Anatoomia 1. KT (0)

1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide?
- Lameluu (koljulaeluu, rinnak )
- Pikad luud ( reieluu , küünarluu, pindluu , sõrme lülid, pöia luud)
- Lühikesed luud ( randmeluud , kannaluud, seesamluud ( patella , ja randmes hernesluu)
- Sega luud ( abaluu , roided , selgroolülid)
2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on?
- Randmeluud (8) – trapetsluu, trapetsoidluu , päitluu, konksluu, lodiluu , kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu.
- Kämblaluud (5) - toruluud
- Sõrmeluud (14) – toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli)
3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes ?
- Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad
- Kõigis liigestes on sidemed
4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud
1. Kand - kannaluud (7)
2. Pöid - pöialuud (5)
3. Varbad – varbalülid (14)
5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna:
Triceps – 3 pead
Dicastricus – 2 kõhtu
Flekson – painutaja
Ekstensor – sirutaja
Rectus – sirglihas
6. Deltalihas :
Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus
Algus – algab 3 osana :
Eesmine osa – rangluult F: ettepainutus ja sissepööre
Keskne osa – õlanukilt             Eesmine + tagumine    F: lähendamine
Tagumine osa – abaluuharjal          F: tahapainutus ja väljapööre
Kinnitus – õlavarre külgpind
Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades?
Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon
7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)?
- Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side)
- Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed)
A: Liigese põhiosad (3) – liigese pinnad (2), liigese pilu , liigese kapsel
B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid
- Ellipsoidliiges, nt kodarluu -randmeliiges ( painutus , sirutus , eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine)
- Sadulliiges , nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine)
8. Puusaliiges :
A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese
- Reieluupea; puusaluu puusanapp
B: Tüüp: kera liiges
C: Millised on liikumis suunad ja teljed
- Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine).
9. Nimeta luud, mille vahele moodustub:
A: Ülemine kuklaliiges ( kuklaluu ja kandelüli)
B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu ( oimuluu ja alalõualuud)
C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega)
10. Mis osadest koosnevad pikad lihased
Pea – rohkem lihaskude, vähem sidekude
Kõht – lihaskude, vahel sidekude
Kõõlus – ainult sidekude
11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul
- Liigitus kiiruse erinevus, punane lihaskiud lülitub tööle aeglasemalt, kuid töötab kauem. Valge lihaskiud lülitub tööle kiiresti, kuid väsib ruttu.
12. Vahelihas e. diafragma
A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diaphragma)
B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid)
C: Kuhu kinnitub vahelihas? (Kõõluskese)
D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? ( Hingamine , tekitab kõhupressi)
13. Selja lailihas:
A: Millistelt luudelt algab? (Alumiste rinnalülide ogajätked, alumised roided, nimme sidekirme, niudeluu hari)
B: Kuhu kinnitub, mis luudele ? (Õlavarreluu peale)
C: Mis on peamised funktsioonid? (Õlaliigeses tahapainutus, lähendamine ja siserotatsioon e. pronatsioon , tõstetud ülajäseme langetamine)
14. Õlavarre kolmpealihas :
A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii)
B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab?
Pikkpea (abaluu pealt)
Keskmine (ehk mediaalne , õlavarreluu pealt )
Külgmine (ehk lateraalne , õlavarreluu pealt)
C: Mis luu ja, mis osade peale õlavarre kolmpealihas kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde)
D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre sirutamine )
15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi?
- Diafragma, kõhu sirglihas, välimine kõhu põikilihas, sisemine kõhu põikilihas, kõhu ristilihas, vaagna põhja lihased.
16. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi?
Kaela osa -7 lüli ( vertebra cervicalis)
Rinna osa – 12 lüli (vertebra thoracica)
Nimme osa – 5 lüli (vertebra lumbalis)
Ristluu – 5-st osast kokku kasvand (os sacrum)
Õndraluu – 2 - 4 lüli (os coccygis)
17. Toruluu :
A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (sisekihti nimetatakse käsnolluseks ehk spongiosaks, pindmist kihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompaktaks)
B: Millega on täidetud toruluu otsad ? (punane luuüdi , kollane luuüdi)
C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (liigesekõhrega)
D: Millega on luu kaetud mujal/väljaspool? (tihe sidekoe kiht – periost )
18. Nimeta luuühendusi:
A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid)
19. Õlaliiges:
A: Mis luud on õlaliigeses? (abaluu ja õlavarreluu)
B: Mis tüüpi liiges? ( keraliiges)
C: Nimeta liikumisteljed? (frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg)
20. Põlveliiges:
A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? (põlvekeder ehk patella, reieluu, sääreluu)
B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (meniskid)
C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (painutus ja sirutus)
D: Alumises korruses? (sisse- välja pööramine e. rotatsioon)
6. Nimeta ajukolju / koljuluud ja mitu neid on?
A: Oimuluud 2
B: Kuklaluu 1
C: Kiiruluud 2
D: Sõelluu 1
E: Kiilluu 1
F: Otsmikuluu 1
21. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist
- Lihas, mis uuritavat liigutust teeb. Antagonist on lihas mis teeb täpselt vastupidist liigutust, agonisti töö ajal „annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. Sünergist on lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas (annab jõudu juurde), või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas). Fiksaator fikseerib liigutuse ajal agonisti alguskoha
22. Õlavarre kakspealihas:
A: Ladinakeelne nimi (m. biceps brachii)
B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub?
- Pikkpea, algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust
- Lühike pea, algab abaluu kaarnajätkelt
Kinnitub kodarluule
Põhiline funktsioon on õlavarre painutamine veidi ette ja küünarliigeses käsivarre painutamine ja välja keeramine e. supinatsioon
23. Sääre kolmpealihas: selle lihase toimel tõuseme varvastele , äratõuke lihas
A: Ladinakeelne nimi (m. triceps surae)
B: Mis osadest koosneb ja kus algab?
Lestlihas – sääre- ja pindluu tagapind ning sääre luudevahekile
Kaksik-sääremarjalihas
-          mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt
-          lateraalne algab reieluu lateraalse põnda pealt
C: Mis luule kinnitub?
Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega ( Achilleuse kõõlus)
24. Kõhu sirglihas: (m. rectus abdominis )
A: Kuhu kinnitub ja kust algab?
-          Algab rinnakult ja alumiste roiete kõhredelt
-          Kinnitub häbemeluu peale
B: Peamine funktsioon?
-          Kahepoolsel tööl kogu keha painutus ette, ühepoolsel painutab keha kõrvale
C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress)
D: Milleks see surve vajalik on? (Hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid)
25. Luude üldosast:
a) Kuidas nimetatakse toruluu laienenud otsi, kuidas pikka keskosa ja kuidas üleminekuala
- Epifüüs, diafüüs, metafüüs
b) Millega on kaetud luu liigespindadel ja millega mujal
- Liigespindadel liigeskõhr, mujal (väljaspool) periost ja (seespool) endost
26. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2.
- Ninaluu (2), ülalõualuu (2), alalõualuu (1), sarnaluu (2), pisarluu (2), suulaeluu (2), sahkluu (1), keeleluu (1)
27. Lihaste üldosast:
a) Millest koosneb “ motoorne ühik”
- Koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest
b) Nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks
- Aktiin ja müosiin
c) Kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ?
- ATP
28. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega
- Ülemis-tagumine saaglihas (sisse)
- Alumis-tagumine saaglihas (välja)
- Vahelihas e. diafragma
- Sisemised ja välimised roietevahelised lihased
29. Reie nelipealihas:
a) Nimi ladina keeles (m. quadriceps femoris )
b) Osad ja iga osa juurde luu, millelt ta algab, mis luule kinnitub ja mis on peamine funktsioon tervikuna.
- reie sirglihas (niudeluult)
- keskmine pakslihas (reieluult)
- vahepealne pakslihas (reieluult)
- külgmine pakslihas (reieluult)
Kinnitub sääreluule
F: sääre sirutaja, põlve sirutaja
30. Liigesepõhiosad: Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed
- Fibroos - sidemed ja kiled, õmblused, tappühendus, kõhrühendus.
31. Nimeta lülisamba kõverused (5)
- Kaelalordoos
- Rinnaküfoos
- Nimmelordoos
- Ristluuküfoos
- Skolioos
32. Lülivaheketas:
a) Nimeta osad (2)
- Fibroosvõru
- Säsituum
b) Loetle funktsiooni (vähemalt3).
- Lülide ühendamine
- Liikuvuse võimaldamine
- Lülikehade kasvu võimaldamine
- Põrutuste amortiseerimine
33. Puusaluu:
a) Nimeta osad (3) häbemeluu, istmikuluu, niudeluu
b) Nimeta liigesed (2)
- Puusaliiges, niude-ristluuliiges
c) Mille moodustamisest puusaluu osa võtab
- Vaagna moodustamisest
34. Kodarluu-randmeliiges:
a) Nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed
- Ellipsoidliiges, frontaal (painutus, sirutus), sagitaval (eemaldamine, lähendamine), koonusliikumine.
b) Milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada.
- frontaalne liikmine, veelgi suurendada aitab keskrandmeliiges
35. Põlveliiges kui kompleksliiges:
a) Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks
- Meniskide-reieluu liiges ja meniskide-sääreluu liiges
b) Ülemise korruse telg ja liikumised
- Frontaaltelg (painutus, sirutus)
c) Alumise korruse telg ja liikumised
- Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine e. rotatsioon)
36. Kolju :
a) Nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3)
- Lame-, saag- ja soomusõmblused
b) Kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena.
- Neid nimetatakse lõgemeteks ning viimasena sulgub eeslõge.
37. Kõhu lihased:
a) Nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3)
- Kõhu ristilihas (kõige sees)
- Sisemine kõhu põikilihas(keskel)
- Välimine kõhu põikilihas (kõige välimine)
b) Millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused ja kuidas selliseid laiu kõõluseid nimetatakse.
- Kõhu sirglihase ümber ning neid kõõluseid nimetatakse aponeuroosideks.
38. Õrnlihas:
a) Milliselt luult algab, millisele luule kinnitub
- Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule
b) Millist liikumist teostab puusaliigeses, milliseid põlveliigeses (2)
- Puusaliigeses lähendab reit, põlveliigeses painutab ja roteerib säärt sisse
39. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2). Too kummagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg .
- Plokkliiges – sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed, põlveliigese ülemine korrus (frontaaltelg)
- Ratasliiges – küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg)
40. Niude- nimmelihas : nimeta osad (2), algus, millisel spordialal on see lihas eriti oluline?
a) Suur nimmelihas - algab nimmelülidelt
b) Niudelihas – algab niudeluu tiiva sisepinnalt
F: 1. Painutab reit puusaliigeses ette. Oluline sprinteritel.
2. Seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast
41. Reie kakspealihas: Ladina keeles, nimeta osad (2), algus, kinnituskoht , funktsioon
- m. biceps femoris
- Pikk pea – istmikuluu köber
- Lühike pea – reieluu tagapind
Pindluupea
F: 1. Puusaliigeses painutab taha
2. Põlves painutab ja roteerib välja
42. Nimeta küünarliigese sidemed (3)
1.      Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on?
Randmeluud ( ossa carpi) (8) – Lodiluu – os scaphoideum, Kuuluu – os lunatum, Kolmkantluu – os triquetum, Hernesluu – os pisiforme,Trapetsluu – os trapezium, Trapetsoidluu – os trapezoideum, Päitluu – os capitatum, Kontsluu – os hamatum
Kämblaluud (ossa metacarpi) (5)
Sõrmeluud (ossa digitorum phalanges ) (14) – pöidlal kaks sõrmelüli, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli)
2.      Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas ?
