Tunnikontroll Luustik 1. Millest koosneb luustik ehk skelett? Luustik ehk skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvar...
5)reageerivad organist Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt,nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.erutuse analüüs toimub pea-ja seljaajus refleksikeskustes. Seljaaju ehitus ja ülesanded-vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.,juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras.Hallaine,seljaajust lähtuvad närvid,selgroolülid. inimese kõrvad on nii kuulmis kui ka tasakaalu elundid.välis kesk ja sisekõrv.kõrvalest püüab helilaineid.sisekõrv asub kolju sees.
miljonit aastat tagasi välja surnud. Latimeeria on suur lihav kala. Ta on kaetud raske tumesinise soomusega. Teda iseloomustavad paaris vihtuimed ja kolmevihtne saba. Nad on üle 1,8 m pikad ja kuni 81 kg rasked. Nagu eellasedki, toitub ka latimeeria teistest kaladest. Tema lõugu ääristab rida väikesi hambaid, mis on kohanenud saagi püüdmiseks ja selle tervelt allaneelamiseks. Latimeeriale on iseloomulik see, et tal puuduvad selgroolülid. Seljaaju kanali seinu toetavad kõhrest või luust kaared, millest igaüks lõpeb ülevalpool ogaja jätkega. Latimeeria kuulub äärmiselt ohustatud liikide hulka.
Käsnollus käsnjas, plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Huvitav fakt: Punased verelibled tekivad luu keskel. Kollane luuüdi rasv Punane luuüdi veri Punane luuüdi on vereloome elund, seal moodustavad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused: Liigesed kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Liigeste tüübid: Keraliiges võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda (nt. Õlaliiges, puusaliiges) Plokkliiges võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasitagasi (nt.
kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnituskohaks 4) Võimaldab liikumist PEALUUD 1) Näokolju- silmakoopad, ninaluu, 2) Sarnaluud-alalõualuu, ülalõualuu 3) Ajukolju-otsmiku e laubaluu,2kiirluud, 2oimuluud, kuklaluu KERELUUD 1) Selgroog-33 lüli-7kaelalüli,12rinnalüli,5nimmelüli,5kokkukasvanud
Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Kerget lülisamba kõverdumist esineb üsna sageli ja seda peetakse tavaliseks asümmeetriaks. Kasvueas, kui lihas on veel treenimata ja nõrk, kujuneb sellest välja rühihäire - üks abaluu tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või nooruki kasvueas. Skolioosi vormid
on punane luuüdi, mis toodab uusi vererakke. Lapse kasvamisel muutub osa luuüdist kollaseks luuüdiks, mis vererakke ei produtseeri). Laiad lamedad luud (abaluu, puusaluu roided, koljulagimik) on suure tähtsusega. Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks või nad moodustavad mahuteid siseelundite jaoks. Need luud koosnevad seespool asetsevast käsnollusest, mida väljaspool katab õhuke kiht plinkollust. Lühikesed luud (randmeluud, selgroolülid) on ebakorrapärase kujuga. Peaaegu kogu ulatuses koosnevad nad käsnollusest ja on väljapoolt kaetud väga õhukese plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes
Tavaliselt tõuseb see õlg, mille peal kotti kantakse. Kui me õigel ajal ei märka ega tee ravivõimlemist, võib selline rühihäire üle minna vildakselgsuseks. See on kull suuremate laste haigus, kuid toenaoliselt hakkavadki hilisemad seljahadad valja kujunema just raske koolikoti kandmisest algklassides (Kodutohter 2000:19). Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda (Ravimi omaduste kokkuvõte 2008). Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tahe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või nooruki kasvueas
MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus
lahkuvad kohe peale kuivamist pesast ema järel toitu otsima. N:tedre,part,metsis. 6.Paigalinnud-püsivad pidevalt ühes kohas. N:varblane,kodutuvi,kodukakk. Rändlinnud-rändavad kindlatel aegadel kindlatesse paikadesse. N:pääsuke,valge- toonekurg. Hulgulinnud-liiguvad vastavalt temperatuuri muutustele pole kindlaid rände aegas. N:rähn,vares,tihane. 8.Tiivad,suled,voolujooneline keha,kerged luud,kiire seedimine,õhukotid kopsude küljes, rinnakukiil,kokkukasvanud selgroolülid,lennulihased. 7.Linnud kasutavad rändamiseks rändeteid.Need on teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat.Rändeteedel on piisavalt alasid kus puhata ja energiavarusi täiendada.Rändepõhjusteks on kartus külma,toidupuuduse ja sigimistingimuste ees.Orjenteerutakse tähtede,instinkti ja maastiku järgi.Väiksemad linnud lendavad kiiremini kui suuremad. 10.Linnud on püsisoojased kuna neil on hapnikuvarustus hea,neil on
http://www.youtube.com/watch?v=HVGlfcP3ATI&feature=fvsr · http://www.youtube.com/watch?v=g6KpIrKCDwg&feature=related Somaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju Piirdenärvisüsteem: pea- ja seljaaju närvid · Peaaju Piirdenärvisüsteem · seljaaju · selgroolülid Peaaju ehitus Suuraju Taalamus Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Väikeaju Ajuripats Piklikaju Ajusild Väikeaju, piklikaju, ajusild · Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil
Õp. Riina Mändla Sidemed hoiavad ära liigeste ebanormaalse liikuvuse. Liigesesidemete venitus või rebestus põhjustab paistetust ja valu, kõige sagedamini juhtub seda hüppeliigesega. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale (nihestus). Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ning seda ei saa liigutada. Painduvalt ühendatud. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid. Selgroo lülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Tähtsamad luud Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak,
Võimaldab erinevates suunades vabalt liikuda (õla- ja puusaliiges) Plokkliiges- saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi- tagasi (põlveliiges) Silinderliiges- võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli 26. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid, nende vahel on kõhrest kettad, mis teevadki selgroo vetruvaks ja painduvaks. 27. Liikumatult on omavahel seostunud ajukolju luud, neid ühendusi nimetatakse koljuõmblisteks. 28. Kolju luud- kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokolju loudest on kõige suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. 30
(lastehalvatus, seljaaju song). Sageli on seljaaju traumade põhjuseks tundmatutes veekogudes sooritatud vettehüpped. Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a. Seljaaju ehitus Seljaaju paikneb selgroo kanalis, mille moodustavad selgroo lülid. Seljaaju on Kesknärvisüsteemi vanim ja madalam osa. Nende lülide vahelt väljub 33 paari seljaajust lähtuvat närvijuurt, mis viivad infot lihaste ja siseelunditeni. Selgroolülid kaitsevad seljaaju liigse põrutuse eest, lisaks on see ümbritsetud ajuvedelikust ehk liikvorist, mis täidab sama ülesannet. Seljaaju: pikkus 40 45 cm läbimõõt 0,7 1,4 cm mass 34 38 g Funktsioonid: Reflektoorne seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse
4 · Hargnemata kiirte (nii ogakiirte kui lülistunud kiired kokku) arvu piirid rooma numbrina, näiteks III-IV · Hargnenud kiirte arvu piirid araabia numbritena, näites (15)16-21(22) sulgudes olev arv märgib väga harva esinevaid arve. Karpkala: D III-IV (15) 16-21 (22) Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised. Meristilised tunnused on sageli heaks diagostiliseks näitajaks süstemaatikas ja kalade määramisel. 4. Kalade luustik (peamised luud, kolju, jäsemete toes, selgroog ja selle ehitus), lihased (lihaste tüübid) ja katted (nahk, soomused, nende tüübid). Selgroog ja roided: · Haidel kõhrest toes; · Tuurlastel osaliselt luustunud seljakeelik; · Luukaladel tõelised selgroolülid, mis moodustavad selgroo.
amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 6. Liigeste ehitus ja jaotus Jaotatakse: *Sideliigesed * Kõhrliigesed * Sünoviaalliigesed Ehitus: *Ratasliiges *Plokkliiges
ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud ) ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3
Nad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega ehk emapiimaga. Isegi alalõug koosneb vaid ühest hambaluust, mis eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kuulmiselundkonnas on neil trummiõõnes kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Süda sarnaneb lindudele, see on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. 1.2 IMETAJATE ANATOOMIA Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7. Selgroolülide vahel puuduvad liigesed (v.a. I ja II lüli vahel). Jäsemed suunatud alla, mitte kõrvale nagu roomajatel. Eesvöödet iseloomustab abaluu tugev areng. Esijäsemetega keerukaid liigutusi tegevatel liikidel on hästi arenenud ka rangluu , teistel see mandunud või puudub. Isasloomade suguelundid (-näärmed), seemnesarjad e. raiad, on kõhuõõnes vaid üksikutel
Luu keha nimetatakse mida väljaspool katab õhuke väljastpoolt kaetud diafüüsiks, otsi kiht plinkollust väga õhukese epifüüsideks plinkollusekihiga NÄITEKS: Abaluu, puusaluu, Toruluude keskel ei ole roided, koljulagimik NÄITEKS: tavaliselt luukude, vaid on Randmeluud, luuüdiõõs, seda õõnsust selgroolülid täidab rasvarikas sidekude kollane luuüdi NÄITEKS: Õlavarre-, küünarvarre- reie- ja sääreluud LUUDEClick icon to add picture ÜHENDUSED Luud on omavahel ühendatud liiduste (pidevad ühendused) ja liigeste (mittepidevad ühendused) abil Luudevheline liikuv ühendus on liiges Liigespindu katab sile ja elastne, klaasjas liigeskõhr, välimistes osades on kollageenkiude, mille moodustatud kimpe nimetatakse
Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus-, metalli- ja puidutöölised mitmesuguste käsitööriistade kasutamisel, aga ka suuremate masinate operaatorid, kes vibreerivatest detailidest (roolid, juhtkangid jne) kinni hoiavad. 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKKUS INIMESELE Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises mõjutamises. Üldvibratsiooni puhul hakkavad näiteks istuvas asendis töötaja selgroolülid üksteise suhtes liikuma, kohtvibratsiooni puhul luukesed randmeliigestes jne. Olgugi, et see liikumine on mõne mikromeetri suurusjärgus, liiguvad erinevad luukesed kord teineteisest eemale või neid surutakse kokku, siis nihkuvad jälle üksteise suhtes küljelt jne seda mitmekümneid kuni sadu kordi sekundis. Üldvibratsioon avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- (istuva töö puhul) või
Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis,
7. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Sidekoelised. Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhrelised. Kõhrliidus luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs (puusaluu). Liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 8. Liigeste ehitus ja jaotus Liigese moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb
12. Luude ehitus. Luude jaotus kuju ja struktuuri alusel Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad luud esinevad jäsemetes ja toimivad kangidena. Eristatakse paksenenud luuotsi e. epifüüse ja luukeha e. diafüüsi, milles esineb üdiõõs. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed. Näiteks randme, kannaluud ja selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste luudega võrreldes väiksem. Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitamiseks. 13. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse ja anorgaanilised ained kõvaduse. Täskasvanud veise luud sisaldavad keskm. 50% vett, 15% rasva, 12%osseiini ja 23% mineraalaineid. Matsereeritud luudes mood. orgaaniline aine 1/3 luu koostisest ning anorgaaniline 2/3.
liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks.
võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused – luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus – õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus – Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs – Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea – jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks.
Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub, lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku. Inimese erinevus loomadest: · püstine kehahoid · S-kujuliselt kõverdunud selgroog · kokkukasvanud selgroolülid · liikumisest vabad eesjäsemed Inimese keha sisekeskkond : · keha temperatuur · vere keemiline koostis jne Need peavad olema suhteliselt püsivad ja sõltumatud väliskeskkonnast. Sisekeskkonna säilitamiseks teevad elundkonnad koostööd. Mingi muutuse tekkimisel sisekeskkonnas toimub organismis kohe negatiivne tagasiside käivitub vastupidine reaktsioon. Elutegevuse tagab ainevahetus: / lõhustumised sünteesid
Jahipidamise saladusi hakkab lõviema kutsikatele õpetama võimalikult varakult. Oma esimesed eluaastad veedavad kutsikad ema juures, kes kaitseb ja aitab neid, kui nad teevad vigu. 8 LÕVI ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Luud ja hambad Kaslasele annab iseloomuliku kehakuju luustik (skelett e. toes), selles on 230 luud (inimese luustikus on neid 206). Lühike ja ümar kolju on ühenduses selgrooga, mis on peamiseks toeseks kogu kehale. Selgroolülid kaitsevad omakorda nende mulkudest moodustuvas kanalis varjul olevat seljaaju, mis on kehas põhiliseks närvijuhtmekogumikuks. Roided on ühenduses selgrooga ning need moodustavad ,,puuri", mis kaitseb südant, kopse. Kaslase hambad on kohastunud ohvrite tapmiseks ning liha närimiseks. Looduses elavate kaslaste jaoks on hammaste korrasolek eluliselt tähtis, sest kui need murduvad on loom määratud nälga surema.
lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas
Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi ehk epifüüse ja viimaste vahel asetsevat luukeha ehk diafüüsi, mille esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis,
· Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Kolju koosneb üle 20-st luust. · Selgroog 7 kaelalüli, 12 rinnalüli (igale rinnalülile kinnitub üks paar roideid; rinnalüli + rinnaluu + roided = rinnakorv, rinnakorvis süda ja kopsud), 5 nimmelüli, 5 ristluu lüli (liikumatult kokku kasvanud sp kutsutakse ka ristluuks), 4-5 õndraluu lüli (koondunud õndraluuks). · Selgroolülid paiknevad kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Õlavööde 2 abaluud, 2 rangluud. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga · Vaagnavööde 2 puusaluud, ristluu. Vaagnavööde ühendab alajäsemete luud selgrooga. · Keha kõige pikem luu reieluu. · Luudevahelised ühendused: liidused liikumatud luudevahelised
merisiilikud, limused), keda nad tugevate lõugadega purustavad. Härghailased munevad põhjale koonilisi mune. Need on kaetud sarvkestaga, mille pinnal on teritunud tipuga sarvilised jätked. Härghaid on täiesti söödavad, kuid neid püütakse vähe, sest neid ei leidu kuskil suurel hulgal. Hulklõpushailised (Hexanchiformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on primitiivse tunnusena säilinud 6...7 lõpusepilu. Seljakeelik pole liigendatud ja eristuvad selgroolülid puuduvad. Siia kuuluvad kaks sugukonda: mantelhailased (Chlamydoselachidae) ja kammhailased (Hexanchidae). Esimesse kuulub vaid üks perekond ühe liigiga ja teisse kuulub kolm perekonda viie liigiga. Kammhailased on ühed primitiivsemad hailaadsed. Selle sugukonna esindajad eksisteerisid juba 150 miljonit aastat tagasi. Ogahailised (Squaliformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on kaks ogadega või ilma seljauime ja puudub pärakuuim.
2 Tallinn 17. Selgroolüli vaheketta ehitus: lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 18. Selgroolülid ühenduvad terviklikuks selgrooks (3): lülivaheliigesed, sideliidused ja ristluu-õndraluu kõhrliidus. 19. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos). Need lülisamba füsioloogilised kõverused on tingitud peamiselt
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes?
armastuse lätte, mis asub ema südames." Felicia Hemans · ,,Teatati, et 123 naela kaaluv naisterahvas Mrs. Maxwell Rogers tõstis Tampas Floridas üle 3600 naelase (1,6tonnise) universaalauto ühe otsa, mis oli pärast 4 tungraua katkiminekut ta pojale peale kukkunud. Naisel mõranesid mõned selgroolülid." Guinnessi Rekordire raamatust · ,,Ema armastus kestab üle kõige, heas kuulsuses ja halvas kuulsuses; seistes vastu kogu maailma hukkamõistule armastab ema ikka veel..." Washington Irving 4.peatükk Lahke ja õrn · ,,Emal on imeliin, mis kõik kaktliläinu jälle terveks teeb." Pam Brown · ,,Kui miski halvasti läheb, siis on tema esimene, kes tuleb ja paneb oma käed mulle ümber." Janice McKenna, 11-aastane · ,,Minu ema peal on mõnus istuda
suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud: pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad ehk toruluud- teistest suuremad, esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi, Viimaste vahel asetsevad luukeha, milles esineb üdiõõs. Lühikesed luud- mõõtmed on enam vähem võrdsed. Sellesse gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid. Lamedad luud- Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkades luudes kõige paksem. Kompaktainekiht on õhuke lamedates ja lühikestes luudes .Käsnaine moodustub õhukestest isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja –põrkadest Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse
Hargnemata kiirte (nii ogakiired kui lülistunud kiired kokku) arvu piirid rooma numbrina näiteks III IV Hargnenud kiirete arvu piirid araabia numbritena näiteks (15) 16 21 (22) - sulgudes on väga harva esinevad arvud Karpkala D III-IV (15) 16 21 (22) 2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus Lisaks uimekiirtele ja küljejoonesoomustele on kaladel ka teisi loenduvaid tunnuseid, mida nimetatakse meristilisteks: 1. Lõpuspiid 2. Püloorilised ripikud 3. Selgroolülid 4. Neeluhambad 5. Poised 6. Tuurlaste kilbised Meristilised tunnused on tihti heaks diagnostiliseks näitajaks süstemaatikas ja kalade määramisel. Bilateraalsete loendatavate tunnuste paariliste uimede kiirte, küljejoone 11 soomuste, lõpuspiide, genipooride jt loendamise abil võib hinnata kalade arengu stabiilsust nn fluktueeruva asümmeetria hinnangu kaudu. Pilt 11
harunenud, servades suguudemed, suu karika keskel, pärak selle serval,kiviplaadi asemel urbed. Meritäht lameda, enamasti 5 kiirega röövloomad, veresoonkond nõrgalt arenenud, hingamine ja eritamine läbi hiljusejalgade, naha sees lubiplaadid, millest lähtuvad kehaseinast välja ogad, külgedel seenekujulised paksillid, lahksoolised. Madutäht keha koosneb kesksest kettast ja enamasti 5 pikast ja liikuvast kiirest. Kiiri katavad okkalised kilbid, seest toestavad selgroolülid, hiljusjalad kupaldeta ja iminappadeta, väliseid hiljusevagusid pole. Ketas väljast lubikilbiga kaetud, kiviplaat suuküljel, hingamiseks ja heitainete eritamiseks 10 hingamispauna. Soolt ega pärakut pole 75. Merisiilik kiirteta, ümarat kha katvad lubikilbid on kokku kasvanud rüüks, millele kinnituvad liikuvad okkad, katmata suu ja päraku ümbrus. Kilbid paiknevad 20 meridiaanse reana, millest 5 augukesed hiljusejalgade jaoks.suuvastsel küljel kiviplaat ja pärak. Suus
· Õlavööde- *rangluud *abaluud · Ülajäse- *õlavarreluu *küünarluu *kodarluu *randmeluu *kämblaluu *sõrmeluu · Vaagnavööde- *puusaluud *ristluu · Alajäse- *reieluu *sääreluu *pindluu *põlvekederluu *kannaluu *pöialuu *varbaluu Selgroolülid on ühendatud painduvalt kõhrketaste abil. Jäsemeluud on ühendatud liikuvalt liigeste abil. 23.4.teab lihaste ülesandeid ja talitlust Lihased on vajalikud keha ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamiselt. Lihased saavad tööks vajaliku energia glükoosi ja vähemal määrab ka rasvade lõhustamisest. 23.5.teab südame ehitust ja talitlust Vahesein jaotab südame kaheks pooleks: · Vasakuks · Paremaks
liikumatus liigeseavas. Selline luude ühendus võimaldab teha kõige suurema ulatusega liigutusi. Keraliigesed on õla- ja puusaliigesed. Plokkliigestes saavad luud liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlve- ja küünarliiges. Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Kaks ülemist kaelalüli on ühendatud silinderliigesega, nii saame pead pöörata. Osa luid on ühendatud painduvalt, nende liigeste liikuvus ei ole suur. Näiteks selgroolülid on niiviisi ühendatud, lülide vahel paiknevad kõhrkettad, mis võimaldavad selgroo paindumist. Liikumatute luudeühendustega on omavahel ühendatud koljuluud. Neid ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Luustik ehk skelett. Siit saad välja trükkida pildi ja meisterdada endale skeleti. Vaata hoolega, millistest osadest luustik
