Anatoomia kontrolltöö (0)

Test 1
4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest.
Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side
Lühikesed : 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed
5. puusaliiges . Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses.
Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus . Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine . Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine.
6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks.
Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla , pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum
7. millest koosneb motoorne ühik?
1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle paneb.
8. Nimeta kaks hiidmolekuli, millede vahelised ajutised ühendused on lihaskokkutõmmete alused?
Müosiin ja aktiin.
9. Kuidas nim keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja?
ATP - adenosiintrifosfaat
10. Nim vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi?
Diafragma, kõhusirglihas , välimine kõhupõikilihas, sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas, vaagna põhja lihased , (suur nimmelihas , niudelihas).
11. Õlavarrekakspealihas. Ladina k . osad. Kust algavad ja kuhu kinnitub ja millised funk . Küünarliigeses?
Musculus biceps brachii. Pikk pea ( caput longum) algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust ja lühike pea (caput breve) algab abaluu karnajätkelt. Kinnitub kodarluu köprusele ja küünarvarre fastsiale.
Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon.
12. Reienelipealihas. Nimi ladinak . Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna.
Musculus quadriceps femoris . 4 osa – keskmine (m.vastus medialis ), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m. rectus femoris).
Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus .
Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“.
TEST 2

Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud .
Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli)

Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas?
Epifüüs, metafüüs, diafüüs.
Otstes on luuüdi . Väikestes punane luuüdi. Keskosas on kollaneluuüdi.

Liigesepõhiosad. Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed.
Fibroos - sidemed ja membraanid , õmblused, tappühendid, sündesmoodid, kõhrühendid, sünostoosid.

Õlaliiges . Mis luud liigestuvad, mis tüüpi liiges, nimeta liigese eljed .
Articulatio humeri.
Abaluu ja õlavarreluu . Keraliiges – kõige liikuvam liiges. Frontaal (painutus/sirutus), sagitaal (eemaldamine/lähendamine) ja vertikaalteljed ( pöörlemine ).

Põlveliiges . Mis luud liigestuvad, millise liigeseabiaparaadidid jagavad ülemiseks ja alumiseks korruseks.
Articulation genus. Plokk -ratasliiges.
Reieluu, sääreluu, põlvekeder (patella). Meniskid (elastsed kõhrelised moodustised, mis amortiseerivad põrutusi) jagavad üleminseks/alumiseks korrusteks. Ülemisel korrusel frontaaltelg - painutumine/sirutamine, alumisel korrusel põlve kõverdamisel vertikaaltelg - sisse ja välja pööramine .

Nim ajukolju luud. 1 või 2.
Otsmikuluu (1) – os frontale, oimuluu (2) - os temporale, kuklaluu (1) - os occipitale, kiiruluu(2) – os parietale, kiilluu(1) – os sphenoidale, sõelluu (1) – os ethmoidale

Seleta paari sõnaga mida tähendab agonist – see liigutus mida uurime, vaatame. Antagonist – vastupidise liigutuse tegija. Sünergist- abistaja fiksaator - fikseerib liigese.

Säärekolmpealihas. Ladina keeles.
Musculus triceps surae. Sääremarja kaksiklihas algab reieluult. Lestlihas algab sääreluult ja pindluult. Kinnitub kandluule. Mõlema osa kõõluste liitumisel tekib kannakõõlus ( Achilleuse kõõlus – inimkeha kõige tugevam kõõlus), mis kinnitub kandluuköbrule.
Funktsioonid: 1. põlves painutab säärt (ainult säärem.kaksikpealihas), 2. hüppeliigestes painutab jala talla poole (mõlemad osad), 3. seismisel hoiab keha hüppeliigest ettepoole vajumast (lestlihas)

Kõhusirglihas.ladink. kust algab kuhu kinnitub. Kahepoolsel kokkutõmbel peamine funk.
Musculus rectus abdominis. Algab roiete kõhrelt ja rinnakult. Mõõtjätke ainuke funktsioon. Kinnitub häbemeluule. Peamine funktsioon: kahepoolsel kokkutõmbel on keha painutamine ette ja mõjub lülidevahe liigestele.
Lisaks on vaja teada:
Liigeste tüüpid:
Üheteljelised:
1. Plokkliiges (art. ginglymus) – frontaaltelg, näide: vintliiges – art.cochlearis.
2. Ratasliiges (art. trochoidea) – vertikaaltelg, põikitelg.
Kaheteljelised:
1. Ellipsoidliiges (art. ellipsoidea) – frontaaltelg, sagitaaltelg , liikuvus: koonusliikumine ja telgede liikumised, näide: kakspõntliiges.
2. Sadulliiges (art. sellaris): sagitaaltelg, põikitelg, liikuvus – abduktsioon /aduktsioon/oponeerimine/reponeerimine/koonusliikumine, näide: randme-kämblaliiges.
Kolmeteljelised:
1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik.: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis).
2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos .
Liigese kolm osad:
1.Liigesepind (facies articularis)
2. Liigeseõõs ( cavitas articularis)
3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht
Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast.
Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist,
2. kannab toitained kõhre rakkudele,
3. kannab ära kõhrerakkude jääkained ,
4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada
TEST 3

NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED.
Kaela/ nimme LORDOOS ( kumerus ette) JA rinna/ristluu KÜFOOS (kumerus taha). SKOLIOOS (kumerus külje poole).

LÜLIDEVAHEKETAS. NIMETA OSAD JA FUNKTSIOONID.
FIBROOSVÕRU JA SÄSITUUM. FUNKTSIOON: SEOB JA VÕIMALDAB LIIKUMIST.

Puusaluu . Osad. Nimeta kaks liigest mille moodustamises puusaluu osa võtab.
Pelvis. Häbemeluu, niudeluu, istmikuluu.
Puusaliiges ja ristluu-nimmeluu liiges (art.sacroiliaca), häbemeliidus.

Kodarluu randmeliiges. Liigesetüüp ja teljed.
Frontaaltelg ja sagitaal. Koonus kaa. Ulatuslikuim on painutus ja seda aitab suurendada keskrandmeliiges.

Põlveliiges kui kompleksliiges. Jms.

Kolju . Nim koljuluudevaheliste õmbluste tüübid
Lame-, saag - ja soomusõmblused.

Kuidas nim. Sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja millised luustuvad viimasena?
Lõge mitm. Lõgemed . Viimasena luustub eeslõge e. Suurlõge.

Nim lihaste osad. Kas peamiselt side või lihaskoest.
Pea- lihaskude , kõht- lihaskude ja kõõlus-sidekude(tihe) ainult.

Kõhulihas. Nim kõhu külgmise rühma lihased.
Valimine ja sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas (quadratus lumborum), kubemekanal (canalis inguinalis).
Õlavarrekolmpealihas. Ladinak. Milliselt luudelt algab, kinnitub. Mis liigesele peamiselt mõjub ja mis liigutust teeb.
Musculus triceps brachii. 3 pead. Pikkpea - abaluult, lateraalne e külgmine ja keskmine e mediaanne pea – õlavarrelluu pealt. Kõik 3 osa kinnituvad küünarluule. Sirutab küünarliigeses käsivart.

Õrnlihas. Mis luult algab ja kinnitub mis liigutus.
Musculus gracilis.
Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule. Funktsioon: 1. puusaliigeses lähendab reit 2. põlves painutab ja roteerib säärt sisse.