MA Tammik2015 (0)

Tartu Ülikool  Usuteaduskond  Võrdleva usuteaduse õppetool      Mikk Tammik        Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus        Magistritöö        Juhendaja  Jaan Kivistik    Tartu 2015   


2    Sisukord    SISSEJUHATUS  4  0. ZOROASTRISM – TEISTLIK USUND. VÕRDLUS  10  1. TEISTLIK ZOROASTRISM  11  1.1. ZOROASTRISMIST. AJALOOLINE ÜLEVAADE  14  1.1.1. AHURA MAZDĀ  17  1.1.2. LOOMISMÜÜT  18  1.1.2.1. ZOROASTRISMI KALENDRIST  20  1.1.2.2. VALGUSE TEE. AMEŠA SPENTA  21  1.1.3. PROHVET ZOROASTER  22  1.1.4. TÄNAPÄEVA  25  1.1.4.1. DEMOGRAAFILINE PAIKNEVUS  27  1.1.4.2. RELIGIOOSNE KÄITUMINE DIASPORAAS  28  1.1.4.3. VAIKUSE TORNID. SAKRAALNE TULI. ÖKOLOOGILINE USUND  30  1.1.5. ZOROASTRISMI VÄÄRTÕLGENDUSED  32  1.2. KRISTLIK ROOMA JA ZOROASTRISTLIKU IRAANI ALAD  33  1.3. ZOROASTRISMI PÜHAKIRJATEKSID  37  1.4. ÜLEMINEKURIITUSED ZOROASTRISMIS  41  2. MÕJUSTUSED JA MITTEMÕJUSTUSED AABRAHAMLIKELE USUNDITELE  45 


3    2.1. ZOROASTRISM. KAKS KOHTUMÕISTMIST. MÕJUSTUSED  48  2.2. MAGID – TARGAD HOMMIKUMAALT  51  3. ORIENT JA OKTSIDENT  54  3.1. VALGUSTUSÕPETUSED. VÕRDLUS AABRAHAMLIKE USUNDITE KONTEKSTIS  57  3.2. SPIRITUAALSUS TÄNAPÄEVAL. AABRAHAMLIKE USUNDITE KONTEKSTIS  59  3.3. DUALISM TEISMIS  61  KOKKUVÕTE  64  KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOEND  67  ZOROASTRIANISM – THEISTIC RELIGION. COMPARISMENT  72                     


4    Sissejuhatus  -Magistritöö teema valikust    Zoroastrism  on  äärmiselt  eetiline  religioon.  Samuti  on  zoroastrismil  usundiloolises  kontekstis  väga  oluline  roll.  Zoroastrism  on  läbi  erinevate  sajandite  olnud  vastastikuses  lävimises  eelkõige  judaismi  ja  kristlusega  ning  hiljem  kandnud  mõjustusi  läbi  juutluse  ja  kristluse  edasi islamisse.  Ilmselt  võib  nõustuda  Mary  Boyce’ga,  et  zoroastrismil  on  olnud  inimkonnale  suurem  mõjustuse  aste,  otseselt  ja  mitte  otseselt,  kui  ühelgi  teisel  üksikul  religioonil 1.  Zoroastrism  on  unikaalne  ja  iidne  religioon,  keeruliste  sisemiste  abstraktsete  mehhanismide  poolest  ning  selle  uurimine  on  oluline,  et  mõista  kus  asuvad  Aabrahamlike usundite juured.    -Magistritöö eesmärgist     Magistritöö  eesmärgiks  on  tutvustada  zoroastrismi  ning  tuua  esile  zoroastrismi  teistlikkus.  Kuna  Aabrahamlikud  usundid  on  klassikalised  teistlikud  usundid,  siis  zoroastrismi  kõrvutamine  Aabrahamlike  usunditega  toob  esile  teistliku zoroastrismi olemuse.  Ilma zoroastrismi tutvustamiseta  ei saaks mõista  selle usundi olemust teistliku usundina.     Zoroastrismi  on  vaja  võrrelda  Aabrahamlike  usunditega,  vastastikuse  lävimise  kontekstis,  et  analüüsida  millised  on  zoroastrismi  mõjustused  ja  mittemõjustused Aabrahamlikele usunditele.    Kuna  zoroastristidel  on  olulisel  kohal  teispoolsus,  siis  tuleb  mõista  ka  oriendi ja oktsidendi ühtimise võimalusi, teispoolsuse käsitlemise aspketist, sest  zoroastrism on oriendi ja oktsidendi elemente ühendav usund.    
                                                                 
1 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 1. 


5    -Uurimismetoodikast    Metoodika  on  multidistsiplinaarne,  sest  ususteaduskonna  2006.  aasta  magistritööjuhendi järgi on multidistsiplinaarne lähenemine kõrgemalt hinna tud:  religiooniajalooline, võrdlev religiooniteaduslik ja veidi religiooniantropoloogiline  ning  veidi  religioonifilosoofiline  –  magistritöö  on  stiililt  valdavalt  ajaloolis- deskriptiivne.  Multidistsiplinaarsuse  all  võib  mõista  ka  religioonifilosoofilist  ja  usundiloolist lähenemist.    Siinkirjutaja  kogus  kokku  kõikvõimaliku  publitseeritud  materjali  zoroastrismist,  et  analüüsida,  mis  on  oluline  ja  kes  on  autoriteetsemad  zoroastrismi  uurijad.  Kuna  eesmärgiks  on  tutvustada  zoroastrismi  erinevatest  vaatenurkadest,  siis  tuli  otsida  ka  selliste  uurijate  uurimusi,  kelle  põhiliseks  uurimisvaldkonnaks zoroastrism ei ole.     Materjalide otsimisel ja analüüsimisel tuli lähtuda ka zoroastrismi teistliku  olemuse käsitlusest, et olla kindel zoroastrismi teistlikuks usundiks tituleerimises.  Lisaks  oli  vaja  ka  zoroastrismi  Aabrahamlike  usunditega  võrrelda,  et  tuua  esile  antud usundi sisemised jooned ja selgitada kuidas ja miks zoroastrism on teistlik  usund.  Oluline  oli  ka  pikemalt  analüüsida,  kuidas  mõtestada  ja  võrrelda  oktsidenti  ja  orienti  ning  nende  omavahelist  lõimumist,  teispoolsuse  käsitluse  aspektist.  Magistritöö  koostamisel  lähtus  siinkirjutaja,  et  vaja  on  mõista  enim  religiooni  immanentseid  aspekte  ja  seoseid,  –  tuli  varuda  aega,  et  asja  üle  pikemalt aduda. Suur osa mõtteid  ning avastusi selle magistritöö  raamistikku ei  mahtunud  ega  sobinud,  neid  saab  loodetavasti  kasutada  tulevikus  ja  teistes  töödes.     -Senisest uuritusest    Kogu kirjanduse ja allikate loendis nimetatu on antud teema käsitlemise  puhul  üsnagi  oluline.  Eriline  au  oli siinkirjutal  leida  George  Liiki  annetatud  teos  „Rome  and  Persia  in  Late  Antiquity  :  Neighbours  and  Rivals“, autoriteks  Beate 


6    Dignas ja Engelbert Winter  – antud  teos on väga hea,  mõistmaks  usundiloolisi  arenguid Sassaniidide impeeriumi ajal. Küllaltki hea ja kompaktne on  Christopher  Partridge  (peatoimetaja)  teatmeteos  „Maailma  usundid“,  mis  on  välja  antud  Eesti  Entsüklopeediakirjastuse  poolt  (eesti  keelse  väljaande  konsultant:  Ringo  Ringvee), kuid John Hinnelsi nime initsiaal R. on teoses puudu. Õige peaks olema  John  R.  Hinnels.  Antud  teatmeteos  on  peatükkide  siseselt  ka  pisut  valikulise  ülesehitusega.  Kolleegid  John  R.  Hinnels  ja  Mary  Boyce  on  olnud  põhilised  ja  autoriteetsemad  zoroastrismi  uurijad.  Hinnels  on  kirjutanud  ka  mahuka  teose  zoroastrismi diasporaast ja toimetanud teisi teoseid zoroastrismist. Ka Jamsheed  K.  Choksy,  tema  on  uurinud  zoroastrismi  looduse  ja  ökoloogia  kontekstist  lähtudes.  Ka  Almut  Hintze  on  küllaltki  märkimisväärne  autor  zoroastrismi  teistlikkuse  analüüsimise  puhul.  Erakordsed  on  Põhja-Ameerikas  resideeruva,  Columbia Ülikoolis õppinud parsi Jenny Rose kaks teadusperioodilist kirjutist, mis  toovad  eelkõige  esile  zoroastrismi  mõjustused  Aabrahamlikele  usunditele.  Hannah  M.  G.  Shapiro  on  samuti  isikupärane  ja  küllaltki  põhjalik  zoroastrismi  asjatundja, kahjuks leidub siinkirjutajale vaid tema poolt koostatud elektrooniline  allikas (http://www.pyracantha.com/Z), milles ei leidu viiteid. Küll aga on Shapiro  Harvardi  magistrikraadiga  ning  kaastegev  Washingtoni  zoroastrismi  keskuses.  Väga  põhjalik  on  veebist  leitav  Iraani  entsüklopeedia  (http://www.iranicaonline.org/).  Võiks  juba  ära  märkida  ka  Ma'súmián  Farnáz  head,  lihtsat  ja  süsteemset  teost  erinevate  usundite  teispoolsuste  võrdlemisel,  mis on TEA kirjastuse poolt, 1997. aastal eesti keeles ilmunud ning süsteemset ja  küllaltki  värsket  teatmeteost  „Idamaade  filosoofia“,  mille  on  kirjutanud  Kevin  Burns  (Eestis  ilmunud  aastal  2009).  Valgustusõpetuste  kohta  ei  leidu  peaaegu  üldse  uuemat  teadusperioodikat.  Spirituaalsuse  puhul  jagub  uuemat  ja  kvaliteetset teadusperioodikat palju.    -Magistritöös kasutatud materjalidest 


7      Töö põhineb publitseeritud teaduskirjandusele. Siinkirjutaja on kasutanud  teaduslikke teoseid ja võimalikult palju uuemat teadusperioodikat. Kasutatud on  ka  akadeemiliselt  tunnustatud  elektroonilisi  allikaid.  Üsna  palju  on  kasutatud  teatmeteoseid  ja  entsüklopeediaid.  Magistritöös  leidub  ka  raskesti  kättesaadavaid  materjale,  mis  on  hangitud  tänapäevaste  tehnoloogiliste  võimaluste  abil.  Näiteks  on  magistritöös  kasutatud  Hinnelsi  publitseeritud  mahukat  kaheksakümnendate  aastate  zoroastrismi  diasporaa  religioossest  käitumisest  tehtud  kvantitatiivset  uurimust.  Seda  uurimust  kasutas siinkirjutaja  eelkõige  sellepärast,  et  antud  uurimus  jättis siinkirjutajale  sügava  mulje.  Eestis  zoroastrismi uurimisega ei tegeleta, teatud ulatuses leidub tõlkekirjandust.     -Magistritöö koostamisel ette tulnud raskustest    Zoroastrismi  pühakirjateksti,  kui  terviklikku  ja  seotud  aparaati  on  Aabrahamlike  usundite  omadest  ja  just  judaismi  omast  enim  hävitatud  ja  hävinud, samuti on erinevatest ajalooperioodidest teave ebaühtlane  ning antud  magistritöö  eesmärgist  lähtudes  on  ajalooperioodidel  erinev  tähtsuse  aste.  Keeruliseks  teeb  uurimise  ka  see,  et  zoroastrismis  on  olnud  palju  erinevaid  koolkondi  ja  isegi  Sassaniidide  impeeriumi  ajal,  mil  zoroastrism  oli  ametlikuks  riigiusundiks, ei leidunud ühtset usundilist doktriini 2.     Zoroastrismi  uurimisel  puudub  siiani  süsteemne  ja  konsensuslik  tulemustik.    Judeokristlikust  kultuuriruumist  zoroastrismile  lähenedes  puudub  zoroastrismile  omane  lingvistiline  ja  olemuslik  struktuur.  Paljude  usundiliste  mõistete sisu ei ole zoroastrismi puhul kergesti analüüsitav ning selgitatav, kuna  antud usundi terviklikkuses on palju läbipõimumist. Zoroastrismi analüüsimine ja  seletamine läbi judeokristliku maailmapildi on komplitseeritud.                                                                     
2 http://www.pyracantha.com/Z/dualism.html ; 15.04.2015. 


8      Keeruliseks  võib  ka  pidada  antud  usundite  mõistmist  hermeneutiliselt,  üldiste ja lingvistiliste arengute ja karakteristikute kontekstis  – raske on mõista,  mis toimus aastatuhandeid tagasi ja asetuda ajas tagasi vastavasse konteksti.     -Töö struktuurist    Magistritöö on  kolme-tasandiline ning koosneb kolmest peatükist. Antud  usundi iseärasustest ning magistritöö eesmärgist tingituna on tasandid omavahel  põimunud.     Esimene  peatükk  tutvustab  zoroastrismi  ning  analüüsib  teistliku  zoroastrismi aspekte usundiloolises kontekstis.     Teine peatükk keskendub peamiselt sellele, mida peetakse ja mida saab  pidada  zoroastrismi  mõjustusteks  ja  mittemõjustusteks  Aabrahamlikele  usunditele.     Kolmas  peatükk  keskendub  oriendi  ja  oktsidendi  teispoolsuse  käsitluste  ühtimise  võimalikkusele.  Lühidate  alapeatükkide  läbi  on  võrdluse  all  ka  valgustusõpetused ja spirituaalsus Aabrahamlike usundite kontekstis ning lühem  dualismi  olemust  selgitav  alapeatükk,  sest  vastasel  juhul  ei  saaks  mõista  magistritööd ja selle eesmärki põhjalikult.    Usundilooliste arengute seisukohalt  on  olulisim keskenduda Sassaniidide  impeeriumi  perioodile,  sest siis  oli  zoroastrism  ametlik  riigiusund  ning  kristluse  arengutega tihedalt seotud. Sellest perioodist on samuti enim teada.      Kõik  dateeringud  magistritöös  on  antud  kristliku  kalendri  järgi.  Magistritöös  leidub  neli  täpsusustust,  mis  on  esitatud  tärnidega,  joonealuste  seletustena.  Vähem  tuntud  ja  harva  esinevad  võõrkeelsed  ja  võõrapärased  terminid  ning  nimetused  on  toodud  tekstis  välja  esmakordsel  ilmnemisel  kursiivis.  Magistritöös  olevad  ristviited  teistele  peatükkidele  on  digitaalsel  kujul  automaatselt funktsioneerivad. 


9      -Uurimisküsimused    Milline  usund  on  teistlik  zoroastrism.  Zoroastrismi  mõjustused  ja  mittemõjustused Aabrahamlikele usunditele. Millistel võimalikel tingimustel võib  teispoolsuse käsitlus ühtida oktsidendis ja oriendis.                              


10    0. Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus    Vaidlused,  kas  zoroastrism  on  dualistlik  või  teistlik  usund  kestavad  pikemat  aega.  Zoroastrism  langeb  äärmusliku  dualismi  (hea  ja  kurja  võitlus)  ja  selge  monoteismi  vahele 3,  sellest  peatükis  1  pikemalt.  Hea  (Jumal)  ja  Halb  (Saatan)  nimed  zoroastrismis  on  avesta  keelne  Ahura  Mazdā  või  kesk-pärsia  päraselt Ohrmazd (Tarkuse Isand, ka Illumineeriv Valgus). Kurjuse nimi on avesta  keelne  Angra  Mainyu  või  kesk-pärsia  keele  järgi  Ahriman  (Kuri  Vaim,  ka  Pimeduse  Isand). 4  Edaspidi  kasutatakse  magistritöös  avesta  keele  järgi  lühendatult  Mazdā  ja  kesk-pärsia  keelset  Ahrimani.  Zoroasteri  õpetus  või  teisisõnu zoroastrismi pühakirjatekst Avesta on avesta keelne, kesk-pärsia keelse  juba kommentaaridega varustatud tõlke nimetus on Zand-Avesta 5.     Zoroasteri  õpetuse  kohaselt  viibib  Mazdā  kõrgel  täiuslikus  headuses  ja  valguses, Ahriman viibib igavesti all pimedas sügavikus. Kuna nende kahe algjõu  vaheline võitlus oli vältimatu, lõi Mazdā taevase ja maise ilma, et need teda selles  võitluses  abistaksid.  Esmalt  lõi  Mazdā  taevased  olendid  ning  seejärel  täielikult  vaimses vormis nähtamatu ja tajumatu maailma. 6 Mazdā olemusest on edaspidi  pikemalt  peatükis  1.1.1  ja  loomismüüdist  ning  Ahrimani  ettemääratud  hääbumisest on pikemalt peatükis 1.1.2.     Zoroastrism  oli  esimene  usund,  mis  andis  teispoolsuse  mõistele  ja  elule  pärast  surma  moraalse  sisu. 7  Zoroastrismi  õpetuse  keskne  sõnum  on:  „Õiged  mõtted, õiged sõnad ja õiged teod.“ 8                                                                   
3 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia. Tallinn: ERSEN, 2009, lk. 78.  4 http://www.iranicaonline.org/ ; 11.03.2015.  5 http://www.iranicaonline.org/articles/avesta-holy-book ; 12.10.2014.  6 Hinnels, John. Zoroastrism. Uskumused. – Maailma usundid. Peatoimetaja: Partridge, 
Christopher. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006, l k. 247.  7 http://www.pyracantha.com/Z/zorofaq.html ; 18.04.2015.  8 http://www.bbc.co.uk/religion/religions/zoroastrian/worship/worship.shtml  ; 16.04.2015. 


11    1. Teistlik zoroastrism    Zoroastrism  sündis  kolmandal  aastatuhandel  eKr  indoeurooplaste  muinasusundist. 9  Enim  levinud  vaade  on,  et  Zoroaster  elas  umbes  tuhandenda  aasta paiku eKr või mõned sajandid veelgi varem (ptk. 1.1.3 Prohvet Zoroaster).     Toetudes  loomismüüdile  (ptk.  1.1.2  Loomismüüt)  on  Ahriman  nüüdseks  hävitatud. Ka Zoroasteri eluajast on  nüüdseks möödunud juba rohkem kui 3000  aastat.      Märkimisväärselt  suur  osa  viimasel  ajal  avaldatud  teadustöödest  ning  sealsetest  argumentidest  kaldub  zoroastrismi,  kui  teistliku  usundi  kasuks.  Vaidlused on kestnud pikemat aega:     Zoroastrism  on  temporaalses  mõõtmes  teistlik  religioon  ning  ainult  atemporaalses  ehk  ruumilises  ja  kosmogoonilises  plaanis  on  zoroastrismil  dualistlike  jooni 10;  Polüteism  ja  dualism  on  kokkusobimatud  kategooriad  ja  Mazdā  suveräänne  roll  viitab  monoteismile.  Dualism  ja  monoteism  ei  ole  teineteist  välistavad  kategooriad 11;  Monoteismist,  dualismist  ja  polüteismist  koosnev zoroastristlik  religioosne maailmapilt on omavahel läbi põimunud, neid  eraldades  üksteisest,  variseks  terve  zoroastristlik  religioonisüsteem  kokku 12;  Zoroastrismis  peituv  sidusus  ja  järjepidevus  väljendab  selle  religiooni                                                                    9 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade. – Maailma usundid. Peatoimetaja: Partridge, 
Christopher. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006, lk. 242.  10 Boyd, James W.; Crosby, Donald A. Is Zoroastrianism Dualistic or Monotheistic? — Journal of 
the American Academy of Religion, Vol. 47, No. 04 (December 1979), Oxford University Press, pp.  558.  11 Hintze, Almut. Monotheism the Zoroastrian Way. — Journal of the Royal Asiatic Society, Vol. 
24, No. 02 (April 2014), Cambridge Journals, pp. 225-227.  12 Ibid., pp. 244. 


12    terviklikkust 13;  zoroastrism  sai  alguse  dualistlikust  kosmogoonilisest  maailmapildist, mis aja jooksul jõudis välja monoteismi 14.    Armstrong  nendib,  et  varajases  Iraanis  ja  Iisraelis,  arendasid  pärsia  ja  heebrea prohvetid vastastikkuses lävimises erinevaid monoteismi vorme. Nendel  aladel  arenes  Jumala  idee.  See  arenes  nagu  muud  antud  perioodi  religioossed  vaated, vabaturumajanduse ja agressiivse kapitalismi vaimus. 15    Oxfordi  entsüklopeediline  inglise  keele  sõnaraamat  defineerib  dualismi  järgmiselt:  „teooria,  kus  igal  reaalsuse  domeenil  on  kaks  üksteisest  sõltumatut  aluspõhimõtet, näiteks mõistus ja mateeria või vorm ja sisu.“ Teine definitsioon  järgneb:  „teooria,  et  hea  ja  kurja  jõud  on  universumis  võrdsed.“  (Vaata  ka  ptk.  3.3  Dualism  teismis.)  Nendel  definitsioonidel  on  küll  mingisugune  side  zoroastrismiga,  kuid  kumbki  neist  definitsioonidest  ei  kattu  zoroastristliku  dualismi olemusega.     Läänelik  tõlgendus  zoroastrismi  dualismist  on  muutunud  klišeeks,  mida  kasutatakse läbimõtlematult populaarteaduslikus kontekstis ja üldiselt teadmiste  demonstreerimisel.  Zoroastrismi  pika  ajaloo  vältel  on  esinenud  palju  erinevaid  koolkondi  ja  tõlgendusi,  isegi  Sassaniidide  impeeriumi  ajal,  kus  zoroastrism  oli  ametlik  riigiusund  ei  eksisteerinud  ühte  kindlat  usundilist  doktriini. 16  Peatükist  1.1.5  Zoroastrismi  väärtõlgendused  ilmneb,  et  zoroastrismis  esines  enamalt  eetiline dualistlik mudel (hea ja kurja vaheline võitlus toimub inimese südames ja  mõistuses) ja mitte kosmogooniline dualistlik hea ja kurja vaheline võitlusmudel,  viimane lisandus autentsele õpetusele hilisemal ajal.                                                                    
13 Ibid., pp. 227-244.  14 Krebernik, Manferd; van Oorschot, Jürgen. Polytheismus und Monotheismus in den Religionen 
des Vord eren Orien ts. Münster: Ugarit-Verlag, 2002, S. 94.  15 Armstrong, Karen. A history of God: the 4000-year quest of Judaism, Christianity, and Islam. 
United States: Alfred A. Knopf, Inc., 1993, pp. 27.   16 http://www.pyracantha.com/Z/dualism.html ; 15.04.2015. 


13      Mazdāl on samad teistliku Jumala omadused, mis Aabrahamlike usundite  Jumalatel. (peatükk 1.1.1 Ahura Mazdā).    Monoteism  on  uskumine  ainujumalasse,  kes  eitab  leppimatult  teiste  Jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal  on tavaliselt teistest üleloomulikest olenditest kaaskond, keda ta ise on loonud.  Ka Jumala antipood  on  tema  enda loodud,  tema vaenlaseks saanud ja tulevikus  hukkumisele määratud. 17     Ainus  vasturääkivus  teistliku  usundi  kontseptsioonile  zoroastrismis  on  see,  et  Mazdā  ei loonud  enda  antipoodi,  Ahrimani.  Ilmselt  lõi  Ahriman  end  ise  tühjusest – ei ole teada ega arusaadav kes Ahrimani lõi või kuidas Ahriman tekkis.  Juba  varajases  zoroastrismis  on  Ahriman  tühjuse  ja  pimeduse  sünonüüm:  „Õpetuse  kohaselt  viibib  Ahriman  igavesti  all  pimedas  sügavikus 18.“  Seega  oli  zoroastrism  juba  algselt  teistlik  usund,  sest  tühjust  ehk  pimedust  on  võimatu  luua, see saab lihtsalt olla.     Ahriman  ei  ole  ka  Mazdā  tööriist  või  Jumalast  ära langenud  ingel,  nagu  hilisema  kristliku  teoloogia  puhul  on  Saatanast  teada.  Siinkirjutaja  arvates  mõtlevad inimesed Aabrahamlike usundite tasandil, rahvapärimuslikus kontekstis  samuti Saatanast, kui eraldiseisvast entiteedist, kes on Jumala vastane, ega mitte  ära langenud ingel või Jumala tööriist. Samuti  on Hannah  M. G.  Shapiro arvates  kristlik doktriin Saatanast sarnane zoroastrismi Saatana kontseptsiooniga 19.      Moslemite  puhul  võib  rahvapärimuslik  tasand  olla  kristlikust  rahvapärimuslikust  tasandist  erinevalt  tajutav.  Burns  kirjutab,  et  islami  traditsiooni  kohaselt  oli  Saatan  ehk  Iblîs  algselt  ingel,  kuid  Allah  pagendas  ta  taevast  (siinkirjutaja  osutus:  Saatan  elas  lausa  taevas!),  sest  Iblîs  eiras  Allahi                                                                   
17 Kulmar, Tarmo. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted . Tartu: Tartu Ülikooli 
Kirjastus, 2006, lk. 78.   18 Hinnels, John. Zoroastrism. Uskumused. – Maailma usundid, 2006, lk. 247.  19 http://www.pyracantha.com/Z/zjc3.html ; 12.04.2015. 


14    käsku  kummardada  esimese  inimese  ehk  Aadama  ees.  Tulevane  Iblîs  õigustas  end, et tema on loodud tulest, kuid Aadam savist ja seega on Aadam madalam ja  nii  ei  saa  Iblîs  Aadamat  kummardada.  Iblîse  ülesandeks  sai  seejärel  inimesi  halvale teele meelitada. Iblîse temaatika on eriti oluline sufismis. 20    Judaismi  Jumala  kontseptsioonist  ning  kurjuse  küsimusest,  kus  Jumal  on  mõlemi,  hea  ja  kurja  allikaks,  tuleb  juttu  peatükis  2  Mõjustused  ja  mittemõjustused Aabrhamlikele usunditele.      1.1. Zoroastrismist. Ajalooline ülevaade     Zoroastrism  oli  muinasiraani  usund,  mida  jutlustas  Zarathustra 21  (magistritöös,  juba  kreekapärane  nimetus  Zoroaster).  Zoroastrism  oli  Iraani  aladel  riigiusundiks  umbes  6.  sajandist  eKr  kuni  7.  sajandini  pKr. 22  Sassaniidide  impeeriumi (ca 224-651 pKr 23) ajal oli zoroastrism ametlikuks riigiusundiks.24    Algse  Avesta  aegne  ühiskond  oli  väga  lihtsakoelise  struktuuriga,  eksisteeris  ainult  üks  eristatav  professionaalne  grupp  –  preestrite  klass.  Ülejäänud olid lihtsalt mehed ja naised, Kesk-Aasia stepirahvas. Valdav oli kiviaja  kultuur,  kuid  juba  tehti  ka  mõningaid  pronksist  esemeid.  Arheoloogidele  tuginedes, ei saanud nomadism nendel aladel alata varem, kui aastal 900 eKr. Siis  tulid  zoroastrite  paikset  karjakasvatuslikku,  rahulikku  ja  harmoonilist  elurütmi  segama  röövlijõugud,  kes  naasesid  lõuna  poolsete  kuningriikide  tasustatud                                                                   
20 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 91.  21 Ma'súmián, Farnáz. Elu pärast surma. Teispoolsuse käsitlused maailma religioonides. Tallinn: 
TEA kirjastus, 1997, lk. 22.  22 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices. Editor: Hinnels, John R. ; 
London ; New York: Routledge, 2001, pp. 1.  23 Dignas, Beate; Winter, Engelbert. Rome and Persia in late antiquity : neighbours and 
rivals.Cambridge ; New York: Cambridge University Press, 2007, pp. 266-267.  24 Ibid., pp. 210-211. 


