Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi (0)

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa.
Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli.
Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus . Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma , Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca.
Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse.
Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega. Amfiteatrid jagunevad laias laastus kaheks: Kreeka amfiteater ja Rooma amfiteater. Kreeka amfiteater on enamasti mäeseljakule ehitatud poolkaar, Rooma amfiteatris ja vaatajad umber terve areeni ja teatri ehitamisel on looduslike eelduste kõrval kasutatud ka insenerimõistust. Veel on kolmas liik amfiteatreid – Kreeka-Rooma amfiteatrid, mille üheks parimaks säilinud näiteks on Antalyast umbes 40 km kaugusel asuv Aspendose amfiteater, kus kohtuvad mäeküljele ehitatud Kreeka teater ja insenerlik Rooma teater oma erinevate sammast ja arkaadidega.
Apostel – mõjukas usulevitaja. Ristiusu rändjutlustaja ja koguduste rajaja. Kristluses tähistavad apostlid juute, kelle Jeesus Kristus „läkitas“, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka kõigile paganatele üle maailma. Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus , Andreas, Jaakobus , Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus , Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario.
Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi ülikutele kuuluvate päritavate õiguste teel. Esimesena kirjeldas sellist riiki Platon oma teoses "Riik". Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta , kus võimu teostas kuningas ja ülikuperekondadest esindajaist koosnev nõukogu.
Aristokraatia vastandiks on ohlokraatia, ehk halvimate võim, kus valitsejaks on kõige halvim ja amoraalse käitumisega mass.
Atleet – sportlane, võimleja, jõumees, arenenud lihastega , tugev inimene. Vana-Kreekas oli atleet Olümpias olümpiamängudest osa võtnud inimene, kellest tavaliselt sai hiljem elukutseline spordivõistleja. Atleedid said olümpiamängudelt võidu puhul kingituseks õlipuuoksa. Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni 152 aastal eKr, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel.
Augur – Vana-Rooma preeste-ennustaja, eks ennustas lindude lennu ja käitumise ning teiste loodusmärkide järgi. Sel viisil kuulutas ta jumala tahet. Augrul oli tähtis koht Rooma ühiskonnas ning tema sõnumit kuulati nii igapäevatoimetuste kui ka sõja olukordade puhul.
Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile . Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595-1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti.
1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud. Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku ühiskonnakorralduse ning varasemast paremad relvad ja tööriistad . Pärsias panid aarjalased aluse Meedia suurriigile ning Ahhemeniidide dünastia (559 või 558 – 330 eKr) suurriigile. Indias lõid veedade ajastul (u 1200-500 eKr) kogu Põhja-India asustanud aarjalased Nanda dünastia suurriigi (4 saj eKr) ja panid aluse Maurjate dünastia impeeriumile. Tänapäeval elab Lõuna-Aasias ligi miljard aarjalaste järeltulijat
Aastatuhat ehk milleenium – ajavahemik , mille kestus on tuhat aastat, näiteks esimene aastatuhat eKr on ajavahemik, mis algas 1.jaanuaril 1000 eKr ja lõppes 31.detsembril 1 eKr. Esimene aastatuhat pKr on perioon, mis algas 1.jaanuaril 1 ja lõppes 31.detsembril 1000. Teine aastatuhat pKr on periood, mis algas 1.jaanuaril 1001 ja lõppes 31.detsembril 2000. Kolmas aastatuhat on periood, mis algas 1.jaanuaril 2001 ja lõpeb 31.detsembril 3000.
Andam – korrapärane maks, mida alamatelt koguti riigi või templi tarbeks. Andamid, koormised ja maksud on seotud inimesega perioodist, mis inimeste kooselu arengu käigus tekkis tööjaotus . Tööjaotus tekitas rollimängu ja teenuste, hiljem ka toodete, kaupade vahetamise inimeste vahel. Valitseja hakkas nõudma oma osa. Algselt oli andam mingi osa saagist, millele võis lisanduda ka töökohustus valitseja heaks.
Askeet – kõigist elu rõõmudest loobunud isik, lihasuretaja, kes püüdleb sel teel Jumalaga ühinemise, nirvaana poole. Askeedile on omane eluviis, kus surutakse alla meelelisi soove ja kirgi. Keeldutakse keha loomulike tungide rahuldamisest. Ida usundites peetakse kõrgemaks askeesiks mediteerimiste tulemusel saavutatud hingamispeetust. Askeedile on omane uskumus , et säärase eluviisiga lunastab ta oma patud ning vabaneb neist.
Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill on öelnud: Askees pole üldsegi mitte "elu koopas ja pidev paast", vaid oskus oma instinkte valitseda .“
Ahing ehk västar on hargikujuline kalapüügiriist. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist -, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud.
Ajalooallikad – minevikus elanud inimeste loodud esmemed ja kirjutatised. Vikipeedia järgi võib ajalooallikaid liigitada: esemelised ajalooallikad ehk muistised : kinnismuistised ja irdmuistised; kirjalikud ajalooallikad: ürikud, kroonikad, seadused, mamuaarid, statistilised materjalid jne; suulised ajalooallikad: pärimused, rahvaluule (legendid, müüdid, muinasjutud);
Etnoloogilised ajalooallikad: tavad, kombed ja traditsioonid; lingvistilised ajalooallikad; keel ja murded; audiovisuaalsed ajalooallikad; fotod, filmid ja helisalvestised.
Alepõld – algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld. Veel 19.saj. alguses hariti Liivimaal põlispõldude kõrval alepõlde.
Araabia numbrid – muistses Indias, umbes 5.sajandil eKr leiutatud arvusüsteem. Araabia numbrid on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0. 1200-ndatel imporditi Aasiast pärit numbrid Euroopasse, kus neid hakkasid esmalt kasutama juudi kaupmehed . Hiljem tutvustas numbreid Euroopa kaupmeestele itallaane Leonardo Fibonacci. Esialgu, 13.sajandi alguses, kui kirja- ja lugemisoskus ei olnud veel laialt levinud, ei soositud eriti araabia numbrite kasutamist, kuna need võimaldasid „paberil arvutamist“ ning seetõttu ei olnud arvutused kergesti visuaalselt jälgitavad.
Arheoloogia - muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis uurib aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Arheoloogia alged ulatuvad renessanssiaega, kui uuriti Vana- Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid. Arheoloogia, kui teadusharu tekkis 19.sajandil. Siis jagati muinasaeg kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti poolt 1871. aastast alates. Eestis alustas arheoloogilisi uuringuid C. Grewingk 1860-ndail.
Aritmeetika – arvutamisõpetus. Matemaatikateadus haru, mis tegeleb arvude lihtsamate omadustega ning nendega sooritatavate tehetega.Vanimate kirjalike allikate kohaselt kasutati lihtsamaid aritmeetilisi tehteid luba Vana-Egiptuses ja Babüloonias, kus seda oli vaja hoonete ja püramiidide rajamisel See toimus umbes 2000 aastat eKr. Aritmeetika põhioperatsioonid on liitmine , lahutamine, korrutamine ja jagamine. Aritmeetika alla kuuluvad aga ka tehted protsentidega, juurimine, astendamine ja logaritmid.
Astroloogia – taevakehade põhjal tuleviku, saatuse ja isikuomaduste ennustamine. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Astroloogia põhineb seisukohal, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil. Astroloogide seisukohalt saadavad planeedid välja võnkeid, mis inimesi mõjutavad. Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Kuna astronoomia põhineb aga uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib seda nimetada objektiivseks teaduseks.
Astronoomia – ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna . Astroniimia tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. Astronoomia on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak. Renessansiajal rajas teadlane Kepler süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. 20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist.
Aeneis - „Aeneis” on heroiline eepiline poeem, Vana-Rooma kirjaniku Vergiliuse (70-19 eKr) tähtsaim teos ja üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid.  See idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Aeneis” on ühtlasi Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid , eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser  Augustus aga käskis selle avaldada.
Ahhailased - 1. Homerosel kreeklaste üldnimetus. – 2. Vana-Kreeka Ahhaia maakonna elanikud. 280 eKr asutatud  Makedoonia -vastane Ahhaia linnade liit hajutati 146 eKr. Kreeklaste muistsed esivanemad
Akvedukt - Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohati oli akveduktis õhu väljalaskeavasid. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud  kaevud . Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele saunadele ja purskkaevudele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse. 
Alfabeet - Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaar-sümbolite) standardne komplekt. Tähestiku tähed on või on ajalooliselt olnud ligikaudses vastavuses mingi keele foneemidega. Kiri võib põhineda tähestikul, kuid ka ideogrammidel, mis vastavad mõistetele või kujutlustele, või olla silpkiri , mille igale sümbolile vastab mingi silp. Sõna "alfabeet" on tuletatud sõnadest "alfa" ja "beeta", mis tähistavad kreeka tähestiku esimesi tähti.
Barbarid – Vana-Kreekas ja Vana-Roomas nimetati barbariteks võõramaalasi, kes rääkisid tundmatut keel, eelkõige germaanlased . Sõna „ barbar “ tulenes kreeklaste jaoks arusaamatust põrinast – bar-bar. Tänapäeval tähendab barbar metsikut, toorest, harimatut inimest.
Babüloni rippuvad aiad - Üks antiikaja seitsmest maailmaimest oli Babüloni rippuvad aiad, mis arvati olevat ehitatud  Babüloonia  kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal. Rippaedade tegelik asukoht on tänini kindlaks tegemata. Uuema hüpoteesi järgi rajati rippaiad  Assüüria  kuningas Sanheribi tahtel Niinivesse. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega.
Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas  Herodotos , Klesias,  Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele.
Braahman -  hinduismis  preester  või preestri õpilane; kõrgeima, vaimulike seisuse liige Indias.
Budism - (ka buddhism, budalus, buda usk) on  Buddha  Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvatavasti 6.–5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti  sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Šākjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Buddha neli õilsat tõde on:
1. tõde kannatusest,
2. tõde kannatuse põhjusest,
3. tõde kannatuse lakkamisest
4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest.
Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. 
Basiilika – hoone, mis on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega  löövideksjaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad on tegemist pseudobasiilikaga. Vana-Kreekas oli basiilika basileuse valitsushoone. Vana-Roomas kasutati basiilika tüüpi kohtu- ja turuhoonete juures. Antiikbasiilika ühes otsas paiknes portikus ja teises apsiid, kus asus kohtuniku iste või jumala kujutis. Vanim säilinud basiilika on Rooma Basilica Porcia (184 eKr).
CIRCUS MAXIMUS – Rooma vanim ja suurim tsirkus Circus Maximus oli 600 m pikk ja 150 m lai. Augustuse ajal mahutas ta 60 tuhat pealtvaatajat, pärast hilisemat ümberehitust 185 000.
COLOSSEUM – Colosseum on amfiteater Roomas.
Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse (270 tuhat, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 tuhat) järel ning suurim nendest , mis polnud mõeldud võiduajamisteks.
Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani.
Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. 1749 väitis paavst Benedictus XIV, et Colosseumis hukati kristlastest märtreid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu. Need sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele. Kuid puuduvad igasugused ajalooallikad selle kohta, et Colosseumis oleks üksainuski kristlik märter hukkunud, pole andmeid isegi selle kohta, et enne Benedictust oleks keegi Colosseumi märtrite hukkumispaigaks pidanud. Kristlased austavad muidu väga kõike märtritega seonduvat, kuid Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud.
Daaklased – praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud. Alles 2.saj eKr ühinesid daaklaste hõimud riikideks. Daaklased olid väga suureks ohuks Roomale ning seetõttu purustas keiser Traianus daaklaste väe ning Daakiast sai Rooma provints.
Demokraatia – (kreeka keeles „demos” = rahvas, „kratos” = võim) on ühiskonna ja riigi valitsemise vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud. Tuntuim varasem demokraatia oli Ateena demokraatia; seal ei valinud inimesed endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt või vastu. Tänapäevase demokraatia tunnused on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Dialoog – ehk kahekõne (kr. k dialogos „ vestlus “) on kahe isiku omavaheline vestlus. Dialoogi all võidakse mõista ka vanakreeka kuulsa filosoofi Platoni teoseid, kus tegelased vestlevad erinevatel filosoofilistel teemadel .
Diktaator – piiramatu võimuga valitseja e autokraat, kes valitseb enamasti teatud kitsa ringkonna (nt partei või sõjaväe) toel. Tavaliselt on võim haaratud enda kätte piiramatuks ajaks. Vana-Roomas võidi suure sõjalise ohu korral nimetada töösse diktaator, kellele kõik pidid kuuletuma. Tema käes oli absoluutne võim, kuid tavaliselt seda ei kuritarvitatud. Vana-Roomas oli diktaatori ametiaja pikkus kuni 6 kuud.
Delta - ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline  jõesuu . Delta kuju mõjutavad lained ja looded. Lained takistavad deltade arengut, uhtudes setteid jõesuuetest laiali ja moodustades rannavalle, mis täidavad suuetevahelist ala ja ummistavad ka jõesuudmeid. Termin "delta" on pärit Herodotoselt, kes märkas Niiluse delta sarnanemisest kreeka tähele Δ.
Eepos – see tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast εποποιΐα (epopoiia, epos –kõne, poiein –teha), mis tähistas üldiselt heksameetris  kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma: 1) suulised eeposed ; 2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk pärimuseeposed; 3) kunsteeposed. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne.
Eeposi