Ette – lordoos
Taha – küfoos
Küljele – skolioos
Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos (kaelas ka).
3.      Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab?
Osad – niudeluu (os ilium ), häbemeluu (os pubis ) ja istmikuluu (os ischii).
Puusaliiges ja niude-ristluuliiges.
Vaagna moodustamisest
4.      Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes?
Sidemed, diskid , liigeskettad, seesamluud, liigesemokad.
Sidemed
5.      Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised.
Reie (femur)- ja sääreluu (tibia) + põlvekeder (patella) (ainult abistav ).
Jagavad kaheks kaks võruketast e. meniskit.
Ülemise korruse: Frontaaltelg – sirutus ja painutus.
Alumise korruse: Vertikaaltelg – sise- ja välisrotatsioon.
6.      Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2.
Kuklaluu – os occipitale (1)
Kiilluu – os sphenoidale (1)
Oimuluu – os temporale (2)
Otsmikuluu – os frontale (1)
Kiiruluu – os parietale (2)
Sõelluu – os ethmoidale (1)
7.      Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist?
Silelihaskude – veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude – ainult südames.
Vöötlihaskude – lihased, mille abil inimene liigub.
Agonist – lihas, mis sooritab soovitud liigutuse
Antagonist – lihas, mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust.
8.      Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks?
Musculus rectus abdominis.
O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred
I. häbemeluu.
Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja. Mõjub lülisambale.
Surve siseelunditele – kõhupress. See vajalik, kuna hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid.
9.      Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades?
Musculus deltoideus.
Algab 3 osana:
Eesmine osa – rangluult, keskne osa – õlanukilt, tagumine osa – abaluuharjalt.
Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon.
10. Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub?
Musculuc triceps surae.
1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa
a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt
b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt
I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse-Achilleus’e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele
11. Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on?
Rindkere – thorax
Rinnalülid (12) – Vertebrae thoracicae
Roided (12 paari) – Costae
Rinnak (1) – Sternum
12. Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3).
Fibroosvõru (anulus fibrosus – välimine) ja säsituum (nucleus pulposus – sisemine). Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine.
13. Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3).
Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn . Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust.
14. Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg.
Plokkliiges – sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed (frontaaltelg – painutus (flexio) ja sirutus (extensio))
Ratasliiges – küünarliiges (vertikaaltelg – sissepööramine (pronatio) ja väljapööramine (supinatio)).
15. Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised.
Ellipsoid - ja ratasliiges – frontaaltelg (flexio ja extensio) ja sagitaaltelg (abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges – frontaaltelg (flexio ja extensio).
16. Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena?
Saag-, soomus - ja servõmblused.
Lõgemeteks e. fontanellideks ja viimasena luustub eesmine lõge .
17. Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest “valge” ja “punane” lihaskiud?
Lihase osad: pea, kõht, saba.
Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad.
18. Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2).
Diaphragma.
O. rinnak, roided, nimmelülid
I. kõõluskeskmele
1. Hingamislihas
2. Aitab tekitada kõhupressi.
19. Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub.
Musculus biceps brachii.
O. a.) Pikk pea – abaluu ülalpool liigesõõnsust
b.) Lühike pea – abaluu kaarnajätkelt
I.  kodarluule
Mõjub õla-ja küünarliigesele.
20. Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline?
a.) Niudelihas – O. Niudeluu tiib
b.) Suur nimmelihas- O.nimmelülid
Oluline sprinteritel.
21. Luud mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi.
Õlavööde – rangluu (clavicula) ja abaluu (scapula).
Õlavars – õlavarreluu ( humerus ).
Käsivars – küünarluu (ulna) ja kodarluu (radius).
22. Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluud.
Niudeluu – os ilium
Istmikuluu – os ischii
Häbemeluu – os pubis
Moodustavad puusanapa.
23. Nimeta liigese põhiosad ja mis ül on sünoovial?                                                                     
Põhiosad: 2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel.
