Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaja kirjandus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust?

5 Keskaeg


  • Lääne- Rooma riigi langemine 476 pKr
  • Ameerika avastamine 1492
  • Konstantinoopoli vallutamine 1453
  • Reformatsiooni algus Saksamaal 1517
  • Keskaeg: 5. saj – 15. saj

Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased , araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel  indoeuroopa keeled  romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania , rumeenia , portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR.
  • baskid – on säilitanud oma rahvuse ja keele
  • keldid – baskimaa, šotimaa, wales
  • Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid:
  • kirjanduse areng algas jälle algusest – rahvaluulest
  • Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust?
    • Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega.
  • 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiiži
  • ??vande all – kiriklikke toiminguid läbi ei viidud (nt jumalateenistus, pulmad , ei maetud kiriklikult)
  • Augustinus (IV – V saj) traktaat „Jumalariigist“ („De evitate Dei“): 2 riiki – 1. „maine riik“ ja

2. „jumalariik“ 1. aluseks väline võim, ilmalike asjade eest hoolitsemine; 2. kujutab endast usklike ja vagade inimeste vaimset ühendust. On eeskujuks ja normiks „maisele riigile“.
Siit on pärit asketism – ükskõiksus igasuguste maiste hüvede vastu ja alistumine igasugusele maisele võimule.
  • Kunstidest kõige tähtsamad maalikunst ja arhitektuur
  • kogu kunst oli mõeldud jumala ülistamiseks  vahendaja jumala ja inimese vahel
  • kõiges hakati otsima varjatud tähendust, sümbolit, peidetud sisu
  • Näit „Jeruusalemma“ 4 tõlgendamise tasandit (1 otsene, 3 allegoorilist)
    • ajalooline mõiste (juutide linn)
    • Kristuse kirik (kristlik kirik)
    • moraalne tasand
    • ilmutuslik tasand
  • Kõik see avaldus ka kirjanduses ja mitte ainult religioossetes žanrides. Näiteks „Roosiromaan“ – palju armastuse sümboolikat.
  • allegooria – mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena)
  • sümbol – võrdkuju, pilt, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset ( ankur – lootuse sümbol)
  • Uues žanrid:
  • lüürika – kantsoon , sonett, ballaad , madrigal, romanss
  • eepika – uut tüüpi kangelaslaulud , romaan, novell
  • dramaatika – tekivad uued draamažanrid(müsteerium, miraakel , moralitee , farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale.
  • Periodiseering:
  • Varakeskaeg (5-10 saj)
    • Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood , legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused .
    • Rahvakeelne kirjandus – keltide, skandinaavlaste ja anglosakside rahvaluule kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi „Vanem Edda “ (eepiliste laulude kogumik), anglosaksi eeposBeowulf
  • Klassikaline keskaeg (11 – 15 saj)
    • kengelaslaulud ehk kangelaseeposed (11-13 saj) – rahvaluulel põhenev kirjandus
    • rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni)
      • rüütliromaan, trubaduuride luule
    • linnakirjandus (13-15 saj)
      • erinevad draama ja luuležanrid, romaan

Rüütlikirjandus


Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami.
Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt. „Aleksandri romaan“). Iseloomulikult paelus rüütliromaani peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaani-dele siiski muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli legendaarne kuningas Artur.
Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda. Ümmargune laud sümboliseeris rüütlite võrdsust ja vendlust. Rüütli armastatu ehk südamedaam on tavaliselt abielunaine . See vihjabki rüütelliku armastuse ideaalsusele. Seiklus ja imed täidavad rüütliromaanides enamasti proovi või katse sümboolset rolli. Neid läbi tehes kangelane täiustub ja õpib iseennast paremini tundma.
Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristianist ja Isoldest.

