Krijandus Antiigikajast Modernismini (1)

ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr
*Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kirjandust
*3 antiikaja tuntud filosoof -mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles
*Vanekreeka jumalad:
Zeus - peajumal . Ta oli taeva ja tuulte valitseja
Hera -Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja
Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki
Poseidon -Zeusi vend. Merevalitseja
Demeter -Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna
Apollon -Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal
Artemis -Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna
Aphrodite -Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna.
Hestia -kodukolde jumalanna
Ares -Sõjajumal
Athena -Sõjajumalanna
*Homerose kaks ulatuslikku eepost- “ Ilias ” ja “Odüsseia”
*”Ilias”
Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi . Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse . Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos , lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist.
*”Odüsseia”
Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.
Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele . Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest . Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
*”Kuningas Oidipus ” - Sophokles
Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope kasvatasid ta üles.
Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks . Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena.
KESKAEG 5.saj-15.saj
*Võimule pääses uus suk- kristlus , võim oli kiriku käes.
* teaduses tunti: kompassi, püssirohtu, araabia numbreid ja trükikunsti
*Kirjanduses oli neli põhisuunda:
1.rahvuslikud kangelaseeposed- rahavasuus olnud lugulalue, mis sisaldasid nii legende kui ka tegelikku ajalugu, hakati kirja panema : Vanem Edda , Beawulf, Nibelungide laul jne
2.Vaimulik kirjandus- piibel , piiblilugude ümberjutustused, kirikulaulud,, kirikunäidendid: müsteerium, miraakle, passioon
3.rüütlikirjandus-(autori nimi polnud oluline) *Bütsantsi romaan(kreeka aluspõhjaga sündmused) *Aleksandri romaan( makedoonia aleksandri sõjaretked) Aenese romaan(rooma eempose aineil) Arturi romaan( keldi aluspõhjaga) *Graali romaan(saksa varanduse otsimine) * Tristani ja Isaolde romaan(keldi aluspõhjaga)
4. Linnakirjandus -(autori nimi polnud oluline)*Roosiromaan(sümboltegelased) *Rebaseromaan(Allegoorlised loomad tegelasteks) *fablioo( satiiriline jutt)
*Keskaja lõpul tekkis rändüliõpilasi, kes kirjutasid laule armastusest, veinist, elu nautimisest. Vahel olid nende laulud riivatud, irvitati rüütliluule ilustsemise üle ja mõnikord loodi nn lollilaule(erootiliselt labaseid)- üks tuntumaid autoreid oli Francois Villon.
*” Rolandi laul”
Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge.
*”Laul minu Cidist ”
Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega.
Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid
*”Nibelungide laul”
Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub , et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane , vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile.
*Trubatuur-rändlaulik, kirjutas eeskätt armastusluulet
RENESSANSS 14.saj-17.saj
*Renessanss tähendab vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega .
*rõhutas inviduaalsust
Dante Aligeri
1265-1321
“Uus Elu”
“ Jumalik komöödia” - Teoses on palju sümboleid. Domineerib number 3 ( lõpetatuse arv). Teosel on 3 osa, milles igas on 33 laulu, Kristus suri 33 aastaselt ning tõusis surnust 3 päeva pärast surma.
*Itaalia kirjanik
* Tuntuks saanud oma mõtete ja kirjutiste poolest
Givanni Boccacio
1313 -1375
“Dekameron”
Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid . Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest
Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee.
* elas 62. aastaseks
*novelli žandri looja
Miguel de Cervantes
1547 -1616
“Don Quijote ”
Don Quijote on vaesunud aadlik . Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam – teenija- karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette kujutab vahetevahel , aga tal esineb ka normaalhetki. “Don Quijote” on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja –romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. “Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised,” ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. “Don Quijote” on humanistlik teos.
*Osales Türgi vastases sõjas
*Oli kolm korda vanglas
*Sündis vaeses aadli soost arsti perekonnas
“ Hamlet ” W.Shakespear
Peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa.
KLASSITSISM 17.saj
* Klassitsism lahutab vastandid
* Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp
* Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi
*uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi
* Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose.
Moliére
* klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik
*Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale.
*Näiteks „Don Juanis“ ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni.
*Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta „Ebahaige“ 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri.
VALGUSTUS 18.saj
* Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis
*Valgustus levis neljal viisil:

• Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks.
  

• Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud.
  

• Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud.
  

• Teater
  

*Tundeid enam ei hinnatud.
* Lahati ilu mõistet
* Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau
* Usuti , et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist
* Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid
*Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil.
ROMANTISM 18.saj lõpp-19.saj algus
*iseloomulik esteetiliste(kauni, maitsekate) kategooriate ja žanride segunemine , fragmentaarsus(katkend), grotesk (koomiline- fantastiline liialdus) ja iroonia
*Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika(tunde luule) arengus
*Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse.
*Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi.
*isamaa teemad
“Faust” Goethe
Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane , kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks , kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles ) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.
“Jevgeni Onegin ” Puškin
Romaani tegvus toimub 1819-1825. kus vastandatakse suurlinn ja küla
Peategelane on noor haritud rikas ja ilus, kuid ta ei ole rahul iseendaga ning ta ei ole õnnelik. Talle tundub, et kõik see, mis ta teeb ei ole huvitav. Kõik nagu korduks(võlts). Ta lahkub suurlinnast maale, kus ta sai päraduseks mõisa. Seal ta kohtuv kahe noore neiuga-Olga ja Tatjana .
Olgal on peigmees Lenski, kellega ta saab sõbraks. (Puškin tahabv nädata meile erinevate tunnete kokku põrkamisi.) Lenski armastab suure kirega Olgat. Aga noor Olga läheb kaasa flirdiga, mida keegi talle pakub.
Tatjana armus Oneginisse ja kirjutas talle kirja, et on temasse armunud. Onegin soovitab Tatjanal leida keegi teine armastatu . Onegin lahkub. Aastate pärast tuleb ta tagasi ninb mäörkab uhel peol daami, kellesse ta armub. Kui ta daamiga lähemalt tutvust eeb, saab teada, et tegemist on Tatjanaga. Kuid too onm nüüd juba abielus. Onegin avaldab Tatjanale armastust. Tatjana ütleb, et armastab ka Oneginit, kuid ta on juba abielus ning ta tunneb kohustust jääda oma mehe kõrvale.
REALISM 19.saj
* Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega.
* Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.
“Isa Goriot ´” Balzac
Isa Goriot oli hea südamlik isa, kes andis kõik, et ta tütred elaksin täpselt sellist elu nagu nad tahaksid. Ta ei öelnud kunagi oma tütardele ei. Goriot oli õnnete, sest tegi oma elu suhtes valesid otsuseid. Tema elu sõltus tütarde eludest. Tema surma põhjustas liigne armastus oma tütarde vastu.
MODERNISM 20.saj
*Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku , endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes