Aastatöö teemal Bahai usk (0)

BAHA ’I USK
Aastatöö
SISUKORD
SISSEJUHATUS
OO INIMESE POEG! Sinu loomist Mina armastasin , seepärast lõingi sinu. Armasta niisiis Mind, et võiksin mainida sinu nime ja täita sinu hinge eluvaimuga.
-Baha'u'llah (Peidetud Sõnad, Araabia # 4)
Religioon on üldtuntud mõiste terves maailmas. Selle sõnaga viidatakse neile uskumustele, käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele, mis seonduvad arutlustega järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist.
Oma teemaks võtsin baha’i usundi, kuna tahtsin selle usu kohta kõike teada. Baha’i on alles noor usund , kuid sellegi poolest väga levinud kogu maailmas. Mind huvitas, mida baha’i usk õpetab, et see inimestele nii vastuvõetav on.
Töö eesmärk on teada saada, mis on baha’i usund, kuidas see alguse sai ja kuhu maani see arenenud on. Millised on baha’i usu põhimõtted ning kuidas on baha’i levinud Eestis ? Selle jaoks intervjueerisin ka Iti Norraltit Eesti Baha’i Koguduse liiget, kes rääkis baha’i usundist natuke oma sõnadega ning vastas küsimustele enda eluviisi ja koguduse tegemiste kohta.
Materjali baha’i usundist oli natuke vähe. Kõik kirjandus, mis selle kohta oli, langes üldiselt kokku, mis tähendab, et materjal on vähesuse tõttu siiski usaldusväärne. Baha’i levikust Eestis oli kõige vähem materjali.
Töö koostamisel kasutasin ainult eestikeelseid allikaid. Kõige rohkem sain infot C. Partridge toimetatud ”Maailma usundid” raamatust, mis annab baha’i ja ka teiste usundite kohta põhjaliku ülevaate. Väga kasulikuks osutus ka Eesti Baha’i Koguduse veebilehekülg, mis hõlmab kõiki teemasid baha’i usundist. Need olid kaks peamist allikat, mille alusel ma kirjutasin bahailusest aastatöö.
Esimene peatükk räägib baha’ist üldiselt: kuidas see alguse sai, millised on bahai ’laste pühakojad, pühad kohad, mis on Baha’i Maailmakeskus, millised on baha’ilaste pühakirjad ning missugused pühad ja tavad sellel religioonil on. Teine peatükk räägib pikalt baha’i usu uskumustest, õpetustest ja põhimõtetest. Kolmas osa on kirjutatud baha’ist tänapäeva maailmas ning neljas, kõige pisem osa, on pühendatud Eesti bahailusele.
Minu aastatöö on kokkuvõte baha’i usust. Et seda paremini tunda ja avastada, soovitan kõigil selle kohta ise lugeda ja näiteks mõnda baha’i kogudusse infot hankima minna. Te ei kahetseks seda, baha’i usund on tõesti huvitav ja kaasahaarav.
1. BAHA’I USUNDI ÜLEVAADE
Baha’i usk, mis sai alguse poolteist sajandit tagasi Iraanis , on tänapäeval üks kõige kiiremini kasvavaid maailmareligioone. Üle viie miljoni järgijaga, kes elavad sõna otseses mõttes igas maailma riigis, on see iseseisev maailmareligioon oma geograafilise leviala poolest kristluse järel teisel kohal. Baha’id elavad rohkem kui 100 000 paigas üle kogu maakera. Selline usu laiaulatuslik levik näitab baha’ide pühendumist maailmakodaniku ideaalile. (Mis on baha’i usk ?)
Baha’i usu rajaja on Bahá’u’lláh, Teheranis sündinud pärsia aadlik, kes 19. sajandi keskpaigas loobus kuningliku elu mugavusest ja turvalisusest ning vaatamata rängale tagakiusamisele ja puudusele tõi inimkonnale uue sütitava sõnumi rahust ja ühtsusest ( Ibid ).
Bahá’u’lláh väitis end olevat ei keegi muu kui uus ja iseseisev Jumala sõnumitooja. Tema elu, töö ja mõjuvõim on võrreldavad Aabrahami, Krišna, Moosese, Zarathuštra, Buddha , Kristuse ja Muhamedi omadega. Baha’id näevad Bahá’u’lláh’d kui kõige viimast nende Jumala sõnumitoojate reas. (Ibid)
Bahá’u’lláh’ sõnumi keskne teema on ühtsus. Ta õpetas, et on ainult üks Jumal, on ainult üks inimkond ja iga maailmareligioon esindab ühte etappi Jumala tahte ja eesmärgi avaldamisel inimkonnale. Baha'id üle kogu maailma Tänasel päeval ütleb Bahá’u’lláh, et inimkond tervikuna on saavutanud küpsuse. Nagu on ennustatud kõigis maailma pühakirjades, on saabunud aeg kõigi rahvaste ühendamiseks rahumeelses ja integreeritud globaalses ühiskonnas. Bahá’u’lláh kirjutab: ”Maailm on ainult üks riik ja inimkond selle kodanikud.“ (Ibid)
Selleks, et globaalne ühiskond saavutaks heaolu, peab see Bahá’u’lláh’ sõnade järgi rajanema teatud põhimõtetel (Mis on baha’i usk ?).