„Tristan ja Isolde“

  • Tristan oli orvuks jäänud kuningapoeg
  • elas oma onu kuningas Marc ’i juures Cornwallis
  • Marc on vana, lapsi ei ole, armastab Tristanit nagu oma poega ; armastab ka selle pärast, et Tristan on suutnud tappa Marci vaenlase Iiri rüütli
  • Tristan sattus Iirimaale raskelt haavatuna(müürginoolest) olles aerudeta paadis – läks merele surema
  • Iiri kuninganna( Isolde ema) ravib Tristani terveks teadmata, et Tristan on tapnud tema venna
  • Marci õukondlased on olnud Tristani peale kadedad  õukondlased kardavad, et Marc teeb Tristanist uue kuninga
  • õukondlased soovivad, et Marc saaks lapse(võtaks endale naise) – Marc pole huvitatud, ignoreerib juttu kavalusega
  • kavalus: Marc abiellub selle neiuga, kelle kuldse juuksekarva on pääsuke lossi toonud
  • Tristan saadetakse seda neiut otsima
  • Tristan sattus teist korda Iiri randa
  • Tristan tundis ära kuldjuukselise Isolde (Marci lossi oli juuksekarv lennanud)
  • Isolde lubati Marcile naiseks panna
  • Isolde asus teele koos Tristaniga Marci juurde, et saada Marci naiseks
  • Isolde ema tahtis, et tütar oleks abielus õnnelik – andis kaasa armujoogi
  • kes armujooki joovad, hakkavad teineteist armastama
  • jook oli mõeldud Isolde ja Marci jaoks
  • palavuse tõttu jõid jooki Tristan ja Isolde – armusid teineteisesse
  • Marci lossi jõudes peeti pulmad(abiellus Marciga)
  • sajala sai ta kokku ka Tristaniga, õukondlased nuhivad neid taga
  • põgenesid isegi metsa, elasid õnnelikult veidi aega, kuid siis saadi kätte
  • seetõttu mõisteti Tristan ja Isolde abielu rikkumise eest surma
  • Marcil oli kahju ja ta andestas tingimusega , et ta maalt lahkub ja abiellub kellegi teisega
  • Tristan abiellus Valgekäelise Isoldega
  • Tristan saab sõjaretkel surmavalt haavata (teverks saab teda ravida vaid Kuldjuukseline Isolde)
  • Tristan saatis K.Isolde juurde kutse – laeval, millega K.Isolde tuleb, peab olima valge puri
  • Valgekäeline Isolde teatas Tristanile, et laeval on must puri(valetas)
  • Tristan mõtles, et K. Isoldet ei tule ja suri kurbusesse
  • K. Isolde, olles saabunud, suri samuti kurubsest oma armastatu kõrval
  • samal õhtul maeti noored
  • öösel kasvas Tristani hauast välja roheliste lehtedega ilus lõhnav laukapuu , mis küünitas end Isolde hauda
  • laukapuud raiuti 3x maha, kuid puu kasvas uuesti

„Yvain ehk Lõvirüütel“

  • Yvain on noor rüütel, kes kuulub kun. Arturi kaaskonda
  • Yvain haavas surmavalt Musta Rüütlit – teda jälitades oli sattunud musta rüütli lossi lõksu
  • Yvain pääses lõksust tänu toaneitsi abile
  • tänu nähtamatuks muutvale võlusõrmusele näeb ta lossidaami
  • ta armus naisesse
  • Musta Rüütli naine vihaks alguses Yvaini – lõpuks tekkis tal armastus oma mehe mõrtsuka vastu
  • Yvain abiellus M.R. lesega
  • daam andis Yvainile loa minna aastaks seiklema
  • Yvain usunstas kokkuleppe ja naasis 3 aasta pärast
  • Yvaini ootas koju naastes ees suletud väravad (naine ei tahtnud teda enam, sest ta oli 2a hiljem naasnud koju)
  • Yvain on ahastuses
  • ta peab läbi tegema mitmeid seikluseid ja proove, enne kui talle andeks antakse
  • peale hingelist vapustust(mahajätmist naise poolt) Yvain muutub tõeliseks rüütliks
  • romaani lõpus võtab naine ta tagasi

„Perceval ehk Graali lugu“

  • noor mees Perceval lahkub ema juurest ja läheb kun. Arturi õukonda
  • ta sattus lossi ja nägi seal surevat rüütlit, kelle juurest kanti mööda verd tilkuv oda ja karikas
  • Percival ei küsinud ega uurinud midagi
  • kui P. hommikul ärkas oli kõik kadunud, ta oli tühjas lossis
  • oleks ta sellest huvi tundnud oleks tast saanud püha graali hoidja
  • P. läks graali otisma
  • -- esijalgse autori surma tõttu teos lõppes—

„Parzival“

Kangelaslaulud


  • Kangelaslaulude teke
    • kangelaslaulude päritolu ei ole teada
    • neid edastati suuliselt
    • lood koondusid üksikute kangelaste, valitsejate ümber; loomeprotsess või kesta aastasadu
    • 11.-13. saj tärkas rahvusteadvus: L-Euroopa rahvad hakkasid oma kangelaslaule kirja panema ; loodi ka uusi
    • žanri nimetus pärineb Prantsusmaalt (chanson de geste )
    • kangelaslood on värsivormis, harvemini proosas või segavormis

    2. Rändlaulikud + nende iseloomustus
    • kangelaslaule esitasid rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks( jongleur – mängija, mängumees), Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks
    • lugusid esitati poollauldes või retsitatiivina(kõnelaul) mingi muusikariista saatel
    • need olid rahvalikud etendused, mis sisaldasid teatraalseid veiderdusi, žeste ja miimikat
    • laulu süžee pidi olema tuntud
    • Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid
    • Roomas olid miimid , kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahvalikke farsse(akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid)
    • žonglööride seisus kujunes 10. saj: olid kirjaoskamatud, õppisid ettekantavad teosed pähe
    • nende repertuaar oli laialdane: näidati karusid , ahve; mustkunst , laadastseenid, pantomiimid
    • hiljem lisandus sõnakunst – rüütli- ja linnakirjandusele iseloomulik teoste ettekandmine
    • kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult – ei lubatud armulauale ega kristlikku matust, kuulutati lindpriiks
    • rahva hulgas olid žonglöörid väga populaarsed
    • žonglöörid võtsid osa nii rahvapidustustest ja muudest tseremooniatest
    • sagedasti andis etenduse üks žonglöör, esitades igat rolli erineva häälega; vahel(„kohtuprotsess/vaidlus“) kasutati mitut žonglööri

    3. Kangelaseeposed
    • kangelaseeposes on kesksel kohal heeros , kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel
    • elukujutuse avarus, ülev tundejoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus
    • kordused, püsimotiivid ja –epiteedid
    • jutustamisviis on aeglane ja rahulik
    • sõnastus on arhailine ja lihtne või siis pidulik
    • esitaja kasutas pilli(keelpill); meloodia kordus
    • kui ettekannet ei jõutud õhtuks lõpetada, jätkus see järgmisel päeval
    • teos oli liigendatud ja üksikosad olid iseseisvad
    • kõige rohkem keskaegseid kangelaslaule on säilinud prantslastel

    4. „Rolandi laul“
    • prantususe rahvaeepos 11. saj
    • kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust, Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest
    • süžee aluseks on Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga
    • lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil, heroiline , ülev tõsidus; armastuseteema puudub
    • lahingustseeind on paisutatud, kuid mõjuvad psühholoogiliselt usutavana
    • võitlust näidatakse prantslaste ja mauride vaatepunktist
    • Roland – rüütlivooruse ja ülluse eeskuju, keskajal populaarne ; uhke, iseteadev, usub õiglusse ja edusse, ihaleb sangarlikkust
    • „Rolandi lauluga“ algab prantsuse kirjandus

