtud mitmeid töötlusi näiteks Richard Wagneri „Nibelungide sõrmus“
Teater ja näitekirjandus
- draamakirjandus hakkas intensiivsemalt arenema 13. saj
- keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast (vanakreekas Dionysose kultusest )
- kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuse elemente( muusika , laul, dialoog , kostüümid, rekvisiidid )
- teatriliseeritud rituaalide esitamine kandus kirikust aegamööda linnaväljakule
- liturgilisi näidendied mängiti kogu Euroopas – algul olid need kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, hiljem ka linnarahvale
- esimene etendus kirikust väljaspool mängiti 15. saj Hispaanias lossisaalis
- keskaja teater oli lihtne; hiljem lisandusid keerukamad lavastused , lavamasinad (võimaldas teha maavärinaid, üleujutust), kasutati muusikat
- lavastused olid tõetruud, kasutati elus loomi
- näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiarikkad
- esitati stseene otse piiblist (liturgiline draama)
- väikesed stseenid seostusid ajapikku suuremateks
- liturgilise näidendi kõrval hakkas arenema ka ilmalik draamakirjandus
- 12 – 13 saj müsteeriumides esinesid tavalised linnakodanikud „ Aadama mäng“ - elav dialoog, huvitavad koomilised karakterid
- 15. saj muutusid müsteeriumid keerulisemaks ja tegelased ilmalikumaks
- miraakel – Prantsusmaal arenema hakanud religioosne näidend; allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati olustikusüžeed; neid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides rohke butafooriaga; usuline sisu asendus ilmaliku ja realistlikuga
- Rutebeufi „Miraakel Theophile’ist“ – kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga
- /--/
- farss – algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng; hiljem iseseisev draamaliik; sarnaneb fabiloode ja švankidega; kujutletakse argielu, tegelasteks kelm, kõlvatu munk, šarlatanist arst ohtralt sõna- ja situatsioonikoomikat
- sotii –narrimäng, lühike improviseeritud ülikoomiline pala; süütute naljade taga peitus poliitiline satiir
- vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega; eriti populaarsed olid need Saksamaal Nürnberigs koomilise sisuga rongkäigud
- moralitee – Inglismaal mängitud õpetlik- allegooriline näidend; rahvale jagati kõlbelisi näpunäiteid
- keerukamaid ja/või ohtlikumaid osi etendasid kutselised veiderdajad, žonglöörid
- näitlejad olid enamasti asjaarmastajad
- näidendeid kirjutati üheks korraks – tähtpäevaks
- etendused olid tasuta
- linnakirjandus oli keskaja kirjanduse viimane kõrgeim arengutase, mõeldud kõigile; oli vaba usulistest eelarvamustest, satiiriline , õpetlik
Keskaja KT
Konspektist
Islandi eepika õp. lk. 79 – Vanem Edda (II lõik lk 79)
Kangelaslaulud lk 88-96 v.a. katkendid
Rüütlikirjandus – konspektist Tristan ja Isolde, Parcival, Lõvirüütel
Linnakirjandus õp. 107-111
Teater ja näitekirjandus – õp 118-120
Kõik kommentaarid