Baha’i usu algus ja areng
1819. aastal sündis Pärsias (tänapäeva Iraan ) Mirza ‘Alí Muhammad , kes kuulutas, et on Jumala sõnumitooja (Esslemont 1978: 10). Ta nimetas end Báb’iks, mis tähendab araabia keelest tõlgituna väravat, sest üks tema ülesandeid olevat valmistada ette tee veel ühe, temast tähtsama Jumala sõnumitooja tulekuks, kes juhataks inimkonna ülemaailmse rahu ajastusse (Partridge 2006: 421).
Báb kogus enda ümber kiiresti poolehoidjaid, kes tulid esimest korda kokku konverentsile Badašt’i 1848. aastal. Nad eemaldusid üha enam traditsioonilisest islamist, nii et sellel pinnal tekkis vaidlusi muhameedlastega, kes kaheteistkümneda šiia näol riigiusundina riigile otsustavat mõju avaldasid. Algasid jälitamised valitsuse poolt. Mõnel pool korraldasid baabid ülestõuse. Báb hukati 1850. aastal. Pärast seda kui tema pooldajad 1852 . aastal šahhile atentaadi korraldasid, püüdsid ametivõimud baabid halastamatult hävitada. Suurem osa nendest kaotas tookord elu. (Dammann 1995: 121)
1.1.1 Bahá'u'lláh – Jumala Au
Tulevase prohveti tähistamiseks oli Báb kujundanud lause: ”See, keda Jumal laseb ilmuda”. Ühel Bábi pooldajatest, nimega Husein ‘Ali (1817-1892), kes pärast šahhi atentaati vangistati, oli vanglas nägemuselamus ning ta seostas selle ettekuulutuse endaga. Väliseks märgiks võttis ta endale tiitli Bahá’u’lláh, ”jumala ülevus”. Talle anti armu , aga ta pidi maalt pagendusse minema. Ta siirdus algul Bagdadi. Kui ta sealt koos teiste pagendatud baabidega Istanbuli (Konstantinoopoli) pidi saadetama, avaldas ta ennast neile 1863. aastal uue Jumala sõnumitoojana; sõnum põhineb varasematel maailmausunditel ja peab viima inimsoo ühiskondliku arengu järgmisele astmele – ülemaailmsele ühtsusele. (Dammann 1995: 122). Enamik baabisid aktsepteeris seda teadet ja nii said baabidest baha’id ja sündis baha’i usk (Baha’i usu algus ja areng).
Järgmised aastad veetis Bahá’u’lláh Adrianoopolis, kuni ta 1869. aastal koos oma perekonnaga Palestiinasse Akkasse pagendati, mis tookord kuulus Osmanite (Türgi) riigi koosseisu. Seal ta elas ja tegutses kuni surmani 1892. aastal (Dammann 1995: 122).
1.1.2‘Abdu’l-Bahá
‘Abbás Effendi, keda tundakse ‘Abdu’l-Bahá nime all (araabia keeles Auhiilguse Teener), sündis 23. mail 1844 , samal ööl, kui Báb esmakordselt oma missiooni kuulutas. Ta oli Bahá’u’lláh’ vanim poeg ja alles kaheksa aastane, kui ta isa esimest korda vangistati. Ta veetis koos oma isaga 40 aastat pagenduses ja vangistuses ning vanemaks saades ei saanud temast ainult Bahá’u’lláh’ lähim kaaslane vaid ka tema asetäitja ja esindaja tolle aja poliitiliste ja religioossete juhtidega kohtumisel . ‘Abdu’l-Bahá juhtimine, teadmised ja teenistus suurendasid pagenduses viibiva baha’i koguduse head mainet. (‘Abdu’l-Bahá...)
Pärast oma isa jurma, 29. mail 1892, sai ‘Abdu’l-Bahást baha’i koguduse juht, kelleks Bahá’u’lláh ta ametlikult nimetas. Sel viisil hoiti ära religiooni juhtimise probleem, mis on vaevanud teisi religioone. Oma viimse tahte ja testamendiga takistas Bahá’u’lláh usu lõhenemist ja pani tugeva aluse oma usu tulevasele arengule ja progressile, säilitades oma õpetuse puutumatuse. (Ibid)
Bahá’u’lláh nimetas ‘Abdu’l-Bahá ”Lepingu Keskpunktiks”, kelle poole kõik baha’id peavad juhenduse saamiseks pöörduma. Ta oli ainsana volitatud tõlgendama oma isa õpetusi, mille kohta ta selgitusi jagas. Eksimatu juhina ja kiiresti laieneva koguduse kujundajana seletas ta muu hulgas usu printsiipe ja visandas usu administratiivsete institutsioonide põhijooned. Nii tegutsedes oli ta oma eluviisi ja isikliku eluga selliseks eeskujuks, milleks baha’i õpetused inimesi üles kutsuvad . (Ibid)
1911. aastal, pärast enam kui 40 aastat kestnud vangistust ja kannatusi, avanes ‘Abdu’l-Bahál võimalus reisida Läände. Ta külastas Euroopat ja Põhja-Ameerikat, kus ta rääkis erinevatele kuulajaskondadele Bahá’u’lláh’ õpetustest, mis käsitlesid ühiskonna moraalset ja vaimset uuendamist. Ta nimetas ennast ”rahu ja leppimise kuulutajaks” ja ”inimkonna ühtsuse eeskostjaks”. Meedia ja ühiskonna liidrite suurte kiiduavalduste osalisena rõhutas ta siiski, et tema suurim uhkus on olla ‘Abdu’l-Bahá – Bahá’u’lláh’ teener – ja kõigi tema sõnade järgi ja tegude aluseks on ta isa õpetused. (‘Abdu’l-Bahá...)
‘Abdu’l-Bahá suri 28. novembril 1921 Haifas. Tema matustele kogunes ligikaudu tuhat juuti, kristlast, moslemit ja baha’id. Nad ülistasid teda kui ”eneseohverduslikkuse elavat näidet”, kui ”rahu tugisammast” ja isikut, kes juhtis inimkonda ”tõe teele”. (Ibid)
Nii nagu Bahá’u’lláh kirjutas ka ‘Abdu’l-Bahá oma viimse tahte ja testamendi, milles ta nimetas oma vanima pojapoja, Shoghi Effendi, oma järeltulijaks. See tegu kaitses taas baha’i koguduse ühtsust ja kindlustas selle progressi ja arengu. (Ibid)
1.1.3 Shoghi Effendi – usu Kaitsja
Shoghi Effendi Rabbani ( 1897 -1957) sai tuntuks kui baha’i usu Kaitsja ja ‘Abdu’l-Bahá andis talle edasi baha’ide pühade tekstide tõlgendamise ainuõiguse (Ibid).
Shogi Effendi pühendus oma ametisoleku esimestel aastatel baha’ide valitsemissüsteemi rajamisele, mida ta hakkas edaspidi kasutama selleks, et levitada baha’ide usundit nendes maailma osades, kus selle pooldajaid veel polnud. Baha’i usundit ei levita mitte misjonärid, vaid enamasti tavalised baha’id, kes liiguvad uude kohta ja töötavad seal suvalisel töökohal, mis neil õnnestub leida. (Partridge 2006: 421-422)
Oma kolmekümne kuue aasta jooksul tõlkis Kaitsja palju Bahá’u’lláh’ ja ‘Abdu’l-Bahá kirjutisi inglise keelde, laiendades nende tähendusi ning julgustas kohalike ja riiklike baha’i institutsioonide rajamist (Shoghi Effendi...).
Tema põhiülesandeks oli Bábi pühamu ehitamise lõpuleviimine ja Rahvusvahelise Baha’i Arhiivi rajamine (Ibid). Shonghi Effendi arendas ka Baha’i Maailmakeskust ja kujundas selle niisuguseks, nagu see on praegu (Partridge 2006: 422).
1.1.4 Edasine levik ja areng
Pärast Shoghi Effendi surma valitses kuni 1963. aastani interregnum, siis valiti Bahá’u’lláh’ ettekirjutuse kohaselt Ülemaailmne Õigluse Koda. See baha’ide usundi kõrgeim administratiivüksus jätkab usundi levitamist üle kogu maailma ja edendab baha’ide kogukondade elu. (Partridge 2006: 422)
20. sajandil tabasid baha’ide kogukondi mõnedes islami- ja kommunistlikes riikides mitmel korral tagakiusamised. Kõige metsikumad olid need 1979. aastal islamirevolutsioonijärgses Iraanis. Paljud baha’id hukati, teised viidi vägivaldselt minema ja arvatakse, et nemadki on hukatud. Kuigi rahvusvaheline surve suutis genotsiidi ära hoida, alustas Iraani valitsus sihikindlalt kampaaniat baha’i usundi vastu, et seda demoraliseerida ja sundida bahaisid oma usust lahti ütlema. Sellest hoolimata on baha’i usund võitnud järgijaid erineva usulise, etnilise ja sotsiaalse taustaga piirkondades kogu maailmas. 1937. aastal koostatud ja seniajani kehtivate kavade järgi on baha’i usundit levitatud kõikides maailma riikides peale Vatikani ja püütakse rajada selle usundi administratiivseid institutsioone kõikides riikides, kus need ei ole seadusega keelatud. (Ibid: 422)

Baha’i Maailmakeskus ja pühad paigad
Bahá’u’lláh’ Akko lähistel asuv hauapühamu ning Bábi hauapühamu Karmeli mäe veeral Haifas on baha’ide jaoks kaks kõige pühamat paika. Igal aastal külastavad Haifat ja Akkat palveränduritena tuhanded baha’id ja neil on eesõigus külastada neid kohti koos oma usukaaslastega kõigist maailma paigust. (Baha’i Maailmakeskus...)
Haifa ja Akko piirkonnas asub ka baha’ide ülemaailmne usu- ja administratiivkeskus – Baha’i Maailmakeskus (Partridge 2006: 421). Iga viie aasta järel kogunevad sinna baha’i rahvuslike kogukondade valitud esindajad, et valida liikmeid Ülemaailmsesse Õigluse Kotta. Ülemaailmse Õigluse Koja personal koosneb paljudest maakerda riikidest pärit baha’idest, kes seal vabatahtlikena teenivad. (Baha’i Maailmakeskus...)
1.2.1 Baha’i pühakojad
Baha’i pühakojad on palvetamiseks ja mediteerimiseks loodud kogunemispaigad. Need on religioossed ehitised, mille funktsioone võib võrrelda kiriku, templi või mošee omaga . (Baha’i pühakojad)
Pühakojad on rajatud Bahá'u'lláh’ soovi kohaselt ja tulevikus saavad kohalikud pühakojad koguduste vaimse elu keskpunktiks. Praeguseks on ehitatud seiste pühakoda. Igal pühakojal on oma disain , kuid kõigil baha’i pühakodadel on üheksa külge ja kuppel . Kõik pühakojad on avatud kõigist religioonidest inimestele. Seal pole jutlusi, rituaale ega vaimulikke. (Ibid)
Esimene pühakoda ehitati Venemaal, Ašabadi linnas Kesk-Aasias. 1908. aasta paiku, kui pühakoda valmis sai, teenis see selle piirkonna baha’i kogudust kuni 1938. aastani, mil Nõukogude valitsus koha omastas. Ehitis lammutati 1962. aastal pärast maavärinas kannatada saamist. Ašabadi pühakoda oli mitmeti oma ajast ees. Lisaks selle piirkonna jõudsasti kasvava baha’i koguduse teenimisele vaimse keskusena väljendas see praktikas koguduse inimarmastuslikke ideid. Sellele lisandus arvukalt allasutusi, sealhulgas haigla, kool ja võõrastemaja reisijatele. (Ibid)
Esimene pühakoda läänes valmis 1953. aastal Wilmette’is, Illinoisi osariigis USA-s, Michigani järve kaldal . Selle filigraankuplis ja ebatavalistes ornamentides ühinevad nii ida kui lääne arhitektuuristiilide omadused ning aastate jooksul on see köitnud miljonite külastajate meeli. (Ibid)
Teised baha’i pühakojad ehitati järgnevalt Kampalas, Sydneys, Maini -äärses Frankfurdis, Panamas, ning Apias (Samoas) (Ibid).
Veel üks pühakoda valmis 1986. aastal New Delhis, Indias. Sellest ajast saadik alates on see ehitis võitnud mitmeid arhitektuuriauhindu ning seda on kirjeldatud sadades ajalehtede ja ajakirjade artiklites. Lootuslille kujulisena koosneb see 27 marmorkroonlehest, mis seisavad kolmeste gruppidena, moodustades üheksa külge. Peasaali, mis mahutab 2500 inimest, viib üheksa ust. Paari lühikese aastaga on New Delhi tempel muutunud üheks maailma peamiseks vaatamisväärsuseks, võttes aastas vastu üle 2,5 miljoni külastaja. Hindude pühadel päevadel on külastajaid olnud kuni 100 000. (Baha’i pühakojad...)
1.3 Pühad tekstid
Oma elu jooksul kirjutas Bahá'u'lláh hulga olulisi töid ja ka palju kirju (nimetatud „tahvliteks”), milles ta vastab oma järgijate ja teiste inimeste küsimustele. Neid peaks olema kokku umbkaudu 100 ning neid käsitletakse baha’i usundi pühakirjana. Kõige olulisemad Bahá'u'lláh’ kirjutised on Kitab-i-Aqdas („Pühim raamat”), mis sisaldab seadusi ja määrusi, ning Kitab-i-Iqan, mis vaatleb usuküsimusi ning ühtlasi näitab, kuidas Piibli ja Koraani ettekuulutused on täitunud pigem vaimselt ja piltlikult kui täht-tähelt. Teiste kõrgelt hinnatud tööde hulgas on „Peidetud sõnad” („ Hidden Words”; eesti keeles 1976, pealkiri „Varjatud sõnad”, ja 2005 „Peidetud sõnad”), mis sisaldavad Bahá'u'lláh’ usu- ja kõlblusõpetust, ja tema kõige müstilisem kirjatöö „ Seitse orgu” („ Seven Valleys”). (Partridge 2005: 423)
‘Abdu’l-Bahá kirjutised puudutavad paljusid teemasid, eriti baha’i usundi ühiskonnakäsitust, Piibli jmt pühade tekstide tõlgendamist ning filosoofilisi küsimusi. Bahá'u'lláh’ eelkäija Bábi ja ‘Abdu’l-Bahá kirjutisi käsitletakse kui pühakirja, kuigi Bahá'u'lláh tühistas mõningad Bábi seadused ja määrused. Püha tekst on midagi enamat kui lihtsalt usurajaja sõnade varamu , teda ennast peetakse loovaks ümberkujundavaks teguriks . (Ibid: 423)
1.3.1 Autoritatiivsed tekstid
Bahá'u'lláh’ ja ‘Abdu’l-Bahá kirjatööde Shoghi Effendi poolseid tõlgendusi peetakse autoritatiivseks, kuid ei loeta pühakirjaks. Suur hulk Shoghi Effendi kirjutisi kujutavad endast vastuseid baha’ide administratiivsüsteemi arengut puudutavatele küsimustele. Ta on kirjutanud ka baha’i usundi seletava ajaloo ja tõlkinud paljud Bahá'u'lláh’ kirjutised inglise keelde. Baha’i pühakirja kaanonisse kuuluvaks peetakse ainult selle usu autoriteetide kirjatöid, nende räägitud sõnad normatiivsed ei ole. (Ibid: 423)
Ülemaailmsele Õigluse Kojale on antud õigus toimida baha’i usundi kõrgeima institutsioonina ja anda seadusi nendes valdkondades, mille kohta pole pühades tekstides täpseid juhiseid. Tema seisukohad on kohustuslikud, kuigi tema korraldusi võib järgmine Ülemaailmne Õigluse Koja muuta või tühistada, kui asjaolud muutuvad. Siiani on Ülemaailmne Õigluse Koda manitsenud baha’isid pigem tegema enda vaimsetest ja kõlbelistest põhimtõetest lähtudes ise otsuseid kui järgima täht-tähelt seadusi. (Partridge 2006: 423)
1.4 Usutavad ja –pühad
Bahai usundil on vähe rituaalne või kindlakskujunenud avalikke kombetalitlusi ning on olemas erilised juhised, mis ei luba neil areneda. Baha’ide kogunemistel ja mälestuspalvustel loetakse tavaliselt asjakohaseid palveid ja pühakirjade peatükke. (Partridge 2005: 426)
1.4.1 Palved
Bahá'u'lláh ja ‘Abdu’l-Bahá on kirjutanud hulga palveid, mida bahaid kasutavad oma isiklikes palvetes ja kogunemistel. Kolmel Bahá'u'lláh’ kirjutatud palvel on rituaali staatus ja baha’id peavad nendest ühe päevas lugema. On olemas ka kohustuslik matusepalve. Teised Bahá'u'lláh’ ja ‘Abdu’l-Bahá palved, mis ei ole kohustuslikud, sobivad lugeda abiellumisel, matustel või raskuste ja haiguse korral. (Ibid: 426)
1.4.2 Baha’ide kalender
Üheksa baha’ide püha päeva märgivad Bábi või Bahá'u'lláh’ elu sündmusi, nende päevade hulka kuulub ka baha’ide uusaasta, mis langeb 21. märtsile (põhjapoolkera kevade esimene päev). Kui vähegi võimalik, siis baha’id nendel päevadel ei tööta. (Ibid: 426)
Baha’ide kalendris on üheksateist kuud, mis koosnevad üheksateistkümnest päevast. Aastas on üheksateist päeva kestev paast, siis paastuvad baha’id päikesetõusust loojanguni – see on vaimse uuestisünni aeg ja sümbroliseerib selle maailma asjadest eraldumist. (Ibid: 426)
Need baha’id, kellel see on võimalik, lähevad üheksapäevasele palverännakule Haifa ja Akko piirkonnas asuvatesse baha’ide pühapaikadesse, Bahá'u'lláh’ ja ‘Abdu’l-Bahá pühamutesse ning kohtadesse , kus ‘Abdu’l-Bahá ja Bahá'u'lláh olid elanud. (Partridge 2006: 426)
1.4.3 Kogunemised
Kogu baha’ide kogukond tuleb iga üheksateistkümne päeva järel kokku, et tähistada 19. päeva püha. Sellel on kolm osa: palvus , konsultatiivne ja sotsiaalne osa. Kindlate rituaalide puudumine tähendab seda, et kaasata võib kunstilisi ja kohaliku kultuuri elemente. Enamikus baha’ide kogukondades tutvustatakse neil kogunemistel baha’i usku asjahuvilistele, kuid on ka palvuskoosolekuid ning täiskasvanute ja laste õpiringe. Kui piirkonnas on baha’isid vähe, peetakse sageli koosolekuid kodudes. Lõpuks koonduvad kõik bahaide kogukonnad pühakotta, mis on püstitatud eeskätt hommikupalvuste tarbeks. (Ibid: 427)
2. BAHA’I USU ÕPETUS
Baha’ide õpetus väidab, et selles materiaalses maailmas on elu eesmärk ilmutada ülimal võimalikul määral selliseid vaimseid väärtusi nagu armastud, õiglus, kannatlikkus , kaastunne, tarkus, siirus ja usaldusväärsus. Igas inimeses on need head omadused olemas, kuigi iga indiviid ilmutab neid erineval määral. Materiaalset maailma nähakse inimese arenemise ja täiustumise paigana, hinge vaimse harimise ja kujundamise kohana, kus suurimat edu saavutatakse , järgides maailmausundi rajajate õpetusi, kes on inimkonna vaimsed õpetajad. Et need vaimsed väärtused on ühtlasi Jumala iseloomulikud omadused, on nende poole püüdlemine samal ajal liikumine Jumala poole. Jumalikkuse saavutamise võime on juba igaühes olemas, seepärast räägivad bahaide pühad tekstid õppimisest kui igas inimolendis peituvate kalliskivide päevavalgele toomisest. (Partridge 2006: 424)
Mõnikord kirjeldatakse tervet inimese elu kui teekonda Jumala poole. Sellel teekonnal võib ette tulla katsumusi ja raskusi, kuid neid peaks käsitlema kui võimalusi edenemiseks, nad toovad esile inimese puudused ja pakuvad võimalust neist vabaneda . Baha’ide jaoks pole pääsemine seisund, mille keegi kas on saavutanud või mitte. Pääsemine on protsess, mis algab sünniga ja jätkub pärast surma. Ainult Jumal teab, kust inimene seda protsessi alustas, millise seisundi ta on saavutanud ja kui suuri edusamme ta on teinud. Seetõttu ei peaks inimesed üksteise üle kohut mõistma. (Ibid: 424)
Bahá’u’lláh toonitab teatud põhimõtteid, mis ühendavad inimesi rahulikus, arenevas ja üksmeelses maailmas:

• Inimesed peavad otsima tõde individuaalselt, igaüks omalt kohalt, arvestamata oma perekonna, oma harjumuste, eelarvamiste vöi traditsioonidega.
  
• Kõigi usundite aluseks on usk ühte ja samasse Jumalasse.
  
• Usk ja teadus peavad käima käsikäes.
  
• Inimesed peavad kõrvaldama kõik inimkonda hajutavad eelarvamused .
  
• Inimesed peavad töötama selleks, et kõrvaldada äärmist vaesust ja äärmist jõukust, kuid alalhoidma need vahed , mis inimese loov võime ja kannustav edasipüüdmine on sünnitanud.
  
• Meeste ja naiste võimalused, õigused ja eelised peavad olema ühtlased.
  
• Kõik lapsed peavad saama põhikoolituse, kuhu kuulub mingi kasuliku elukutse , käsitöö vöi ameti õppimine.
  
• Kõik rahvad peavad koos vailima rahvusvahelise keele, mida kasutatakse oma emakeele kõrval; abikeel kõrvaldab valestimõistmised ja eelarvamused.
  
• Rahu tuleb kindlustada maailma kohtuorganisatsiooni ja kooskõlalise usundi kaudu. (MOBU 1967: 5)
  

2.1 Tõeotsimine
Selleks, et hästi klaverit mängida, tuleb korrapäraselt iga päev harjutada . Et aidata üksikisikuid nende vaimses arengus, on Bahá’u’lláh andnud mõned seadused, nagu nõue iga päev palvetada, lugeda pühasid tekste ja mediteerida ning pidaga igal aastal paastu. Nendest tegevustest, nagu ka rühmanõupidamisest, saavad baha’id vaimseid suuniseid, mida teistes usundites jagavad usujuhid, ent Bahá’u’lláh on igasuguse preesterluse või religioosse juhtimise keelanud. Kõik baha’id peavad püüdlema tõe poole palvetades, pühakirja uurides, mediteerides ja enda kogetut taas läbi elades . Teisi õpetades tuleb olla tark, et vältida vastasseisu ja tülisid, kuid keelatud on kellegi usku eitada. Kuigi babide ja bahaide rohkeid usukannatajaid hoitakse au sees, ei püüelda tahtlikult märterluse poole ning enesetapp on keelatud. (Partridge 2006: 424-425)
2.2 Jumala ilmutajad
Bahá’u’lláh’ väitel on olemas ülim reaalsus , mida läänemaailma usundid nimetavad Jumalaks . Et Jumal on piiritlematu ja meie mõistus suudab hoomata vaid piiritletut, pole inimkond võimeline ülimat reaalsust mõistma. Ei lääne usundite Jumala-määratlused ega Idamaade usundite erinevad ülima tõeluse kirjeldused (nt brahman , dharmakaya, nirvaana ) pole piisavad ja täpsed. Ainus kindel teadmine, mida inimolendid sellest ülimast tõelisusest saavad, jõuab nendeni vahendajate kaudu, kes aeg-ajalt tõusevad esile ja panevad aluse suurtele maailmausunditele. Bahaid tunnustavad nendest vahendajatest Aabrahami, Krišnat, Moosest, Zarathuštrat, Buddhat, Kristust ja Muhammadit, kes ilmutavad inimestele ülimat tõelisust nii pühade tekstide kui ka omaenda isiku kaudu. Bahaide tekstides nimetatakse neid Jumala ilmutajateks. Bahá’u’lláh väitab, et tema on selles Jumala ilmutajate ahelas viimane. Ka Bábi peetakse Jumala ilmutajaks. (Partridge 2006: 425)
Need Jumala ilmutajad vahendavad oma õpetusega maailmale teadmisi, mis on vajalikud inimkonna vaimseks ja ühiskondlikuks edenemiseks, Et ilmutajad on tulnud erineval ajal maailma erinevaisse paikadesse, on iga sõnum kohandatud just sellele ajale ja kohale ning toetud varasemale ilmutusele. Bahá’u’lláh väidab, et tema on toonud ülimalt reaalsuselt kõige viimase sõnumi ja et tema sõnum on oluline just tänapäeval, sest nüüd on õige aeg inimeste ülemaailmseks ühinemiseks. Bahá’u’lláh’ enda väitel on ta eelnenud maailmausundite rajajatega võrdne ja vaimselt samane reaalsus. Bahaid usuvad, et nende sõnum on selle tõttu, et see on viimane, ka kõige täielikum ja olulisem Jumala tahte ilmutus ning sellepärast on see nüüdisaja inimestele suurema tähtsusega kui varasemad. Bahá’u’lláh väidab, et kõigi maailmausundite pühakirjad sisaldavad ettekuulutust Maailma Päästja tulekust ja et tema ise ongi kõigi nende ettekuulutuste täitumine. (Ibid: 425)
2.3 Elu peale surma
Bahá’u’lláh’ järgi jääb inimolend pärast surma kestma iseseisva vaimse olemusena (hingena) ja areneb edasistes vaimsetes maailmades kuni oma lõpliku eesmärgini – ühinemiseni Jumalaga . Meie materiaalses maailmas valmistavad inimesed end järgmise maailma jaoks ette. Bahaide pühades tekstides võrreldakse inimest ema üsas oleva lootega, kes isegi ei tea, et ümbritsev maailm on olemas. Nii nagu arenevad loote käed-jalad ja silmad, mille vajalikkusest ta saab aimu alles peale sündi, niisamuti arendame meie vaimseid väärtusi, mille tähtsust võime hinnata alles pärast surma. Paljude usundite pühakirjades räägitakse seoses surmajärgse eluga taevast ja põrgust. Bahaid usuvad, et need on metafoorid, mis väljendavad seda, kas ollakse Jumalale lähedal või temast kaugel. Selles tähenduses saab inimene siin maailmas viibides olla kas taevas või põrgus. (Ibid: 425)
2.4 Headus ja kurjus
Kõik peamised usundid on esitanud küsimuse, miks on maailmas olemas kurjus ja kannatus. See küsimus tõuseb eriti esile lääne usundeis, mille järgi Jumal on halastav ja hea. Üks vastus on, et kui inimestel poleks võimalik teha kurja ja põhjustada kannatusi, ei saaks väita, et nad omavad vabat tahet. Vaba tahe on üks Jumala iseloomulikke omadusi ning inimestel on ju võime saavutada Jumala omadusi. Mõned kannatused on loomulikult inimese tegude otsene tagajärg – midagi on tehtud valesti või mitte eriti targalt . Bahaide õpetus väidab, et universumi juhivad füüsika-, moraali- ja hingeseadused. Kui keegi eksib nende seaduste vastu või vastutab neid, tuleb tal tagajärgede pärast kannatada. Teiseks vastuseks küsimuseks, miks on olemas kannatus, on see, et kannatamine võib aidata inimesi vaimselt areneda. Kannatuse läbi hakkavad inimesed tunnetama selle maailma tühisust ja tähtsustavad elu vaimset külge. Tegelikult väidab bahaide pühakiri, et maailmas ei ole kurja jõudu (sellist nagu Saatan). Sellised mõisted viitavad tegelikult inimese loomalikule küljele, mis siis, kui sellel lubatakse vaimse külje üle valitseda , muudab inimese loomast madalamaks. (Partridge 2006: 425-426)
Bahá’u’lláh kirjutab, et inimkond on saavutamas küpsust ja paljutki, mis varem moodustas usundi osa – niisugused mõisted nagu Saatan, taevas ja põrgu ning tegevused nagu piht ja preestri toimetatav pattude andeksand -, pole nüüd enam tarvis. Sellistest asjadest võib nüüd loobuda või nad targalt ümber mõtestada. Nõndasamuti heidab inimsugu küpsuse poole arenedes kõrvale ühiskonna tõrksuse ja sõjakuse. (Ibid: 426)
2.5 Pere ja ühiskond
Bahaide õpetus käsitleb perekonda kui üksikisiku vaimse kujunemise ning ühiskonna tasakaalu ja arengu tagatist. Parimad ja tugevaimad abielud on need, mis põhinevad vaimu ja keha ühtsusel. Perekonna tähtsamaid ülesandeid on laste kasvatamine . Perekond tagab kõige paremini tasakaaluka ja püsiva keskkonna, milles lapsed saavad üles kasvada ning areneda kõlbelisteks ja sotsiaalseteks inimesteks. Lahutus on äärmiselt ebasoovitatav. Juhul, kui partnerite vahel on lepitamatud lahkarvamused ja vastumeelsus, lubatakse lahutada pärast aastast ooteaega, mille jooksul tuleb püüda leppida. (Ibid: 427)
2.6 Orgaaniline ühtsus
Bahaide õpetus seab eesmärgiks üksikisiku, tema vahetu sotsiaalse ümbruse ja kogu inimkonna vaimsustamise. Üksikisikud on vastutavad iseenda ümberkujunemise eest, kuid sotsiaalsete olevustena on nad ka vastutavad oma ümbruskonna muutmise eest. Baha’id peavad maailma erinevate usundite ühiskonnakäsitlusi ühiskonna sotsiaalse arengu põhjuseks. Selle arengu järgmine aste peaks olema Bahá’u’lláh’ õpetuse abil ja ülemaailmse rahu kehtestamine. (Partridge 2006: 428)
Bahaide pühad tekstid esitavad põhimõtted, kuidas tuleks korraldada kogu sotsiaalpoliitikat ja seadusandlust kui tahetakse luua uut ühiskondlikku tegelikkust . Üks seisukoht on see, et inimeste eneseteadvus tuleb tõsta ülemaailmsele tasandile, et nad ei määratleks end enam kitsalt rassi-, usu-, rahvus- vöi klassikuuluvuse järgi, vaid maailmakodanikena, kes tunnevad ühtsust ja solidaarsust sel määral, et ükskõik millises maailma piirkonnas elavate inimeste kannatused oleksid neile nagu venna või õe kannatused. Selle aluseks on inimkonna orgaaniline ühtsus. Bahá’u’lláh on võrreldnud oma teostes inimkonda inimese kehaga , mis koosneb tohutust hulgast rakkudest ning milles iga üksik rakk aitab kaasa keha kui terviku talitlemisele ja saab sellelt tervikult vajalikud toitained , säilitades samal ajal oma individuaalsuse. (Partridge 2006: 428)
2.7 Meeste ja naiste võrdsus
Maailma ühtsuse saavutamiseks tuleb kõigepealt kõrvaldada inimeste eelarvamused ning omavaheline vihkamine ja ebaõiglus, mis tekitavad viha või meelepaha, millest omakorda sünnivad võõrandumine, vandalism ja terrorism . Kõige sügavamalt juurdunud eelarvamused on soolised eelarvamused. Suurema osa kirjapandud ajaloo vältel on inimkonda juhtinud mehed. Partriarhaalse ühiskonna väärtused, nagu võim, võit ja valitsemine, soodustavad agressiivsust ja sõda. Seetõttu rõhutavad bahaide pühad tekstid vajadust saavutada ühiskonnas nais - ja meesalge vahel tasakaal. See oleks ka väga mõjus abinõu rahu saavutamiseks. Naised on tavaliselt ka oma laste esimesed õpetajad, seepärast on oluliseks peetud just tütrekasvatamist, et temast saaks omakorda hea õpetaja oma lastele. (Bahullah toonitab ühes oma „tahvlis” meeste ja naiste võrdse hariduse vajalikkust , aga kui raha on vähe, tuleks eelistada hariduse andmist naistele ja tüdrukutele). (Ibid: 428)
2.8 Valitsus ja üksikisik
Üks peamisi probleeme, millega inimkond seisab silmitsi, on tasakaalu leidmine üksikisiku õiguste ja ühiskonna vajaduste vahel, mis tagaks korra ja kodanike vastutustunde. 20. sajandil soodustasid poliitikud ja teised tugevasti individualismikultust, peamiselt just Läänemaades. Kuid Bahá’u’lláh hoiatas, et ülemäärasest vabadusest võib saada suur kurjuse allikas, sest see põhjustab liiderlikkust ja pahelisust. Ta toetas mõõdukust. Tema arvates peavad üksikisikud ühiskonnas vaimselt muutuma, et kasutada oma vabadusi vastutustundlikult ja teadlikult. (Partridge 2006: 428)
Bahaide tekstid soovitavad demokraatlikke valitsemisvorme ja nõupidamist kui peamist otsuste tegemise viisi. Inimkond peab loobuma tavast (see kehtib nii demokraatlikes kui ka autoritaarse valitsemiskorraga riikides), et kõik tähtsad otsused võtab vastu üksikisik vöi väike rühm inimesi. Võimukandjate ja inimeste valitud esindajate suhtes peavad kehtima kõrgeimad moraalinõuded ning nad peavad olema oma kohustuste täitmisel õiglased ja omakasupüüdmatud. (Ibid: 428)
Bahaide õpetuse järgi on suurem osa tänapäeva valitsuste majanduspoliitikast määratud nurjumisele, sest see põhineb valedel eeldustel. Üks eeldus on see, et õnne ja rahulolu on vöimalik saavutada lihtsalt jõukuse suurendamisega. Bahaide ja teiste usundite õpetuse järgi saabub tõeline õnn siis, kui loobutakse jõukusest ja pühendutakse teiste inimeste teenimisele. Majanduslikud probleemid on oma sügavaimal tasandil hingelised, nad on hingeva sümptomid, ning ainumõeldav tee majanduslike probleemide lahendamiseks on vaimsete ja hingeliste probleemide lahendamine, milleks on vaja vabaneda ebaõiglusest, korruptsioonist ja omakasupüüdlikkusest. Jõukad peaksid mõistma, et nende vaimne tervis sõltub rikkuse jagamisest. (Ibid: 428-430)
Kõik peaksid omandama kasulikke oskusi ja teadmisi ning tegema tööd, ja kui selle eesmärk on teiste inimeste teenimine , siis võib seda käsitada kui Jumala teenimist. Lapse õpetamisel tuleb peatähelepanu pöörata moraali ja väärtushinnangute kujundamisele, teadmiste andmine on alles teisel kohal. Moraalsete väärtuste rõhutamine on ka peamine tegur ühiskonna täiustamisel ja kuritegevuse vähendamisel. (Ibid: 430)
2.8.1 Administratiivkord
Idee, et on olemas jumalik mudel baha’i usu tegevuse jätkuvaks korraldamiseks, on baha’i uskumuste kontekstis sama tähtis kui Bahá’u’lláh’ vaimsed ja sotsiaalsed põhimõtted ( Administratsioon ).
Sellist valitsemise süsteemi nimetatakse ”administratiivkorraks”. Seda peetakse nii baha’i usu enda tegevuse korraldamise süsteemiks kui ka paljutõotavaks mudeliks, mida teised administratiiv- ja valitsusasutused saavad hõlpsasti omaks võtta. (Ibid)
Rajatuna ühisele valimise ja otsuste vastuvõtmise põhimõtete kogule, toimib see süsteem valitsemiorganite kaudu, mis valitakse kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Otsuste tegemine on viidud kõige madalamale tasandile, pakkudes seega unikaalset vahendit kõigi inimeste haaramiseks sellesse protsessi, samal ajal pakkudes ka võimu tasandit , mis teeb võimalikuks koostöö globaalsel tasandil. (Ibid)
Baha’i õpetused rõhutavad kuulekust tsiviilvalitsusele ja seadustele . Kui baha’id võivad vastu võtta mitteerakondlikke ametikohti valitsuses, ei sekku nad erakondlikku poliitilisse tegevusse - sealhulgas ka üksikute kandidaatide või parteide diskussioonidesse. Üksikisikutena on baha’idel siiski vabadus hääletada kodanike valimistel vastavalt oma südametunnistusele. (Ibid)
2.8.2 Ülemaailmne Õigluse Koda
Baha’i administratiivstruktuuri tipus seisab Ülemaailmne Õigluse Koda, Baha’i usu rahvusvaheline valitsemisnõukogu. Üheksast liikmest koosnev Ülemaailmne Õigluse Koda valitakse iga viie aasta järel maailma kõikide Rahvuslike Vaimsete Nõukogude ühendatud liikmeskonna poolt. (Administratsioon)
Valimisprotsess toimub nõupidamiste (konsultatsioonide) vormis ning nendes osalemiseks vajalikud omadused on motiivide selgus, vaimne kirkus loobumine kõigest muust peale Jumala teenimise, alandlikkus ja kannatlikkus. Eesmärgiks on ühendada ideed ja loovus, millel tulemusena kujuneb rühma kollektiivsel tarkusel põhinev parim otsus või kokkulepe. Selliseid nõupidamisi peetakse 19. päeva pühal, mil arutatakse kogukonna tegevust. Neid võib kasutada ka pühadest tekstidest vaimse juhatuse saamiseks ja isiklike otsuste tegemisel. (Partridge 2006: 432). Nagu ka kohalikel ja riiklikel valimistel, eeldatakse siingi, et valijad arvastavad ainult silmapaistvate oskuste ja vaimsete võimetega kandidaate. (Administratsioon)
Kogu valimisprotsess on demokraatlike ideaalide võimas väljendus. Kuigi rahvusvaheline organisatsioon , on Ülemaailmne Õigluse Koda inimestele väga lähedal. Ülemaailmse Õigluse Koja lõplik valimine on ainult kolme sammu kaugusel kohalikust tasandist: iga täiskasvanud baha’i omab õigust osaleda ”piirkonna” delegaadi valimisel; piirkonna delegaadid valivad omakorda oma Rahvusliku Vaimse Nõukogu liikmed; ja kõigi Rahvuslike Vaimsete Nõukogude liikmed kogu maailmast valivad omakorda Ülemaailmse Õigluse Koja. (Ibid)
Bahá’u’lláh ise rajas Ülemaailmse Õigluse Koja institutsiooni ja sellel on baha’i administratiivkorras unikaalne positsioon. Baha’id mõistavad, et selle otsuste vastuvõtmist vaimsetes küsimustes juhatab eksimatult Jumal. (Ibid)
Bahá’u’lláh õpetused on bahá’i uskumuste ja tegevuse aluseks. Ülemaailmsel Õigluse Kojal on õigus anda seadusi kõikides küsimustes, mida Bahá’u’lláh ise otseselt ei puudutanud ja sel on ka õigus oma seadusi tühistada või muuta vastavalt tingimuste muutumisele, andes baha’i seadustele elastsust. Näiteks, kui mõne tulevikutehnoloogia areng püstitab moraalse küsimuse, mida Bahá’u’lláh ajal ei tuntud, langeb Ülemaailmsele Õigluse Kojale vastutus otsustada, kuidas seda küsimust käsitleda. Baha’id usuvad, et sel moel jätkub Baha’i usu juhendamine Jumala poolt ajani, mil ilmub järgmine Jumala Sõnumitooja - sündmus, mis Bahá’u’llah sõnade järgi ei toimu enne kui vähemlt tuhande aasta möödudes. (Ibid)
On oluline märkida, et nii nagu kohalike ja Rahvuslike Vaimsete Raadide liikmetel, ei ole ka Ülemaailmse Õigluse Koja liikmetel oma võimu ega autoriteeti - ükskõik kui austatud ja auväärsed nad üksiskisikutena on. Vaid siis, kui nad tulevad kokku, kohtudes ametlikult kui Ülemaailmne Õigluse Koda, on nad jumalikult inspireeritud. Isikukultust välditakse täielikult. (Administratsioon)
2.9 Ühtsus ja erinevus
Bahá’u’lláh’ kirjatööd hoiatavad eriti ühetaolisuse taotlemise eest. Baha’i usundi eesmärk ei ole allutada kõik ühele valitsevale kultuurile. Tuleb vältida ülemäärast tsentraliseerumist ja niipalju kui võimalik võtta otsuseid vastu kohalikul ja rahvuslikul tasandil. Rahvused jäävad püsima, kuid nad peavad loovutama osa öigusi ülemaailmsetele institutsioonidele, kaasa arvatud sõjapidamise õigus. Ühtsuse jaoks on oluline mitmesuguste eripalgeliste kultuuride olemasolu. Baha’ide eesmärk on säilitada selle planeedil keelte, kultuuride, traditsioonide ja mõtete mitmekesisus ning samal ajal kõrvaldada konfliktide ja tülide põhjuseid. (Partridge 2006: 430-431)
Mõnede arvates kutsub baha’ide õpetus üles kehtestama autoritaarset ühiskondlikku kontrolli, nagu seda on kujutanud George Orwell romaanis „1984”. Kuigi baha’id nõustuvad, et Orwelli romaanil on võimas emotsioonaalne mõju, eitavad nad, et teos peegeldab nende eesmärke. Suurem ühtsus, mille tagab kuulumine demokraatlikku struktuuri, annab üksikisikutele rohkem õigusi, mitte ei piira neid. Näiteks võivad Ühendkuningriigi kodanikud pärast seda, kui nende riik ühines Euroopa Nõukoguga, kaevata oma valitsuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse. (Ibid: 431)
Teised inimesed võivad väita, et bahaid on unistajad ja soovivad võimatut. Nendele vastavad bahaid, et nad on unistamisest kaugel, sest just nemad on teadvustanud endale vastastikku seotud ja üksteisest sõltuva maailma tegelikkust, milles me praegu elame. Unistajad on need, kes kujutlevad, et maailm vöib ka edaspidi ilma hävingusse sattumata juhtida praeguste mallide järgi. (Ibid: 431)
3. BAHA’I USUND TÄNAPÄEVAL
Bahaid usuvad, et Bahá’u’lláh mitte ainult ei näidanud, mida on maailma ühtsuse saavutamiseks tarvis teha, vaid õpetas ka, kuidas jõuda maailma ühtsuseni baha’ide kogukonna loomiseks ja funktsioneerimiseks loodud õpetuste kaudu. Seega on baha’ide kogukond nii Bahá’u’lláh’ kirjatöödes vaadeldud ühtse tulevikumaailma mudel kui ka selle embrüonaalne vorm. Baha’i usundil ei ole vaimulikke ega muid juhtisikuid. Kõik baha’id on omavahel võrdsed ning neid õhutatakse osalema kogukonna elus nii aktiivselt, kui neil on võimalik. Baha’ide eesmärk on luua kogukondi, mis ei ole patriarhaalsed, kus pole üksikisikute hierarhiat ning kus erinevatest rassidest, vähemusrühmadest ja klassidest ning mõlemast soost inimesed saaksid oma arvamust avaldada ning tunda, et nende panud on väärtustatud. See ülesanne ei ole täidetud, vaid n-ö töös. Vastupidiselt paljudele teistele usunditele, mis vaatavad tagasi oma muistsele kuldajale, on baha’id endale täielikult teadvustanud, et neil seisab ees teha teoks oma tulevikuideaal. (Partridge 2006: 431)
3.1 Ühtsus ja kuulekus
Baha’i kogukonna püsiv kõlbeline omadus on ühtsus, võib öelda, et see on baha’i usundis kõrgeim väärtus. Et tagada maailma ühtsuse oma eesmärgiks seadnud religioonis endas ühtsust, on rakendatud meetmeid, vältimaks usulahkude kujunemist karismaatiliste juhtide ümber või iseäralike ideoloogiate tekkimist. Kuigi kõiki baha’isid õhutatakse lugema baha’i usu tekste ja tõlgendama neid iseenda seisukohalt, pole kellelgi lubatud väita, et ühe või teise tõlgenuds on õige või autoritatiivne. Baha’i kogukonna ühtsuse nurgakivi on Leping. See määrab ette baha’ide järgmiste usujuhtide autoriteede ning nõuab igalt baha’ilt lojaalsust ja kuulekust parajasti valitsevale usupeale (Lepingu Keskpunkt), milleks praegu on Ülemaailmne Õigluse Koda. Kui mõnes teises usundis on identifitseerivaks teguriks usutunnistus või liitumine teatud koolkonna seadustega, siis baha’idel on selleks kuulekus ja lojaalsus Lepingu Keskpunktile. (Ibid: 431)
3.2 Areng
Baha’i usu kiire levik 1960. – 1980. aastatel tõi baha’ide hulka palju vaeseid ja kirjaoskamatuid India, Aafrika ja Lõuna-Ameerika elanikke, sealhulgas maapiirkondade asukate ja põlisrahvaste seast, mis esitas baha’i kogukonnale väga suure väljakutse. Baha’ide õpetus rõhutab hariduse tähtsust ning peab vajalikuks kõrvaldada äärmine vaesus ja jõukus. Baha’ide administratiivsüsteem ei toimi hästi, kui kirjaoskajaid on liiga vähe. Seetõttu tuleb baha’idel tegeleda kogukondade sotsiaalse ja majandusliku arengu probleemidega. Baha’id ei tunnista seisukohta, et arenguks tuleb lihtsalt suurendada kogukonna majanduslikku jõukust. Nende arvates tuleb arengu tagamiseks paremini kasutada iga kogukonna inimressurssi, suurendada inimeste eneseusaldust, arendada nende kogukondlikku solidaarsust, võimaldada neile juurdepääs haridusele ja kõrvaldada ebaõiglus, kus iganes võimalik. Muidugi ei suudeta kõiki neid eesmärke saavutada ilma materiaalsete vahenditeta, kuid need peaks olema abinõu, mitte omaette eesmärk. Eesmärgiks on vaimse, kõlbelise ja materiaalse arengu ühendamine. (Partridge 2006: 432-433)
Baha’id on algatanud kogu maailmas mitmeid tuhandeid projekte. Mõned neist on lühiajalised, nagu terviselaagrid, õppeseminarid, puudeistutamised ja keskkonna puhastamise aktsioonid . Teised on pikaajalised, nende hulka kuuluvad ka kirjaoskuse edendamine, tervisekaitse ning põllumajandus- ja keskonnaalaseid projektid . Kõige rohkem on selliseid projekte koolides , alates lihtsatest külakoolidest ning lõpetades suurte keskkoolide ning isegi mõnede ülikoolidega. Muide, kaugeltki mitte kõik haridusalased projektid ei hõlma lapsi. Näiteks Indias Indore’is asuv Barli Maanaiste Arengu Instituut õpetab põlisrahva hulgast ja maapiirkondadest pärit naistele nii kirjaoskust kui ka kutse- ja organiseerimisoskusi ning jagab teadmisi hügieenist, tervishoiust ja nende kogukondi puudutavatest keskkonnaküsimustest. 1992. aastal valiti asutus ÜRO Keskkonnaprogrammi maailma 500 parima üksikisikute ja organisatsioonide keskkonnaalase ettevõtmise hulka, lisati 1994. aastal ÜRO andmebaasi INNOV kui üks 81-st arengumaade edukast põhiharidusprojektist ja tunnistati 2000. aastal ÜRO Lastefondi poolt parimaks tütarlaste haridust andvaks asustuseks. Samalaadne on FUNDAEC, Colombias hariduse edendamisega tegelev sihtasutus , mille on rajanud rühm ülikooliprofessoreid ja mille eesmärk on arendada kesk- ja ülikooliharidust maapiirkonna elanike hulgas. Umbes kolmeteistkümnes departemangus on ta saanud ka valitsusasustuste või eraalgatuslike, valitsusväliste institutsioonide toetuse ning õppurite arv on tõusnud üle 15 000. FUNDAEC-i meetodeid kasutab nüüd ka üks Hondurases baha’ide eeskujul rakendatud õppekava. (Partridge 2006: 433-434)
Lõuna-Ameerikas, kus liiklus ja side on raskendatud, on rajatud raadiojaamu, mis on osutunud ühiskonna arengu kiirendamisel eriti efektiivseiks. Ecuadoris Otvalos asuv baha’ide raadiojaam ei paku mitte ainult kirjaoskuse edendamise ning haridus -, põllumajandus- ja terviseprogramme, vaid tema ülesandeks on ka taaselustada ketšuade kultuuri, mis on surutud valitsevast hispaania kultuurist madalamale teisejärgulise kultuuri seisunisse. Baha’i kogukondadel on Ameerikas kuus raadiojaama. (Ibid: 434)
Baha’ide projektidele on iseloomulik, et nendest ei saa tulu mitte ainult baha’id, vaid ka kõik teised, kes nende projektide teostamise paikkonnas elavad. Teine iseloomulik joon on see, et nende projektide rakendamise üle peetakse nõu nendega, kelle heaks need on kavandatud. Neid ei suruta kogukonnale väljastpoolt peale. (Ibid: 434)
3.3 Ühinenud Rahvaste Organistatsioon
Et baha’ide eesmärk on maailma ühtsus, osaleb baha’i kogukond ÜRO tegevuses, kuigi tal on eriarvamusi ÜRO praeguse struktuuri ja põhikirja suhtes. Baha’isid esindab ÜRO-s Baha’i Rahvusvaheline Kogukond olnud üks kõige tegusamaid ÜRO juures tegutsevaid valitsusväliseid organistasioone ja on saavutanu nõuandva staatuse paljudes tema organistasioonides, sh ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus (ECOSOC), ÜRO Lastefondis (UNICEF) ja ÜRO Naiste Arengu Fondis (UNIFEM). Baha’id on esindatud ka kõikidel olulisematel ÜRO konverentsidel. Nende eesmärkide hulgas, mida Baha’i Rahvusvaheline Kogukond ÜRO-s ja tema kohalikes asutustes taotleb, on inimõiguste kaitse, naiste olukorra parandamine ja kõlbeline kasvatus. (Ibid: 434)
4. BAHA’I USK EESTIS
Kuuldused erakordsetest sündmustest ja kaksikilmutusest Pärsias 19. sajandi keskpaigas ei olnud ilmselt need, mis oleksid Euroopas elavat vastukaja leidnud. Arvata võib, et tollase Venemaa akadeemilistes ringkondades liikus kuuldusi Pärsias toimunud babistliku liikumise verisest mahasurumisest ja rohketest ohvritest. (Baha’i usk Eestis 2009)
1852. aastal esines Tsaari Venemaa ametliku palvega vabastada vangistusest Bahá'u'lláh. Samuti pakkus tollane Vene valitsus vangistatud usuliidrile peavarju. Harjumatu tolle ajastu kohta on fakt, et 1889. aastal kuulutas vene kohus baha’i usu oma territooriumil aktsepteeritavaks. Religiooni sõltumatu iseloom tagas nende järgijate õiguste kaitse. Taoline ametlik otsus oli pretsedent baha’i usu ajaloos. Üllatav on see, et vene keel oli üks esimestest, millesse tõlgiti baha’i usu pühakiri Kitab-i-Aqdas. Tõlge ilmus Teaduste Akadeemia Toimetiste sarjas 1899. aastal ja sisaldas tõlkija sissejuhatust ja kommentaare. (Ibid)
Kindlalt saab väita, et eesti ajakirjanduses leidis elavat kajastust väljapaistva ameerika ajakirjaniku, esperantisti, tuntud ja mõjuka baha’i usu tutvustaja Martha Root 'i Artikkel pr Martha Root'i külastusest Eesti külastus 1927. aasta aprillis -mais. Visiiti kajastasid kõik suuremad päevalehed. Proua Root külastas välisministeeriumi, Päevalehe toimetust ja pidas kõne Tallinna Esperantistide klubis . Nii Postimees kui Päevaleht pidasid oma artiklites vajalikuks esitada lühikokkuvõtted baha’i usu üldistest põhimõtetest. (Ibid)
1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt ei elanud Eesti vabariigi territooriumil kodanikke , kes oma usutunnistuseks oleksid märkinud baha’i usundi. (Baha’i usk Eestis 2009)
Ajavahemikus 1932-1937 ilmunud “Eesti entsüklopeedia” 1-s köites leiame baha’i usu kohta ühe artikli. Mainitud artikkel on üldsõnaline ja paljuski eksitav. (Ibid)
Alates 20. sajandi teisest poolest on olnud eestlasi, kes väljaspool oma kodumaad elades on vastu võtnud baha’i usu: Jakob Kain Rootsis ja Salme Renate Tankaria Inglismaal (Ibid).
Raja ja Johannes Palu - Eesti esimesed Bahá'íd
1968. aastal külastas Eestit Alice Dudley, baha’i ja esperantist, ning võttis ühendust Eesti Esperanto Seltsiga. Ta tutvus Johannes ja Raia Paluga, kes olid juhtivad esperantistid. Seega esimesteks Eestimaal elavateks baha’ideks loetakse esperantist Johannes Palu ja tema abikaasat Raia Palu. Perekond Palu liitus baha’i kogudusega 1968. aastal. (Ibid)
1989. aastal saabus tagasi Eestisse, et siin oma usku õpetada, pr. Brigitte Lundblade (sünd. Hasselblatt ), kes oli jätnud oma kodumaa Eesti 1939. aastal ning saanud baha’iks Inglismaal. Aasta jooksul asusid siia elama ka mitmed baha’id Rootsist, Soomest ja Kanadast. (Ibid)
1990. aastal rajati kogudus Tallinnas, aasta hiljem Tartus. 20. sajandi lõpu poole olid kogudused rajatud Pärnus ja Narvas. Hetkel eksisteerib ka väike kogudus Viljandis. (Ibid)
1992. aastal valisid Eesti, Läti ja Leedu baha’id oma esimese ühise rahvusliku valitsusorgani, Baltimaade Baha’ide Regionaalse Vaimse Nõukogu (Ibid).
1999. aastal valisid kõigi kolme riigi baha’id oma enda vastavad rahvuslikud valitsusorganid, rahvuslikud vaimsed nõukogud (Ibid).
2002. aastal registreeriti ametlikult Eesti Baha’i Koguduste Liit.
Viis kohalikku baha’i kogudust peegeldavad baha’i usu rahvusvahelist iseloomu: nende liikmed on eesti, vene, ukraina , pärsia, soome, briti, saksa, kanada, rootsi ja mehhiko päritolu. Nende mitmekesisus peegeldub ka erinevates ametites, mida nad esindavad: ülikooli professorid, õpetajad, arstid, insenerid, muusikud ja paljud teised, noored ja vanad, tehes üheskoos pingutusi samade eesmärkide nimel. (Baha’i usk Eestis 2009)
INTERVJUU

Mida tähendab baha'i usk ja mis on selle usu eesmärk ?

• Sõna Baha’i tähendab Valguse järgijat – Valgus on vaimse tõe sümbol.
  
• Baha’iks saab lugeda inimest, kes usub, et Baha’u’llah on praeguse aja viimane Jumala sõnumitooja, kelle (ka Babi – tema ettekuulutaja) õpetuste ja seaduste järgi baha’id püüavad elada. Baha’i usu eesmärk on ühendada maailma rahvad ühes ühises usus, mis pole jagunenud omavahel vaenutsevateks sektideks. Et luua maa peal rahu, teineteisemõistmist ja hakkamasaamist kõigile rahvastele.
  

Baha'i usk austab teisi religioone, kuid kas teised religioonid austavad ka baha'i usku ?

• Bahai usk on üldiselt üle maailma riikide poolt aktsepteeritud, välja arvatud maal, kus baha’i usk rajati - Iraanis, selle islamiriigi vaimulikkond ja võim kiusab baha’isid taga igal võimalikul moel:
  

• Baha’isid otseselt hukates, piinates või arestides teadmata ajaks, vaid seetõttu et nad on baha’id, kes ei loobu oma usust.
  

• ÜRO on vastu võtnud mitu resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Iraanis, seoses baha’ idega – mida ka Eesti valitsus on toetanud.
  

• Iraani võimude poolt tehakse ametlikku propagandat baha’ide vastu meedias, ärgitades inimestes, kes ei suuda oma peaga mõelda, vaenulikku käitumist baha’ide vastu.
  

• tõrjutakse baha’isid majandusest – rüüstates/hävitades baha’ide poode .
  
• hävitatakse ja rüüstatakse baha’ide kalmistuid.
  

• Mitte lubades baha’i noortel õppida Iraani kõrgkoolides – püüdes hävitada nende tulevikku (noored kes on suutnud suunduda välismaale on teretulnud olnud lääne kõrgkoolides, kus neid väga hinnatakse säravate isiksuste ja õppijatena.
  

• Kas teised religioonid austavad baha’isid? Tolerantsus erinevate uskude vastu kogu maailmas on tõusnud. Suurbritannias on juba aastaid korraldatud erinevate usukude osalusel palveõhtuid ja teisi üritusi. Indias on juba ajalooliselt eksisteerinud mitu usku kõrvuti (põhjustades vahel küll rahutusi, kuid inimesed eraelus on siiski harjunud sellega, et ongi mitmeid uske ja see on nende jaoks normaalne nähe). Eestis on baha’id algatanud Maailmareligioonipäeva tähistamist koostöös teiste usunditega – kõik olid väga rõõmsad neil erinevate uskude kogunemistel.
  

Kuidas Te jõudsite baha'ini ja miks Te otsustasite just selle usundi kasuks tol hetkel ?

• Baha’i usuni jõudsin, kui külastasin koos ühe baha’ist sõbraga baha’i talvekooli 2001. aastal Tallinnas. Õhkkond oli ülimalt tore – vabad inimesed liikumas ühiselt oma arenguteel üksteist toetades.
  
• Ühinesin baha’i usuga pool aastat hiljem baha’i suvekoolis, kuigi sisemiselt olin selleks valmis juba varemgi. Tagantjärele meenub üks nõukogudeaegne küsitlus teemal, mida arvab vastaja Jumalast. Selles kirjutasin midagi sellist, et erinevad usud on kui erinevad tahud keral nägemaks Jumalat omal moel, kuid Jumal on üks. Nii olingi leidnud selle, mida vaimus olin ennegi otsinud. Olin kui jõudnud koju.
  

Kuidas erineb Teie jaoks baha'i usk teistest religioonidest ?

• Ennekõike muidugi ühtsus, inimeste vahel ja usus – usuühtsus on tagatud baha’i administratiivkorraga
  

• Jumala sõnumitooja on ise või oma sekretäri kaasabil kirja pannud ilmutatud tekstid, mida ajaloos enne pole olnud. Varem ajaloos on Jumala sõnumitoojate tekstid kirja pandud märgatavalt hiljem, nii on tekkinud tülisid ja usulahke nende tekstide hilisemate tõlgenduste tõttu. Baha’i usus oli määratud isik või on määratud institutsioon , kes võib pühade tekstide kohta hetkel lõplike selgitusi anda.
  

• Kirjutistes on õpetusi antud kõigile tasanditele: inimeste, kogukonna ja rahvusvahelise tasandi arenguks. Hämmastav, et maailmas juba kõik liigubki selles suunas, nagu kirjutistes kirja on pandud enam kui 100 aastat tagasi.
  
• Bahai usku võib võrrelda usu küpsuseikka jõudmisega – baha’i usus pole vaimulikke, meil pole vahendajaid pöördumaks Jumala poole – igaühel on kohustus ise uurida pühasid kirjutisi
  

Mida tähendab olla baha'i ning mida on see Teie elule juurde andud ?

• Nagu juba varem mainisin olla baha’i tähendab järgida mõningaid seadusi/kohustusi:
  

• Lugeda palveid ja pühi kirjutisi igal hommikul ja õhtul – see on kui hinge toit
  
• Lugeda 24 tunni jooksul, eri juhiste kohaselt, üht kolmest kohustuslikust palvest
  

• Paljud seadused ei kehti veel lääne baha’idele, kuigi Iraani päritolu baha’id juba neid täidavad.
  
• Seadused on Jumal kehtestanud oma sõnumitoojate kaudu inimestele mitte karistuseks, vaid armastusest inimkonna vastu, et need inimestele kasu tooksid
  
• Pidada 19-päeva pühi ja tähistada baha’i usu pühasid päevi
  
• Keelatud on ainete (nt. alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine jne.
  
• Tagarääkimine on keelatud – see on tõsine seadus võrdsena teiste seaduste kõrval. Kui kellelgi on mingi probleem, siis tuleb see lahendada, mitte hakata sellest rääkima kolmandate isikutega.
  
• Pihtimine on keelatud – inimene saab lahendada ise oma probleemid või pöörduda palves Jumala poole. Keegi teine ei saa seda meie eest teha.
  
  • Aru tuleb anda igal õhtul oma tegudest – et õppida oma vigadest, lahendada probleeme ja liikuda edasi.
    
• Abieluvälised suhted on keelatud – see seadus kaitseb perekonna pühadust.
  

• Baha’ide standardid on väga kõrged ja me keegi ei saa öelda, et nüüd ma olen täiuslik baha’i, aga püüd ja tahtmine elada baha’i eluviisi järgides on oluline. Mulle endale on see andnud selge silmavaaate, rahuliku südametunnistuse ja tulevikuvisiooni kogu maailma edasisest arengust.
  

Mis koguduse liige Te olete ?

• Olen algusest peale siiani olnud Tartu baha’i koguduse liige.
  

Kirjutage lähemalt oma koguduse tegemistest.
Meie kogudus on väike, aga tubli :

• Tähistame 19-päeva ja baha’i pühi, teeme palveõhtuid
  
• Teeme lastetunde ja ruhi (hinge arengu) ringe nii baha’idele kui ka mittebaha’idele
  
• Paaril aastal oleme tähistanud Maailmareligiooni päeva
  

Kas teate Te umbes, kui palju võiks Eestis selle usu pooldajaid olla ?

• Pooldajate hulka ei oska täpselt öelda, kuid baha’iks on end tunnistanud ligikaudu 100 kuni 150 inimest – arv on kõikuv, sest meil on palju noori, kes on sõitnud mujale õppima ja vastupidi tuleb ka teiste riikide kogudustest noori Eestisse elama/õppima.
  

Milliste inimestega olete Te kokku puutunud, kuidas inimesed suhtuvad baha'isse ?

• Olen kokku puutunud väga paljude inimestega, nii kunstnikega kui ka pedagoogide ja õpilastega oma eriala(de) tõttu. Eestis on inimesed siiski tolerantsed ja kehtib täielik usuvabadus – igaüks võib uskuda just seda, mis ta hinge toidab – ja seda olen ma ka ise inimestega suheldes tunnetanud.
  

KOKKUVÕTE
Baha’i on religioon, mille rajas Bahá'u'lláh 19. sajandil Iraanis. Bahá'u'lláh’d peavad baha’id kõige viimaseks Jumala Ilmutajate reas, mis ulatub tagasi eelajalukku ja kuhu kuuluvad Aabraham , Mooses , Buddha, Zarathustra , Kristus ja Muhammad.
Baha’i usk õpetab, et maailma peamiste religioonide rajajad , sh Krišna, Buddha, Zarathustra, Aabraham, Mooses, Jeesus Kristus ja Muhammed , on ühe ja sama Jumala poolt saadetud jumalikud õpetajad, et harida inimkonda selle arengutasemele vastavate õpetuste ja seadustega. Baha’i usk tunnistab veel kaht selle ajastu õpetajat: Bábi ja Bahá'u'lláh’d. Baha’id usuvad, et religioossed ilmutused jätkuvad tulevikus, et juhendada “igavesti arenevat tsivilisatsiooni”.
1844. aastal rajas Báb (“Värav”) babi usu. Tema põhieesmärk oli valmistada inimkonda ette teise jumaliku õpetaja peatseks ilmumiseks, kes juhataks inimkonna ülemaailmse rahu ajastusse. Aastal 1863 teatas Bahá’u’lláh, (“Jumala Auhiilgus”), et tema on isik, kellest Báb rääkis, ja nii sündis baha’i usk. Usu ühtsus on säilitatud kirjalikus “lepingus” antud korralduste tõttu, mis pani paika usu õigusjärgluse ja institutsionaalse võimu põhimõtted. Baha’i usus ei ole vaimulikkonda. Baha’i kogudust valitsevad kohalikul, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil rajatud valitavad nõukogud. Iraani baha’id on pidanud kannatama tagakiusamist oma uskumuste tõttu usu algusaegadest peale.
Bahá’u’lláh’ ilmutuse põhiteema on ühtsus. Ta õpetas, et “maailm on üks riik ja inimkond selle kodanikud”. Tema kirjutised sisaldavad põhimõtteid, seadusi ja institutsioone maailma tsivilisatsioonile, sh igasuguste eelarvamuse kõrvaldamist, sugupoolte võrdõiguslikkust, maailma suurte religioonide ühise lätte ja olemusliku ühtsuse tunnistamist, äärmusliku vaesuse ja rikkuse kaotamist, ülemaailmset kohustuslikku haridust, iga isiku vastutust iseseisvalt tõde otsida, kollektiivse julgeoleku põhimõtetele toetuva föderaalsüsteemi loomist maailmas ja tunnistamist, et religioon on kooskõlas mõistuse ja teadusega. Nendest ideaalidest kinnipidamise tõttu on baha’i kogudus aktiivselt toetanud rahvusvahelisi organisatsioone nagu ÜRO. Inimkonna teenimine on baha’i usu teine keskne õpetus, millega seoses on baha’id algatanud tuhandeid ühiskondliku ja majandusliku arengu projekte - suurem osa neist tagasihoidlikud, nagu koolid, tervishoiukampaaniad külades ja keskkonnaalased projektid - kogu maailmas.
SUMMARY
Baha'i faith is a religion , which set up the Bahá’u’lláh 19 sajandil Iraanis . Baha'u'llah 'd peavad bahá'íd kõige viimaseks Jumala Ilmutajate reas, mis ulatub tagasi eelajalukku ja kuhu kuuluvad Aabraham , Mooses , Buddha , Zarathustra , Kristus ja Muhammad . century in Iran . Bahá’u’lláh’d be the last of God Baha’i developer row, which goes back to prehistory
and which includes Abraham , Moses, Buddha, Zoroaster, Christ and Muhammad.
Baha'i faith teaches that the world’s major religions founders, including Krišna, Buddha, Zoroaster, Abraham, Moses, Jesus Christ, and Muhamed , are one and the same divine teachers sent by God to educate humanity in accordance with the teachings and laws of development. Bahá’í usk tunnistab veel kaht selle ajastu õpetajat: Bábi ja Bahá’u’lláh’d. Baha’i recognizes two teachers from that era: Báb and Bahá’u’lláh. Bahá’íd usuvad, et religioossed ilmutused jätkuvad tulevikus, et juhendada “igavesti arenevat tsivilisatsiooni”. Baha’is believe that religious revelation in the future will continue to instruct "the ever-evolving civilization."
1844.1844. aastal rajas Báb (“Värav”) bábi usu. based in Bab ( " Gate ") bab religion. Tema põhieesmärk oli valmistada inimkonda ette teise jumaliku õpetaja peatseks ilmumiseks, kes juhataks inimkonna ülemaailmse rahu ajastusse. His main objective was to prepare mankind for the early appearance of another divine Teacher , who will chair the peace of mankind's global era. Aastal 1863 teatas Bahá’u’lláh, (“Jumala Auhiilgus”), et tema on isik, kellest Báb rääkis, ja nii sündis bahá’í usk. Bahá’u’lláh announced in 1863, that he is a person, who spoke about the Báb and the baha'is faith was born. Usu ühtsus on säilitatud kirjalikus “lepingus” antud korralduste tõttu, mis pani paika usu õigusjärgluse ja institutsionaalse võimu põhimõtted. Preserves the unity of faith is written "contract" of the organization, that put in place an institutional religion and the succession of powers principles. Bahá’í usus ei ole vaimulikkonda. Baha'i faith is not clergy. Bahá’í kogudust valitsevad kohalikul, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil rajatud valitavad nõukogud ning ainult bahá’íd võivad annetada oma usu fondidesse. Baha'i congregations dominated by local , national and international levels, based on elected councils. Baha'is in Iran have had to suffer persecution because of their religious beliefs very beginning .
Bahá’u’lláh’ key revelation is consistent. Ta õpetas, et “maailm on üks riik ja inimkond selle kodanikud”. He taught that "the world is one country and mankind its citizens". Tema kirjutised sisaldavad põhimõtteid, seadusi ja institutsioone maailma tsivilisatsioonile, sh igasuguste eelarvamuse kõrvaldamist, sugupoolte võrdõiguslikkust, maailma suurte religioonide ühise lätte ja olemusliku ühtsuse tunnistamist, äärmusliku vaesuse ja rikkuse kaotamist, ülemaailmset kohustuslikku haridust, iga isiku vastutust iseseisvalt tõde otsida, kollektiivse julgeoleku põhimõtetele toetuva föderaalsüsteemi loomist maailmas ja tunnistamist, et religioon on kooskõlas mõistuse ja teadusega. His writings contain principles, laws and institutions of the world’s civilizations, including the elimination of all kinds of prejudice, gender equality, the world’s major religions, Latte, and at the very least a common recognition of the unity, wealth and the elimination of extreme poverty , universal compulsory education, each person's responsibility to seek the truth independently, supported by the principles of collective security federal recognition and the creation of the world, that religion is in accordance with reason and science . Nendest ideaalidest kinnipidamise tõttu on bahá’í kogudus aktiivselt toetanud rahvusvahelisi organisatsioone nagu ÜRO. These ideals are the result of the detention of Baha’i congregation actively supported by international organizations such as the United Nations. Inimkonna teenimine on bahá’í usu teine keskne õpetus, millega seoses on bahá’íd algatanud tuhandeid ühiskondliku ja majandusliku arengu projekte - suurem osa neist tagasihoidlikud, nagu koolid, tervishoiukampaaniad külades ja keskkonnaalased projektid - kogu maailmas. Service to mankind is the central doctrine of the second Baha’i faith, Baha’is have been initiated in relation to which the thousands of social and economic development projects - most of them modest, such as schools, public health and environmental projects in the villages - all over the world.
KASUTATUD KIRJANDUS

‘Abdu’l-Bahá... = Baha’i usu algus ja areng - ‘Abdu’l-Bahá. http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk/bahai-usu-algus-ja-areng?start=1 , (08.04.2009).

Administratsioon. http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk/administratsioon , (08.04.2009).

Baha’i Maailmakeskus... = Baha’i Maailmakeskus ja pühad paigad. http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk/bahai-maailmakeskus-ja-puehad-paigad , (08.04.2009).

Baha’i pühakojad. http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk/bahai-maailmakeskus-ja-puehad-paigad/bahai-puehakojad , (08.04.2009).

Baha’i usk Eestis. http://www.bahai.ee/index.php/bahai-usk-eestis , (08.04.2009).

Baha’i usu algus ja areng. http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk/bahai-usu-algus-ja-areng , (08.04.2009).

Dammann, E. 1995. Usundiloo alused. Tallinn: Logos .

Esslemont, J. E. 1989. Bahá'u'lláh ja Uus Ajastu. Turku: Painotalo Gillot Oy.

Mis on baha’i usk ? http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk , (08.04.2009).

MOBU = Mis on Bahá’í usk ? 1967. Mikkeli: Oy Länsi-Savon Kirjapaino.

Partridge, C. 2006. Maailma usundid. Entsüklopeediakirjastuse AS.

Shoghi Effendi... = Baha’i usu algus ja areng - Shoghi Effendi. http://www.bahai.ee/index.php/bahaiusk/bahai-usu-algus-ja-areng?start=2 , (08.04.2009).
37