    5. „Laul minu Cidist“
    • Hispaania kangelaseepos on pärit 12. saj
    • on ajalootruum kui „Rolandi laul“
    • kajastab maa omapärast saatust varakeskajal
    • 711 vallutasid maurid kogu Pürenee poolsaare
    • algas sajandeid kestnud rekongista (maade tagasivallutamine)
    • Cid oli hispaania rekongista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar – Rodrigo Diaz de Vivar
    • õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ja ta saadeti maalt välja
    • võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lepituse Kastiilia kuningaga
    • Hispaania kangelaslaulu iseloomustab: realistlik toon, ülevuse puudumine, kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud, ei kasutata poeetilisi metafoore ega hüperboole(liialdus), rõhutatakse realistlikku ellusuhtumist
    • Cidi ei ehita erakordsete rüütlivoorustega, ei näidata tema kangelaslikkust, vaid näidatakse inimlikkust
    • tähtis osa on perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul; puudub üleloomulikkus; humoristlikud liialdused
    • teoses ei rõhutata hispaania rahvuse ideed
    • aristrokraatiavastane hoiak
    • Cid on demokraat , käitumiselt lihtne ja suuremeelne
    • Cidist pajatavad kroonikad pakuvad ainet hilisemale kirjandusele: Pierre Corneille tragöödia „Cid“

    6. „Nibelungide laul“
    • üks saksa kirjanduse kuulsam teos; koosneb 39 episoodist – avantüürist(seiklus) ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa
    • koostatud 13. saj alguses, kui rüütlikirjandus oli saavutanud kõrgtaseme
    • autor pole teada(anonüümne spiilmann) pidi tundma oma aja suulist ja kirjalikku luulet; haritud inimene
    • ei räägita ajaloosündmustest, vaid esile kerkivad tegelaste isiklikud probleeemid: armastus, abielu, solvumine, kättemaks, rüütellikkuse ilmingud
    • eepos läheneb rüütliromaanile
    • see on Euroopa kangelaslauludest kõige traagilisem
    • esimese keskaegse eeposena jõudis see trükki 1757. aastal
    • Nibelungide laulu aluseks on 2 lühikest eepilist laulu, mis arenesid süžee hargnemise teel, kui lisandusid üha uued tegelased ja episoodid
    • autor andis lauludele ühtse vormi, sobitas nende sisu
    • ----
    • omased on daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse vormid; pidustused ja turniirid vahelduvad lahingutega
    • eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri õitseaja feodaalühiskonna elust
    • sisaldab ka rahvuslikke jooni
    • eepos on segunenud müütidega ning ristiusuga
    • ----
    • peategelased on Kriemhild ja Hagen – neid vastandatakse
    • üks eepose iidseid allikaid on muinasjutud – seostuvad Siegfreidi ja Brünhildiga
    • Siegfredil on üleinimlik jõud – võitleb 12 hiiglase , 700 vägilase ja lohedega; haavamatus, imepärane mõõk
    • Bürnhild lennutab oda, mida 3 meest vaevu liigutavad
    • sisaldab ka mütoloogiat – näkkide hoiatus Hagenile
    • Siegfreidi ja Kremhildi armastuslugu on keskaegse saksa kirjanduse üks ilusamaid
    • Siegfreidis nähti sakslaste ideaali(aus, mehine, väärikas, õiglane)
    • Nibelungide laulust on tehtud mitmeid töötlusi näiteks Richard Wagneri „Nibelungide sõrmus“

