Powerpoint Renate Saluste Alvar 8a Introduction Earlier life A musical career Personal life albums The official singles Some songs Earlier life Renate created his first melodies at a very early age. Although she has sung all her life,she started the age of 14. Received a good piano study at home-town,she began to load the covers of well-known songs. A musical career 2009th Renate met social site DJ,who saw his YouTube channel,where was a song video. Just the same video was interesting to the Radio Tre leader Siim Pohlak. Thats how she began co-operating with Tre Records.
9. klass Vürtsid ja maitsetaimed Referaat 2008 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Vürtsitamiskunst.......................................................................... 3 Vürtsikaubanduse ajalugu............................................................4 Tänapäeva kaubandus..................................................................5 Maitsetaimed ja vürtsid meditsiinis.............................................5 Enimkasutatavamad vürtsid ........................................................6 Pipar........................................................................................................................... 6 Nelk............................................................................................................................6 Kaneel.....
suhtluskäitumist eelpool nimetatud artiklite põhjal. Paljudes situatsioonides on keeruline otsustada, kuidas pöörduda inimeste poole, kas ainsuse või mitmuse teise pöörde abil. Üldiseks reegliks võib pidada mitmuse teise pöörde kasutamist vanade ja võõraste puhul, kuid ei ole määratletud nende terminide piirid. „Reeglid ei kasuta inimesi, inimesed kasutavad reegleid“ (Keevallik 1998: 541). Renate Pajusalu jt uuringus oli küsitletud üliõpilasi kolmest linnast, samas kui Keelo Leevalliku uuringu puhul oli ka küsitletud õpilasi kolmest linnast, kuid erinevatel eesmärkidel. Pajusalu jt 2010 uurimuses oli küsitletud eesti ja vene üliõpilasi eraldi, võrdluse eesmärgil, Keevallik 1998 uurimuses oli tehtud erinevate linnade ja vanusegruppide kaupa. Nimetatud uurimised näitasid, et suurem osa küsitletutest sinatavad oma sõpru ning
joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja perioodil 19401941 Konrad Mägi nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli skulptuuriõppejõud. Minevikku minev isikunäitus hõlmab kujur Ernst Jõesaare teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis. Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale. Seekordsesse väljapanekusse on valitud mitmeid täisfiguurilisi statuette, tuntud Eesti kultuuritegelaste portreid, väga kujundlikke ja väljendus rikkaid reljeefe ja väga tundliku faktuuriga ning peene koloriidiga maale. Ernst Jõesaare loomingus peegeldub väga huvitavalt ja isikupäraselt nii inimlikku kurbust, igatsust ja armastust kui ka iidseid legende,
ABORIGINES Renate Eensalu Australian Abrorigines Came to Australia for more than 50,000 years ago from the southeast of Asia. From the beginning. Hunter-gatheres. Dreaming. World – a shapeless mass of nothing. Ancestors. Tribes. Aboriginal art Present day The Aborigines today are in trouble. Widely discriminated against. Has a long way to go. Aboriginal lifestyle Nomadic life Following the seasons and food. Learned to live in harsh and inhospitable outback simply. Lived in camps or caves. Aboriginal hunters Aboriginal kids
pole hageja täitnud enda kohustusi), mistõttu puudub hagejal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. 2.5.2. Kui kohus leiab, et kostja on rikkunud krediidilepingutest tulenevaid kohustusi, siis leiab kostja, et kahju tekkimine hagejale ei olnud kostja jaoks ettenähtav. Kostja leiab, et mõistlik inimene proovib asju esmajärjekorras lahendada oma lepingupartneriga otse suheldes, mitte läbi inkassofirma. III Menetluslikud taotlused 3.1 Kostja taotleb Renate Varamu ülekuulamist. Renate Varamu töötab raamatupidajana hageja juures ning viibis hageja kontoris samal ajal, kui hageja ja kostja arutasid krediidilepingute sõlmimist. Ta oskab anda ütlusi selle kohta, et lepingute sõlmimiseni ei ole jõutud ning raha üleandmist pole toimunud. Renate Varamu telefon: 5344544. 3.2 Kostja ei soovi esitada vastuhagi. 3.3 Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 3.4 Kostja arvates ei ole võimalik asi lahendada kompromissiga. 3
Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli uurimissuundadeks eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika ja vestlusanalüüs. Korpused (TÜKK, WAKK jm, vt. www.cl.ut.ee) Mati Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Reet Kasik, Külli Habicht, Renate Pajusalu, Tiit Hennoste, Helle Metslang. Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega
7 BEATE 22 ALMA 8 FLORA 23 CLARA 9 CHRISTIAN 24 CATENA 10 GLORIA 25 PIA 11 MARGARITA 26 DOLORES 12 CLEMENS 27 VIOLA 13 AMANDA 28 MAGNUS 14 RENATE 29 URSULA 15 VIKTOR 30 LAURA (LAUREA) särav/helendav/valgusküllane, võitja, kristlane, õnnis, loorberioks/loorberipärg, lõvi, võõras, tõeline/tõepärane, kuulsus/au, leebe/mahe/armulik, kuninganna, üllas/auväärne, kannike/violett (värvus), armastusväärne, suur/ülev/õilis, õnnelik, pärl, kett/ahelad, selge/puhas, uuestisündinud, vaga,
Minu mälestus Renate Pikk 7a Ma räägin oma ühest toredast mälestusest. Me käisime suvel võrkpallivõistkonnaga Powercupil. See on võistlus, mis toimub Soomes. Iga kord erinevas linnas. 2010.aastal toimus Seinajokis, kus oli üle maailma igas vanuse klassist võrkpallureid. Mina olin koos c-klassi võitskonnaga seal nädal aega. Sinna jõudes oli kõigil elevus: tee oli pikk ja bussis istumisest olid kõigil jalad valusad, mis oli üpriski tüütu
Arvuti mõju õpilase tervisele Renate Särel Orissaare Gümnaasium 10.kl Kas kuvar ohustab millegagi õpilast? Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tegelikkuses ei ole tekkinud probleeme põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Miks põhjustab kuvariga töötamine peavalusid? Peavalu tekib, kui ilmneb mõni järgmistest asjaoludest: ekraani peegeldumine, pildi kehv
muutunud vähem kui 12tunniga tiigi taolisteks moodustiteks. Kindel on see, et kindlasti on asju, mida keegi meist ei tea. Sealseid saladusi ja meetodeid, mille koonduslaagrites hukkunud endaga kaasa viisid. Samuti on kindel, et me võime teada palju valesid ja väär väiteid. Seda, mis koonduslaagrites tegelikult toimus teavad vaid need, kes pidid seda tundma ja nägema. Renate Kapp 9.klass
välja. 4. Miks on romaani nimetatud pamfletiks? Dickensi romaani on nimetatud pamflettromaaniks selle tõttu, et see kajastab kirjaniku sotsiaalset probleemi ning proovib seda seaduste abil lahendada. 5. Miks on ,,Oliver Twisti seiklused" õnneliku lõpuga? Dickensi romaan lõppeb õnnelikult, sest tema kõikide romaanide finaal mõte on: head inimesed peavad olema õnnelikud. Renate Kapp 11.klass
Eesti kirjakeele algusaeg Laura Tumala Carmen Leet LiisaMargit Paats Renate Prees Reelika Vihvelin Raili Mõisama Sissejuhatus Vanad teksid · annavad teadmisi kirjakeeles kasutusel olnud sõnavara ja grammatika kohta · lubavad teha järeldusi kirja ja keelekultuuri arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekis...
,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab a...
Tallinn), edaspidi asutajad sõlmisid mittetulundusühingu asutamislepingu järgmistel tingimustel: 1. Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing Päikesekiir. 2. Mittetulundusühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn, Kaameri 15. 3. Mittetulundusühingu eesmärgiks on aidata abivajavaid haigeid lapsi. 4. Asjutajad kohustuvad tasuma kõik asutusega seotud kulud. 5. Asutajad määravad mittetulundusühingu liikme(te)ks: Renate Reigam - i.k: 6000134578 elukohaga Tallinn Iris Kübarsepp - i.k: 6001123456 elukohaga Tallinn Sandra Melani Mellikov - i.k: 6001352783 elukohaga Tallinn 6. Asutajad kinnitavad asutamislepingu lisana mittetulundusühingu põhikirja. Asutamisleping on sõlmitud 15.03.2017 MITTETULUNDUSÜHINGU PÄIKSEKIIR PÕHIKIRI I ÜLDSÄTTED 1.1 Mittetulundusühing Päiksekiir on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Tallinn. 1
küsimustega. Samuti pidi ta õppima, kuidas võtta lastelt vastu lilli ning kuidas kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kroonprints pidas oma parimaks sõbraks vana kuningat, kelle surm 15. septembril 1973. aastal tegi 27- aastasest mehest tol hetkel maailma noorima monarhi. 1973. aasta suvel õnnestus ühel fotograafil pildistada kaht uhkes Porsches istuvat noort inimest: kroonprintsi ja täiesti tundmatut tumedapäist kaunitari. See noor naine oli saksa-brasiilia päritolu Silvia Renate Sommerlath. 1971-1973 töötas neiu Müncheni suveolümpiamängude organiseerimiskomitee juures, mille raames leidsid aset kohtumised prominentsete väliskülaliste, sealhulgas ka elurõõmsa Rootsi kroonprintsiga. «See süttis otsekohe,» olevat Carl Gustaf hiljem öelnud. 19. juunil 1973 leidis Stockholmi Storkyrkanis (Suurkirik) aset pompöösne laulatus. Kogu Rootsi juubeldas kuninglikul pidupäeval ning tänaseni on rootslased vaimustuses oma kuningannast - ühest maailma
Angelique, or just Ange for the most, was the sweetest child of all. She was quiet and caring, a total opposite of naïve Margaret. She liked music and dancing, moving slighter than wind and almost floating on the dance floor. Her hair was a mix between light brown and dark yellow, and her eyes were the most ordinaries ones light gray. Angelique had a twin sister Esme. Esme was an hour younger, yet she was taller than Ange. She preferred art to everything else in this world. Often she and Renate, the last- found child, ran off to the mountains behind the forest and drew whole day! Actually, as a matter of fact, Rena and Esme really looked similar: both had light brown hair and dark green eyes, not forgetting to mention the shiny smile they wore when drawing.
Vürtsi lisasid filmi sündmustikule ka heeringalaeva mehed, kes olid mõlemad tulnud peretütrele kosja, mõnitades tahtmatult kambris magavat õrnahingelist prouat. Huvitav oli vaatajal jälgida ka meeste omavahelisi suhteid: kord sõbrad, kord vaenlased, ikka vastavalt olukorrale, kas tegu peretütre või linnaprouaga. Filmi muudab huvitavamaks müstiline punapäine kaunitar, kelle rollis oli üldsusele vähetuntud Estonia teatri näitleja Renate Karhu. Punapea, kohalikelt saanud hüüdnimeks Lõke, oli nagu magnet meestele. Tema ümber sebisid nii rahulik muhulane Nurga talu peremees Ärni kui ka heernigalaeva mehed. Teine muhe ja tabavate ütlemistega kõrvalosatäitja oli lavastaja Sulev Nõmmik ise Aadu Kadakana, kes oskas öelduga alati nö i-le täpi peale panna ja filmi lõpuosas nii üleolevaid tallinlasi kui ka naeruseid vaatajaid üllatada: psühhiaater Aadu Kadakas! ...
Vaadeldav tegur Üldmulje kodulehest, Konkreetne leitud oluline allikas Info leidmise lihtsus link/doc/toode http://www.baltictours.ee/ Eesti reisifirma Pealehekülg on hästi Tegemist on ühe vanima kujundatud, kõik vajalik ja tähtis reisibüroodest Eestis, mis loodi info on kergelt leitav. Kasutatud juba 1989.aastal. Baltic Tours Baltic Tours on erinevaid tekstivärve, mis pakub kõiki reisimise ja turismiga aitavad kergelt leida seotud teenuseid nii soodsamaid pakkumisi ja kaasmaalastele kui ka vajalikku infot. välisturistid...
Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Kontserdi tegi eriliseks minu arust näitlejate meisterlikkus. Osavõtjaid oli väga palju ja nende koostöö oli väga hea. Kindlasti suur au lavastajale. Ma olen rahul, et käisin seda muusikali vaatamas siis kui Mariat mängis Hanna-Liina Võsa, sest ta on väga kogenud artist ja üks minu lemmik lauljaid. Ma nautisin väga etendust ja jäin sellega rahule. Kogu publik oli peale etendust väga õnnelik ja aplodeeriti püsti seistes.
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents
Üldiselt olen ma teksti autoriga nõus, sest öeldakse ju: ,,Kui tahad maailma muuta, siis alusta iseendast!" ning ega see teisiti õnneks ei läheks ka. Kui me kõik pööraksime hetkeks tähelepanu sellele, kuidas me elame, mida me hindame ning mida väärtustame, siis ehk paneks see meid asju hoopis teise pilguga vaatama ning end muutma. Renate Kapp 11.klass
" laughed Daemon and hugged Alice. She didn't resist, considering it normal amongst brother and a sister. Soon the real competition started. After announcing another time-out, Matrix made an offer to have dinner. After all, they were performing near the end. Everyone agreed and so the five youngsters moved toward entrance. In the middle of the meal, a schoolgirl entered the cafeteria. She seemed to be in a hurry searching for someone. Finally, she spotted Alice and ran to her. "Hi! I'm Renate from the Space Dolls! You know, Sheila wanted to see you saying this was immediate!" Alice said she'd be off for a couple of minutes and left with Renate. "So, what's the matter?" she asked her friend once they reached the band. Everybody seemed upset and Sheila looked almost crying! "Hey, Sheila, what's the matter? Something happened?" "It's over!" "What is?" "The Space Dolls...My dream..." "What do you mean?"
.Tartu Raatuse Gümnaasium "Helisev muusika" Koostas: Merilin Aardevälja 11. klass 2011 õa. Sisukord 1. Sisukord..............................................................................lk 1 2. Muusikal"Helisev muusika"...............................................lk 2 3. Osatäitjad............................................................................lk 3 4. Isiklik arvamus....................................................................lk 4 5. Kui mina oleksin lavastaja..................................................lk 4 6. Kasutatud kirjandus............................................................lk 5 1 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vä...
Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Esitatakse JOSEF WEINBERGER LIMITED litsentsi alusel, kes esindab R&H THEATRICALS of New York Isiklik arvamus ,,Helisevat muusikat" käisin vaatamas kuuendal oktoobril Vanemuise teatris. Minu arvates oli see muusikal üks parimaid etendusi üldse, mida näinud olen. Lavateosena meeldis see mulle isegi rohkem kui film. Laulud sobisid kõigile näitlejatele väga hästi ning möödalaulmisi ei olnud. Ka kostüümid olid paigas
,,Muumiate saladus" Renate Germer Raamatu kokkuvõte Egiptust seostame kindlasti püramiidide, vaaraode ning muumiatega. Otsustasin selle raamatu kasuks, sest tahtsin teada, kuidas egiptlased mumifitseerisid inimesi, miks seda tehti jne. Sõna ,,muumia" tuleb pärsia keelest ja tähistab sealt mustjat maapigi või bituumenit, mida juba ammustel aegadel kasutati meditsiinis. Peeneks jahvatud muumia muutus alles 13. sajandist ihaldusväärseks ravimiks. Vanaegiptuse muumia
Bachist. Ma ise tema laule ei kuula, aga mõne laulu järgi on siiski päris tore jalga keerutada. Siiski olen mõnda laulu kuulnud. Selles töös kirjutan tema elust lauludest ja kuulsusest. 3 1. Elton Johni üldinfo 1.1 Elton Johni ajalugu Lavanimega Sir Elton Hercules John ja pärisnimega Reginald Kenneth Dwight sündis 1947 märtsis. Ta on Inglismaa Pop ja rokk lauja. Ta on rüütliseisusega ning abiellunud Renate Baueliga, kuid neli aastat hiljem ka temast lahku läinud. Eltonil on kaks poega, Zachary Jackson Levon Furnish-John, kes on sündinud 2010. aastal ja teine poeg Elijah Josep Daniel Furnish-John, kes sündis alles jaanuar 2013. Ta on laulja ja muusikakirjutaja. Ta liitus 1965. aastal grupiga Bluezology, mis oli üks tuntumaid Inglise R & B gruppe. Seal oli Elton liige vaid ühe aasta. Klaverit hakkas Elton õppima 1950. aastal. Eltonil on diastema ehk vahe tema esimeste hammaste vahel
Mutsu, ER, Tallinn 1970; 2. trükk: kujundanud Tarmo Puudist,Tänapäev, Tallinn 2001) · "Minu vaarisa ja mina, ehk, Suur ja väike Boy" (tõlkinud Linda Ariva; luuletused tõlkinud Harald Rajamets; illustreerinud E. Binder, ER1979) · "Timm Thaleri nukuteater, ehk, Müüdud inimarmastus" (tõlkinud Eve Sooneste, illustreerinud Sybille Hein. Tänapäev 2004) · "Majakas Vähimadalal" (tõlkinud Eve Sooneste; järelsõna: Renate Raecke; Jutta Baueri pildid, Tänapäev 2005) Looming Eesti teatrilaval · "Timm Thaler ehk Müüdud naer". Seiklus 2 osas. Dramatiseeris Peeter Tammearu, lavastas Andres Noormets, esietendus Ugalas 25. oktoobril 1996. 3 James Krüssi teos ´´Timm Thaler ehk müüdud naer`` Sisukokkuvõte Raamat ,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" jutustab poisist nimega Timm, kes müüs oma naeru kuradile nimega Taruk
SOOMEPOISID Koostaja: Renate Miks põgeneti Soome ? v 1943. aasta märtsis kuulutati Eestis välja mobilisatsioon 1924aastastele meestele. See põlvkond oli üles kasvanud seni vabas Eesti Vabariigis ning üle elanud nii vastupanuta alistumise Nõukogude Liidule kui küüditamise ja olid juba vaatamata oma noorusele tundma õppinud sakslaste "uut korda". v Anti valida tööteenistuse, sõjatööstuse ja Eesti leegioni vahel. Kuna paljudele eesti meestele oli vastuvõetamatu sõdida Saksa armee ridades, siis põgeneti Soome vabatahtlikeks, kus sai otseselt sõdida Nõukogude Liidu vastu ja samas olla kindel, et see sõdimine toimub vabaduse nimel. Oli ju üldiselt teada sakslaste soovimatus tunnustada Eesti riiklikku iseseisvust. Põgenemine Soome v Soome põgenemine oli ohtlik, Saksa võimud lugesid neid mehi väejooksikuteks. v Selle eest võis karistada rindele saatmisega või isegi surma...
hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2250 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni; 4) jätta menetluskulud Kuno Kloobi kanda; 5) mõista Kuno Kloobilt välja 950 eurot menetluskulude katteks Jana Tasase kasuks. Lisad: 1. Hageja esitatud küsimused Renate Varamule, 3 lk. 2. 28.05.2015 kostja võlatunnistus, 1 lk. 3. 18.06.2015 kostja võlatunnistus, 1 lk. 4. 19.06.2015 sõlmitud sõiduauto võõrandamisleping Kuno Kloobi ja Jana Tasase vahel, 1 lk. 5. 07.09.2015 sõlmitud sõiduauto ostu-müügilepingu juures olev teatis, 1 lk. 6. 01.08.2015 OÜ Strongman e-kiri kostjale, 2 lk. 7. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, 1 lk. 8. Menetluskulude nimekiri, 2 lk.
aastast TÜ eesti keele õppetooli toimetiste allsari: ,,Estonian:
Typological Studies"
Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,
II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922 · Esimene aeg alla 13 sekundi: 12,8 s (12 4/5 s), Mary Lines (Suurbritannia), 20. august 1922) · Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia) · Esimene aeg alla 12 sekundi: 11,9 s, Tollien Schuurman (Holland), 5. juuni 1932, Haarlem · Esimene aeg alla 11 sekundi: · käsitsi mõõdetud: 10,9 s, Renate Stecher (Saksa DV), 7. juuni 1973, Ostrava · elektrooniliselt mõõdetud: 10,88 s, Marlies Göhr (Saksa DV), 1. juuli 1977, Dresden Kõige kauem püsinud maailmarekordid · Mehed: 10,2 s, Jesse Owens (USA), 20. juuni 1936, Chicago; ületas 20 aastat hiljem 3. augustil 1956 Berliin Willie Williams (USA; 10,1 s) · Naised: 10,49 s, Florence Griffith-Joyner (USA), 17. juuli 1988, Indianapolis; kehtib tänini (märts 2006) Kõige edukamad sportlased
He was baptised at the Palace church and his real name is Carl Gustaf Folke Hubertus. He is also the Duke of Jämtland. Carl became Sweden's King on September 19, 1973 at the age of 27, succeeding his grandfather, King Gustaf VI Adolf. He is son of the Crown Prince Gustaf Adolf, who died in a plane crash in Copenhagen in 1947, and Princess Sibylla of Sachsen-Coburg-Gotha, who died in Stockholm in 1972. King Carl Gustaf married Miss Silvia Renate Sommerlath on June 19, 1976 in the Stockholm Cathedral. Their children are Victoria, Carl Philip and Madeleine. The King has also four older sisters: Margaretha, Birgitta, Désirée and Christina. Carl Gustaf became the Crown Prince at the age of four, when Gustaf V died. Hewent to the preschool and he was taught privately at the Royal Palace of Stockholm. He went to the military service, where he was two and a half years. He trained in the Army, Navy and Air Force
juurde ja uueks uurimissuunaks sai tänapäeva eesti keele struktuur. Viimase kümne aasta jooksul on Tartu ülikoolis välja arendatud mitu uurimissuunda, alus on K.Pajusalu eestvedamisel pandud ka arvutipõhisele eesti murrete korpusele. Uurima hakati ka vana kirjakeelt, suulist kõnet ja tekstianalüüsi. 1989 hakati õpetama eraldi ka neid, kelle emakeeleks ei ole eesti keel. 60ndatel sündis eraldiseisva keeleuurimusliku suunana üldkeeleteadus. Praeguse üldekeeleteaduse professori Renate Pajusalu eestvedamisel on viimastel aastatel edukalt arendatud prgamaatika ja kognitiivse semantika uurimissuundi. Eesti Keele Instituut-keeleteaduse uurimisastus. 2009 ,,Eesti keele seletav sõnaraamat". On koostatud ka neljaosaline vene-eesti sõnaraamat, kaheosaline eesti keele kirjeldav grammatika, tegeleti keelekorralduse, õigekeelsuse ja terminoloogiaga (haridus, sõjandus, lennundus on hetkel olulisimad),uuritakse murdeid, kogutakse kohanimesid ja eesti murdeid,
• Robert Swindells: Jääme püsima (ek 1999) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Birk Rohelend: Mina, Mortimer (2007) Täiskasvanute maailma ohud 1.Sotsiaalne viletsus, inimkaubandus, prostitutsioon, rahvuslikud konfliktid, perevägivald, vanemate viibimine eemal (nt töönarkomaanlus, töötamine välismaal jne) • Leelo Tungal: Varesele valu (2002) • Reet Made: Iseseisvasse ellu (kogumikust “Miljoni-poiss” (2003)) • Renate Welsch: Rasked päevad (ek 2001) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Katrin Reimus: Haldjatants (2003) • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Ene Jaaniste: Elu on ilus (2009) • Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad (2009) Täiskasvanute maailma ohud 2.Depressioon, hedonism, vegeteerimine • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Marion Andra: Vähemalt (2007) • Birk Rohelend: Enesetapjad (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009)
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
Vürtsid Juhendaja:Küllike Varik Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sisukord Vürtsi kaubanduse ajalugu Arvatakse, et inimene hakkas maitsetaimi kasutama märksa varem kui soola, sest need olid palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja Rooma said vürtse peamiselt Indiast ja Tseilonilt. Vähem kasutati kohaliku päritoluga, Väike-Aasias ja Vahemeremaadel kasvavaid maitsetaimi.
Ise oli ta veendunud, et kui sai hakkama õlletehases, saab ka raamatukogus. Lugejatest ta eriti ei hoolinud. 1952.a saabunud kontrollid tuvastasid hulga puudusi raamatukogu erifondi osakonna töös ja nii Leegeni karjäär raamatukogus läbi saigi jäädes sama lühikeseks kui mujalgi. Asemele määrati 1952. a. kevadel ajutiseks kohusetäitjaks Tatjana Sari- Hallap, kes aga juba järgmise aasta augustis kolis Tallinna. Tema järglaseks toodi seitsmeaastase tsensoristaaziga Renate Jannus, kes juhtis osakonda 1957 aastani. Temaga lõpebki erifondi osakonna ,,hiilgeaeg" Osakonna looja aga, Sõstsikov, vallandati 1962. aastal tööluusi tõttu. Eriosakonna sisetööst Ideoloogilist kontrolli teostati koguaeg, sest rahvavaenlasi tuli ju järjest juurde. Igale eraldatud raamatule tuli koostada annotatsioon ja selles märkida kõrvaldamise põhjus. Raamatuid parandati, s.t kustutada tusiga mitteloetavaks tõlkijate, toimetajate,
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.......................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI 8 Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686 · Tartu ja Tallinna keele valik XIX saj alguses · vana ja uue kirjaviisi võitlus 1860. aastatel 30.06
Philosophy of Language Philosophy of Language: a Contemporary Introduction introduces the student to the main issues and theories in twentieth and twenty-first-century phi- losophy of language, focusing specifically on linguistic phenomena. Topics are structured in four parts in the book. Part I, Reference and Referring, includes topics such as Russell's Theory of Descriptions, Donnellan's distinction, problems of anaphora, the description theory of proper names, Searle's cluster theory, and the causalhistorical theory. Part II, Theories of Meaning, surveys the competing theories of linguistic mean- ing and compares their various advantages and liabilities. Part III, Pragmatics and Speech Acts, introduces the basic concepts of linguistic pragmatics, includes a detailed discussion of the problem of indirect force and surveys approaches to metaphor. Part IV, new to this edition, examines the four theories of metaphor. Features...
pragmaatika "siin on palav" -kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides sooritab (nt ka viitamine, a ka illokutiivne jõud) vt Renate Pajusalu viisakusstrateegiad (brown ja levinson) - kuidas saada teiselt pastakat -ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi) -ütle otse (mul on vaja) -ütle õhku (näe, jäi pastakas koju) -nägu säästev akt -palun / kas sa võiksid -pos/neg viisakus (+mis oleks, kui sa annaks mulle pastakat / -kas te saaksite mulle palun pastapliiatsit laenata) tekst ja diskursus: tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni,; tähenduse
aasta rahvaloenduse andmete kohaselt ei elanud Eesti vabariigi territooriumil kodanikke, kes oma usutunnistuseks oleksid märkinud baha'i usundi. (Baha'i usk Eestis 2009) Ajavahemikus 1932-1937 ilmunud "Eesti entsüklopeedia" 1-s köites leiame baha'i usu kohta ühe artikli. Mainitud artikkel on üldsõnaline ja paljuski eksitav. (Ibid) Alates 20. sajandi teisest poolest on olnud eestlasi, kes väljaspool oma kodumaad elades on vastu võtnud baha'i usu: Jakob Kain Rootsis ja Salme Renate Tankaria Inglismaal (Ibid). 1968. aastal külastas Eestit Alice Dudley, baha'i ja esperantist, ning võttis ühendust Eesti Esperanto Seltsiga. Ta tutvus Johannes ja Raia Paluga, kes olid juhtivad esperantistid. Seega esimesteks Eestimaal elavateks baha'ideks loetakse esperantist Johannes Palu ja tema abikaasat Raia Palu. Perekond Palu liitus baha'i kogudusega 1968. aastal. (Ibid) 1989. aastal saabus tagasi Eestisse, et siin oma usku õpetada, pr. Brigitte Lundblade (sünd.
on ladina kujul üle võetud ka kreeka keelest ja piibli ladinakeelse versiooni alusel heebrea keelest. Semantika ja struktuuri järgi võib eristada selliseid rühmi: a.) positiivseid omadusi näitavad omadussõnad: Felix, Beate, Vera, Clemens, Christian, Alma, Benedictus, Clara, Pia jne. b.) positiivse konnotatsiooniga nimisõnad: Leo, Gloria, Margarita, Regina, Victor, Diana, Veronica, Viola, Ursula jne. c.) partitsiibist: Renate, Renatus- Rene d.) gerundiivist: Amandus, Amanda, Miranda jne. e.) üksikud algselt negatiivse konnotatsiooniga isikunimed: Barbara. 2.) kohanimevaramu. Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4 saj eKr- 1 saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Eeskätt said roomlastelt nime nende endi rajatud
Eelistatud o-tüvelised sõnad: bio-, Leo, Gloria, Margarita (vrd eesti nephro-, holo-, keeles sama astro-, photo- jne. loogika: Helmi, Helme, Helmet); Lisa-o tüve lõppu heakõla pärast: Regina, Victor, physi-o-logos ('looduseuurija'). Diana, Veronica, Viola; Ursula jne. e) Muudest vormidest: Rahvusvahelise terminoloogia partitsiibist: Renate, Renatus>Rene; eelis gerundiivist: Amandus, Amanda, rahvuskeelse(te) ees: Miranda jne. 1) puuduvad emotsionaalsed ja Negatiivse tähendusega hinnangulised kõrvaltähendused omadussõna: Barbara. (argiculturist ja peasant (ingl.k), pediculosis 2. Kohanimevaramu: ja lousiness (ingl. k). Augusta Raurica-Augst (Sveits); 2) monoseemsus kõikides keeltes: Augusta dermatitis
sõnaraamatu vasted suuda täielikult kajastada tegelikku rikkalikku keelepruuki, mille kirjalikku varianti registreerivad tänapäeval ükskeelsed ja paralleelsed tekstikorpused. Uurida, täiustada ja katsetada tuleb nii meetodeid, abivahendeid kui ka allikaid, et tabada tabamatut - keelt, mida ühed loovad ja teised mõistavad. 4. Kuidas mõjutab kontekst viitamisvahendite valikut ja milliste meetoditega seda uuritakse? Helen Hint, Maria Reile ja Renate Pajusalu. Kontekst ja viitamine: argivestlused, legod ja narratiivid. ESUKA/JEFUL 2013, 4-1, lk 161-183 Kui räägitakse kontekstist, siis mõeldakse üldiselt seda, et vaadeldav nähtus ei ole mõistetav ilma taustateadmisteta. Siiski loetletakse kolm põhilist valdkonda, mis on konteksti uurimisel relevantsed: tegevuspaik (setting), mis hõlmab suhtlustegevuse ruumilist ja sotsiaalsetvõrgustikku, sealhulgas ka
Heija Pärtel, Priit Pääsukene, Rasmus Raag, Taavi Raidma, Alari Rajande, Ramon Rantsus, Liisa Raud, Helen Raude, Evelyn Raudsepp, Eero Raun, Liisi Reemets, Lii Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo, Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