Organismi kas füüsiliselt: selgrolüülide ja toruluude kasv - vastav lihaste kasv:kasvuplaat (õhuke kõhreline ala toruluude otstes kus kõhrelised tüvirakud luu pikkust kasvatavad); Kasvuplaadi tüvirakud jagunevad, tekkinud kõhrerakud liiguvad edasi, kasvavad suuremaks ja asenduvad osteotsüütidega; puberteedi lõpul kasvuplaat luustub.Toruluure kasv kontrollivad paljud hormoonid (kasvuhormoon, kilpnäärme türosiinm kortikoidid). Selgroolülid kasvavad ka endokondriaalse luustumise teel. Luude ja lihaste kasv on mehaaniliselt koordineeritud: Luude kasv avaldab neile kinnitunud lihastele pinget (tension).See kasvatab lihaskiudude pikkust, lisab müofibrillide ja sarkomeeride arvu lihaskiududes. Lihaskiudude kasv toimub sateliittrakkude (tüvurakud)liitumise teel (lihaste regeneratsioon). Kolm peamist kudede/organite kasvu reguleerivat rakusisest signaliseerimissüsteemi. 1. Kasvuhormoon aktiveerim süsteemselt IGF-1- masterkinaas
omakorda pidurdab BMPd. Kui Gli3 on puudu, siis Shh-l ei ole rolli, kuid Gli3 ei pidurda siis Gremlini ja BMP tase on kõrge seetõttu mood palju ühesuguseid sõrmi. Kui BMPd on palju , siis see soodustab apoptoosi. Gremlin pidurdab apoptoosi- lestad jäävad alles. 9. Mesoderm · Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Sklerotoom selgroolülid, lülidevahelised diskid ja roided Müotoom selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased Dermamüotoom skeletilihaste eellased ja selja dermise rakud · Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm mood korda ehk seljakeeliku, mis paikneb alati neuraaltoru all ja pikeneb kõhtmiselt. Kõrgematel selgroogsetel esineb see embrüonaalses staadiumis ja on embrüos tugiorganiks. Kui embrüol hakkab mood
2. pärisnahk- asuvad vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, närviretseptorid, karvanääpsud, silelihasrakud 3. nahaaluskude- rasvkude Tugi- ja liikumiselundkond Luustik ehk skelett on tugi ja liikumiselundkonna passiivne osa Inimese luustik koosneb omavahel seondunud luudest. Luud võivad seonduda: 1. liikuvalt- liigestega, nt põlveliigesega 2. painduvalt- sidekoe või kõhrega, nt selgroolülid 3. liikumatult- luuõmblustega, nt koljuluud Luud koosnevad: 1. luurakkudest ja rakuvaheainest 2. mineraalainetest, mis annavad tugevuse 3. orgaanilised ained (valgud, rasvad) annavad elastsuse Luustiku ülesanded: 1. toestab keha pehmeid kudesid 2. annab kehale kuju 3. on lihaste kinnitumiskoht 4. võimaldab sooritada liigutusi 5. kaitseb siseelundeid 6. on mineraalainete talletaja 7. vereloomeelundkond 8. rasvade talletaja Luustiku põhiosad:
Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav d. eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli e. looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised. Meristilised tunnused on sageli heaks diagostiliseks näitajaks süstemaatikas ja kalade määramisel. f. Kalade kehaosade proportsioonid ehk plastilised tunnused suhtelised mõõdud kala suuruse suhtes, mis muutuvad olenevalt kala vanusest, toitumisest, sugutsükli staadiumist jne. Näitkes paremini g. toitunud kala keha kõrgus ja paksus võib olla suurem kui nälginud kalal, viimasel on aga
Kulgevad aeglaselt, hiljusejalakeste ja lihaste jõul. Neelavad saaki tervelt või seedivad väliselt (näiteks limuseid nonde endi kojas) väljasopistunud mao abil. Veresoonkond nõrgalt arenenud, ringe toimub peamiselt tsöloomi kanaleis. Hingamine ja eritamine läbi hiljusejalgade. Keha katavad lubiogad. Madutähtede ehitus: Keha koosneb kesksest kettast ja enamasti viiest pikast, väga liikuvast kiirest. Kiiri katavad okkalised kilbid; seest toestavad neid omavahel liigenduvad lubjast "selgroolülid". Hiljusejalad on kupaldeta ja iminappadeta; väliseid hiljusevagusid pole. Ka ketas on lubikilpidega kaetud. Kiviplaat asub suumisel küljel. Hingamiseks ja heitaineid täis tsölomotsüütide eritamiseks avanevad kõhupoolel kümme hingamispauna (bursat). 75. Merisiilikute (Echinoidea) ja meripurade (Holothuroidea) ehituse võrdlus Merisiilikute (Echinoidea) ehitus: Kiirteta. Ümarat keha katvad lubikilbid on kokku kasvanud rüüks, millele kinnituvad liikuvad okkad
on raskem ja kohmakam, kui sama suur loom sisetoesega – meenutagem evolutsiooni vastavat “katset” kilpkonnadega. Liiga suurtel putukatel kuluks kogu energia välistoese liigutamisele. Liiga pisikestel selgroogsetel ei mahuks jälle luustik keha sisse ära. 115.Seljakeeliku ja selgroo saatus selgroogsete ( Chordata ) evolutsioonis. Närvitoru ümber ja selle kaitseks tekkis alguses kõhrene, hiljem luustunud selgroog. See kõhrene või luine toes tõrjus järkjärgult seljakeeliku välja. Selgroolülid tekivad algul kahe kaarena, ülalja allpool seljakeelikut; lõpuks asendavad seljakeelikut lülikehad. 116. Kalad ( Pisces ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 117,’. Mille poolest erinevad sõõrsuud ( Cyclostomata ) õigetest kaladest? Sõõrsuud on lõuatud; neil puuduvad paarilised uimed; neil puuduvad tõelised (luulised) hambad; neil puuduvad soomused; samuti puudub sõõrsuudel paariline ninaava ja paariline ninaõõs. 118
kasvkoest ja kilest. Neerud jäävad rippu lihakeha külge. Liivri eemaldamine Liiver (süda, kopsud, hingetoru,, maks, ja vahelihas nende loomulikus ühenduses) tõmmatakse rinnaõõnest v'lja täies ulatuses kuni keelejuureni. Keele lahtilõikamisel ei tohi vigastada tonsille. Liiver aset. liivrikonveierile vet.kontrolliks. Lihakeha poolitamine. Eristatkse 2 meetodit: · Klassikaline ogajätked ja selgroolülid saetakse pooleks keskjoonelt ning teiselt poolt jäävad ogajätked seotuks seljalihaste, sidekoe ja pekiga. Soov. Ene läbi lõigata seljalihased saagimine sirgjooneline · Ralimine eesmärgiks on eraldada selja pikim lihas koos seda katva sidekoelise kelmega. Sigade lihakehad saetakse pooleks elektri- või pneumaatiliste saagidega. Pea on soovitav poolitada hüdraulilise peapoolitaja abil. Tapajärgne vet.kontroll. Läbi viib vet.inspektor. Vaadatakse: · Pead
Somiidid sisaldavad multipotentsiaalseid rakke, mille spetsialiseerumine oleneb nii nende paiknemisest somiidis kui ka parakriinsetest faktoritest ümbritsevatelt kudedelt (neuraaltoru, 53 seljakeelik,epidermis, vahelmine mesoderm). Peagi peale somiitide formeerumist hakkab välimistest ventraalsetest/mediaalsetest epiteliaalsetest rakkudest moodustuma mesenhümaalne sklerotoom (teevad läbi EMT) – neist saavad selgroolülid, roided, kõõlused Epiteliaalne osa moodustab dermomüotoomi – mis jaguneb kolmeks regiooniks: servaaladel vastavalt primaksiaalne müotoom (neuraaltorule lähemal) ja abaksiaalne müotoom (neuraaltorust kaugemal) ning keskmine osa dermatoom ehk keskmine dermomüotoom (tekib seljaosa pärisnahk e. dermis). Müotoomist arenevad müoblastid – lihaste eellasrakud (PrM- roietevahelised lihased ja selgmised lihased; AbM kehaseina lihased, jäsemete ja keele lihased)
Enne kõike riietele sada kraadi, nagu oli kinnitanud asjatundlik Jürka. Pärast talutas ta vanamehe enda lavale, toetades teda käsivarrest, mis tundus palja luuna, õhuke nahk lõdvalt ümber. Kunagi varemalt Indrek polnud puutunud niisugust käsivart ja sellepärast kippusid silmad pooleldi huvi, pooleldi õudusega vaatlema teisi ihuliikmeid, mida polnud põhjust praegu puudutada. Tema ees lamas luukere, milles võis eraldada peaaegu iga üksikut osa; küljekondid, õlapennid, selgroolülid, jätkud puusades, põlvis, pahkluis, varvastes. Olid kadunud esi- ja tagupõsed, oli kadunud kõik, mis ehib ja ilustab nurgelist kondikava. Kõhtki oli kadunud, mis tõi Indrekule meelde kuulsa kirjaniku, kes näljutanud enda surnuks usuhullustuses, õndsuseharrastuses, mille tagajärjel läbi kõhu olnud tunda üksikud selgroolülid. ,,Küllap ka läbi pan Voitinski kõhu võiks tunda selgroo lülisid," mõtles Indrek ja hea meelega oleks ta proovinud, kas tema oletus õige
annaabi.ee 
