Islandi referaat (2)

SISUKORD

SISUKORD 1
1. ISLANDI ÜLDANDMED 2
2. ASUKOHT 3
3. RAHVASTIK 4
3.1 RELIGIOON 4
3.2 KEEL 4
4. MAJANDUS 5
4.1 KALANDUS 5
4.2 TEENINDUS 5
4.3 RASKETÖÖSTUS 6
4.4 PÕLLUMAJANDUS 6
4.5 MAJANDUSKRIIS 6
4.6 EUROVISIOONI LAULUVÕISTLUS 7
5. LOODUS 8
5.1 TAIMESTIK 8
5.2 LOOMASTIK 8
5.2.1 KODULOOMAD 8
5.2.2 KALAD 8
5.2.3 IMETAJAD 9
5.2.4 LINNUD 9
5.3 VULKAANID JA GEISRID 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

1. ISLANDI ÜLDANDMED

17.juunil 1944 kuulutati Island vabariigiks. Pealinnaks on tal Reykjavík. Riigi pindala on 103 000 km2, seega on ta rohkem, kui kaks korda suurem, kui Eesti. Rahvaarv Islandis seisuga 1.juuli 2008 on 320 000 ning rahvastiku tihedus on 3,2 in/km2. Keskmiseks elueaks on Islandis 80 aastat. Islandi Vabariigi president on Ólafur Ragnar Grímsson, ta on ametis aastast 1996 (tagasi valitud 2000 ja 2004). Alates 1. veebruarist 2009 on Islandi peaministriks Jóhanna Sigurðardóttir. Peaministriks sai ta pärast seda, kui Geir Haarde valitsus jaanuaris 2009 majanduskriisist tingitud rahulolematuse tõttu tagasi astus. Ta on Islandi esimene naispeaminister ja maailma esimene varjamatult homoseksuaalne peaminister . Riigi rahaühikuks on kroon(ISK) ja "Lofsöngur" (islandi keeles 'Ülistuslaul') ehk "Ó Guð vors lands" ('Oo, meie maa Jumal') on Islandi riigihümn.
Islandi riigilipp Islandi riigivapp

2. ASUKOHT

Island asub Atlandi Ookeani põhjaosas, Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel, põhjapolaarjoone lähedal 63. Ja 66- põhilaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad talle ka lähedal asuvad väikesaared. Šotimaani on Islandilt 800km ja Norra rannikuni 1000km. Kanada asustatud alad on teisel pool umbes 2000km kaugusel. Island asub lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis on vulkaaniline saar Atlandi Ookeanis Islandi saarest lõunas.

3. RAHVASTIK

Islandi pealinnas Reykjavíkis elab umbes 114 000 asukat. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Garðarbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörður moodustavad tihedalt asustatud asula ca 185 000 elanikuga. Umbes 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907; 2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4 344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale. Kokku elab Islandis umbes 320 000 inimest.
Islandi telefoniraamatus on inimesed tähestikulises järjekorras eesnime järgi, sest see on ametlik nimi. Perekonnanimi viitab sellele, millise isa tütar või poeg keegi on. Tänapäeva Islandi seadus nõuab, et inimesed looksid oma nime isa või ema nimest.

3.1 RELIGIOON

Religioon ehk usk on Islandis väga tähtsal kohal. Islandi riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut. Luteriusku kuulub 84,08% kogu elanikkonnast. Vähemuses on mitmesugused evangeelsed vabakirikud, kuhu kuulub üle 5% elanikkonnast. Katoliiklus (2,15%), nelipühilased (0,62%), ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund ; 0,32%), seitsmenda päeva adventistid (0,25%), Jehoova tunnistajad (0,22%), budism/0.21%), Baha ’i usk (0.13%), islam (0,11). Ainult 2.46% elanikkonnast Islandil ei kuulu ühessegi usuühendusse.

3.2 KEEL

Keel, mida Islandis kõneldakse on islandi keel, kuid vajaduse puudumise tõttu, pole seda kunagi ametlikuks riigikeeleks kuulutatud. Alates 1998 aasta sügisest õpetatakse koolides esimese kohustusliku võõrkeelena inglise keelt, teiseks võõrkeeleks on tavaliselt taani keel. Inglise keeles suhtlevad islandlased meelsasti. Islandi keeles on 9 kirjatähte, mida eestikeelses tähestikus ei esine. Islandi keel kuulub indoeuroopa keelkonda .

4. MAJANDUS

Islandi majandus ja rahvaarv kasvavad kiiremini kui teistes Põhjamaades. Kümne aasta jooksul on majanduskasv olnud kaks korda kiirem, kui euroaladel. Börsiindeksid on kerkinud 50-60 protsendini aastas. Island on hinnatud Euroopa esimeseks ja maailma neljandaks konkurentsivõimeliseks maaks . Rahvaarvu ja kogutoodangu produkti suhe asetab islandi jõukuselt viiendale kohale maailmas. Islandi SKP 2004.aastal oli 33051dollarit elaniku kohta.
Elatustase Islandis on kõrgem kui Soomes, Rootsis või Saksamaal ning see väljendub külluslikus luksuskaupadele kulutamises. Suurem osa tarbekaupu ja tehnikat imporditakse, kuna riigis on vähe omatoodangut. Selle asemel leidub ohtralt energiaallikaid ning see on odav. Elektrit toodetakse vee jõul ja keskküte tuleb põhjaveest, mis on kuumenenud maa all asuvate magmakollete mõjul.
Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu liige. Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada.

4.1 KALANDUS

Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa(16%). Kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud, tänu millele töötab kalastuses ja kalatööstuses vaid 10% islandlastest. Islandi kalalaevadel püütakse aastas umbes kaks miljonit tonni meresaadusi. Norrale, Taanile ja Islandile kuulub rohkem kui pool Euroopa kalaturust.
Kalasaagist sõltub riigi heaolu. Kui on hea kala-aasta, tõusevad ka kalatööstuses töötavate inimeste palgad. Tänu kala strateegilisele tähtsusele on riik püüdnud leida üha uusi võimalusi kalale lisaväärtuse andmiseks , et vähendada toorkala hindadest tulenevaid järske lööke riigi sissetulekutele.

4.2 TEENINDUS

60% Islandi elanikest töötab teenindussektoris. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond . Turism toob sisse suurel hulgal välisvaluutat. Turismi tõmbenumbriteks on islandi maastik , maaliline loodus ja vulkaaniline maapind . Ettearvamatu ilm lisab sellele oma võlu.

4.3 RASKETÖÖSTUS

Väga tähtis on Islandis ka rasketööstus, mille märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumiinium . Straumsvikki on rajatud alumiiniumitehas, mis toodab 160 000 tonni alumiiniumi aastas. Grundartangi on aga rajatud ferrosiliitsiumitehas ning plaanis on veel mitme tehase asutamine. Energiat nõudev alumiiniumi tootmine on Islandile tulus, kuna energia on seal odav. Kuumaveeallikatest saadakse odavat elektrit ja soojusenergiat, mis soosivad energiamahukate ettevõtete loomist ja mida nii mõnedki on ära kasutanud. Paljud islandlased on spetsialiseerunud automaatsele andmetööstusele ja programmide eksport on kasvuteel.

4.4 PÕLLUMAJANDUS

Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige toidu tootmises. Lambaliha jätkub ka ekspordiks, kuid kõik muud tooted jäävad enamjaolt kodumaale . Köögivilju viiakse Gröönimaale ja Fääri saartele. Viimastel aastatel on talupidajad sunnitud otsima muid kõrvaltegevusalasid, milleks on naaritsa ja rebase karusnahakasvatud ning turismitalundus. Teatud kohtades korraldatakse ratsaretki loodusesse .
Muu tööstuse osa moodustavad väiksemad väetiste-, tsemendi- ja mineraalveetootjad. Islandis tegutseb mitmeid eraettevõtteid, mis toodavad kunsti- ja käsitööesemeid. Seda peamiselt turistidele müügiks. Üks soosituim ettevõte on Atlantic Leather , kes töötleb lõhe nahka riidetööstuse tarbeks.

4.5 MAJANDUSKRIIS

Islandi majandus varises kokku 2008.aasta sügisel ülemaailmse krediidikriisi tõttu. Valitsus oli sunnitud oma kontrolli alla võtma riigi kolm suurimat panka. Nende majandus läks III kvartalis 3.4 protsendiga langusesse, võrreldes 4,7 protsendilise tõusuga II kvartalis. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) vähenes 2007.aastaga võrreldes 0.8 protsenti.
Islandi majanduslik langus sellel aastal on 7% ja järgmisel aastal ilmselt juba puudub. 2010.aastal pole Island ilmselt veel kriisist välja tulnud, kuid nende SKP enam ei vähene. Islandi minister arvab , et kohalike toodete ja teenuste tarbimine kasvab, sest kui Islandi krooni vahetuskurss on kehv , eelistavad islandlased automaatselt kodumaist toodangut.

4.6 EUROVISIOONI LAULUVÕISTLUS

Island on osalenud Eurovisiooni Lauluvõistlusel kahekümne ühel korral, tehes debüüdi 1986.aastal. Vaid kahel korral pole Island võistlusest osa võtnud. Island pole kunagi lauluvõistlust võitnud ning nende parimaks kohas on jäänud 2.koht, mis saavutati 1999.aastal lauluga „ All Out of Luck .“
Kui 2004.aastal hakati esimest korda kasutama lauluvõistlusel poolfinaale, oli Island automaatselt finaalis . Kuid ebaeduka osalemise tõttu pidi ta järgmisel aastal alustama poolfinaalist, millest kuni 2008.aastani edasi ei pääsetud.
Island on kahel korral jäänud ka viimasele kohale. 1989.aastal lõpetas Island võistluse punktideta ja 2001.aastal kogus vaid kolm punkti.
2009.aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas Islandit noor Jóhanna Guðrún Jónsdóttir, kes lauluga „Is It True?“ kordas nende seni parimat tulemust saavutades Moskvas teise koha.

5. LOODUS

Islandi loodusmaistu on geoloogiliselt noor. Tegu on vulkaanilise saarega ookeani keskahelikul. Islandi saar koosneb enamasti 400–600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks .

5.1 TAIMESTIK

Taimed katavad väikest osa Islandi saarest . Islandi looduse viljatuse põhjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked , meretuul ja lammaste karjatamine. Kunagi on Islandil kasvanud rikkalik mets, kuid see on ammustel aegadel viikingite poolt maha raiutud. Uus aga ei saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti on Islandil madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Ka laavaväljade keskel võib kohata sitkeid lillemättaid. Sammal ja vaevakasepõõsad katavad sageli vana laavat, pehmendades muidu viljatut loodust. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel.

5.2 LOOMASTIK

Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane . Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas .

5.2.1 KODULOOMAD

Levinumad koduloomad on veised , lambad (üle 500 000) ja hobused (ca 80 000). Lisaks neile peetakse maal lehmi, sigu, kitsi , kasse, koeri , parte, kanu , kalkunied ja tuvisid. Islandi hobuse ajalugu ulatub 9.sajandi taha. Islandi hobune on tänapäeval täiesti ainulaadne. Tõu eripäraks on samm nimega tölt, mis teeb ratsutamise väga meeldivaks.

5.2.2 KALAD

Islandi jõgedes leidub lõhet. Järvedest ja jõgedest leiab ka viker- ja jõeforelle ning isegi angerjat ja suurt ogalikku. Soolase vee kalu on Islandil täheldatud 150 eri liiki. Tähtsamad süvamere kalad, kes moodustavad kalatööstuse jaoks põhiosa, on tursk ja sei. Heeringas on tähtsaim pinnaveekala. Tähtsamad koorikloomad ja karpkalad on vähid, jõekarbid, merevähid ja islandi austrid.

5.2.3 IMETAJAD

Islandi vetes elab 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. Hülgeid jahitakse spetsiaalselt ettenähtud jahihooaegadel. Väga väärtuslikuks peetakse hülge nahka.
Maismaal on väga levinud loomaliigiks rebane ning ta tekitab lambakarjadele suurt kahju. 18.sajandil toodi saarele Norrast põhjapõtru, kelle järglased elavad seal tänini. 1930. aastatel tehti algust naaritsafarmindusega. Lahti pääsenud naaritsad levisid ka loodusesse. Naaritsad tekitavad looduses suurt kahju lindudele ja sisevee kaladele .

5.2.4 LINNUD

Island on Euroopa tähtsaim vee-ja merelindude pesitsemisala. Nende põhilise loomastiku moodustavadki linnud. Merelinde ja nende mune on inimesed traditsiooniliselt toiduks tarvitatud. Kokku on loetud 300 erinevat linnu liiki, kellest 73 pesitsevad saarel regulaarselt. Levnud paiksed linnud on mere-, vee ja karklinnud. Röövlindudest on tuntuim Islandi jahikull. Varem müüdi teda Euroopa eri paikadesse, kuid nüüd on ta täielikult looduskaitse all. Ka suur merikotkas ja hahk on looduskaitse all, kuigi hahki sulgi kogutakse rõivatööstuse jaoks.

5.3 VULKAANID JA GEISRID

Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandrivahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Viimane suur vulkaanipurse toimus Islandil 2004. Aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul.
Mitmes kohas islandil on näha maapealseid kuumaveeallikad . Kokku on seal 800 kuumaveeallikat ja nende keskmine veetemperatuur on 70°C. Suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem, kui 150 l keevat vett sekundis. Maa Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Haukadaluris Lõuna-Islandil asetsev Geysir, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele.

KOKKUVÕTE

Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Saar koosneb enamasti 400–600 meetri kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Nende SKP on 33051 dollarit elaniku kohta. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu liige. Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada.

KASUTATUD KIRJANDUS

www. iceland .org
www. eures .ee
et.wikipedia.org
www.turismiweb.ee
www. postimees .ee