• " Gilgameš " ( akkadi /sumeri)
  
• "Mahābhārata" (india)
  
• "Rāmādžana" (india)
  
• " Ilias " (Vana-Kreeka)
  
• " Odüsseia " (Vana-Kreeka)
  
• "Aeneis" (Vana-Rooma)
  

Eepos – pikk jutustav teos. Üldjuhul värsivormiline, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel. Eeposeid on paljudel rahvastel. Eeposed võivad olla nii rahvapärimuslikud kui ka kunsteeposed st kellegi poolt välja mõeldud nt Homerose „Ilias“. Kõige vanemaks eeposeks peetakse sumerite „Gilgameši“.
Eraomand -  perekonna või isiku  õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme (nt tööriistad, toiduvarud jne).
ESIAEG - Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud.Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaja lõpp langeb enam-vähem kokku esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumise ja klassiühiskonna kujunemise algusega. Esiajaloolise aja piirid on eri maades erinevad. Esiaeg lõppes mõnel pool (näiteks Egiptuses ja Hiinas kohaliku arengu tulemusena, paljudes kohtades aga seoses sattumisega esiajast välja jõudnud ühiskonna mõjupiirkonda (näiteks Ameerika).

• Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid ning viimane aastail 1208 – 1227 ristiti ning ristisõdijaile allutati (Eestlaste muistne vabadusvõitlus). Eesti ajalooteadus nimetab seda protsessi traditsiooniliselt muistseks vabadusvõitluseks
  
• Euroopa eri piirkondades langes muinasaja lõpp laia ajavahemikku, alates 1. aastatuhandest eKr mõnes Lõuna-Euroopa regioonis ja lõpetades 2. aastatuhande algusega pKr Kirde-Euroopas.
  
• Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes muinasaeg juba 4. aastatuhandel eKr.
  

ETNOLOOGIA - Etnoloogia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu.
Traditsiooniliselt peetakse etnoloogia uurimise objektiks erinevate rahvaste kultuure. Kaasajal kasutatakse tema kohta ka terminit "kultuurantropoloogia".
EVANGEELIUMID – Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused). Iga evangeelium võtab kokku Jeesuse teenimistöö.

• Matteuse evangeelium, mille kiriklik traditsioon omistab apostel Matteusele, Alfeuse pojale.
  
• Markuse evangeelium, mis on omistatud evangelist Markusele, kes kirjutas üles apostel Peetruse mälestused.
  
• Luuka evangeelium, mis on omistatud apostel Pauluse ihuarstile Luukale.
  
• Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale.
  

Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu.
faalanks -Faalanks oli jalaväe formatsioon, mis on tuntud peamiselt kasutamise tõttu Vana-Kreekas. Faalanksis olevad sõdurid (Vana-Kreekas hopliidid) reastusid üksteise kõrvale, nii et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Faalanks oli eest hästi kaitstud, kuid haavatav külgedelt. Faalanksitega peeti lahinguid enamasti tasastel väljadel, kuna ebatasasel maastikul oli raske rivi hoida. Esimesed kirjeldused faalanksi taolise rivistuse kasutamisest pärinevad 25. sajandist eKr Sumerist ja Vana-Egiptuse jalavägi kasutas sarnast formatsiooni. Sõna "faalanks" pärineb Homeroselt, kes kasutas seda kirjeldamaks lahinguid hopliitide vahel. Kreeka ja Sparta faalanks sündis ilmselt 8-7 sajandil eKr ja selle kõrgaeg saabus Aleksander Suure vallutuste ajal. Rooma vabariigi ja leegioni tõus viisid Hellenistlike riikide ja nende armeede kadumisen ning seega ka faalanksi allakäiguni. Odadega relvastatud jalavägi mängis lahinguväljal rolli veel 18. sajandil, kuid nende taktika ei pruukinud kattuda enam faalanksi omaga.
filosoof -Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia. Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoof
foorum - Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus. Linnaväljakud teede ristumiskohtades. Väljakut ümbritsesid raamatukogud, templid, monumendid jm. Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum. Peaaegu igale keisrile ehitati foorum. (allikas: Helle Saue esitlus Vana Rooma ehituskunstist)
gallid- rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teasel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal
germaanlased- Germaanlased olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Roomlastele said germaanlased tuntuks keltide kaudu, kes nimetasid nii oma naabreid teutooni hõime.Germaanlased olid roomlastest tunduvalt madalamal arengutasemel, riike neil veel polnud, elu juhtisid hõimupealikud, kelle põhiülesandeks oli sõjaliste ettevõtmiste korraldamine. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätseid, põlduba ja magunaid, müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt hea meelega porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma teenistusse värbama, lootes neid niiviisi taltsutada. Niiviisi muutusid nad küll varsti ise germaanlaste sõltlasteks, sest lõpuks oli suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega. http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/germaanlased.ht m
Gladiaator - mõõgavõitleja Vana-Roomas. ( Kõiv , M. 1994) Sõna 'gladiaator' tuleb sõnast gladius, mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka, mida kasutasid ka leegionärid. ( http://et.wikipedia.org/wik i). Gladiaatorid olid enamasti orjad või surmamõistetud kurjategijad, kes võistlesid omavahel pealtvaatajate meelelahutuseks elu ja surma peale. Kui võitlus lõppes kaotaja haavatasaamisega, pidi publik otsustama allajääja saatuse. Enamasti nõudis rahvas tema surma, andes selles märku allapoole pööratud pöidlaga. Võitlejad erinesid üksteisest relvastuse poolest. Näiteks: üks gladiaator kasutas relvastuseks kiivrit, nelinurkset kilpi ja mõõka, teine aga kandis teravat kolmharki ja võrku. Gladiaatoreid õpetati võitlema erilistes koolides. Vaatemängud olid väga populaarsed ning need toimusid amfiteatrites. Kõige suurem amfiteater Roomas oli Collosseum, mis mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat. (Kõiv, M. 1994)
“GILGAMEŠ” – Gilgameš (sumeri Bilgames) oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgameši eepose nimikangelane. Gilgameši eepos pandi kirja Babüloonia riigis ja akkadi keeles, mistõttu kangelase akkadikeelne nimekuju on sumerikeelsest tunduvalt enam levinud.
Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes "Gilgameš ja Akka", kus Gilgameš oma linna Kiši võimu alt vabastab. Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis.
GEOMEETRIA - Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid .
GALLIA – Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale.

• Gallia Cisalpina Põhja-Itaalias: roomlaste seisukohalt "siinpool Alpe asetsev"
  
• Gallia Transalpina enam-vähem tänapäeva Prantsusmaa territooriumil: roomlaste seisukohalt "sealpool Alpe asetsev"
  

Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa , tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi.
Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar .
Augustus jaotas Gallia 3 osaks:

Akvitaania (Aquintia) lõunas

Gallia Lugdunensis keskel

Gallia Belgica põhjas
Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon).
5. sajandil vallutasid Gallia germaanlased.
Hellenid- muistseid kreeklased .. Vanaajal oli Kreekamaa nimetuseks Hellas . (Kõiv, M. 1994) 5. sajandist eKr eristati selle nimetusega kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest). ( http://et.wikipedia.org/wik i). Nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite jaoks arusaamatuna põrinana. (bar-bar). (Kõiv, M. 1994)
Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika ( Eukleides , Ptolemaios jt.); füüsika (Archimedes jt.) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis Egiptusesse linn nimega Aleksandria, mille elanikkond oli üle ühe miljoni. ( http://et.wikipedia.org/wik i).
Helloodid- Sparta riigi kõige alamseisuses olev rahvas ehk orjad. Helloodide ülesandeks oli harida spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia põliselanikud, kelle spartiaatid olid alistanud ja orjastanud. (Kõiv, M. 1994)
Hunnid - Aasia päritoluga rändhõimud. http://www.eki.ee/ ) Sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud, kes elasid Põhja pool Hiinat laiuvates steppides. Hunnid rikkusid hiinlaste rahu röövides nende saaki, naisi ja lapsi. (Kõiv, M. 1994)
HAMMURAPI SEADUSED – Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis.
Seadused on raiutud kiilkirjas 2,25 m kõrgusse basaltsambasse, see leiti 1901–1902 Susas ja seda säilitatakse Louvre'is. Tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Samba ülaosas on kujutatud Hammurapit, kellele annab seadustiku õiguse- ja päikesejumal Šamaš. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal - ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust.
Hieroglüüf- Sõna hieroglüüf tuleb kreeka keelest ja tähendab „püha märki“. See on kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna. Egiptuse hieroglüüfkirjas oli 750 erinevat märki ning seetõttu oli selle õppimine väga keerukas.
Homo sapiens - umbes 100 000 aastat tagasi ilmunud tänapäevainimesed. Homo sapiens tähendab ladina keeles „tark inimene“
HARPUUN – Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi. Lihtne harpuun koosneb kiskudega teravikust ja varrest, mis on kinnitatud nööri või trossi otsa. Selliseid harpuune liigutati tavaliselt käsitsi. Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada. Tähtis võib olla seegi, et harpuuni ennast mitte ära kaotada. Harpuunid leiutati vanemal kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal Cosquer' koopas on leitud 16 tuhande aasta vanuseid koopamaalinguid harpuunitud hüljestest. Enamik kiviaja tingimustes elavaid hõime tundis harpuune ja mõnigi neist oli harpuunide ehituse oma tehnoloogilise võimekuse piires täiuseni arendanud, näiteks inuitid. Harpuuni on mainitud piiblis Hiiobi raamatus, kus on räägitud, et muistsed juudid ei küttinud kunagi krokodille ja kartsid neid: "Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?“. Kuid piiblis ei kirjeldata lähemalt, milliseid harpuune tollal kasutati. Vasest harpuunid olid tuntud juba Harappa meresõitjatele. Vana-Kreeka ajaloolane Polybios, kes elas 2. sajandil eKr, kirjeldas oma "Maailma ajaloos" jahipidamist mõõkkalale, milleks kasutati kisalise ja vahetatava otsaga harpuuni. Eestis kasutati harpuune peamiselt hülgepüügiks, neid nimetati ka hülgeraudadeks.
Hauapanused- surnule kaasa pandud esemed, nt ehted, tööriistad jm.
Heebrea keel- on üks paljudest semiidi keeltest, mis kuuluvad omakorda semiidihamiidi keelte perekonda. Heebrea keel on koos araabia keelega ametlikud Iisreali riigikeeled, mida räägib 7 miljonit inimest Iisraelis.
Heebrealased- muistsed iisraellased
Hingamispäev-iisraellaste usundis iganädalane puhkepäev, mil ei tohtinud töötada.
Hõim – rahvast väiksem etniline üksus, sugukondade liit. Liikmeid ühendavad keel või murre, kultuur ja kombed. Hõim omab ka kindlat territooriumi. Tavaliselt kõneldakse hõimudest riikide eelses või välises kontekstis.
HADRIANUSE VALL – Inglismaal ja Šotimaal. Rooma riigi põhjapiiri tähistav müür .
Iga 1,5 km tagant laager. Hadrianuse vall kaitses Rooma võimu all olevat Britanniat šotlaste rünnakute vastu. Rajati 138. aastal.
Hellas – Kreeka
Hellenistlik kultuur – idamaiste mõjutustega Kreeka kultuur, mis Aleksander Suure ajast alates levis Vahemere idaosa maades. Hellenismiperioodiks nimetatakse perioodi Aleksander Suure vallutustest 334. eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30. eKr. Aleksander Suure vallutusretkede tagajärjed: vallutati alad Egiptusest kuni Iraani ja Kesk-Aasiani, mis tähendas, Idamaades kehtestati makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõim; vallutatud aladele hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu, n’iteks Aleksandria ja Antiookia. Kultuuriliselt edenes aga eriti vana linn Pergamon; Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt; paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas Idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujuneski omapärane kultuuride segu – hellenistlik kultuur.
Homerose eeposed-Trooja sõjast jutustavad muistsed lood „Iilias“ ja „Odüsseia“, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost.
Hominiidid – vt. mõistet „inimlased”
Indoeurooplased - indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased ja leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased arvavad tänapäeval, et indoeurooplaste algkodu (nii nimetatakse tavaliselt kohta, kust võis teatud keelte levik ja rahvaste eraldumine alguse saada) asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega. Alates III aastatuhande lõpust ja II aastatuhande algusest eKr hakkasid indoeurooplased järk-järgult tungima tolleks ajaks juba kujunenud tsivilisatsioonide naaber- ja äärealadele ning neid hakati nimetama kirjalikes allikates. Seetõttu on võimalik nende järgnevat ajalugu üldjoontes jälgida. (Kõiv, Mäesalu , Piirimäe , Tänava, 1998)
Inimlased – ehk hominiidid on imetajate sugukond . Esimesed tekkisid 7 milj. aastat tagasi. Algselt peeti sellesse sugukonda kuuluvaks vaid nüüdisinimese liiki ja tema eellasi. Tänapäeva hominiidid on orangutanid, šimpansid, gorillad ja inimene.
Jääaeg – periood Maa ajaloos, mil suur osa Põhja-Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Aasiast oli jääga kaetud. See tähendas siis tunduvalt külmemat kliimat kui on tänapäeval ning sellega kaasnes ulatuslik liustike pealetung. Jääaja mõiste ei ole päris selge ja üheselt mõistetav. Teadlased on eriarvamusel mida täpsemalt jääajaks lugeda.
Jumalad – Jumal on paljudes usundites esinev üleloomulik olend või isik, keda Jumalasse uskujad austavad. Paljudes usundites on Jumal ( judaism , kristlus , islam ) ülim olend, kellele omistatakse universumi ja inimese loomine, juhtimine ja säilitamine. Kindla Jumala või jumalate austajad võivad teisi jumalusi pidada ebajumalateks. On ka usundeid, kus jumalaid on mitu ja igaüks seisab mingi kindla valdkonna eest, nt viljakusejumal.
Jüngrid- Jeesuse õpilane. Tavaliselt nimetatakse jüngriteks 12 meest, kelle Jeesus välja valis ning kes said õiguse jutlustada ristiusku ja ravida. Jüngrid olid Siimon (hiljem Peetrus), Andreas (Peetruse vend), Johannes, Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese vend), Filippus,Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus, Juudas Iskaariot. Viimane reetis Kristuse 30 hõbeseekli eest.
Kartaagolased – Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814.a eKr foiniiklaste poolt rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud. Nad olid tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased. Roomlased nimetasid neid puunlasteks, mistõttu on roomlaste ja kartaagolaste vahelised sõjad tuntud Puunia sõdade nime all. (Kõiv, 1994, 195)
Keiser ehk imperaator – Ceasari nimest tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus. Tema käes oli kogu riigi võim. Ta oli sõjaväe kõrgem ülemjuhataja ning määras ametisse väepealikud ja provintside asevalitsejad. Pärast surma kuulutati keiser jumalaks, kellele püstitati altareid ja toodi ohvreid. (Kõiv, 1994, 219)
Kirikukogu – üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas. Arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ning milline peaks olema õige usk. Kirikukogudel kuulutati ühed õpetused õigeks ja teised valeks ning kahjulikuks. (Kõiv, 1994, 254)
Kitoon – tavaline nelinurkne alusrõivas, mis keerati ümber keha. Parema õla pealt kinnitati erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vööga kokku. Hiljem olid õmblused külgedel ja õlgadel. Mehed kandsid kitooni ka kahe vööga, sel juhul jäi teine vöö nähtavale, kahe vöö vahele moodustus kangavolt. Meeste kitoon ulatus tavaliselt põlveni, naistel aga maani . (Kõiv, 1994, 145)
Klient – vaene roomlane, kes andis end rikka roomlase ehk patrooni eeskoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni avalikes kohtades, sõjaretkedel, oli vajadusel tema ihukaitsja ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul. Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. (Kõiv, 1994, 205)
Kodanik – vaba mees, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Isik ( muistes ühiskondades tavaliselt meessoost) , kel on linnas valimisõigus. Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Linnriikide ajasul nimetati vabu inimesi(st mitte orje linnakodanikeks. Inimene, kellel on õigus linnriigi valitsemisest osa vütta, linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik, ühtlasi ka sõjamees.
Kodusõda –sõda, mille põhjustasid sisemised vastuolud ja mille osapooled on ühest ja samast riigist.
Kolonisatsioon – siirdumine uutesse asupaikadesse, rahvastiku kasvades ei jäänud osal inimestel üle muud, kui suunduda  põllumaad ja tööd otsima võõrastele maadele - asutada kolooniaid. Toimus 8. saj eKr. hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid. Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne.
Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) “Pisuhänd”, Hugo Raudsepp (1883 -1952) “Mikumärdi”, Enn Vetemaa “Püha Susanna ehk Meistrite kool” jt.
Konsul – kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu. Pol riigi ja selle kodanike huve välisriigis kaitsev ametnik ; aj Vana-Rooma kõrgem võimukandja; aj keskajal Euroopa linna magistraadi liige; üks Konsulaadi kolmest tippvõimukandjast Prantsusmaal.
"Konsul" (ladina sõnast consul) on mitmetähenduslik sõna.

• Kaks  konsulit  olid kõrgeimad võimukandjad Rooma riigi vabariigi ajajärgul (hiljem oli konsuliamet formaalne ).
  
• Konsulid  olid kõrgeimad võimukandjad Prantsusmaal 18. ja 19. HYPERLINK " http://et.wikipedia.org/wiki/19._sajand "sajandi vahetusel Konsulaadi ajal.
  
• Konsul on riigi esindaja, kes kaitseb oma riigi kodanike õigusi ja majanduslikke huvisid teatud riigis või piirkonnas.
  

Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit.
Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Konsulid valiti rahvakoosolekul (tsenturiaatsetel komiitsidel) ja nende ametiaeg oli üks aasta algusega 1. HYPERLINK " http://et.wikipedia.org/wiki/1._jaanuar "jaanuaril (kuigi neid sai tagasi valida). Nende võimu täiendas tribuunide jatsensorite süsteem; viimased võisid konsulite tegevust blokeerida. Peale selle võisid konsulite võimu varjutada määratud diktaatorid, kes võisid eriolukorras hakata valitsema konsulitest sõltumatult (kuid diktaatorid olid ametisse pandud konsulite poolt ning jäid tavaliselt ametisse ainult üheks kuuekuuliseks perioodiks). Konsuliamet jäi püsima ka pärast vabariigi muutumist impeeriumiks. Keisririigiaegsetel konsulitel oli palju väiksem võim kui vabariigiaegsetel. 541 tühistas keiser Justinianus I konsuliameti, pidades seda mõttetuks ja laostavalt kulukaks. Ometi säilisid konsulid teatud vormis ka pärast seda. Konsuliteks olid siis tavaliselt Rooma keisrid, kes kandsid konsuli tiitlit mingi sündmuse puhul. Enamasti kasutatigi tol ajal seda tiitlit keisri kroonimise ajal. Keiser Leo IV tühistas Bütsantsi seadusi reformides konsuliameti (ka tseremoniaalsena) veel kord ning sellest ajast kadus see jäädavalt. Konsuliamet püsis Vana-Roomas kokku umbes 1395 aastat.
Kristlus - ehk ristiusk on monoteistlik usund , mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias . Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
kastikord - Aarjalaste ühiskonnale oli iseloomulik kastikord – inimesed jagunesid sünni järgi nelja seisusse (varnasse), mis omakorda jagunesid väiksemateks gruppideks ehk kastideks. Kõige kõrgemad olid braahmanid ( preestrid , õpetlased) ja kšatrijad ( valitsejad , sõjamehed), madalamal positsioonil paiknesid vaišjad (maaomanikud, kaupmehed, käsitöölised) ja šuudrad (maaharijad ja teenijad). Vaišjade ja šuudrate kohuseks oli kõrgemate seisuste ülalpidamine. Allpool seisusi asusid kastivälised ehk puutumatud (paariad), kõige madalam ühiskonnakiht, kuhu kuulusid kõige vaesemad ja põlatud töid tegevad inimesed, sageli India põliselanikud (enne aarjalaste tulekut Indias elanud ja nende järeltulijad). Elu jooksul ühest kastist teise üle minna ei olnud võimalik, ka olid keelatud abielud eri kastide inimeste vahel. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=283&Itemid=9
kiilkiri - Kiilkiri on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri. Selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. Kiilkiri kujunes umbes aastail 3500 –3000 eKr. http://et.wikipedia.org/wiki/Kiilkir i  Kiilkiri kui üks vanim kirjasüsteem kuulub sumerite kultuuripärandisse, alles peale Akkadi perioodi 3. aastatuhande keskel levis ta üle kogu Mesopotaamia . Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. Igapäevaseks kirjutamiseks kasutatavad savitahvlid olid enamasti üsna väikesed, serva pikkus oli 4-10 cm, esines muidugi ka palju suuremaid tahvleid, kuhu pandi kirja tähtsamaid sündmusi, seadusi jms ning neil oli enamasti dekoratiivne eesmärk. Kirjasuurus oli tihti äärmiselt väikene, mistõttu tahvleid luubiga lugema pidi, seda siis põhiliselt mitte-dekoratiivsete tahvlite puhul. Vanimad kirjalikud leiud olid arvepidamise jäädvustused. Oli nii „lihtsaid“, geomeetrilise kujuga ja kaunistamata kirjatahvleid, kui ka „keerulisemaid“. Lihtsamad tahvlid olid kasutusel Mesopotaamias enamasti viljasaagi ülesmärkimiseks ning vanimad eksemplarid pärinevad juba 8. aastatuhendest eKr. Keerulisemad kuuluvad linnakultuuri juurde, vanimad on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. http://kommunikatsioonivahendid.wikispaces.com/Kiilkir i
kiviaeg - Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg , mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. http://et.wikipedia.org/wiki/Kiviaeg
Koloonia ehk asumaa maa, mille tugevam riik on allutanud ning mida ta kasutab. http://www.eki.ee/ ). Foiniiklased asutasid esimestena kolooniaid.
Korilus on loodussaaduste korjamine toiduks, näiteks: kiviajal korjati taimi, juurikaid, seeni, marju, seemneid, pähkleid. Muinasaja inimese põhiline tegevus. Ainsaks tunnistuseks korilusest on meil keskmisest kiviajast mitmetest mesoliitilistest asulakohtades leitud sarapuupähkli koored. Söödavate juurikate kaevamiseks kasutati põdrasarvest tehtud varretusauguga tööriistu, mis meenutasid kõblast ja kirkat. (Kriiska, A. Tvauri A. 2002).
Kõrgkultuur ehk tsivilisatsioon – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid. Maailma esimesed kõrgkultuurid tekkisid Idamaades suurte jõgede ääres ja põhinesid niisutuspõllundusel. Sõna kõrgkultuur tuleb ladinakeelsest sõnast cultura, mis tähendab harimist ja hoolitsemist. (Kõiv, 1994, 183)
Küttimine – metsloomade jahtimine toiduks. See oli esiaja inimeste peamine elatusala. Küttides pidid inimesed omavahel suhtlema, üksteist hoiatama, looma varitsema ning nii sai ka suuremaid loomi rünnata ja tappa. Aja jooksul tööriistad täiustusid – valmisid teravamad oda- ja nooleotsad ning pihukirved. Leiutati vibu, mis tegi küttimise oluliselt lihtsamaks. (Kõiv, 1994, 14, 17)
Kammkeraamika – savinõud, mida kaunistati peamiselt hambulise esemega kammilaadsed vajutised ning lohuread. Sageli vaheldusid need kogu nõu pinnal. Kaunistamiseks kasutati veel ka erinevaid jooni ning täkkeid. Kammiga moodustati ka erinevaid kujundeid, nt rombe ja siksakke. Mõnel nõul on ka peal kujutis – veelind.
keraamika - savitoodete ja portselani põletamine. Keraamika on tarbekunstiliik, sest keraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajaduse keraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati mitmesuguste toiduainete, veini, õli jms hoidmiseks ning savist vooliti ka ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamias ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ääres, pandi alus ka keraamika väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. http://et.wikipedia.org/wiki/Keraamika
Inimene hakkas savitooteid valmistama umbes samal ajal tule kasutusele võtuga. Vanimad Mesopotaamiast leitud nõud u 5000 eKr. Egiptlased hakkasid keraamikat valmistama u 4000 eKr,. 9.saj võttis Hiina esimest korda kasutusele portselani. (Slidesitus “Keraamika ajalugu“)
kivikirstkalme - Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid . Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Kivikirstkalmetesse maeti ka rooma rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarandkalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. http://et.wikipedia.org/wiki/Kivikirstkalme  
klooster - Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Läänemaades on levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid .  Kloostrisüsteem pärineb India kastisüsteemist kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud (st et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud kui kloostriga liituti). Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle Pärsia (Iraan) juudi esseenide kogukondade kaudu Egiptusesse kus lisandusid koos kristlusega ka seksuaalkeelud. http://et.wikipedia.org/wiki/Klooster
Klooster- Usule ja askeesile pühendunud inimeste kogukond . Muust maailmast eraldatud munkade kogukond. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Läänemaades on levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid.
Astmestus kloostris:

• Abt- (aramea aba "isa") on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
  
• Prior - (ladina "kahest esimene") on roomakatoliku mungakloostri abti asetäitja või väiksema harukloostri ülem. Ajaloos oli Katoliku kirikus prior orduülem. Prioraat oli/on tegevuspiirkond.
  

-vend - meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
-õde (õeke) - naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta
Joonis . Kuremäe klooster
Kompass on suuna määramise mõõteriist. Kompass leiutati muistses Hiinas 1. sajandil pKr. Hiinlased avastasid, et võimaluse korral võtab magnetiidi (teatud rauamaagi) tükk põhja-lõuna suuna. Ka mõistsid nad, et magnetiseeritud nõel toimib samamoodi. Umbes aastaks 1000 selgitasid nad välja erinevuse tõelise ja magnetilise põhjapooluse vahel ning hakkasid kasutama laevade kursil hoidmiseks kompassi. (Steele, P. 1998).
Koopamaal- kunstiteos , mida kujutasid koopaelanikud ehk neandertallased . Koopamaalingutel on enamasti kujutatud loomi (põtru, piisoneid), jahistseene. (Morris, N. 2004). Koopamaalingutel oli tähendus. Inimesed uskusid, et maaling aitab neil tabada saaki. Kui kujutati noolest tabatud looma, loodeti, et see tabada saaki ka eelseisval jahiretkel. Värve saadi looduslikest materjalidest . (Kõiv, M. 1994) Punane värv- roostest, must värv- söest, kollane värv- ookrist, valge värv- savist. Värv kanti kaljule kas sõrmede, pulga, nahatüki taimekiudude või pintsliga, mis oli valmistatud oksakestest või loomakarvadest. (Morris, N. 2004). Teadlased arvavad, et enne jahiretke kogunesid kütid loomapiltide ette, tantsisid, põristasid trumme ja laususid nõiasõnu, mis pidi kindlustama retke kordamineku. (Kõiv, M. 1994)
Kšatrijad- kastikorras seisus Aarjalaste ühiskonnakorraldus . Kšatrijateks olid sõjamehed, kes olid tekkinud jumala kätest. Nemad pidid rahvast kaitsma ja valitsema.
Kuningate org - Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Kuna püramiididest varastati vaaraode varandust, hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri. http://miksike.ee )
Kõplapõllundus – varane põlluharimisviis, mille korral maad kobestatakse kõplaga. Peamiselt oli see naiste töö. Esimesed kõplad koosnesid varrest ja selle külge kinnitatud lapikust kivist. (Kõiv, 1994, 20)
Kümme käsku – Moosese seaduse tähtsaim osa. Esimene käsk keelas kõigi teiste jumalate austamise peale Jahve . Ülejäänud keelasid tapmise, varastamise ja abielurikkumise ning kohustasid austama oma vanemaid. Kümnest käsust lähtusid teised, üksikasjalikumad seadused. (Kõiv, 1994, 84)
Künnipõllundus – põlluharimisviis, mille korral küntakse maad metallotsaga adraga. Esialgu rakendati adra ette härjad või lehmad. Adraga oli võimalik harida palju suuremaid maalappe kui kivist kõplaga. (Kõiv, 1994, 25)
Küüditamine – alistatud rahvaste vägivalde ümberasustamine.
Kapitoolium- küngas Roomas, kus asusid kindlus ja tähtsamate jumalate templid.
Katakomb- maa-alune matmispaik.
Kirik - kõigi kristlaste ühendus. (sks Kirche