    Teater ja näitekirjandus


    • draamakirjandus hakkas intensiivsemalt arenema 13. saj
    • keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast (vanakreekas Dionysose kultusest )
    • kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuse elemente( muusika , laul, dialoog , kostüümid, rekvisiidid )
    • teatriliseeritud rituaalide esitamine kandus kirikust aegamööda linnaväljakule
    • liturgilisi näidendied mängiti kogu Euroopas – algul olid need kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, hiljem ka linnarahvale
    • esimene etendus kirikust väljaspool mängiti 15. saj Hispaanias lossisaalis
    • keskaja teater oli lihtne; hiljem lisandusid keerukamad lavastused , lavamasinad (võimaldas teha maavärinaid, üleujutust), kasutati muusikat
    • lavastused olid tõetruud, kasutati elus loomi
    • näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiarikkad
    • esitati stseene otse piiblist (liturgiline draama)
    • väikesed stseenid seostusid ajapikku suuremateks
    • liturgilise näidendi kõrval hakkas arenema ka ilmalik draamakirjandus
    • 12 – 13 saj müsteeriumides esinesid tavalised linnakodanikud  „ Aadama mäng“ - elav dialoog, huvitavad koomilised karakterid
    • 15. saj muutusid müsteeriumid keerulisemaks ja tegelased ilmalikumaks
    • miraakel – Prantsusmaal arenema hakanud religioosne näidend; allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati olustikusüžeed; neid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides rohke butafooriaga; usuline sisu asendus ilmaliku ja realistlikuga
    • Rutebeufi „Miraakel Theophile’ist“ – kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga
    • /--/
    • farss – algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng; hiljem iseseisev draamaliik; sarnaneb fabiloode ja švankidega; kujutletakse argielu, tegelasteks kelm, kõlvatu munk, šarlatanist arst  ohtralt sõna- ja situatsioonikoomikat
    • sotii –narrimäng, lühike improviseeritud ülikoomiline pala; süütute naljade taga peitus poliitiline satiir
    • vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega; eriti populaarsed olid need Saksamaal Nürnberigs  koomilise sisuga rongkäigud
    • moralitee – Inglismaal mängitud õpetlik- allegooriline näidend; rahvale jagati kõlbelisi näpunäiteid
    • keerukamaid ja/või ohtlikumaid osi etendasid kutselised veiderdajad, žonglöörid
    • näitlejad olid enamasti asjaarmastajad
    • näidendeid kirjutati üheks korraks – tähtpäevaks
    • etendused olid tasuta
    • linnakirjandus oli keskaja kirjanduse viimane kõrgeim arengutase, mõeldud kõigile; oli vaba usulistest eelarvamustest, satiiriline , õpetlik

    Keskaja KT


  • Konspektist
  • Islandi eepika õp. lk. 79 – Vanem Edda (II lõik lk 79)
  • Kangelaslaulud lk 88-96 v.a. katkendid
  • Rüütlikirjandus – konspektist Tristan ja Isolde, Parcival, Lõvirüütel
  • Linnakirjandus õp. 107-111
  • Teater ja näitekirjandus – õp 118-120
  • Vasakule Paremale
    Keskaja kirjandus #1 Keskaja kirjandus #2 Keskaja kirjandus #3 Keskaja kirjandus #4 Keskaja kirjandus #5 Keskaja kirjandus #6 Keskaja kirjandus #7 Keskaja kirjandus #8 Keskaja kirjandus #9 Keskaja kirjandus #10 Keskaja kirjandus #11
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 149 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor claire159 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Antiik- ja keskaja kirjandus
    11
    doc

    Antiik- ja keskaja kirjandus

    Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament" (Le Lais) ja "Suur Testament" (Le Grand Testament). 14. Vaimulik kirjandus 15. Teater ja kirjandus keskajal Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid

    Kirjandus
    Keskaeg
    5
    docx

    Keskaeg

    4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium) Apostlite tegude raamat- Piibli samanimelise raamatu ja apostlite kirjade kommentaar. Kuna apostlite elutööks oli evangelisatsioon, siis on ka raamatu peamiseks sisuks misjonitöö, esitatuna Pauluse, Peetruse, Johannese ja teiste algristikoguduse juhtide elu ja tegevuse kaudu. Prohvetid- Jumala sõnumi edastajad 21 kirja Ilmutusraamat- Uue Testamendi ja seega kristlaste Piibli viimane raamat Kirjandus Pühakute elulood (sisult sarnased, rahvakirjad) Armastatud olid lugulaulud, kangelaseeposed, mis rääkisid rahva parema osa vägitegudest. Peategelane oli valmis riskima (vaenlased, lohed, koletised) ,,Rolandi laul''- vanim prantsuse eepos. On ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Augustinus- kristlik kirjanik Usku ei saa seletada, põhjendada Markuse ja Aureliuse monoloog Keskajal olid filosoofid mõttetud targutajad.

    Kirjandus
    Keskaja kirjandus
    15
    doc

    Keskaja kirjandus

    peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg · Palju tegemist vaprusega · Üks põhikangelane · Üldjuhul kangelane hukub lõpus · Vastandatakse positiivset ja negatiivset · Autor on anonüümne Rüütlikirjandus e kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Courtous ­ peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid ­ seiklused, ise ronitakse jama sissse vms · Naudingud · Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus

    Kirjandus
    Keskaja kirjandus
    8
    doc

    Keskaja kirjandus

    on osvad sepad. Ja saatuse valdjataridest nornidest. Puuduvad läbinisti head ja halvad tegelased..Surmavaen ja kättemaks on tavaline,milles puudub halastus. Samas ei puudu kõlbelised väärtused-tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. "Vanema Edda"kangelaslaulude aines on suures osaspärit Lõuna ­Saksa aladelt.,sarnane 13.saj.loodud "Nibelungide lauluga." Edda lauludes puudub riim, rütm saavutati tänu rõhkudele ja alliteratsioonile. 1.3.Anglosaksi eepos "Beowulf" keskaja üks vanemaid käsikirju (10.saj.alguspool) ja rajaneb iidsetele lugulauludele.Käsikiri pärineb Inglismaalt, kuid sündmused hoopis Taanis ja Lõuna Rootsis.Kangelane Beowulf on Lõuna ­Rootsi vägilane ja hilisem kuningas, kuid ei ole ajalooline isik.Teos on tunduvalt leebem kui islandi eepika.Rohkem kui 3000 värssi sellest, kuidas kanglane võitleb lohedega. Erinevalt teistest tuntumais eepostest ei ole siin tegu jumalate ja kangelastega vaid

    Eesti keel
    Kangelaslaulud-Rüütli- ja draamakirjandus-Linnaluule ja -romaan
    3
    rtf

    Kangelaslaulud, Rüütli- ja draamakirjandus, Linnaluule ja -romaan

    KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik ­ kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa eepos. Anonüümse spiilm

    Kirjandus
    Kirjandus keskajast
    19
    doc

    Kirjandus keskajast

    lüüriline kujundlikkus. Mõnikord põimiti proosajutustuste vahele värsse. Põhjaiiri saagades on kangelane kuningas Conchobar, kelle isa olevat valgusejumal. Lõunaiiri saagadele levib samasugune ülev toon ja suured tunded, looduse ürgne taust, maagia ning imed, nagu põhjaiiri saagadel varem oli. Macpherson avaldas kogumiku, kuhu kandis keldi rahvaluule ja muistse lauliku Ossiani loomingu tõlgitud versioonis. Osaliselt tänu temale levis põhjaiiri kirjandus lõunasse sellisel kujul. Islandi eepika „Vanem Edda“ teadaolevalt vanim Germaani ja Põhjala hõimude üleskirjutis, mälestis, pärimused ja müüdid. Kirja pandud Islandil. Säilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte

    Kirjandus
    Kirjanduse KT
    22
    docx

    Kirjanduse KT

    kole, vana, krimpsus. Lancelot nõustub nõiaga abielluda, nõid ütleb „Naised tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale. Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m

    Kirjandus
    Keskaja kirjandus põhjalik
    4
    docx

    Keskaja kirjandus(põhjalik)

    Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 ­ 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. ­ 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne ­ rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood:

    Kirjandus




    Kommentaarid (1)

    irwenzo profiilipilt
    ABC DEF: Aitäh! Oli kindlasti abiks!
    15:09 12-12-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun