Islandi Vabariik (0)

Sisukord
Sisukord...............................................................................................................................lk 2
Andmed Islandi kohta..........................................................................................................lk 3
Kriis Islandil praegu.............................................................................................................lk 9
IMF annab abi......................................................................................................................lk 10
Islandi kroon Eestis..............................................................................................................lk 10
Kasutatud materjal...............................................................................................................lk 12
Andmed Islandi kohta
Lääne-Islandi maastik
Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel.

Asukoht

Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel.
Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel.

Loodus

Geoloogiline ehitus

Erinevalt muust Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal.
Islandi saar koosneb enamasti 400–600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks.

Vulkaanid

Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat.
Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m).
Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad.

Mandrijäätumine

Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest . Kõige suurem on Vatnajökull (umbes kolme Eesti maakonna suurune).

Kliima

Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid.

Meri ja siseveed

Leirhnjúkuri kuumaveeallikas
Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada.
Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul.

Jõed

Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb.
Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad . 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas.

Järved

Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27.

Elustik

Taimestik

Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Jökullidel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha.

Loomastik

Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane . Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud , Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas , sisevetes elavad nt lõhilased.

Riik

Islandi kaart

Keel

Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu.

Religioon

Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (Þjóðkirkjan ('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik' ;Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast.
Vähemuskonfessioonide seas on:

• mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%)
  
• katoliiklus (2,15%)
  
• nelipühilased (0,62%)
  
• ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund ; 0,32%)
  
• seitsmenda päeva adventistid (0,25%)
  
• Jehoova tunnistajad (0,22%)
  
• budism (0,21%)
  
• Baha 'i usk (0,13%)
  
• islam (0,11%).
  

Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse.

Ajalugu

Þingvellir, paik, kus asutati Althing

Maa asustamine ja vaba riigi aeg

Islandi ajaloolase Ari Þorgilssoni teose Íslendingabók, Islandlaste raamat (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja Ingólfr Arnarson, kes rajas aastal 874 talu Reykjavíki. Enne teda, 9. sajandi keskpaigas olevat saarel käinud teisedki Norra meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada. Ingólfri ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri mungad. Arheoloogilisi jälgi ei ole skandinaavlaste-eelsest asustusest siiski leitud.
Sisserändajad asustasid maa elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt tuldi Islandile Norrast, aga ka viikingite asundustest Iirimaal , Šotimaal ja mujal Briti saartel. Nad tõid Islandile kaasa oma keldi päritolu naised, teenijad ja orjad . Paremad maad hõivati kiiresti ja nagu praegugi, paiknes asustus peamiselt rannikul, saare lõunaosa tasandikel ja maa teiste osade orgudes. Saare asustamisest räägib Landnámabók, Maa asustamise raamat, milles on ära toodud umbes 430 ümberasuja nimed, samuti nende esiisade ja järeltulijate nimed ning kirjeldatud, millise piirkonna keegi hõivas. Maa asustamise raamat on kirjutatud 12. sajandil ja peegeldab tõenäoliselt tolleaegset maaomandi jaotust. Islandilt on leitud üle 300 paganliku viikingite kalme . Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest.
Aastal 930 asutati Reykjavíkist natuke ida pool Þingvelliris saare parlament Althing, millel vabad mehed tervet saart puudutavaid otsuseid vastu võtsid ja tüliküsimusi lahendasid. Althing kogunes kaheks nädalaks igal kesksuvel. Maa jagati hiljem neljandikeks, igaühel neist oli oma kohalik ting. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid (goði), kohalike ülikusuguvõsade esindajad.
Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad .
Aastal 1000 (või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk , põhjuseks tugev surve Norra kuninga Olav Tryggvasoni poolt. Althing otsustas saart tülides mitte lõhestada ja uus usk vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus vanu jumalaid edasi teenida. Norra kuningas Olav Haraldsson (Püha) saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene piiskopiks saanud islandlane , Ísleifr, pühitseti ametisse 1056. 11. sajandi lõpus asutati esimene Islandi piiskopitool maa lõunaosas Skálholtis, 1106 ka teine piiskopitool põhjaosas Hólaris.

Saagad ja Eddad

Möðruvallabók, käsikiri, milles on teiste seas jäädvustatud Njálli saaga . Umbes 1350.
13. sajand oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just sel ajal kirjutati aga põhiosa Islandi saagadest. Tuntuim saagažanr on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. sajandil tegutses ka võimsa Sturlungite suguvõsa liige Snorri Sturluson, kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga . Snorri on kirjutanud luulekunsti käsiraamatu Noorem Edda , Norra kuningate ajaloo Heimskringla ja arvatavasti ka mõne saaga, nt Egill Skallagrímssoni saaga. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne Vanem Edda sisaldab viikingi- ja keskajast pärinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani rahvaste minevikukangelastest.

Norra aeg

13. sajandil oli väheste juhtivate suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja esialgsest aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju järele jäänud. Kasvas ka Norra kuninga huvi saareriigi vastu, mida võimsamad Islandi ülikud üritasid oma kohapealsete konkurentide vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu tervel saarel enda kätte haarata, olid islandlased 1262–1264 sunnitud tunnistama Norra kuninga formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud.
Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda , mistõttu Islandi majandus nõrgenes.

Taani aeg

Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid . Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 1783–1784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest. 1602 Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel. See mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis aastani 1786 , edasi lubati Islandiga kaubelda kõigil Taani ja Norra kaupmeestel. Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854. Aastal 1800 saatis Taani kuningas Althingi laiali.

Iseseisvumine

19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus . 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis. 17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril välja Islandi Vabariik.
Kriis Islandil praegu
Island, mis on juba aastaid olnud rohkem sõltuv finantssektorist kui kalastusest, on majanduskriisis, mida iseloomustavad järjest kosuv inflatsioon , taevasse kõrguvad intressimäärad ja raske maandumise suunas tüüriv majanduskeskkond .
Kõige paremini on kriisi tunda Nasdaq-OMXi süsteemi kuuluval Reykjaviki börsil. Aktsiahinnad on viimase aastaga langenud 50%. Mitme suurpanga, nt Kaupthingi, Glitniri ja Landsbanki aktsiad on oma väärtust kaotanud enamgi veel.
Kriisi on näha ka Reykjaviki tänavatel. Kui viimaste aastatega on riigis müüdud rekordiliselt maastureid, millega saab mugavalt rasketes põhjamaistes oludes hakkama, siis viimastel kuudel on pidurdunud ka nende müük. Inimesed võisid auto osta 10-20% omafinantseeringuga ja ülejäänud laenusumma võeti eurodes või Suurbritannia naelades. Islandi kroon aga on viimase aastaga kaotanud 36 protsenti oma väärtusest. See muudab lisaks laenumaksete kasvule kõrgemaks ka autode müügihinna. Islandi suurima automüügifirma Hekla juht Knutur Hauksson ei jõua hinnasilte nii kiiresti vahetada, kui krooni kurss langeb.
Pangad ei anna enam välja valuutalaene ja kliendid on silmitsi Islandi krooni kõrgustesse tõusvate intressidega laenudega. Islandi keskpank Sedlabanki on baasintressimäära tõstnud juba 15,5 protsendile, mis on Euroopa kõrgeim tase.
Languses süüdistab Islandi peaminister Geir Haarde välismaiseid riskifonde, kes on panustanud Islandi majanduse langemisele. Riigi finantsinspektsioon on asja uurinud ja leidnud, et riskifondid on levitanud kuuldusi selleks, et turuga manipuleerida ja selle pealt teenida. Spekulatsioonide keskmes on olnud Islandi pangad ja vähe läbipaistev nn laenuderivaatide turg. Fondid on oma raha mänginud selle peale, et Islandi pankade laenukahjumid kasvavad. Pärast kriisi tekkimist mullu suvel on selliste derivaatide hinnad tõusnud kõrgustesse.
Nii langetas reitinguagentuur Moody 's hiljuti Islandi reitingut ning Standard & Poor 's näitas näpuga riigi kõrge riskitasemega pankadele, klassifitseerides need ühele tasemele näiteks Lõuna-Aafrika ja Brasiilia pankadega.
Probleemide taga on islandi majandusteadlase Olafur Isleifssoni hinnangul pangandussektori kasv ja kalanduse osakaalu vähenemine SKPst. Kui 1980. aastal oli kalanduse osa SKPst 16%, siis 2006. aastaks oli see langenud 6%-le. Finantssektor seevastu on kasvanud 17%-lt 1998. aastal 26%-le 2007. aastal.
Islandi pankade kasv on tulnud laenurahast, mis on edasi liikunud teistesse riikidesse. Pankade agressiivne laienemine aga on Islandi keskpanga Sedlabanki valuutareservi muutnud liiga väikseks selle jaoks, et pankadega seotud riske katta .
Mais sõlmis Sedlabanki Rootsi, Norra ja Taani keskpankadega lepingu, millega Islandil on võimalik naabritelt laenata kuni 1,5 miljarit eurot. Riigi valitsus on ette valmistanud ka teisi võimalusi vajandusel reserve kasvatada, mis on turgu veidi rahustanud. "Usun, et riskifondid on end selleks korraks tagasi tõmmanud. Aga peame olema ettevaatlikud, et nad tagasi ei tuleks," ütles peaminister Haarde.
Islandil aga ei ole kõik halvas seisus. Nii näiteks naudib tervislike eluviiside kasvu maailmas ja seega paremaid majandustulemusi Katrin Petursdottiri firma Lysi, mis müüb kalamaksaõli. Muret tekitab vaid krooni ebastabiilsus.Viimasel ajal ongi hakatud rääkima sellest, kas on mõttekas pidada maailma väikseimat oma valuutat või tasuks liituda eurotsooniga. Praegu selle kohta vastused veel puuduvad.
IMF annab abi
Island on pärast 1976. aastat esimene lääneriik, kes palub Rahvusvahelisest valuutafondist (IMF) finantskriisi abiraha. Rahvusvaheline valuutafond (IMF) annab Islandile ligikaudu 2,1 miljardi USA dollari (26 miljardit Eesti krooni) suurust finantsabi taastamaks Islandi pangasüsteemi. IMF-i esimehe Dominique Strauss -Kahni sõnul väärib finantsabi pakkumine üldsuse heakskiitu, kuna Island on koostanud pangandussüsteemi kindluse taastamiseks ambitsioonika majandusprogrammi stabiliseerimaks oma valuutat.
Islandi kroon Eestis
Seoses Islandi krooni väärtuse kiire langemisega lõpetatakse Eestis selle valuutaga tehingud või vahetatakse seda ametlikust tunduvalt madalama kursiga.
Eesti Panga teatel oli Eesti krooni ja Islandi krooni kurss eile 1 EEK = 10 ISK, kuid Eurexi valuutavahetuspunktis kehtis samal ajal ostukurss 1:500.  Eurexi valuutavahetuspunktide valdkonna juht Veiko Soe ütles, et viimasel ajal pole selle valuutaga teostatud tehingute arv suurenenud. „Me ei tegelenud ka varem kuigi sageli Islandi krooniga ,” kinnitas Soe.
Praeguseks on Eurexi kontorid ehk ainsaks väljapääsuks neile, kellel on käes Islandi kroone, sest näiteks teine suurem valuutavahetusfirma Tavid enam Islandi kroone oma klientidelt vastu ei võta.
„Tänaseks on olukord selline, et võime seda valuutat müüa, kuid ei hakka seda vastu võtma. Põhjus on lihtne: olukord riigis on ebaselge , kurss hüpleb 50% sinna-tänna ja kogu maailmas on juba loobutud Islandi valuuta vastuvõtmisest,” selgitas Tavidi juht Kuno Rääk. Ta kinnitas, et ta pole märganud viimasel ajal suurenenud ostmist või müüki.
Ka pankadele ei saa loota , SEB ja Swedbanki valuutatabelites Islandi krooni ei leidu. „Me pole üldse kunagi Islandi krooni vahetanud ”, räägib Swedbanki pressisekretär Kristi Künnapas.
Islandi pangas arvet omav inimene saab aga kõigist Eesti pangaautomaatidest raha võtta. „Kui ta võtab SEB pangaautomaadist välja 100 krooni, esitab pank hiljem rahvusvahelistele firmadele, kes kaarte välja annavad, arve eurodes, sest SEB ei aktsepteeri Islandi krooni,” selgitab SEB pressisekretär Silver Vohu.
Islandi krooni kursi euro suhtes määrab kaardi välja andnud pank koos firmadega VISA ja Mastercard.
Eestis elavad islandlased muretsevad vägagi selle pärast, mis majanduskriisist Islandil edasi saab. „See on õudne, paljud inimesed kaotasid töökoha ja paljud on juba kaotanud kogu elu säästud. See on mikromudel selle kohta, mis oleks võinud juhtuda kogu maailmas. Hämmastav on ka, et meie nii-öelda poliitilised sõbrad pöörasid meile selja,” rääkis hiljuti Tallinna elama asunud islandlane Jonas Toor Güdmundsson.
Güdmundssoni arvates on raske öelda, mis edasi saab. „Ma eeldan, et riigi tulevik sõltub Rahvusvahelise Valuutafondi või teiste riikide abist. Me oleme varem kriisis olnud, saime sellega hakkama Marshalli plaani abiga. Vajame abi teistelt maadelt ja seda kiiresti.“
Kasutatud materjalid

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=90cb8365-521d-48a3-b231-bc51a85aad1e&ref=lastadd

http://www.epl.ee/artikkel/446220

http://et.wikipedia.org/wiki/Island

http://www.arileht.ee/artikkel/444163

http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=14&artid=9713&sec=0
11