Sünoovia ülesanne: määrdeaine (vähendab hõõrdumist), kannab toitained kõhre rakkudele, kannab ära kõhrerakkude jääkained.
24. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid, liikumistelg ja too näiteid.
Plokk -liiges – frontaaltelg (flexio ja extensio) – sõrmelülide vaheliiges, põlveliigese ülaosa.
Ratasliiges – vertikaal / põikitelg – alumine kuklaliiges, roide liigesed, küünarluu-kodarluu liiges.
25. Lülidevaheliigesed: milliste selgroo osade vahele on need moodustunud, mis tüüpi need on, millised liikumised on võimalikud lülisamba kaela lülide vahel.
Need on moodustunud liigesejätkete liigespindade vahele.
Need on lameliigesed.
Võimalikud liikumised: igas suunas – ette-taha painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine.
26. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest ja millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund.  
Kuklaluu – os occipitale (1)
Oimuluu – os temporale (2)
Otsmikuluu – os frontale (1)
Kiiruluu – os parietale (2)
Oimuluus.
27. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb:
a) triceps – kolmpealihas
b) digastricus – kakskõhtlihas
c) flexor – painutajalihas
d) extendor -   sirutajalihas
e) rectus – otse/sirglihas.
28. Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas, millisele liigesele ta toimib, mis on tema peamine funksioon?
O. abaluu, rangluu ja õlanukk
I. Õlavarreluu
Toimib õlaliigesele ja tema peamine funktsioon on eemaldamine (abduktsioon).
29. Milline lihas on peamine põlve sirutaja, millistest osadest koosneb, millistelt luudelt algab, millisele liigesele toimib?
Reie-nelipealihas (musculus quadriceps femoris).
Koosneb kolmest paksust lihasest: vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas ja keskmine pakslihas + 1 peenike: reie sirglihas.
Paksud algavad reieluult, peenike niudeluult.
Toimib puusaliigesele (ette- viimine ).
30. Millise lihase toimel me tõuseme varvastele, millistest osadest koosneb, millistelt luudelt algavad, millisele luule kinnitub ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust.
Tõuseme varvastele sääremarja-kolmpealihase (triceps surae) toimel.
Koosneb 2 lihasest: lestlihas (musculus soleus) ja kaksik-sääremarjalihas (musculus gastrocnemius).
O. sääre/reieluu.
I. Kandluu (calcaneus)
Lõppkõõlust nimetatakse Achilleuse kõõlus/kand.
31. Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide.
Toruluud e. pikad luud – reieluu, pindluu
Lameluud – roided
Lühikesed luud – kanna/randmeluud
Segaluud – abaluu, selgroolüli
32. Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on.  
Randmeluud (8) – ossa carpi – seonduvad ühelt poolt küünar- ja kodarluuga, teiselt poolt kämblaluuga
Lodiluu – os scaphoideum, Kuuluu – os lunatum, Kolmkantluu – os triquetum, Hernesluu – os pisiforme,Trapetsluu – os trapezium, Trapetsoidluu – os trapezoideum, Päitluu – os capitatum, Kontsluu – os hamatum
Kämblaluud (5) – ossa metacarpi
     -kolm osa: basis , corpus, caput
Sõrmelülid (14) – ossa digitorum phalanges
     -kolm osa: basis, corpus, caput
33. Puusaliiges: mis luud, mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud.
a) Reieluupea, puusanapp, puusaluu.
b) Need on keraliigesed
c) 3 telge: frontaal (flexio ja extensio), sagitaal (abduktsioon ja adduktsioon ), vertikaal (pronatsioon ja supinatsioon).
KOONUSLIIKUMINE
34. Milliste luude vahele moodustub ülemine kuklaliiges, milliste vahele alalõualiiges, millist tüüpi luude ühenduste abil on seotud koljuluu .
Ülemine kuklaliiges moodustub kuklaluu ja kandelüli ( atlas ) vahele.
Alalõualiiges moodustub alalõualuu ja oimuluu vahele.
Koljuluu on seotud õmbluste abil (saag-, soomus- ja servõmblused).
35. Lihaste üldosa ; millistest osadest koosneb pikklihas (pea, kõht, kõõlused), millised omadused on nn. valgel (müofibrill – kiire) ja punasel lihaskiul ( varuained – aeglased).
Pikklihas: pea, kõht, kõõlused.
Valged lihaskiud: palju müofibrille, vähe varuaineid, töötavad kiiresti ja suure jõuga, väsivad ruttu
Punased lihaskiud: vähe müofibrille, palju varuaineid, lülituvad aeglaselt tööle, töötavad kauem
36. Seljalailihas, kust algab, kuhu kinnitub, peamine funksioon.
Musculus latissimus dorsi.
O. niudeluu harjalt , nimme sidekirmelt, alumiselt roidelt
Funktsioon: tirib taha, keskele , keerab sisse, tõmbenurk ülevalt alla – põhijõud.
37. Kõhu sirglihas – lad keeles, millistelt luudelt algab, kuhu kinnitub, mida teeb kahepoolsel kokkutõmbel, milline lihas on sel puhul antagonistiks.
Musculus retus abdominus.
O. roided, rinnak.
I. Häbemeluu
Kahepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette. Sel puhul antagonist selgroosirgestajalihas.
38. 5 luud, millel on nimetus pea:
Pindluu (fibula), sääreluu (tibia), rangluu (radius), küünarvarreluu (ulna), reieluu (femur).
39. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised.
Kandelüli-kuklaliiges (articulatio atlantooccipitalis).
Kandelüli ülemised liigeselohud + kuklaluu põndad.
Tüüp: ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg).
40. 5 näokolju luud
Ninaluu – os nasale, Sahkluu – vomer, Pisaraluu – os lacrimale,
Üla-lõualuu – maxilla , Alalõualuu – mandibula.
41. Mälumislihased (4)
Kõige tugevam mälur – m. masseter
Oimulihas – m. temporalis
Keskmine tiiblihas – m. pterygoideus medialis
Külgmine tiiblihas – m. pterygoideus lateralis
42. Selgroo sirgestaja – suured osad – kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel – mis on antagonist.
M.erector spinae.
2 põhiosa :   a) pikim lihas (m. longissimus) o: ristluu i: kuklaluu.
                 b) niude-roide lihas (m. iliocostalis ) o: niudeluu hari i: kaelalülid. Kahepoolsel kokkutõmbel on funktsioon seljasirutus.
Antagonist – rihmlihas .
43. Suur rinnalihas .
M. pectoralis major .
O. rangluu, rinnak, 2-6 roidekõhr ja kõhu sirglihase eesmine pind
I. Õlavarreluu suurkorpuse pinnale
Funktsioon: tõmbab õlavart ette, roteerib sisse ja langetab suure jõuga üles tõstetud kätt.
44. Agonist – on lihas, mis teeb antud liigutust, antgonist – teeb agonistile vastupidist liigutust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist – on lihas, mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator – on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid
45. Mis tekitab kõhupressi?
Diafragma, kõhu külgmised lihased – surve siseelundile.
46. Õlavarre kolmpealihas – osad, algus, mis liigesele mõjub ja funktsioon?
M. triceps brachii.
Pikk pea – algab abaluu pealt
Keskmine (mediaalne) pea – algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt mediaalselt
Külgmine (lateraalne) pea – algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt lateraaselt.
Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine.
47. Kuidas nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Millega on täidetud toruluu osad? Millega on luu kaetud liigespindadel?
a) Sisekiht – käsnollus (spongiosa)
Pindmiskiht – plinkollus (kompakta)
b) Punase ja kollase üdiga.
c) Liigesekõhrega.
II Variant
1.       Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa – 12 lüli -; nimme osa – 5 lüli; ristluu – 5-st osast kokku kasvand-; õndraluu – 2 kuni 4 lüli)
2.       Toruluu:
A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (Sisekihti nimetatakse – käsnolluseks ehk spongiosa, pindmistkihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompakta)
B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane üdi, kollane üdi)
C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (Liigesekõhrega)
3.       Nimeta luuühendusi:
A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid)
4.       Õlaliiges:
A: Mis luud on õlaliigeses? (Abaluu ja õlavarreluu)
B: Mis tüüpi liiges? ( Keraliiges)
C: Nimeta liikumisteljed? (Frontaaltelg, Sagitaaltelg, Vertikaaltelg)
5.       Põlveliiges:
A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? (Põlvekeded ehk patella, reieluu, sääreluu)
B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (Meniskid)
C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (Painitus ja sirutus frontaalteljes)
D: Alumises korruses? (Vertikaal telg, sisee välja pööramine)
6.       Nimeta ajukolju/ pealuud /koljuluud ja mitu neid on?
A: Oimuluud 2
B: Kuklaluu 1
C: Kiiruluud 2
D: Sõelluu 1
E: Kiilluu 1
F: Otsmikuluu 1
7. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist (on lihas, mis uuritavat liigutust teeb); antagonist (on lihas mis teeb täpselt vastupidist liigutust, agonisti töö ajal „annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks), sünergist (on lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas (annab jõudu juurde), või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas), fiksaator (fikseerib liigutuse ajal agonisti alguskoha)
8.       Õlavarre kakspealihas:
A: Ladinakeelne nimi? (m. biceps brachii)
B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? (Pikkpea, algab abaluu pealt liigese üliselt köbrukeselt; Lühike pea, algab kaarnajätkelt; Kinnitub kodarluule; põhiline funktsioon on küünarliigese painutamine ja välja keeramine ehk supinatsioon)
9.       Sääre kolmpealihas:
A: Ladinakeelne nimi?
B: Mis osadest koosneb ja kus algab? (Lestlihas – sääreluu, pindluu ja luudevaheline kile; sääremarja kaksiklihas – mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt ja lateraalne lateraalse põnda pealt)
C: Mis luule kinnitub? (Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega ( Achilluse kõõlus))
10.   Kõhusirglihas:
A: Kuhu kinnitub ja kust algab? (Algab rinnakult ja roidekõhtudepealt ja kinnitub häbemeluu peale)
B: Peamine funktsioon? (Kogu keha painutus ette, ja mõjub lülisambale)
C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress)
D: Milleks see surve vajalik on? (Hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid)
I variant
1.       Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog)
2.       Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud  (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki)
3  Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed
(3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed)
4.       A: Liigese põhiosad (3)
– (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel)
B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges)
5.       Puusaliiges:articulatio coxae
A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese – (Reieluupea; Puusaluu puusanapp – See on tüübilt kera liiges)
B: Millised on liikumis suunad ja teljed – Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine).
6.       Nimeta luud, mille vahele moodustub:
A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli)
B: Milliste luude vahele tekib alalõua luu (oimuluu ja alalõualuud)
C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblusluu)
7.       Mis osadest koosnevad pikad lihased (Pea, Kõht, Kõõlus)
-          Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul. (Liigitus kiiruse erinevus ja punane lihaskiud töötab kauem kui valge lihaskiud)
8.       Vahelihas
A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diafragma)
B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid)
C: Kuhu kinnitub vahelihas? (Kõõluskese)
D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? (Hingamine, tekitab kõhupressi)
9.       Selja lailihas: musculus latisimus dorsi
-          Millistelt luudelt algab? (Rinnalülide ülemine ots, nimmelülid, niudeluu alumine ots/puusaluu)
-          Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale)
-          Mis on peamised funktsioonid? (Proneerib kätt sisse, lähendab keskele välja, tõstetud ülajäseme langetamine)
10.   Õlavarre kolmpealihas:
A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii)
B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? (Pikkpea (Algab abaluupealt); Keskmine (Ehk mediaalne algab õlavarreluu pealt ); Külgmine (Ehk lateraalne õlavarreluu pealt)
C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde)
D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine)