Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Islandi Vabariik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sisukord
Sisukord...............................................................................................................................lk 2
Andmed Islandi kohta..........................................................................................................lk 3
Kriis Islandil praegu.............................................................................................................lk 9
IMF annab abi......................................................................................................................lk 10
Islandi kroon Eestis..............................................................................................................lk 10
Kasutatud materjal...............................................................................................................lk 12
Andmed Islandi kohta
Lääne-Islandi maastik
Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel.

Asukoht

Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel.
Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel.

Loodus

Geoloogiline ehitus

Erinevalt muust Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal.
Islandi saar koosneb enamasti 400–600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks.

Vulkaanid

Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat.
Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m).
Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad.

Mandrijäätumine

Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest . Kõige suurem on Vatnajökull (umbes kolme Eesti maakonna suurune).

Kliima

Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid.

Meri ja siseveed


Leirhnjúkuri kuumaveeallikas
Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada.
Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul.

Jõed

Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb.
Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad . 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Islandi Vabariik #1 Islandi Vabariik #2 Islandi Vabariik #3 Islandi Vabariik #4 Islandi Vabariik #5 Islandi Vabariik #6 Islandi Vabariik #7 Islandi Vabariik #8 Islandi Vabariik #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TTTTTT Õppematerjali autor

Lisainfo

Islandi kohta:


Andmed Islandi kohta
Kriis Islandil praegu
IMF annab ab
Islandi kroon Eestis

island

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
pptx
Islandi Vabariik
9
doc
Soome vabariik
19
pptx
Islandi laamtektoonika
8
doc
Soome Vabariik
15
ppt
Island- slaidid-
21
doc
Island
62
pdf
EESTI VABARIIK
10
ppt
Powerpoint Islandi kohta





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun