B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (painutus ja sirutus) D: Alumises korruses? (sisse- välja pööramine e. rotatsioon) 6. Nimeta ajukolju / koljuluud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 21. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist - Lihas, mis uuritavat liigutust teeb. Antagonist on lihas mis teeb täpselt vastupidist liigutust, agonisti töö ajal ,,annab järele", muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. Sünergist on lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas (annab jõudu juurde), või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas). Fiksaator fikseerib liigutuse ajal agonisti alguskoha 22. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? - Pikkpea, algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust - Lühike pea, algab abaluu kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule
B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (Meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (Painitus ja sirutus frontaalteljes) D: Alumises korruses? (Vertikaal telg, sisee välja pööramine) 6. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 7. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist (on lihas, mis uuritavat liigutust teeb); antagonist (on lihas mis teeb täpselt vastupidist liigutust, agonisti töö ajal „annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks), sünergist (on lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas (annab jõudu juurde), või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas), fiksaator (fikseerib liigutuse ajal agonisti alguskoha) 8. Õlavarre kakspealihas: A: Ladinakeelne nimi? (m. biceps brachii) B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? (Pikkpea, algab abaluu pealt liigese üliselt köbrukeselt;
1. Elusa raku tundemärgid: Paljunemine Ärrituvus Ainevahetus Liikumisvõime 2. Mitokondrite fun on: b) energiatootmine 3. Ainete aktiivne transport läbi rakumembr toimub: b) läbi kanalite rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb:...
10. Millistele patsientidele eelkõige määratakse raviks dopamiini agoniste? Miks? Milliste kõrvaltoimete esinemist tuleks antud ravimite kasutamisel jälgida? Avaldab riski levodopa kõrvaltoimete tekkeks. Kõrvaltoimed: iiveldus oksendamine, ortostaatiline hüpotensioon, psühhiaatrilised kõrvaltoimed, prefeerne turse, patoloogilised uneatakid, sõltuvuskäitumine. Ärajäämasündroom: ärevus, higistamine, depressioon, paanika. Enne dopamiini agonisti annuse järk-järgulist vähendamist tuleb patsiente sellest teavitada ning neid regulaarselt jälgida. 11. Millised Parkinsoni tõve ravimid põhjustavad kõige rohkem psühhiaatrilisi kõrvaltoimeid? Milliseid ravimeid saaks psühhoosi esinemisel kasutada ilma, et psühhoosi rohkem esile kutustakse? Milliseid antipsühhootikume võiks selles osas vältida? Kõige rohkem psühhiaatrilisi kõrvaltoimeid põhjustavad: amantadiin, levodopa, dopamiini agonistid, rasagiliin.
liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m. biceps brachii abaluu / kodarluu, küünarvars ( *painutab küünarvart * supinatsioon), õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ( sirutab küünarvart). 10. mis tekitab kõhupressi diafragma, kõhu külgmised lihased surve siseelundile. --------------------------------------------------------------------------------------------------------
liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m. biceps brachii abaluu / kodarluu, küünarvars ( *painutab küünarvart * supinatsioon), õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ( sirutab küünarvart). 10. mis tekitab kõhupressi diafragma, kõhu külgmised lihased surve siseelundile. --------------------------------------------------------------------------------------------------------
Ca2+ kanalid ja rakuväline Ca2+ suundub närvilõpmesse. Selle tagajärjel vabanevad närvilõpmes vesiikulitest neurotransmitterid, mis satub sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtja-neuroni retseptoritega. Kompleksi moodustamise tagajärjel avanevad retseptoriga seotud ioonkanalid ning tekib ioonide vool läbi ioonkanali, mis kutsub ka postsünaptilises rakus esile membraanipotentsiaalimuutuse - postsünaptilise potentsiaali. Agonisti, antagonisti ja osalise agonisti toime retseptorile Agonist - seostub ja aktiveerib - peavad olema õiged keemilised rühmad - rühmad peavad olema õiges kohas 10 - mõõtmed vastavad aktiivtsentri mõõtmetele - dopamiini analoogid? Optiline isomeer võib anda vähem või rohkem interaktsioone. Antagonist - seostub aga ei aktiveeri - võib toimida nii aktiivtsentrisse kui väljaspoole
põhjustav K+ kutsub esule nõrga bio tsütoplasmas.Ligandi
vastassuunalise voolu vastuse.Võib käsitleda sidumise koht asub
ja membraani kui antagonisti,sest ta eksratsellulaarsel
repolarisatsiooni.Sünap hõivab rets aktiivtsentri domenil.4-TM.N ja C
s on kontaktkoht ja takistab term osad on väljaspool
ajus,kus toimub neurotransmitteri või rakku.N-term osal on
närviimpulssi agonisti kutsuda esile signaalmolekuli
ülekanne(neurotransmit suuremat efekti.sign aktiivtsenter(nikotiini,glü
ter toimib teise närvi, molekuli ja rets tsiini,gammaaminovõih
lihas,või vahelised ape rets)G-valk
sekretoorrakkule).Närvi interacts:b>a- seostub rets valguga ja
lõpe moodustab agonist,b
Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb B:antagonist Lihas mis teeb vastupidist liigutust agonistlie C: sünergist Lihas mis teeb umbes sama tööd mida agonist-ki, annab jõudu juurde D: fiksaator Lihas mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha 21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: Kust algab? Sääreluu, pindluu; reieluu C: Mis luule kinnitub? Kandluuköbrule D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette
19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb B:antagonist Lihas mis teeb vastupidist liigutust agonistlie C: sünergist Lihas mis teeb umbes sama tööd mida agonist-ki, annab jõudu juurde D: fiksaator Lihas mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha 21. Sääre kolmpealihas: A: Mis osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: Kust algab? Sääreluu, pindluu; reieluu C: Mis luule kinnitub? Kandluuköbrule D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette
Populaarsed suunad: migreen, depression, liigne kehakaal, haavandid, gripp, vähk Vähepopulaarsed: kolmanda maailma haigused, troopilised haigused, mille tulemusena lüheneb keskmine eluiga 30-40 aastani. Need aga ähvardavad esimest maailma: malaaria, HIV. Sihtmärgi valik - Retseptorid, ensüümid, nukleiinhapped - Nõuab põhjalikke teadmisi sellest, millise haiguse faasiga on sihtmärgid seotud - Tuleb otsustada, kas disainiga agonisti või antagonisti; või keskenduda inhibiitorile Näited - Migreenile serotoniini retseptori agonistid - Antidepressandid on dopamiini retseptori antagonistid - Astmaravimid on 5-LOX inhibiitorid, Cys-LT4 retseptori antagonistid - Põletikuravimid on COX isovormide inhibiitorid - Klassikalisd tritsüklilised antideprekad inhibeerivad noradrenaliini transportvalgu, kuid ka serotoniini transporti. Seetõttu algas serotoniini
kui aga teise lihase lõppkõõlus teeb väikese kaare ja möödub samast teljest tagantpoolt, siis see lihas painutab tahapoole, kuigi nende kõhud võivad olla täiesti kõrvuti. Igat liigutust teostab tavaliselt terve grupp lihaseid, kusjuure erinevatel lihastel on antud liigutuse tegemisel erinevad ülesanded: - agonist on lihas, mis teeb antud (uuritavat) liigutust; - sünergist on lihas, mis aitab agonisti (töötab ka samas suunas või korrigeerib agonisti jõu mõju vajalikku suunda või neutraliseerib mõne muu lihase mittevajaliku toime); - antagonist on lihas, mis teeb agonistile täpselt vastupidist liigutust (agonistile "järele andes" muudab liikumise sujuvaks!) ja - fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid (tavaliselt fikseerib mõne liigese). Väliselt nähtava lihase töö iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid:
samuti on partsiaalagonistide maksimumefekt väiksem. Konkureerivad antagonistid nihutavad annus-toime-kõvera paremale: joonisel (+)-butaklamooli annusest sõltuv efekt dopamiini D2-retseptorite stimulatsioonile. 1) Konkureeriv & mittekonkureeriv antagonism. Viimane võib ette tulla näiteks siis, kui ravim ei vabane retseptorilt. 2) Partsiaalagonist käitub agonisti juuresolekul kui antagonist, & puudumisel kui agonist (sõltuvalt endogeense agonisti konsentratsioonist) Ravimitundlikkuse individuaalse eripära aluseks võivad olla nii farmako-kineetilised kui ka farmako-dünaamilised erinevused. Mõned individuaalsed erinevused alluvad normaaljaotusele - aga teised on kvalitatiivsema iseloomuga (sh enamuse psühhoaktiivsete ainete katabolism)! Ravimi nimi. Ravimite rohkus. · Kaubamärk-nimi (trade name). Selle annab firma, see on tavaliselt erinev eri firmades toodetud samal ravimil & võib
neuromediaatorid 23. Milline ravimiannus on praktilise tähtsusega? Maksimaalne ühekordne terapeutiline annus. Maksimaalne ööpäevane annus. 24. Mida tähendab terapeutiline laius? Inimesel minimaalse toksilise annuse ja keskmise terapeutilise annuse vahe 25. Mis on agonist? Eksogeenne ligand, mis seostudes retseptoriga avaldab endogeensele ligandile sarnast toimet 26. Mis on antagonist? Aine, mis retseptoriga seostudes inhibeerib endogeense agonisti toime, kuid ei avalda ise toimet retseptoril. 27. Mis võib juhtuda kroonilisel agonistide manustamisel? Võib kutsuda esile desensitatsiooni - reaktsioonitundlikkuse vähenemine 28. Mis on tahhüfülaksia? Kiiresti arenev desensitatsioon 29. Mida võib põhjustada kroonilisel antagonistide manustamine? Sama kontsentratsioon annab nõrgema efekti 30. Stimuleeriv, toniseeriv, sedatiivne, pärssiv, paralüüsiv toime.
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein INIMESE ARENDAMINE TEHNOLOOGIAT KASUTADES Referaat Juhendaja: Aimar Lints Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades Haapsalu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. GEENITEHNOLOOGIA...........................................................................................4 2. MIND UPLOAD..............................................................................................
rakust väljaspool ja tuginevad informatsioonile läbi membraani et mõjutada rakusiseseid protsesse. - Agonist – neurokemikaalid misi seonduvad kindla retseptorvalguga ning algatavad rakus reaktsiooni - Antagonistid – molekulid mida retseptor ei tunne ära. Nad ei produtseeri rakus efekti ja takistavad aktiivsel ligandil rakuga end sidumast ehk blokivad retseptori - Pöördagonist – seovad retseptoriga, tekitavad bioloogilise actioni aga see on vastupidine agonisti tegevusele. - Afiinsus – ainete potentsiaalne võime üksteisega reageerida Annusest sõltuvus, annus-toime kõver (dose-response curve), terapeutiline indeks - Annus-toime kõver – näitab milline on bioloogiline või käitumuslik efekt (reaktsioon) ravimi toimel. Madala doosi korral on efekt väike sest vähe retseptoreid on hõivatud. Antagonistid nihutavad annus-toime kõvera paremale. VIII LOENG
käituvad vastavalt keemilistele printsiipidele Ravimite konkurents retseptoritel - Ravimitega on võimalik mõjutada sünaptilist erutuse ülekandumist ühelt närvirakult teisele - Agonist – ravim mis seondudes retseptoriga tekitab sarnase efekti endogeensele mediaatorile - Antagonist – ravim mis reageerides retseptoriga ei tekita ise bioloogilist efekti kuid blokeerib või vähendab agonisti või endogeense ligandi poolt vahendatud efekti. Piirab kehaomast liigset molekuli vm - Partsiaalagonist – ravim, seondudes retseptoriga tekitab intermediaalse efekti - Pöördagnoist – ravim mis seondudes retseptoriga tekitab vastupidise efekti agonisti toimele Massitoime seadus ja ravim-retseptor interaktsioon - Farmakoloogiline efekt on pöörduv kuna ravim-retseptor kompleksi moodustumine on pöörduv
tööd (klaritromütsiin, kinoloonid). · Ravimi plasmakontsentartsiooni mõjutavad ka lisaks veel paljud teised tegurid: vanus, suitsetamine, dieet jne. 29. Millist metüülksantiini rühma kuuluvat raviainet saab manustada i/v? Teofülliini manustataske i/v -ägeda astma ravis, suukaudset pikendatud imendumisajaga metüülksantiini raskemate astmavormide korral (2 korda ööpäevas või 1 kord õhtuti) täiendavalt 2- agonisti ja glükokortikoidi inhaleerimisele, eriti juhtudel, kui probleemiks on öised astmahood. 1. Milliseid olulisi muutusi organismis põhjustab histamiini vabanemine? Kokkupuutel nuumrakkudega histamiin vabaneb põhjustades bronhospasme, veresoonte laienemist ja läbilaskvuse tõusu, maohappe sekretsiooni tõusu. Nina limaskesta kokkupuutel allergeeniga põhjustab histamiini vabanemine nina turse, sügeluse,suurenenud limaerituse. 2. Kuidas toimivad antihistamiinikumid?
kuid annab palju energiat ja kergemini eemaldatavad jääkained Lihaste koostöö: · agonist lihas, mis uuritavat liigutust teeb · antagonist lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust. Agonist töö ajal annab järele, muutes liigutuse sujuvaks ja juhtivaks · sünergist lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas · fiksaator - lihas, mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha või alguskohast proksimaalsemal oleva kehaosa, et agonist saaks kogu jõu rakendada distaalsemasse punkti. SISENÕRESÜSTEEM JA HORMOONID Sisenõresüsteem = endokriinsüsteem = kõik elundid (ja ka üksikrakud), mis eritavad bioloogiliselt aktiivseid aineid organismi sisekeskkonda. Bioaktiivsed ained: · lokaalhormoonid e prostaglandiinid autokriinsed rakku mõjustavad tema enda või sama tüüpi rakkude poolt toodetud ained
on parandada sportlase kehas negatiivseid füüsilisi muutusi, mis on tekkinud treeningukoormuste ja varasemate vigastuste tõttu, ning ühtlasi vähendada ka põletikku Staatilisel venitusel on tähtis lihaspinge vähendamine asendis püsimisel. Kui lihaspinge jääb püsima, siis lihase elastsus jääb saavutamata. PLV ( pingutus lõdvestus venitus) – annab kõige kiiremaid tulemusi liikuvuse arendamisel ja on eriti tõhus liikuvusulatuse suurendamisel. Pingutuse-lõõgastuse ja agonisti pingutuse-venituse meetod (PLAP; ingl. k contract-relax agonist-contract stretching). Tsükli jooksul toimub antagonistlihaste isomeetriline kontraktsioon, nende lõõgastus ja dünaamiline kontraktsioon. Agonistlike lihaste kontraktsiooni meetod. – aitab liikuvuse arendabmise, aga venitustehnika ei sobi vigastuste ja traumade korral. 11. Miks tuleks kasutada erinevaid venitustehnikaid? Erinevad venitustehnikad mõjuvad erinevalt kehale
Dopamiini puudusega aju liigutusi juhtivates piirkondades seostub Parkinsoni tõbi. Aju liigtundlikkust dopamiinile peetakse üheks võimalikuks skisofreenia põhjuseks ja dopamiini antagonisti kloorpromasiiniga on katsetatud skisofreenia ravimist. Valuretseptorite neurotransmitterid kannavad nimetust endorfiinid (endogeensed morfiinid). Samalaadsed ained kujutavad endast ka analgeetikume (valuvaigisteid). Inimese virgeseisundit on võimalik stimuleerida noradrenaliini agonisti amfetamiiniga, mis kuulub dopinguainete loetellu. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 13 Refleksid Refleksid on organismi automaatsed reaktsioonid keskkonnast saabuvaile stiimulitele. Refleksid on jaotatavad tingimatuteks ja tingitud refleksideks. Tingimatut refleksi kirjeldas esimesena Rene Descartes, tingitud refleksi avastas Ivan Pavlov
(toimeaine seondub retseptoriga), siis ei saa seda lukku ka teise võtmega kinni keerata. Seda seisundit nimetatakse antagonismiks. Niisugune retseptor jääb teiste hormoonide või ravimite jaoks blokeerituks. Antagonistid suudavad ravimeid ka nende retseptoritelt ära tõrjuda (konkureeriv = väljatõrjuv antagonism). 3. On olemas ka mittekonkureeriv antagonism. Sellisel juhul kinnitub antagonist mitte otse „lukuauku“, vaid retseptori muule kohale ja hakkab agonisti toimet mõjutama. 4. Funktsionaalse antagonisti toime ei ole seotud võtme ja lukuaugu teooriaga, vaid sellel on lihtsalt mingi agonistiga vastupidine toime. (Näide: Ketonaal põhjustab kõrvaltoimena 102 suurenenud süljeeritust, Atropin aga toimib vastupidiselt. Mõlemat ravimit koos manustades jääb Ketonaali kõrvaltoime ära.) Viimane variant oleks see, et võti ei sobi lukuauku. Sellisel juhul ei toimu loomulikult ka mingit reaktsiooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