15    armeede  koosseisust,  kus  nad  olid  õppinud  võitlema  ja  harjunud  kergelt  omandama  sõjasaaki.  Umbes  sellel  ajal  võeti  kasutusele  ka  nimetus  Iraan. 25    Zoroastrismi  elemendid  ulatuvad  ajas  tagasi  juba  indoeurooplaste  aega,  milles eraldi haruna esines indialastest ja iraanlastest segunev rahvas, n-ö proto- indoiraanlased.  Arvatavasti  elasid  nad  praeguse  Lõuna-Venemaa  steppides,  ida  pool  Volga  jõge.  Nad  olid  poolpaikse  eluviisiga,  veidi  rändlev  rahvas  ja  kusagil  4000-3000.  aastat  eKr,  mil  oli  väga  vähe  ruumi  muutusteks,  kujundasid  nad  immanentse  tugevusega  religioosse  traditsiooni,  mille  elemendid  on  elus  tänapäevalgi.  Hiljem,  kui  hobune  kodustati,  indialased  ja  iraanlased  eraldusid,  sest  naabruskonna  alasid  oli  hobuste  ja  kaarikute  abil  võimalik  kiiremini  asustada. 26     Nagu  eelnevalt  märgitud,  sündis  zoroastrism  kolmandal  aastatuhandel  eKr  indoeurooplaste  muinasusundist.  Umbkaudu  3000  aastat  eKr  hakkas  Euroopast itta ulatuvatel aladel elutsenud hõimuliit lagunema. Rännati Kreeka ja  Rooma aladele, ka Skandinaaviasse ja Pärsiasse (tänapäeval Iraan) ja India poole.  Nende rahvaste keelte sugemetes on sarnasusi. Indiasse ja Iraani aladele asunud  hõimude  rühm (indoiraanlased, aarialased) on  zoroastrismi seisukohalt olulised.  Aarialased rändasid itta kahe suure lainena. Esimene indoiraanlaste ja aarialaste  laine  liikus  umbes  2000.  aastal  eKr  läbi  Iraani  põhjaosade,  jättes  maha  üksnes  mõningaid  asunikke.  Põhimass  liikus  edasi  Lõuna-Indiasse  ning  hävitas  aegade  jooksul  Induse  oru  tsivilisatsiooni.  Umbes  1500.  aastal  eKr  asustas  Iraani  alad  indoiraanlaste  ja  aarialaste  teine  laine. Zoroastrismi  varase  ajaloo  rekonstrueerimiseks  pole  piisavalt  ajalooallikaid,  seda  aega  nimetatakse  pimedaks  ajastuks.  Ilmselt  levis  usund  üle  kogu  Iraani  kiltmaa,  mille  indoiraani  hõimud edasi liikudes ja üksteisega võideldes asustasid. Pime ajastu, millest pole  peaaegu  midagi  teada,  kestis  umbes  aastast  1500  eKr  kuni  aastateni  700-600                                                                   
25 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, xii-xv.  26 Ibid., pp. 2. 


16    eKr. 27  Seitsmendal  sajandil  eKr  rajasid  meedialased  Lääne-Iraanis  oma  riigi.  Selleks hetkeks oli zoroastrism kujunenud juba piirkonna valitsevaks usundiks. 28     Zoroastrism, nagu teda kujutab Avesta, oli Ahhemeniidide dünastia aegne  (ca  700-330  eKr)  usund.  Ahhemeniidide  dünastia  hävitas  Aleksander  Suur  331.  aastal eKr, tappes preestreid ja põletades maha Persepolise palee. 29 Aleksander  Suure  vallutused  jätsid  Kreeka  kultuuri  mõjustused  ka  sellele  usundile. 30  Ahhemeniidide  dünastia  ajal  olid  preestrid  vähem  huvitatud  zoroastrismi  doktriinide  kaitsmisest  kui  kuningad  ja  just  preesterkond  adopteeris  Kreeka  ikonograafiat ja tiitleid zoroastrismi, sest preestrid tahtsid helleenidelt õppida. 31     Kindlalt  ei  ole  teada,  millised  zoroastrismi  pühakirjatektsid  hävisid  ja  kadusid  seoses  Persepolise  raamatukogu  hävitamisega.  Zoroastrism  on  kannatanud enam kui judaism enda pühakirjatekstide hävimise tõttu. 32    Hilisema Partia riigi (ca 250 eKr-225 pKr) ajal, täpsemalt aastal 62 pKr sai  Armeeniast  zoroastristide  valdus,  Partia  riigi  kooseisus.  Varem  oli  Armeenia  pidevalt  kas  Rooma  või  Partia  riigi  liitlane.  Sealsete  kristlaste  kroonikatest  ja  pühakutelt levis ka kujutlus zoroastrismi vaenulikkuse kohta. 33    Kreeka  vallutuste  järgse  Partia  riigi ajal  olid  valitsejad  religioosselt  kõige  avatumad  ja  vabameelsemad,  ida-poolsed  kultused  segunesid  hellenistliku  Kreeka omadega suures ulatuses. Rööpselt Mazdā kultusega oli olemas ka teiste                                                                   
27 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 39-47.  28 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade. – Maailma usundid, 2006, lk. 242-244.  29 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade, 2006, lk. 242-245.  30 Ma'súmián, Farnáz. Elu pärast surma. Teispoolsuse käsitlused maailma religioonides, 1997, lk. 
22.  31 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 82.  32 http://www.pyracantha.com/Z/avesta.html ; 12.04.2015. 
http://www.iranicaonline.org/articles/alexander-the-great-ii ; 12.04.2015.  33 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 84. 


17    Avestas  mainitud  jumalate  kultusi,  mis  olid  tähtsad  provintsides  ja  tõusid  esile hellenismi ajal. 34     Zoroastrism jõudis haripunkti Sassaniidide impeeriumi (ca 224-651 pKr 35)  ajal,  neljanda  sajandi  ajal  pKr,  kui  see  oli  Pärsia  impeeriumi  ametlikuks  riigiusundiks. 36  Sassaniidide  impeeriumis,  mitte  hiljem  kui  4.  sajandil,  sai  kesk- pärsia  keel  ametlikuks  riigikeeleks  ja  edaspidi  kirjutati  vaid  selles  keeles.  Ahhemeniidide  dünastia  ajal  ei  olnud  seda  mõtet  teha,  sest  siis  oli  üldlevinud  keeleks aramea keel. 37 Zoroastrismist oli saanud hilisantiigis populaarne usund ka  Kesk-Aasia  linnades  nagu  Buhhaara  ja  Balkh  (tänapäeval  asuvad  need  linnad  Usbekistanis ja Tadžikistanis). 38    Nagu  eelpool  mainitud,  on  ilmselt  zoroastrismil  olnud  inimkonnale  suurem  mõjustuse  aste,  otseselt  ja  mitte  otseselt,  kui  ühelgi  teisel  üksikul  religioonil. 39     1.1.1. Ahura Mazdā    Zoroastrismi  kosmogoonia  kõige  keskseim  ja  olulisim  printsiip  seisneb  selles,  et  head  spirituaalsed  olendid  ja  nendest  tulenev  materiaalne  maailm  pärineb  ja  on  Mazdā  loodud  ning  koosneb  kõige  jumalikumast  ollusest,  millest  vaid jumalik koosneda saab. Mazdāst tuleneva materiaalse maailma puhtuse üle  valvamine  on  osa  Mazdā  palveldamisest.  Palveldajad  peavad  ennast  Mazdā 
                                                                 
34 Dignas, Beate; Winter, Engelbert. Rome and Persia in late antiquity : neighbours and rivals, 
2007, pp. 210-211.  35 Ibid., pp. 266-267.  36 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 78.  37 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 116-117.  38 Choksy, Jamsheed K. Zoroastrianism. The Encyclopedia of Religion and Nature. Editor-in-Chief: 
Taylor, Bron R. London and New York: Tho emmes Continuum, 2005, pp. 1811.  39 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 1. 


18    kosmilise  plaani  toetajateks, austades  kõiki  tema  loodud  olendeid,  nii  vaimseid  kui  ka  materiaalseid.  Niimoodi  peletatakse  eemale  Ahriman,  mis  kahjustab  Mazdā loomingut. 40     Siinkirjutaja  leiab,  et  Mazdā  pidi  end  looma  iseendast,  sest  materiaalse  maailma jumalik ollus saab pärineda ainult Mazdāst.    Mazdā  on  kõikvõimas,  kõiketeadev,  (Mazdāle  on  omane  suunata  enda  tähelepanu  ja  märgata  kõike),  kõikjalolev  ning  rõõmu  ja  headuse  allikas,  need  neli  omadust  on  teistliku  Jumala  omadused.  Lisaks  on  Mazdā  inim-mõistusele  allumatu, muundumatu ning elu looja. 41      Jasna (jumalateenistus) rituaaliga tähistatakse Mazdā tulevast võitu. 42     1.1.2. Loomismüüt    Zoroastristlik  loomislugu  jutustab,  kuidas  Ahriman  purustas  taeva  ja  rüvetas selle, reostas vee ja maa, surmas taimed, loomad ja inimesed ning lõpuks  lõi  suitsu  ja  rikkus seitsmenda  sfääri  ehk  tule.  Kõiki  seitset  sfääri  (taevas,  vesi,  maa,  taimed,  loomad,  inimesed  ja  tuli)  peetakse  elavaks  ja  Mazdā  kehastuseks  maises  ilmas.  Nende  sfääride  suhtes  peab  olema  väga  tähelepanelik  ja  vastutustundlik.     Kui Ahriman oli silmnähtavalt võidukas, surmates kõik  hea, juhtus ime  –  surev mees ja pull eraldasid seemet. Pulli seemnest võrsusid veised, mehe omast  aga tekkis taim. Taimele kasvasid lehed, need eraldusid ja neist sugenes esimene  inimestepaar. Seepeale tahtis Ahriman  maailmast põgeneda, kuid avastas, et ta                                                                   
40 Hintze, Almut. Monotheism the Zoroastrian Way, 2014, pp. 243-244.  41 http://www.bbc.co.uk/religion/religions/zoroastrian/beliefs/god.shtml  ; 16.04.2015.  42 Khojeste, Mistree. Zoroastrism. Pere ja ühiskond. – Maailma usundid. Peatoimetaja: Partridge, 
Christopher. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006, lk. 254. 


19    on lõksu jäänud. Peale Zoroasteri sündi, kuulutati Ahrimani kindlat lüüa saamist.  Järgnenud ajal teeb Ahriman vaid lootusetu katse hävitada kõik hea.       Kolmel  korral, iga tuhande aasta järel sünnib  neitsist maailma lunastaja.  Neitsid  rasestuvad  supeldes  järves,  milles  säilib  Zoroasteri  seeme,  nõnda  pärinevad  nad  prohveti  suguvõsast.  Kaks  esimest  lunastajat  hävitavad  enamiku  sellest,  mille  kuri  jõud  lõi,  kolmas  lunastaja  äratab  koolnud  ja  kuulutab  viimsepäeva  kohtu  algust.  Pärast  seda  naaseb  inimkond  ajutiselt  taevasse  ja  põrgusse,  enne  uut  tulemist  ja  kulgemist  läbi  sulametalli,  mis  on  viimane  katsumus enne täielikku õndsust ühtsuses Mazdāga. 43     Kuna indoiraanlaste  jasnade iga osa pühendus ühele jumalikule aspektile  korraga,  hakkasid  Iraani  alade  preestrid  rituaalide  detailide  üle  ning  füüsilise  reaalsuse  üle  juurdlema,  juurdlemise  käigus  evolveerus  kirgas  kosmogooniline  kuvand. Maailm loodi seitsmes faasis. Esiteks tehti kivist taevas, tahke nagu kilp.  Allapoole  seda  kilpi  pandi  vesi.  Siis loodi  maailm  vee  peale,  see lasus  vee  peal  nagu taldrik; siis sinna maailma keskele moodustati kolm hingestatud elementi,  üks  taim,  üks  loom  (unikaalne  pull)  ja  üks  inimene  (surelik  elu).  Seitsmendana  loodi  tuli,  nähtavana  nagu  see  on  ja  nähtamatu  elustava  jõuna,  mis  läbib  hingestatud  elemente.  Päike  osana  loomingust,  millest  tekkis  tuli,  seisis  samal  kohal,  nagu  oleks  igikestev  keskpäev.  Maailm  oli  muutumatu  ja  liikumatu.  Siis  purustati  taim,  loom  ja  inimene  ning  purustamise  aktist  tekkis   neid  palju  ja  samast purustamise aktist hakkas päike taevas liikuma, et aastaaegu reguleerida.  See ringlus sümboliseeris surma, millele järgnes uus elu. Preestrid pidid toetama  jumalikku  loomingut  rituaalidega,  et  see  igikestvale  liikumisele  lükatud  ringlus  jääks  kestma.  Niimoodi  oli  palveldav  preester  jumaliku  loomingu  partner,  et  tagada maailma elujõulisus ja puhtus. 44                                                                      
43 Hinnels, John. Zoroastrism. Uskumused. – Maailma usundid, 2006, lk. 248.  44 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 11-12. 


20    1.1.2.1. Zoroastrismi kalendrist    Zoroastristidel  on  tänapäeval  kasutusel  samaaegselt  kolm  või  enam  kalendrit ja läbi aja on tehtud kalendrites palju muudatusi. Festivale tähistatakse  kommuuniti  erinevatel  aegadel,  olenevalt  vastava  kommuuni  tavadest.  Zoroastristide  kalender  on  täis  pühasid  päevi,  pidupäevi  ja  festivale,  mis  teeb  zoroastrismist  naudingute  rohke  ja  pidustuste  rohke  religiooni.  Paljude  festivalide  sünnilood  ulatuvad  tagasi  varazoroastristlikkusse  perioodi  ning  elemendid zoroastrismi aastavahetusest on saanud osaks ka Iraani islamiusuliste  kultuuris.  Zoroastristlik  kalender  on  jagatud  kaheteistkümneks  kuuks  ja  kõik  päevad ühes kuus on saanud nime  Mazdā,  Ameša Spenta (vt. järgmine peatükk  Valguse tee. Ameša Spenta) või jasnade järgi. Zoroastristlike pühade tähendused  on  loodusega  kooskõlas  ja  mõjustatud  aastaaegadest.  Kuude  nimetused  pärinevad samuti Mazdā, Ameša Spenta ja jasnade järgi. Igal päeval aastas lasub  spirituaalne  tähendus,  millele  on  antud  soovitatav  palve.  Kalender  on  ka  zoroastritele endile keeruline  mõista. 45 Tähtsamaid riituseid, nagu pööripäevad,  kommuunide festivalid ja üleminekuriituseid peetakse  võimalusel tuletemplites,  kus pühitsetakse erinevaid viljadest tehtud roogi ja ka lilli. Liha tänapäeval enam  ei pühitseta, tänu hindude taimetoitluse tavade mõjustustele. 46       Arvata on, et just Ahhemeniidide dünastia ajal reformiti  noorima Avesta  aegne kalender, millesse oli lisatud teatud aastate järgi kaheteistkümnenda kuu  otsa  ka  kolmeteistkümnes  kuu,  et  säilitada  harmoonia  aastaaegade  vaheldumisega  ja  nii  sai  kalendrist  365-päeva  kalender,  kus  kolmeteistkümnendat  kuud  enam  ei  lisatud.  Hiljem  Sassaniidide  dünastia  ajal                                                                   
45 http://www.bbc.co.uk/religion/religions/Zoroasterian/holydays/calendar.shtml#h1 ; 
03.01.2015. http://www.avesta.org/zcal.html  ; 03.01.2015.                            
http://www.avesta.org/taqizad.htm ; 03.01.2015.  http://www.iranchamber.com/calendar/articles/iranian_months.php ; 03.01.2015.  46 Choksy, Jamsheed K. Zoroastrianism. The Encyclopedia of Religion and Nature, 2005, pp. 1814-
1815. 


21    tehti  veel  üks  väiksem  reform,  kus  liigutati  zoroastrite  pühim  palvusliku  aasta  päev ja seitsmes kohustulik pidupäev, No ruz, kuu võrra edasi. 47    Olemas  võis  olla  ka  Zvarnahi  doktriin,  mille  järgi  päikesest  välja  voolav  valgus  koguti  pähe  ja  see  hakkas  nimbuses  kiirgama  ja  särama.  Mõned  zoroastristid  tähistavad  muistse  paganliku  Jumala  Mithra  sünnipäeva  25.  detsembril. 48    1.1.2.2. Valguse tee. Ameša Spenta    Ameša  Spenta  viitab  kuuele  surematule  heategevale  vaimule,  kelle  lõi  Mazdā.  Neid  vaime  võib  vaadelda,  kui  olemusi  või  igavesi  omadusi. 49  Mazdā  manas  Ameša  Spenta  kuus  vaimolendit  esile  enda  Püha  Vaimu,  Spenta  Mainyu  kaudu – need seitse moodustasid rühma koos Targa Isanda ehk Mazdāga. 50     Esile  manatud  kuus  surematut  manasid  aga  taas esile  muistse  Iraani  paganliku panteoni olulisemad jumalused:  Mithra, Apam Napati, Aša, Sraoša ja  Geush  Urvani. 51  Enamus  indoiraani  paganlikest  jumalustest  olid  tajutavad  antropomorfsetena. Indoiraanlased lähtusid pigem sellest, et armastus on Jumal,  mitte  et  Jumal  on  armastus  ja  niimoodi  muutus  personifitseeritud  Jumala  kontseptsioon aegamisi abstraktseks. 52     Kuus  surematut  on  Mazdā  järel  kõige  kõrgemad  taevased  olendid  ehk  Pühad Surematud ja nad on kõige ülemad teiste taevaste olendite hulgast. Neid                                                                   
47 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. xv ; xxi.  48 http://www.iranchamber.com/religions/articles/secrets_of_Zoroasterianism.php ; 11.03.2015.  49 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 78.  50 http://www.iranchamber.com/religions/articles/secrets_of_Zoroasterianism.php ; 11.03.2015.  51 http://www.iranchamber.com/religions/articles/zoroaster_Zoroasterians_in_iran.php ; 
03.01.2015.  52 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 10. 


22    on  kolm  meessoost  ja  kolm  naissoost  jumalikku  olendit,  kes  ümbritsevad  ja  abistavad  peajumal  Mazdāt.  Mõneti  sarnanevad  nad  ristiusu  peainglitega  (on  õpetlasi,  kelle  arvates  inglite  käsitlus  on  laenatud  zoroastrismist).  Nagu  indoiraanlaste jumalatele, on Ameša Spentadele omane abstraktne dimensioon,  mis  väljendub  nende  nimedeski.  Neid  palveldatakse  eraldiseisvatena  ja  nad  on  loodud valguse tee teenimiseks. Igal neist on oma kalendrikuu, festival ja lill. Neid  peetakse ka maailmakorra eesistujateks.  Aša Vahišta (Täiuslik Tõde, ka sisemine  korrapära  ja  kosmose  korrapära)  ja  Vohu  Manah  (Ülev  Mõte,  ka  valgustus  ja  armastus)  on  tähtsaimad.  Vohu  Manah  juhatas  Zoroasteri  hinge  ennem  taevatroonile  jõudmist  ning  tervitab  õnnistatuid  paradiisis.  Vohu  Manahit  palveldatakse ka abiellumisel, palutakse Tema laskumist maisesse ellu. Teised on  Hšathra Vairja (Ihaldatud Võim, ka metall ja Ahura Mazdā kuningriigi valitseja, ta  juhib  eriti  häid  teenistujaid),  Spenta  Armaiti  (Pühendumus,  ta  juhendab  ning  kaitseb  inimesi),  Haurvatat  (Terviklikkus)  ning  Ameretat  (Surematus).  Viimased  kaks on õed, kes on vee ning taimede juhid, nemad mõistavad end ka inimestele  tänutäheks ilmutada. Need kuus on ka ideaalid millede poole inimesed püüdlema  peaksid  ning  neid  võib  nimetada  ka  Mazdā  lasteks  või  Maždā  poegadeks  ja  tütardeks.  Usutakse,  et  iga  Püha  Surematu  koos  Spenta  Mainyuga  kaitseb  ja  kehastab  ühte  seitsmest  looduse  sfäärist  (taevas,  veed,  maa,  taimed,  loomad,  inimesed  ja  tuli),  mis  moodustavad  Jumala  hea  loomingu.  Tähtsamatel  riitustel  on tavaliselt esindatud mõni looduse valdkond ning seega on kohal ka mõni Püha  Surematu, sel viisil osaleb teenistusel sümboolselt nii maine kui ka taevane ilm. 53     Spenta Mainyut on peetud ka loovaks energiaks või inimkonnaks. 54    1.1.3. Prohvet Zoroaster                                                                   
53 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade, 2006, lk. 244. ; 
http://www.bbc.co.uk/religion/religions/Zoroasterian/beliefs/god.shtml  ; 14.10.2014. ; 
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/20459/amesha -spenta ; 14.10.2014.    54 http://www.pyracantha.com/Z/zorofaq.html ; 18.04.2015. 


23      Zoroaster  uskus,  et  Jumal  oli  talle  ennast  ilmutanud.  Zoroaster  kuulutas  kõlbmatuks tolleaegsed kultused ja võitles paganlike preestrite vastu ning ülistas  vaid Mazdāt. Zoroaster tõotas, et kõik kes võitlevad Mazdā poolel, saavad peale   lõpliku  võidu  saavutamist  kurjuse  üle,  oma  osa  ausärast. 55    Traditsioonilised,  Kreeka  allikatest  tuletatud  Zoroasteri  eludaatumid  paigutavad  ta  ettevaatlikult  aega  „258  aastat  ennem  Aleksandrit“.  Muude  tõestusmaterjalidega kombineerituna viitab see sellele, et Zoroaster sündis 628.  aasta paiku eKr. 56 Ent lingvistliste uuringute põhjal oletavad paljud nüüdisaegsed  teadlased, et ta tuleks paigutada pigem aastasse 1200 eKr.  See dateering teeks  Zoroasterist maailmausundite esimese suure prohveti. 57 Enim levinud vaade on,  et  Zoroaster  elas  umbes  aastal  1000  eKr,  Kesk-Aasias  või  Iraani  aladel 58  või  kusagil  vahemikus  1400-1200.  aastat  eKr,  mil  pronksi  aeg  oli  Iraanis  saamas  valdavaks. 59 Tänu  rivaalitsevatele traditsioonidele ei ole juba alates 6. sajandist  eKr teada, kus Zoroaster täpselt elas. 60     Preester  ja  prohvet  Zoroaster  ei  olnud  Jumala  piksevarras  nagu seda  oli  prohvet  Muhamed.  Zoroaster  oli  inspireeriv  poeet  ja  filosoof,  kes  päris  rahvausundi, mis on põhjaks Avestale ja võib olla ka veedadele. 61     Siinkirjutaja  leiab,  et  Zoroasterit  võiks  pidada  ka  religiooni  rajajaks,  sarnaselt  Orpheusele  Kreekast  –  esimene  oli  Iraani  alade  religiooni  ja  teine  Kreeka religiooni esmaseid talletajad. Zoroaster oli religiooni rajaja või prohvet 62.                                                                    
55 Ma'súmián, Farnáz. Elu pärast surma. Teispoolsuse käsitlused maailma religioonides, 1997, lk. 
22.  56 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 76.  57 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade. – Maailma usundid, 2006., lk. 242.  58 Dignas, Beate; Winter, Engelbert. Rome and Persia in late antiquity : neighbours and rivals, 
2007, pp. 281.  59 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 2.  60 ibid, pp. 276.  61 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 76. 


24      Zoroaster oli preestriseisusest, ta oli abielus ja mitme lapse isa. Esimesed  ilmutused sai Zoroaster kolmekümne aastaselt. Zoroasteri usukuulutusi ei võetud  alguses omaks, ta pidi kannatama tagakiusamise all ning oli sunnitud kodukohast  lahkuma. Kümme aastat hiljem leidis ta enesele esimese jüngri, kelleks oli tema  nõbu. Seejärel pälvis tema õpetus kohaliku kuninga  Vištaspi soosingu ning tema  õpetusest sai riigiusund. 63     Sarnaselt  paljude  teiste  suurte  prohvetitega  sai  Zoroasterile  omaks  jumalik  ilmutus.  Paganlikku  puhastusrituaali  läbi  viies ,  suples  ta  jões  ning  nägi  kaljul valgusest tehtud säravat olendit, kes ilmutas end talle. Vohu  Manah (Ülev  Mõistus)  juhatas  Zoroasteri  Mazdā  juurde,  kus  viibisid  ka  teised  Ameša  Spenta  kiirgavad Pühad Surematud. See oli esimene paljudest visioonidest Mazdā juures.  Igal visiidil küsis Zoroaster palju küsimusi. 64    Sünnijärgse  legendi  kohaselt  võiks  Zoroasterit  pidada  preestriks,  sõdalaseks  ja  karjaseks.  Preestri  seisusele  viitab  taevane  hiilgus  (khwarr),  sõdalase seisusele viitab kaitsevaim (fravahr) ja karjase seisusele viitab füüsiline  keha  (tan-gôhr),  need  olid  ühendatud  tema  emas,  kui  Zoroaster  veel  ei  olnud  sündinud,  et  vormida  täiuslik  inimene  jumalike  jõudude  juhendamise  läbi.  Edasised  legendid  räägivad  juba  poisist,  kes  oli  erakordselt  tark  ja  erilise  mõistmisvõimega,  selles  osas  mis  puudutas  muistsete  säravate  indoiraani  jumaluste  (dêvs)  kultusi. 65  Indoiraanlastel  hakkas  preestriks  koolitamine  juba  seitsme  aastaselt,  15-aastaseid  peeti  täiskasvanu  ikka  jõudnuiks,  siis  sai  Zoroasterist ka preester. 66                                                                                                                                                                                     
62 Dignas, Beate; Winter, Engelbert. Rome and Persia in late antiquity : neighbours and rivals, 
2007, pp. 281.  63 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade. – Maailma usundid, 2006, lk. 243.  64 http://www.bbc.co.uk/religion/religions/Zoroasterian/beliefs/god.shtml ; 14.10.2014.  65 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices. Editor: Hinnels, John R. ; 
London ; New York: Routledge, 1979, pp. 277-279 ; 337.  66 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 18. 


25      Pühitsetud  valge  lõng  ehk  kusti  on  zoroastrismi  sümbol. 67  Zoroasterit  ennast ei palveldata, läbi tema õpetuse võib isik saada Jumalale lähemale, kui ta  järgib tõe ja õigluse rada ehk kosmilist korda (aša). 68 Pärimuse kohaselt hukkus  Zoroaster  tuletseremooniat  läbi  viies. 69  Lugu,  et  Zoroaster  hukkuks  palgamõrtsuka käe läbi on fabrikatsioon. 70    1.1.4. Tänapäeva    Kreeklaste  vallutused  umbes  aastatel  400-300  eKr  lõid  tendentsi,  kus  tekkis  vaba  ideede-, inimeste-  ja  kauapade  vahetus  oktsidendi  ja  oriendi  vahel.  Kreeklaste  ülestähendused  zoroastrismist  ulatuvad  tagasi  aega  500.  aastat  eKr,  mil  Lääne-Anatooliast  pärit  Xantxus,  esimese  kreeklasena  talletas  Zarathustra  nime  Zoroasterina  ning  kirjutas  Iraani  religiooni  aspektidest.  Legendid  Zoroasterist  arenesid  ja levisid.  Zoroasterist  räägiti,  kui  maagia-, astroloogia-  ja  alkeemia meistrist, kes olevat olnud koguni Pythagorase õpetaja. Zoroasteri nime  tõlgiti,  kui  Kuldne  Täht,  tõlgendus  mis saatis  eurooplasi  järgmised  2000  aastat.  Euroopas  teati  Zoroasterit  mõnede  hellenistlike  allikate  kaudu  kuni  17.  sajandi  alguseni. Siis hakati Iraani alasid uuesti külastama ja taasavastati  zoroastristlikud  praktikad. Eriti suured huvilised olid need, kes kristlikest kirikutest ei olnud tõde  leidnud.  Paljudele  sümboliseeris  Zoroaster  muistset  universaalset  tarkust  ja  moraalsust. 71                                                                    
67 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade. – Maailma usundid, 2006, lk. 243.  68 http://www.bbc.co.uk/religion/religions/Zoroasterian/beliefs/god.shtml ; 14.10.2014.  69 Partridge, Christopher (Peatoimetaja). Maailma usundid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 
2006, lk. 479.  70 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. xvi.  71 Rose, Jenny. Zoroastrians and Western Thought. – Calliope, Vol. 15, No. 5 (January 2005), pp. 
38-39. 


26      Avesta taasavastamine 18. sajandil innustas Euroopa eliiti. Zoroastrism sai  Euroopa  vabamõtlejaile  lummavaks  pilguheiduks,  paljud  püstitasid  kiriku  ees  küsimuse  monoteistlikust,  rahumeelsest  ja  eetikakesksest  kultuurist,  mis  eksisteeris ammu ennem kristlust. Ehk just  tänu Avesta  mitmemõttelisusele sai  Zoroaster otsekui mingiks talismaniks. Mozart teisendas Zoroasteri „Võluflöödis“  Sarastroks,  Nietzsche  prohvetiks  oma  filosoofilises  muinasloos  „Nõnda  kõneles  Zarathustra“. Kummalgi teisendusel pole Zoroasteri algkujuga midagi pistmist. 72  Zoroastrismis  leidub  keerukaid  arutluskäike  universumi  sisemise  olemuse  üle 73,  järelikult  tunti  sellistest  arutluskäikudest  valgustusaegses  Euroopas  väga  puudust.    Zoroastrismis  pööratakse  vähem  rõhku  rituaalsele  tule  kummardamisele  ja enam keskendutakse eetikale: headele mõtetele, headele sõnadele ja headele  tegudele. 74 Zoroastrismis on isiklikul vastutusel suur roll, igaüks vastutab ise oma  osa eest kosmilises võitluses ja oma saatuse ees. Puudub  õpetus pärispatust ja  inimesest,  kes  sureb,  et  teisi  lunastada.  Zoroastrism  religioonina  püsib  vankumatul  meelekindlusel, arvatavasti tänu sellele ongi zoroastrism vaatamata  tuhat  aastat  kestnud  tagakiusamistele  veel  elus  religioon.  Zoroastrismi  järgijad  kasutavad  sageli  terminit  „Hea  Usund“.  Zoroastrism  rajaneb  hea  Jumala,  hea  loodu ja inimkonna headuse käsitlusel. 75    Asketismil  zoroastrismis  kohta  ei  ole.  Munk  on  sama  suur  patune  kui  liiderdaja,  mõlemad  eiravad  Jumala  tahet.  Ihu  ja  hinge  jaoks  on  kesktee.  Perekond on väga olulisel kohal. 76                                                                        
72 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 78.  73 Partridge, Christopher (Peatoimetaja). Maailma usundid, 2006, lk. 479.  74 http://www.bbc.co.uk/religion/religions/Zoroasterian/worship/worship.shtml ; 16.10.2014.  75 Hinnels, John. Zoroastrism. Uskumused. – Maailma usundid, 2006, lk. 250.  76 Ibid., lk. 249-250. 


27    1.1.4.1. Demograafiline paiknevus    Zoroastrismi  järgijaid  on  oma  kodumaal  peaaegu  1400  aastat  kestnud   islami võimu ajal pidanud taluma tagakiusamist, rõhumist, vaesust, ebaõiglust ja  eraldatust.  Vihaste  moslemite  rünnakud  on  esinenud  ka  20.  sajandil.  Vapraid  zoroastriste leidub veel Teheranis ja Yazdi tasandikul asuvates külades. Üldse on  zoroastrismi järgijaid seal tänapäeval 25 000 (kuigi ametlikel andmetel on see arv  tunduvalt  suurem).  Enamus  zoroastrismi  järgijatest  on  parsid,  kes  elavad  aga  kahes  suuremas  Lääne-India  rannikupiirkonnas  ja  neid  pole  Iraani  zoroastristidega  kokku  rohkem  kui  115 000  hinge.  Parsideks  nimetatakse  neid  zoroastriste, kes esiisade usust loobumisele eelistasid pigem 10. sajandil väikese  rühmana Iraani aladelt lahkuda ja minna otsima uut maad, kus oleks usuvabadus.  Viimased  zoroastrismi  järgijad  pagesid  Iraanist  kasvava  usulise  tagakiusamise  tõttu  18.-20.  sajandil.   Indias  on  parsid  elanud  rahus  ja  tundnud  end  turvaliselt,  mõned  neist  on  saanud  koguni  rikkaks  ja  omandanud  võimu,  mida  nad  on  kasutanud kodumaal elavate usukaaslaste toetamiseks ja abistamiseks. 77     Parside ja Iraani zoroastrite kultuuriruum on kuigivõrd erinev, kuid seal on  ka väga palju kattuvusi. 78     1981.  aasta  rahvaloendus  nimetab  India  zoroastristide  arvuks  71 630,  kelledest  68 676  resideeruvad  Bombay  piirkonnas.  Tänapäevaste  hinnangute  järgi  elab  zoroastriste  Lääne-Indias  200 000. 79  2011.  aasta  rahvaloenduse  andmetel  elab  Eestis  8  zoroastristi. 80  Kolmandatele  andmetele  toetudes  on  Iraanis  ca  45000-,  Indias  ca  76400-,  Kanadas  ca  10000-,  USAs  ca  10000-,  Inglismaal  ja  Šotimaal  ca  4000-,  mujal  Euroopas  ca  2000-,  Pakistanis  ca  2800-,                                                                   
77 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade. – Maailma usundid, 2006, lk. 246-247.  78 Hinnels, John R. Zoroastrians Diaspora : Religion and Migration : the Ratanbai Katrak Lectures, 
the Orien tal Faculty, Oxford 1985. Oxford: Oxford university Press, 2005, pp. 13.  79 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 78.  80 http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/narva/elu/vaata-millised-90-usuvoolu-on-eestis-
esindatud.d?id=66047464 ; 05.01.2014. 


28    Austraalias ca 1000-, Tadžikistanis ja Usbekistanis ca 1000-, Hong Kongis ca 150-,  Bahreinis  ca  130-  ja  vähem  kui  100  zoroastristi  riigi  kohta  Lõuna-Aafrikas,  Sri  Lankal ja Sairis ning isegi väiksemaid  zoroastristide kommuune elab veel teistes  riikides. 81 Kokku teeb see umbes 155 000 zoroastristi.     20.  sajandil  loobusid  paljud  zoroastristid  enda  usust,  pöördudes  klassikalisele  zoroastrismile  täiesti  võõrastesse  liikumistesse,  enamiku  parside  emakeeleks  on  saanud  inglise  keel  ning  näha  on  sünkretistlikke  tendentse.  Vaatamata  sellele  on  enamik  India  ja  Pakistani  parse  jäänud  traditsioonile  kindlaks, ka diasporaas. 82    1.1.4.2. Religioosne käitumine diasporaas    Religioossust puudutavad andmed on võetud uuringust, mis on läbi viidud  kaheksakümnendatel  aastatel.  Uuring  viidi  läbi  kaheteistkümnes  läänemaailma   diasporaas ning Keenias ja lisaks Pakistani suurimas linnas Karachis.     Londonis, New Yorgis ja Ühendkuningriikides on igapäevaseid palvetajaid  72% zoroastristidest, Hong Kongis 73%. Kõige vähem on igapäevaseid palvetajaid  Chicagos, vaid 65%. Kõige rohkem  palvetab  zoroastriste igapäevaselt Karachis ja  Keenias 86%, edasi tulevad Melbourne 83%, Sydney 80%, Toronto 77%, Houston  75%, California 73%, Canada 70% ja USA 69 %.     Samuti on võrdlemisi kõrged näitajad zoroastrismi diasporaa religioossete  keskuste külastamises. Regulaarseid külastajaid on ca 35% vastanutest ja 40% või  enam  käib  ebregulaarselt  või  harva  zoroastrismi  keskustes,  mõnel  pool  ka  religioosne keskus puudub.                                                                    
81 Choksy, Jamsheed K. Zoroastrianism. The Encyclopedia of Religion and Nature, 2005, pp. 1811.  82 Khojeste, Mistree. Zoroastrism. Zoroastrism tänapäeva maailmas. – Maailma usundid. 
Peatoimetaja: Partridge, Christopher. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006, l k. 258-264. 


29      Eriti  kõrged  näitajad  on  zoroastrismi  diasporaas  india  või  iraani  toidu  söömise  osas.  Tihti  sööb  india  või  iraani  toitu  79–89%  zoroastristidest.    Rahvusrõivaste  kandmine  ei  ole  aga  populaarne.  Tihti  kannab  india  või  iraani rahvusriideid vaid ca 15% diasporaas elavaid zoroastriste.     Liberaalseks  zoroastristiks peab end ca 75% ja ortodokseks  zoroastristiks  vaid  ca  10%  diasporaa  zoroastristidest.  Ülejäänud  ei  ole  praktiseerivad  zoroastristid.     Vaikuse  tornides  soovib  end  matta  enim  Hong  Kongi  zoroastriste,  lausa  40%. Chicagos on vastav näitaja 5%. Enim soovitakse  matust krematooriumis ja  matmist mulla alla ei eelistata.     Ainult  zoroastristiga  on  nõus  abielluma  ca  70%  zoroastristidest  ja  väljaspool zoroastristlikku  religioosset kuuluvust partneriga oleks nõus abielluma  vaid ca 30% vastanutest.     Umbes  pooled  vastanutest  pigem  ei  lubaks  mitte  zoroastriste  palvemajadesse,  nende  hulgas  oli  palju  vastajaid,  kes  lubaksid  ainult  vastava  vajaduse korral. 83    Esimesel  Üleilmsel  zoroastrismi  kongressil  Teheranis  (1960)  ja  teisel  kongressil  Chicagos  (1977),  arutati  järgnevate  küsimuste  üle:  kuidas  pidurdada  preesterkonna  arvu  vähenemist;  rituaal  ja  tseremoonia  religioosses  elus;  laste  kasvatamine,  religiooni  õppimine;  abielud  mitte  zoroastristiga,  abikaasa  zoroastrismi konverteerimise seisukohast; matuseriituste juhatamine.      Nendel  konverentsidel  on  olnud  alati  eriarvamustest  kubisev  debatt.  Sekulariseerumine  võtab  võimust  igalpool,  siis  zoroastristid  on  leidnud  palju  sisemist jõudu sekulariseerumise protsessile vastu seismiseks. 84                                                                   
83 Hinnels, John R. Zoroastrians Diaspora : Religion and Migration : the Ratanbai Katrak Lectures, 
the Orien tal Faculty, Oxford 1985, Appendix 2, Table 1 (16) – 1 (22), (26).   84 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2009, pp. 226-227. 


30      1.1.4.3. Vaikuse tornid. Sakraalne tuli. Ökoloogiline usund    Peamised zoroastristlikud kultuspaigad  on zoroastristlikud  matmispaigad  dakhmad  (vaikuse  tornid),  täpsemalt  peatükis  1.4  Üleminekuriitused  zoroastrismis.  Need  peamised  vaatamisväärsused  on  tänapäeval  kahjuks  sissepääsu  keeldudega  piiratud.  Keeldudelt  võib  lugeda,  et  sisenemine  on  lubatud  ainult  zoroastristidele.  Ka  hermeetiliselt  on  parside  valduste  väravad  suletud neile kes ei ole zoroastristid. Parside organiseeritud pidustused ja jasnad  Bombays  ning  mujal  Lääne-Indias  on  vaid  zoroastritele,  neid  tähistatakse  vastavalt rituaalile kas kodudes või tuletemplites*. 85     Vaikuse  tornidest  viidi  peale  laipade  lagunemist  luud  ja  asetati  kividest  tehtud  luukambritesse  (peatükist  1.4  ilmneb,  et  see  ei  ole  olnud  peamine  luudega  ümberkäimise  viis).  Kivi  pidi  ära  hoidma  igasuguste  roojaste  religioossete jääknähtude levimise loodusesse. Iraani platoolt ja Kesk-Aasiast on  leitud väga palju pealdistega ja väiksemate reljeefidega, dekoreeritud ja ka ilma  ornamentiteta vaikusetorne ning luukambreid. Tänapäeva linnastumisega seoses  on  paljudes  piirkondades  laipade  välja  matmine  keelatud,  mõnel  pool  praktiseeritakse sellist matmisviisi siiani. 86      Zoroastristide rituaalides on tulel püha tähendus. Võib arvata, et paljudes  muistsetes  kultuurides  oli  tulel  sakraalne  tähendus  –  tule  kummardamine  või                                                                   
* Tänini on zoroastristide tuletemplite omanimetus dar-e-Mithr (’Mithra õued’). Mithra oli algselt 
indoiraanlaste Jumal. Hindu veedades austati teda Mithrana ning ta oli oluliseks zoroastrismis,  kus ta oli seotud kohtumõistmise ja preestritega (Partridge 2006 ; 470).  85 Strausberg, Michael. Michael Strausberg: Monday-Nights at the Banaji, Fridays at the Aslaji: 
Ritual Efficacy and Transformation in Bombay City. – Zoroastrian Rituals in Context. Editor: 
Strausberg Michael. Leiden & Boston: Brill, 2004. 653-659.   86 Choksy, Jamsheed K. Zoroastrianism. The Encyclopedia of Religion and Nature, 2005, pp. 1813. 


31    pigem  sakraalsesse  tulle inkarneerunud  Jumala  teenimine  oli  seotud  maagiliste  rituaalidega. 87    Tuli  oli  pigem  zoroastristidele  vahend  ja  sümbol,  nad  ei  kummardanud  otseselt tuld, vaid pigem kasutasid tuld keskendumiseks Jumala teenimisel. 88      Kodukolde tuli oli  rändrahva kultuse kese, inimkätega loodud templivõlv  asendas  taevalaotust.  Tuletemplites  valitseb äärmiselt  võimas  pühaduse  tunne.  Palvelas  puuduvad  igasugused  kaunistused,  kogu  tähelepanu  on  koondatud  üksnes tulele, Jumala elavale kujule. „Puhas tuleleek sümboliseerib teda, kes ise  on igavene valgus“, kõlab parside ütlus. Ahhemeniidide valitseja, Araxerxes II ajal  (404-359  eKr)  pandi  alus  tuletemplite  ehitamisele.  Araxerxes  II  pani  aluse  ka  kujude  ja  skulptuuride  kummardamisele,  ent  see  osutus  liiga  järsuks  ühiskondlikuks muutuseks ega leidnud edaspidi järgimist. 89    Sakraalsel  tulel  on  kolm  astet.  Esimene  on  „pühitsetud  koha“  ehk  kodukolde  tuli,  mida  kasutatakse  jasnadel  ja  pulmades.  Teine  on  „tulede  tuli“,  mis põleb tuletemplites ja on sõdalaste tuli, see peab põlema pidevalt, sellel tulel  ei  lasta  kustuda.  Viimane  on  „võidutuli“,  see  on  kuningliku  klassi  tuli.  Neid  on  tänapäeval  kaheksa  Indias  ja  kaks  Iraanis.  Viimaste  tegemine  võib  võtta  aasta  aega tööd. Nende  tulede  tahkude valmistamine peab  hõlmama kõiki ühiskonna  klasse. Kahte viimast tulede astet võib vaadata ainult zoroastrist, teistele on see  keelatud. Tseremooniad, kus tuld kasutatakse on väga spetsiifilised. 90    Zoroastristidelt  on  ka  looduskaitse  ja  eelkõige  vee  puhastamise  ideed  kandunud  tänapäeva  Iraani  ja  ka  teistele  rahvastele.  Teherani  moslemid  kasutavad  zoroastrismi  õpetust,  kui  jumalikku  kohustust  looduskaitse                                                                   
87 Lindpere, Mirjam. Pre-Christian beliefs and traditions in Georgia. Master thesis. Tartu Ülikooli 
Usuteaduskond, 2013, Lk. 35-36.  88 http://www.pyracantha.com/Z/zorofaq.html ; 18.04.2015.  89 Hinnels, John. Zoroastrism. Uskumused. – Maailma usundid, 2006, lk. 249.  90 http://www.pyracantha.com/Z/atarsh.html ; 13.04.2015. 


32    elavdamiseks. 91 Mazdā  on nii vee  kui ka  tule Jumal  – Mazdā olulisim roll on ka  vee puhastamine ja puhtana hoidmine. 92    1.1.5. Zoroastrismi väärtõlgendused    Mõnede  tõlgenduste  kohaselt, noorema Avesta puhul ja  ka Zand-Avesta  puhul on loodud  otsene opositsioon, kus Mazdā ja Ahriman on võrdsel tasandil  ning  on  järeldatud,  et  zoroastrismis  on  kaks  Jumalat,  üks  hea  ja  teine  kuri,  see  käsitlus  on  osutunud  antagonistlikuks.  Sellist  kontseptsiooni  nimetatakse  di- teismiks ja see ei puuduta zoroastristlikku traditsiooni. 93     Teatud  kohtades  kõneleb  Zoroaster  kahest  ürgvaimust,  kes  ilmuvad  kaksikutena:  Parem  ja  Halb.  Spenta  Mainyu  (Mazdā  Püha  Vaim,  nagu  peatükis  1.1.2.2 Valguse tee. Ameša Spenta,  oli mainitud) esineb vastandina  Ahrimanile.  Inimkonnal  on  vaba  valik  nende  kahe  vahel.  On  arvatud,  et  Mazdā  on  mõlema  loojaks ja kaksikud on ise teinud valiku hea ja halva vahel, viimased arvamused  või tõlgendused ei ole õiged, sest Mazdā Ahrimani ei ole loonud. 94     Zoroastrismi  dualismi  on  Läänes  suuremas  osas  vääriti  mõistetud,  sest  zoroastrismis  leiab  dualistlik  konflikt  aset  ainult  inimese  südames  ja  mõistuses  ning  mitte  kunagi  materiaalses  universumis  –  hea  ja  kurja  vaheline  konflikt  on  püsivaks  võitluseks  inimese  seesmuses.  Zoroastrismi  ja  Avesta  dualism  on  eetiline  dualism.  Hilisemates  traditsioonides  kujundati  sellest  edasi  kosmilise  dualismi suund,  mis leidis aset juba ka  materiaalses maailmas. Avesta õpetus –  Zoroasteri origniaalteos, kaldub eetilise dualismi poole. 95                                                                    
91 Choksy, Jamsheed K. Zoroastrianism. The Encyclopedia of Religion and Nature, 2005, pp. 1814.  92 Ibid., pp. 1812 ; 1814.  93 Hintze, Almut. Monotheism the Zoroastrian Way, 2014, pp. 233.  94 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 77-78.  95 http://www.pyracantha.com/Z/zorofaq.html ; 18.04.2015. 


33      Kristliku  ajastu  alul  ehk  Sassaniidide  impeeriumi  ajal  levis  ka  väärtõlgendus,  mille  kohaselt  Mazdā  ja  Ahriman  on  kõrgema  vaimu  Zurvāni**  lapsed. Avestas seda versiooni ei esine. 96 Avesta järgi oli Ahriman pigem Spenta  Mainyu  vastand.  Zand-Avestas  on  juba  marginaalsete  omadustega  Ahriman  pigem Mazdā vastane. 97    1.2. Kristlik Rooma ja zoroastristliku Iraani alad    Alles  Sassaniidide  impeeriumi  ajal  sai  zoroastrismist  ametlik  riigiusund.  Preestrid ja kuningad jagasid võrdselt riigivõimu, riik ei olnud religiooni reguleeriv  järelvalvur,  sest  kõik  Sassaniidide  kuningad  deklareerisid  enda  ustavust  zoroastrismile.  Toimus  iraniseerumine  ja  pöörduti  usuvabadusest  ametliku  religiooni  vormeli  juurde. 98  Mitteametlikuks  riigiusundiks  võiks  zoroastrismi  pidada juba alates 6. sajandist eKr. 99     Ajaloolistele  kaalutlustele  tuginedes  peaks  sõna  kirik  üksiti  viitama  vaid  kristlusele, kuid zoroastrismi riigikirikus ilmnes samalaadne hierarhiline korraldus  ja sümbolite süsteem nagu kristlikus kirikuski. Zoroastrismi riigikirik, 3-4. sajandil  on  varakristliku  Rooma  kirikuga  võrreldav  –  mõlemis  impeeriumis  tugevnes  preesterkonna  võim.  Spirituaalse  ja  administratiivse  autoriteedi  kasv  preesterkonnas  nõrgendas  aristokraate.  Sassaniididel  oli  väga  tugev  side  preesterkonna  ja  kuningliku  kogukonna  vahel,  mille  roomlased  pikkamisi  Sassaniidide  eeskuju  järgides  üle  võtsid,  nõnda  kadusid  ka  Roomas                                                                   
**Zurvanism on zoroastrismi hereesia, mille kohaselt oli absoluutne olend Zurvān (Aeg) hea ja  kurja allikas (Partridge 2006 ; 479).  96 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 78.  97 http://www.iranicaonline.org/articles/ahriman ; 11.03.2015.  98 Dignas, Beate; Winter, Engelbert. Rome and Persia in late antiquity : neighbours and rivals, 
2007, pp. 210-211.  99 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 1. 


34    varademokraatlikud  nähud.  Kristlik  ja  zoroastristlik  religioon  erinesid  selliste  arengute tõttu fundamentaalselt teistest tolleaegsetest religioonidest, kultustest  ja  filosoofia  koolkondadest,  sest  viimastel  puudus  arenenud  ja  hästi  organiseeritud  hierarhia.  Zoroastrism  ja  kristlus  lükkasid  eemale  kõik  teised  religioossed  liikumised,  mis  sillutas  teed  Rooma-  ja  Sassaniidide  impeeriumi  võimsusele. 100     Ardašir  I,  zoroastristliku  Sassaniidide  impeeriumi  esimene  kuningas  (Sassaniidide kuningas aastatel ca 224-240) tungis Rooma territooriumile aastatel  230  -  232  pKr,  sealt  algasid  rahutused  ning  vastastikused  rünnakud 101,  sõjaline  konflikt  eskaleerus  nüüd  juba  ka  ideoloogilisel  tasandil,  Konstantiinus  Suure  (roomlaste  imperaator  aastatel  ca  306-336)  ajal 102,  sel  samal  ajal  mil  kristlus  kuulutati Milano ediktiga 313. aastal Rooma riigis lubatud religiooniks. 103 Rooma  territooriumile  tungimisega,  Sassaniidide  impeeriumi  poolt  rulliti  lahti  sõjategevus, mis kestis hilisantiigi lõpuni, sellesse kaasati  ka Araabia, Väike-Aasia  ja Armeenia alad. 104 On ilmselge, et 3. sajandi esimesest poolest algas Rooma ja  Iraani alade vahel interaktsioon, milles mõjustati üksteise religioosseid vaateid ja  välispoliitilisi  afääre.  Ida  ja  Lääs  mõjustasid  vastastiku  naaberalade  tegutsemist. 105     Sassaniidide impeeriumis leidus peale zoroastrismi ka teisi usundeid, keda  preestrid  paljude  Sassaniidide  valitsejate  ajal  kuni  seitsmenda  Sassaniidide  impeeriumi kuninga Narsê (Sassaniidide kuningas aastatel 293-302), (Narsê üritas                                                                   
100 Dignas, Beate; Winter, Engelbert. Rome and Persia in late antiquity : neighbours and rivals, 
2007, pp. 212-213.  101 Ibid., pp. 266-269.  102 Ibid., pp.210.  103 http://legacy.fordham.edu/halsall/source/edict-milan.asp ; 11.03.2015.  104 Dignas, Beate; Winter, Engelbert. Rome and Persia in late antiquity : neighbours and rivals, 
2007, pp. 268-272.  105 Ibid., pp. 210. 


35    preesterkonna võimu ohjeldada ja vähendada) valitsemiseni raskelt tagakiusasid.  Nimelt  kiusati taga juute,  budiste,  hindusid,  mandalasi, kristlasi ja manihheiste,  eriti  kiusati  kristlasi,  juute  ja  manihheiste,  viimaseid  peeti  teatud  ulatuseni  supranaturaalsete  usundite  esindajateks.  Manihheism  oli  zoroastrismiga  konkureeriv  usund  ja  aastal  277  pKr  püüti  kinni  Mani,  manihheismi  looja.  Sassaaniidide  impeerium  oli  võitmas  välispoliitikas  juhtivat  rolli  ning  üritati  mobiliseerida kõik impeeriumi jõud, et roomlaste rünnakud  tagasi tõrjuda. Selle  tarbeks üritati  taastada ka n-ö  õige kord, karistati neid, kes polnud ortodoksed  zoroastristid. 106      Hilisantiigi lõpul olid Sassaniidide aladel omavahel tülitsemas juba pärsia  kristlased,  bütsantsi  kirik,  nestoriaanlased  ja  monofüsiidid.  Moslemid  hakkasid  sõjakäikudega  Sassaniidide  impeeriumile  kallale  tulema  ning  zoroastristide  kahjuks  valisid  Pärsia  kristlased  moslemite  poole,  kuna  moslemid  olid  nende  vastu olnud pikemat aega tolerantsed. 107     Kristlik  Rooma  impeerium  ja  Bütsants  olid  vahepeal  olnud  väga  edukad  Iraani  äärealade-  ja  teiste  rahvaste  ristimisel  ja  kristlaste  arvu  kasvatamisel.  Kristlus  oli  saanud  nüüd  juba  Rooma  impeeriumi  ametlikuks  usundiks.  Paljud  zoroastristliku  Sassaniidide  impeeriumi  ülikud  astusid  ristiusku,  tülide  tõttu  zoroastristliku  preesterkonnaga.  Templeid  hävitati  vastastikku,  suur  oli  zoroastrismi preesterkonna raev, kui üks zoroastristliku Sassaniidide impeeriumi  tuletemplitest hävitati. 108      Zoroastrismi  riigikirik  ja  sellele  vastav  religioosne  administratsioon  ei  eksisteerinud  tegelikult  ennem  4.  sajandit  ja  kujunes  lõplikult  välja  alles  5.  sajandil. Kujunes see sellepärast alles siis, et sel perioodil oli kuninglik kogukond  hakanud  nõrgenema.  Sel  ajal  rajati  zoroastrism  ka  institutsionaalsel  tasemel.                                                                   
106 Ibid., pp. 216.  107 Ibid., pp. 230-231.  108 Ibid., pp. 218-230. 


36    Zoroastrismis  oli  preestri  amet  vaid  perekonna  siseselt  edastatav  –  üle  anti  füüsilised  ja  mentaalsed  karakteristikud  –  preestri  amet  oli  geneetiliselt  järjepidev. 109    Moslemivallutus  633.  aastal,  kõigest  aasta  pärast  Muhamedi  surma  ja  hiljem 7. sajandi lõpul, tegi oma töö, – alguses hangiti sõjasaaki ja seejärel allutati  mitte  selgepiiriline  zoroastrism  islamile. Zoroasteri  järgijaid  hakati  tänapäevase  Iraani aladel aegamisi seostama vaesuse ning mahajäämusega. 110     Varajase  Sassaniidide  impeeriumi  ajal  toimus  innovatsioon,  viidi  sisse  kalendrireform,  kesk-pärsia  keel  sai  ametlikuks  riigikeeleks,  leidis  aset  tuletemplite  populariseerimine  (poliitilistel  kaalutlustel)  ning  aset  leidis  ka  ikonoklasm  –  zoroastristid  pidasid  Jumala  kujutamist  rumaluseks.  Zoroastristid  nõrgendasid  enda  religiooni  ja  usku  lubades  millegipärast  zurvanistlikel  (zurvanism  on  zoroastrismi  hereesia,  vaata  peatükki  1.1.5  Zoroastrismi  väärtõlgendused)  uskumustel  saada  prominentseteks.  Zoroastristide  kirik  tugevnes  ja sai  ühendatuks,  mida  teenis  kasvav,  distsiplineeritud  preesterkond.  Preesterkonda  aga  stimuleerisid  intellektuaalselt  kontaktid  välismaalastega,  kellelt oli üht-teist õppida. 111       Sassaniidide impeeriumi lõpu aegadel oli Iraan preesterkonna Iraan, nagu  Euroopa ennem reformatsiooni ja iga mees, rikas või vaene võis saada subjektiks  maksmaks religioossete teenuste eest, puhastusriituste või meeleparanduse eest  –  kõige  eest,  mis  võis  aidata  tema  hinge.  Oli  palju  usklike,  kes  pidasid  end  hea  eest  võitlejaiks.  Oli  ka  teisi,  kes  suhtusid  preesterkonda  halvasti,  sarnaselt  keskaegsetele kristlastele, kes tahtsid end lahti siduda tüütust preesterkonnast.    Peale  paljusid  kirikureforme  ja  rituaalseid  arenguid  oli  zoroastrism  küps  taandumaks  tagasi  enda  algete,  tolerantsuse  ja  lihtsuse  juurde,  et  puhuda                                                                   
109 Ibid., pp. 214-215.  110 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade. – Maailma usundid, 2006, lk. 246.  111 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 117. 


37    zoroastrismile  uuesti  elu  sisse,  kuid  selle  asemel  närbus  zoroastrism  kohtudes  maru ja sõjaka islamiga. 112    Tihti  võib  poliitika  mängida  olulisemat  rolli  kui  Jumal  religioonide   formeerumisel.    1.3. Zoroastrismi pühakirjateksid    Zoroastriste  peaks  arvama  „raamaturahvaste“  sekka.  Algusest saati  olid  Zoroasteri  õpetused  sõnade  põhised,  vaatamata  sellele,  et  õpetus  talletati  kirjalikult  tuhatkond  aastat  hiljem  –  zoroastrismi  pärandis  on  olnud  kolmtuhat  aastat sõnu. 113    Sassaniidide  dünastia  kõrgemad  preestrid  lasid  Avesta  rekonstrueerida,  (Aleksandri vallutustest oli möödunud  ca 500 aastat), rekonstrueerimine toimus  samal ajal kui Piibli kaanon testeeriti. 114       Mütoloogia, teaduse, meditsiini ja ajaloo alane informatsioon  okupeeriti  Avestast  peale  araablaste  ja  mongolite  invasiooni,  see  tõlgiti  araabia  keelde  ja  mugandati Iraani islamisse. Peale religioosse temaatika säilis pelgalt üks Avestast  pärit  tsiviilkoodi  osa,  mis  on  säilinud  ühe  osana  Vendidadis  (Vendidadist  allpool). 115    (Avesta  kirjapanekud  hävitati  hiljem  seoses  araablaste  invasiooniga  7.  sajandil, türklaste vallutustega 11. sajandil ja mongolite sissetungiga 12.  sajandil                                                                   
112 Ibid., pp. 144.  113 http://www.pyracantha.com/Z/avesta.html ; 12.04.2015.  114 Ibid.  115 Ibid. 


38    ja  nagu  peatükis  1.1  Zoroastrismist.  Ajalooline  ülevaade,  oli  juba  nenditud,  seoses Aleksandri vallutustega 331. aastal eKr. 116)     Usuti,  et  kogu  Avesta  on  ilmutatud  Zoroasterile,  sellest  on  säilinud  üks  neljandik ehk 17 hümni. 117      Avesta on indoeuroopa keelkonda kuuluv idairaani keel, lähedane sellele  keelele, milles on kirja pandud hindu veedad.  Avestat pidasid meeles preestrid.  Avesta  hümnid  gathad***  on  kirglikud  lausungid  adresseerituna  otse  Jumalale,  mis anti suuliselt edasi põlvest põlve. 118     Gathad  on  ainsad,  milles  sisalduvad  prohveti  enda  sõnad,  oktsidendi  usunditel  sellist  fenomeni  ei  esine,  –  Juutide  Toora  on  toimetatud  muistse  traditsiooni  kohaselt  ja  Moosese  enda  sõnu  või  kirjutisi  seal  ei  ole,  Jeesus  ei  kirjutanud  samuti  ise  midagi  üles,  Muhamed  sai  informatsiooni  otse  taevaselt  olendilt. 119     Zand-Avestat  võiks  pidada  juba  zoroastristlikuks  kirjanduseks,  sest  Sassaniidide  impeeriumi  algusest  algas  hoogne  üleskirjutamine  ja  kesk-pärsia  keel sai Pärsia impeeriumi riigikeeleks. 120    Avesta  vanimas,  tõelise  zoroastrismi  keskmeks  on  viis  hümni,  mis  koosnevad  umbes  kuuest  tuhandest  sõnast.  Keeleliselt  tihti  krüptiline,  tihendatud,  sageli  segaselt  ja  keerukalt  sepistatud,  täis  retoorilisi  sõnamänge,                                                                   
116 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 17.  117 Ibid.  ***Gathad on Avesta osad, neid on säilinud vaid 17 hümni. Need meenutavad veedade hümne 
ning võivad pärineda Zoroasterilt eneselt või osaliselt rahvapärimusest. Võib olla kasutati neid  liturgias selleks, et hoida eemale Ahrimani ning tema kurje vaime (Partridge 2006 ; 243, 458).  118 Ibid.  119 http://www.pyracantha.com/Z/avesta.html ; 12.04.2015.  120 Ma'súmián, Farnáz. Elu pärast surma. Teispoolsuse käsitlused maailma religioonides, 1997, lk. 
23-24. 


39    heli-efekte ja teisi muistseid poeesia elemente. See keksne osa või gathade pärl,  mille ümber generatsioon generatsiooni järel tekkis uusi kihte ja arendusi säilis  tuhat või enam aastat, pelgalt läbi suulise traditsiooni. Isegi siis, kui avesta keel ei  olnud  enam  arusaadav,  tsiteerisid  preestrid  seda  ikka  suulises  traditsiooni s.  Tänaseks  on  avesta  keel  jälle  tõlgitav  ning  väidetakse,  et  poeemide  meetrika,  retoorika ning rituaalne keel olid põhjuseks, miks poeemid nii hästi meeles seisid  ja  miks  neid  edasi  anti.  Tavaliselt  inkorporeeriti  iidsemad  ehk  eelnevad  kihid  uuematesse  lisandustesse.  Adopteeriti  ka  eelzoroastristlikud  hümnid,  ka  tule  hümn,  justkui  uue  monoteistliku  usundi  konteksti.  Eraldi  on  ka  Väike  Avesta  (palvete raamat). Vaatamata sellele, et zoroastristid ei oska enam avesta keelt,  loetakse palveid ikkagi avesta keeles, sest see  keel on nende spirituaalsust väga  pikka aega kandnud. 121       Zoroastrismil  oli  oma  Talmud,  Torah,  ajaloolised  teosed  ning  tarkuse  raamatud,  need  on  kõik  hävinud,  jäänud  on  vaid  see  mis  preestrite  suulise  traditsiooni  kaudu  on  edastatud  ning  rekonstrueeritud  ja  seetõttu  suhtutakse  zoroastrismi,  kui  tekstipõhisesse  usundisse  ja  mitte  raamatu  põhisesse  usundisse. 122      Vanimaks  Avesta  teoseks  on  mütoloogiline,  preestrite  instruktsioonidest  ja puhtuse reeglitest koosnev Vendidad.  Vendidad  tähendab „Antud  deemonite  vastu“.  Vendidad  on  väga  veider,  hilisema  zoroastrismi  mütoloogiale  omane  mikstuur,  sarnane  Heebrea  reeglitele,  kolmandale  ja  neljandale  Moosese  raamatule (Levitikus ja Numbrid). 123 Vendidad  on  kompilatsioon, selles sisaldub  mitmesugust  materjali,  erinevatest  perioodidest,  sh  Avesta. 124  Vendidad  pandi  kirja  aastatel  200-400  pKr,  kas  Partia  riigi  hääbumise  või  varajase  Sassaniidide                                                                   
121 http://www.pyracantha.com/Z/avesta.html ; 12.04.2015.  122 Ibid.  123 Ibid.  124Boyce, Mary. A history of Zoroastrianism. Volume one, The early period. Leiden: Brill, 1996, pp. 
325.  


40    impeeriumi  aegadel,  mitmete  erinevate  autorite  poolt  ning  on  stiililt  retoorilis - poeetiline.  Vendidadi  juured  aga  võivad  ulatuda  juba  Zoroasteri  eelsetesse  või  Zoroasteri  kaasaegsete  aega.  Vendidad  on  avesta  keelne,  kuid  kirja  pandud  grammatiliselt  vigaselt  ja  avesta  keele  hääbumise  ajal.  Vendidadile  anti  viimast  lihvi samal ajal kui juutidel ja kristlastel oli käsil samalaadne töö  – samal ajal kui  elas  Augustinus  Hipposest  ja  teised  varakristliku  kiriku  isad.  Kui  Avesta  oli  juba  abstraktne,  siis  Vendidadis  on  absraktsed  elemendid  kõik  taaspersonifitseeritud. 125     Vendidad  on  valdavalt  kirikliku  koodi  laadne  tarkus -kirjandus  (reeglistik  tsiviilsete- ja religioossete olukordade jaoks, formularid eksortsismi ja rituaalide  puhuks ning tehnilised manuaalid juhendamaks preestreid puhastumisrituaalide  ja  ohuolukordade  puhul).  Vendidad  algab  ja  lõppeb  mütoloogilis -sakraalsete  lugudega.  See  sisaldab  ka  mütoloogilist  muistse  Iraani geograafiat  ja samuti  ka  ohutute  või  ohtlike  vaimolendite  paiknemist  selles  müütlises  geograafilises  mõõtmes. Siis lugu sellest, kuidas Mazdā muistset Iraani kuningat Yima’t hoiatas,  et tuleb tohutult külm jääaeg ning edasised Mazdā intsruktsioonid sellest, kuidas  tuleb rajada muust maailmast isoleeritud utoopiline kommuun  var, kus parimad  liigid maa peal säiliksid. Noa laeva müüdiga äärmiselt sarnane. 126     Viimastes  peatükkides  (19,20,21)  kirjeldatakse  Zoroasteri  võrgutamist  paljude  deemonite  poolt,  siis  lugu  Thritast,  esimesest  ravitsejast  ja  tema  teadmistest  ning  lõpuks  salajasest  geograafiast  ning  teedest  taevaste  kehade  ning  vete  liikumisest  läbi  taeva.  Peatükk  22  kirjeldab  Vendidadi  matusetseremooniat,  peletamaks  eemale  deemoneid,  mil  nood  on  koolnule  kõige  ohtlikumad,  see  leiab  aset  hämariku  ja  koidu  vahel  ja  selle  nimi  ongi  Vendidad (võidi kasutada ka eksortsismi puhul). 127                                                                    
125 http://www.pyracantha.com/Z/vendnet.html ; 16.04.2015.  126 Ibid.  127 Ibid. 


41      Avesta  ainus  säilinud  tsiviilkoodi  peatükk  on  Vendidadis  olemas,  ülejäänud  on  rekonstruktsioon  (lepingud,  vanded,  omand  ning  karistused  seonduvate  lepingute  rikkumise  puhuks).  Peatükid  13-14  tegelevad  koerte  toitmise  küsimusega,  koeri  peeti  pühadeks  ja  peaaegu  võrdseteks  inimestega,  sest  kõige  õigemaks  tööks  peeti  karjakasvatust  ja  põlluharimist,  koertel  oli  seal  elutähtis  roll  täita.  Ülejäänut  võib  pidada  kanooniliseks  õiguseks,  mis  puudutas  preestreid,  rituaale,  kogukonna  haldamist  ja  rituaalset  puhtust  –  sarnane  ortodoksete  juutide  õpetusega  –    kategooriate,  rollide  ja  sootsiumi  piiride  haldamisega  seonduv.  See  sisaldab  ka  materiaalse  puhtuse  ja  hügieeni  alast  õpetust.  Puhtus  puudutas  ka  loomi,  elukaid  ja  matmistavasid.  Vendidadis  on  kirjas nii karistused kui ka puhastusaktid. 128       Vendidad on kõige paremini säilinud Avesta raamat. 129      1.4. Üleminekuriitused zoroastrismis    Sassaniidide  impeeriumi  aegse  zoroastristide  hulga  kasvamise  pidurdumiseks ja zoroastristide hulga suurenemise takistajaks võiks, kuid ei saa  pidada  nende  initsiatsiooni  riituse  liigset  keerukust  –  zoroastrismi  võib  ristida  uriini, vere või veega. 130 (Siinkirjutaja  leiab, et uriini või verega ristimine tundub  ka  eelzoroastristlikus  kontekstis  pisut  kaheldav.)  Preestrite  hierarhia  Bombays  väidab,  et  zoroastristiks  saab  ainult  sündida,  mõlemad  vanemad  peavad  olema  zoroastristid,  seda  arvamust  toetab  enamus  zoroastriste. 131  Antud  väide  on  jällegi  suuresti  kaheldav,  sest  zoroastrismi  diasporaas  peab  end  valdav  osa  zoroastristidest liberaalseteks vt. ptk.  1.1.4.2 Reigioosne käitumine diasporaas).                                                                   
128 Ibid.  129 Ibid.  130 http://www.iranchamber.com/religions/articles/secrets_of_Zoroasterianism.php ; 
11.03.2015.  131 http://www.pyracantha.com/Z/convertz.html ; 12.04.2015. 


42    Liberaalsemalt  meelestatud  zoroastristid  arvavad,  et  zoroastrismi  peaks  saama  ristida, sest sellist keeldu ei teata eksisteerivat Zoroasteri eelsest perioodist 132.    Puhastumisriitused  on  eraldi,  need  initsiatsiooni  tseremooniatega  ei  seondu. 133  Puhastusmisriitused  olid  riitused,  mis  aitasid  zoroastritel  püsida  zoroastrismi  vaimus,  sest  zoroastrism  taotleb  puhtust  koos  moraalsusega  ja  moraalsust  koos  puhtusega  ja  põhineb  Zoroasteri  põhilistele  õpetustele  füüsilisest ja vaimsest maailmast ning viimaste omavahelisest sõltuvusest. 134     Sündinuna  zoroastristide  perre  pühitseti  7-9  aastane  laps  navdžote  tseremoonial  –  üleminekuriitusel.  Pühitsetav  saab  selga  valge  puuvillase  särgi  (sudreh)  ning  talle  antakse  lambavillast  kootud  püha  nöör  (kusti),  mis  ulatub  kolm  korda  ümber  piha.  Asjakohaseid  palveid  lugedes  sõlmitakse  nöör  kahe  meremehesõlmega kinni, üks sõlm ees, teine selja taga. Zoroastrist kannab püha  särki  ja  nööri  kogu  elu,  sest  usutakse,  et  nende  omamine  teeb  zoroastristist  ainulaadse indiviidi ja annab usklikule maises ilmas ka hingelist tuge. 135     Abiellumist  peab  zoroastrism  õigeks  sammuks,  mis  rõõmustab  ja  õnnestab  maailma.  Kõiki  usklikke,  kaasa  arvatud  vaimulikkonna  liikmeid,  õhutatakse  abielluma.  Zoroaster  annab  nõu  nii  pruudile  kui  ka  peiule:  „Abielu  toetugu Tõele, olgu sellest kasu mõlemale“ (jasna 53, 5). Abiellumises nähakse nii  lepingut kui ka sakramenti, mis zoroastristliku abiellumise kaudu ühendab  paari  nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Abielu pühitsevad ja seda õnnistavad kaks preestrit,  kes  paluvad  Mazdālt  abielupaarile  poegi  ja  pojapoegi  ning  kaasade  vahele  tugevaid  sõprussidemeid.  Vaimulikud  kutsuvad  paari  ühte  hoidma  ja  järgima                                                                   
132 Ibid.  133 Khojeste, Mistree. Zoroastrism. Pere ja ühiskond. – Maailma usundid, 2006, lk. 253.  134 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 1979, pp. 324.  135 Khojeste, Mistree. Zoroastrism. Pere ja ühiskond. – Maailma usundid, 2006, lk. 253-254. 


43    zoroastrismi  kombeid,  elama  vooruslikku  elu  ja  otsima  igavest  vaimset  õnne.  Pulmariituse lõpul vahetavad pruut ja peigmees sõrmuseid. 136    Matusetseremoonia  eesmärk  on  pakkuda  hingele  tröösti  tema  uues  keskkonnas.  Zoroastrist  näeb  surmas  kurjuse  ajutist  võitu  ning  seetõttu  India  parsid ei mata, ei põleta ega uputa oma surnuid, sest säärane matus tähendaks  looduse reostamist ja kurjusele kaasa aitamist, sest see on Zoroasteri õpetusele  vastuvõtmatu (tuli on samuti osa pühast seitsmest sfäärist, nagu on ka märgitud  peatükis 1.1.2.2 Valguse tee. Ameša Spenta). 137     Dakhmad,  kuhu  koolnute  kehad  asetatakse,  on  mitmekorruselised,  ringikujulised  ja  taevale  avatud  kivist  tornid.  Laibad  jäetakse  raipseööjate  lindudele  toiduks.  Lihast  puhastel  luukeredel  lastakse  päikesekiirtes  kuivada.  Seejärel  asetavad  surnumatjad  säilmed  torni  keskosas  asuvasse  ümarasse  õõnsusesse  ning  aja  jooksul  muutuvad  luud  neis  loodusliku  lubja  ja  musta  soolaga vooderdatud aukudes tolmuks. Paikades, kus selliseid torne ei leidu on  lubatud  zoroastristidel matta oma koolnuid  mõnel teisel viisil. (Peatükist 1.1.4.3  Vaikuse  tornid.  Sakraalne  tuli.  Ökoloogiline  usund,  ilmneb  samuti,  et  oli  ka  teistsuguseid matmisviise.) 138     Zand-Avesta  järgi  mõistetakse  hinge  üle  kohut  neljanda  päeva  koidikul.  Surmajärgne  tseremoonia  kadunukese  hinge  heaks  on  äärmiselt  oluline,  s est  riitused ja nendega kaasnevad palved pakuvad hingele uues keskkonnas tröösti.  Zoroastrismis  kaitsevad  elavad  oma  lähedaste  hingi sel  viisil,  et  viivad  esimesel  aastal pärast lähedase surma iga kuu läbi sellekohase tseremoonia. Lisaks sellele  korraldavad  vaimulikud  zoroastristliku  kalendriaasta  lõpul  kümnepäevase                                                                   
136 Ibid.  137 Ibid.  138 Ibid. 


44    hingepalvuse.  Riitused  surnute  heaks  peavad  vältama  vähemalt  ühe  inimpõlve,  st. kakskümmend-kolmkümmend aastat. 139     On  põhjust  arvata,  et  laipade  välja  matmine  on  adopteeritud  Kesk- Aasiast. Ilmselt tuli Zoroaster selle peale ilmutuse teel. Mitmed zoroastristlikud  doktriinid  lubavad  nii  arvata.  Laipade  välja  matmise  lihtsus  haakub  Zoroasteri  põhisõnumi  universaalsete  karakteristikutega.  Zoroaster  tasakaalustab  kõik  inimesed  teispoolsuses,  sarnaselt  ütlusele,  et  kõik  inimesed  on  ühtemoodi  võrdsed  siin  lageda  taeva  all  (ühiskondlik  staatus  ei  oma  mitte  mingisugust  tähtsust teispoolsuses, kohtu mõistmisel). 140     Vendidadis  sisaldub  laialdaselt  ja  põhjalikku  õpetuslikku  materjali,  segamini  erinevatest  ajaloo  perioodidest,  laipadega  ümberkäimise  ning  matusetalituste  kohta.  Zoroasteri  küsimused  Mazdāle  näiteks  sellest,  et  kaua  peab laip vedelema luustikuna päikese all, ennem kui tuhastub või (vastused on  10,  15  või  20  aastat.)  millised  dakhmad  peavad  olema.  Samuti  dialoogi  stiilis  õpetused  sellest,  et  millal  peaks  luud  minema  tassima  või  matma,  kui  need  ei  tuhastu. Seal on ka märgitud, et olid ka kivihauad, milledesse viidi koolnute luud.  Veel  on  seal  dakhmade  asukoha  valimise  puhuks  juhiseid  ja  on  ka  juhiseid  matusetalituste  läbiviimise kohta. Ka nenditakse seal seda, et vaikuse tornid on  kohad kus deemonid tegutsevad. 141     Teispoolsus oli zoroastristidele väga oluline.                                                                          
139 Ibid.  140 Boyce, Mary. A history of Zoroastrianism. Volume one, The early period, 1996, pp.  325.  141 Ibid., pp.  325-330. 


45    2. Mõjustused ja mittemõjustused Aabrahamlikele  usunditele    Burns  leiab,  et  kristluse  ja  islami  doktriin  keha  ülestõusmisest  pärineb  zoroastrismist. 142  Siinkirjutaja  soovituslik  tähelepanek  on,  et  kristluse  puhul  tasuks  kasutada  sõna  ihu  ülestõusmine,  mitte  keha  ülestõus mine.  Inimkond  omas  aastatuhandeid  tagasi  teistsugust  lingvistilist  aparaati  ja  juba  tänapäeva  inglise  keelne  sõna  body  võib  tähendada  nii  kogu  kehalise  korpuse  juurde  kuuluvat  kui  ka  ihu.  Ei  ole  täpselt  teada,  kas  ja  kuidas  muistsed  rahvad  mõtestasid  ja  nimetasid  kogu  kehahingelist  korpust  ja  selle sfääre.  Lisaks  leiab  siinkirjutaja,  et  ei  leidu  tõsikindlat  tõendusmaterjali,  mis  kinnitaks,  et  kristlik  doktriin ihu ülestõusmisest tuleneb otseselt zoroastrismist.     Zoroastrismis  ei  esinenud  õpetust  inimesest,  kes  on  määratud  surema  teiste  eest  –  küll  esineb  zoroastrismis  prohvetlik  ettekuulutus  kolmest  lunastajast, kes sünnivad igaüks aastatuhande järel, kolmetuhande aasta  vältel 143  (nagu peatükis  1.1.2 Loomismüüt,  oli täpsemalt kirjeldatud). Kuigi ka kreeklaste  ja  mõnede  teiste  rahvaste  religioossetes  ja  müütilistes  pärimustes  on  esinenud  inkarnatasiooni ja keha koolnuist ülestõusmise sarnaseid fenomene ja õpetust 144,  siis  siinkirjutaja  arvates  ei  ole  need  kaugeltki  sarnased  kristlikus  traditsioonis  esineva  ülestõusmise  õpetusega  –  kristlastel  ei  esine  eriti  palju  Kreeka  mütoloogiale  taandatavat,  näiteks  allmaailmas  rändamise  metempsühhoosi  või  tiivustatud sandaalidega lendamise taolist. Jenny Rose leiab sarnaselt Burnsile, et  doktriin  koolnuist  ülestõusmisest  on  tuletatud  zoroastrismist,  sest  kõigi  kolme  Iraani  kuningriigi  aegadel  (Ahhemeniidide  dünastia,  Partia  riigi  ja  Sassaniidide  impeeriumi ajal) olid zoroastritel otsesed kontaktid, esiteks juutide, siis kristlaste                                                                   
142 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 78.  143 Hinnels, John. Zoroastrism. Uskumused. – Maailma usundid, 2006, lk. 248 ; 250.  144 Hiiob, Arne. Religioon minevikus ja tänapäeval : Kristlus ja maailmareligioonid 
fundamentaloogilises vaates. Tartu: Bookmill, 2011, lk. 118; 123. 


46    ja lõpuks kaudsemalt  moslemitega. 145 Rose lisab, et Saatan on  mugandus Zand- Avesta Ahrimanist ja Püha Vaim arendatud välja zoroastristide Spenta Mainyust.  Ka  ihulise  koolnuist  ülestõusmise  kontseptsioon  jõudis  läbi  juutide  kristlusesse,  samuti  kujutlus  sellest,  kuidas  Messias  naaseb,  et  ajada  Saatan  maailmast  minema. 146  Saošyant  oli  zoroastrismis  päästja  või  lunastaja,  kes  tuleb  viimsel  kohtupäeval,  päästab  ortodoksed  zoroastristid  ja  hävitab  kurjuse  lõplikult.  Saošyant  viitab  ka  Zoroasterile  endale  ehk  viitab  Zoroasteri  taastulemisele  tulevikus. 147     Pärsia  kuninga  Kyros  Suure  (ca  600  või  576-530  eKr)  ehk  Pärsia  impeeriumi rajaja esimene saavutus oli rahumeelne võit babüloonlaste üle aastal  539  eKr.  Kyros  Suur  vabastas  juudid  Paabeli  vangipõlvest  ja  julgustas  juute  minema  tagasi  kodumaale,  et  juudid  rajaksid  enda  pühakojad.  Piiblis  on  see  talletatud Esra ja Jesaja raamatutesse. Mitte kõik juudid ei läinud tagasi, paljud  jäid ja lävisid iraanlastega mitmeid sajandeid. Ilmselt Iraani kuningas Artaxerxes I  (ca  465-424  eKr)  saatis  juudi  kirjutaja  Esra  mõned  sajandid  peale  Paabeli  vangipõlve  lõppu  Jeruusalemma,  pakkudes  talle  templit  ja  mandaati,  et  Esra  saaks õpetada juutidele n-ö enda Jumala õpetust. Esra asus kirjutama Moosese  seaduseid  ning  hilisemast  Toorast  ilmneb  palju  zoroastrismi  mõjustusi.  Juutide  algtekstidest ei leidu õpetust taevast, ingli laadsetest olenditest, põrgust ja elust  peale surma. Need lisandused on otse gathadest kandunud judaismi, perioodil 6.  sajandit  eKr  kuni  iisraelaste  teistkordse  templi  hävitamiseni  70.  aastal  pKr.  Nendes  lisandustes  on  otseseid  ideid  zoroastrismi  jasnadelt  ja  Valede  Maja  õpetusest (paik kuhu patused peale surma lähevad, Põrgu).      Zoroastrism  mõjustas  otseselt  juutide  usutavade  kujunemist.  Alates  aastast  70  pKr  said  paljud  juutide  keskused  Babülonis  ja  Iraanis  tuntud                                                                   
145 Rose, Jenny. Zoroastrianism's Impact on Other Religions. – Calliope, Vol. 15, No. 5 (January 
2005), pp. 34.  146 Ibid.  147 http://www.iranicaonline.org/articles/saosyant ; 11.03.2015. 


47    religioossete  õpetuste  keskusteks.  Babüloonia  Talmud  valmis  alles  1000  aastat  hiljem  (aastaks  ca  450  pKr)  ja  sisaldas  palju  Iraanist  pärinevaid  sõnu  ning  see  Talmud sisaldas juba ka zoroastrismist tuletatud puhtuse koodi. 148 Muistne Iraani  sõna, pairi-daeza (kinnine aed), on kindel laensõna Piiblis. 149     Judasimi  peamine  erinevus  zoroastrismist  seisneb  selles,  et  Jumal  on  mõlemi, nii hea ja kurja allikaks. Zoroastrismi Jumala kontseptsioonis saab Jumal  olla  vaid  headuse  allikaks.  Seega  judaistlik  monoteism  on  selles  osas  mittemõjustatud  zoroastrismist.  Judaistlik  Jumala  kontseptsioon  on  arenenud  välja  Moosese  ilmutusest  ja  zoroastristlik  Jumala  kontseptsioon  Zoroasteri  ilmutusest. 150     Judaistlik  kurjuse  mõiste  ei  ole  samane  zoroastristliku  kurjuse  mõistega.  Judaistlik kurjus ei ole Jumala vaenulik,  – judaistlik kurjuse impulss on kuri vaid  siis,  kui  sellele  allutakse  piiranguteta.  Kurjus  on  patt  sealt  alates,  kui  ihadele  allutakse  vastupanuta,  kui  kurjus  on  allutatud  kasumi  saamise  ja  kaubanduse  arendamise eesmärgil, siis on kurjus lubatud ehk seaduslik. 151    Zoroastrismi tavad jäid kestma ja sulandusid ka islamisse. 152 Juba ennem  Muhamedi  sündi  oli  zoroastristidel  kombeks  puudutada  laubaga  maad,  pühamusse  sisenedes. 153  Palvetamine  pidi  aitama  meeles  hoida  kurjuse  vastu                                                                   
148 Rose, Jenny. Zoroastrianism's Impact on Other Religions, 2005, pp. 34.  149 http://www.pyracantha.com/Z/zjc3.html ; 11.04.2015.  150 Ibid.  151 Ibid.  152 Rose, Jenny. Zoroastrianism's Impact on Other Religions,  2005, pp. 35.  153 Hinnels, John. Zoroastrism. Uskumused. – Maailma usundid, 2006, lk. 249. 


48    võitlemist. 154  Kahte  muistset  Ahhemeniidide  festivali  tähistatakse siiani  kõikide  usundite poolt Iraanis. 155     Zoroastrismi  peetakse  usundiks,  millest  nii  oktsidendi  kui  ka  oriendi  usundid on ammutanud eskatoloogilise maailmapildi. 156    Religioon  on  universaalne  inimlik  nähtus,  paljud  sarnasused  üksikute  religioonide  vahel  on  läbi  põimunud  mütoloogias,  sümboolikas  ja  rituaalides.  Kuivõrd  palju  on  mõjustanud  üks  veendumuste  süsteem  teist  on  sama  hea  küsimus,  kui  küsida  kas  ennem  oli  muna  või  kana. 157  Olulisim  ongi,  milline  religioon või veendumuste süsteem esimesena eksisteeris.    2.1. Zoroastrism. Kaks kohtumõistmist. Mõjustused    Zoroastrismi  õpetuse  kohaselt  ootab  inimest  ees  kaks  kohtumõistmist.  Zoroastrismi  järgi  on  inimesel  kaks  Jumala  loodud  olemust,  esimene  hinge  tasandil, teine kehaihulisel tasandil. Kristlus kahte kohtumõistmist ei seleta, kuid  kristluses  on  väga  palju  kattuvusi  zoroastrismi  eskatoloogiaga.  Esimene  kohtumõistmine  toimub  zoroastrismis  hinge  tasandil, sest  kehaihu  jääb  kõigile  nähtavalt  maa  peale.  Halbade  tegude  korral  kukutatakse  kohtualune  Tšinvati  sillalt  (avesta  keelne  sõna  Chinvato  Peretu  tähendab  ületades  eraldajat 158)  põrgupõhja, kuid põrgu pole igavene, – kui põrgu oleks igavene poleks karistusel  mõtet.  Karistus  peab  aitama  olukorda  parandada.  Karistus  on  võrdeline  kuritööga, karistatu saab selle sama halva osaliseks, mis ta tegi teistele.                                                                    
154 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade. – Maailma usundid, 2006, lk. 243.  155 Rose, Jenny. Zoroastrianism's Impact on Other Religions, 2005, pp. 35.  156 http://www.pyracantha.com/Z/zjc3.html ; 11.04.2015.  157  Rose, Jenny. Zoroastrianism's Impact on Other Religions, 2005, pp. 34.  158 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 13. 


49      Teisel  kohtumõistmisel,  mis  on  juba  kehaihuline  ülestõusmine  tulevad  kõik  taevas  ja  põrgus  viibijad  ja  naasevad  tagasi  vastavalt  kas  põrgusse  või  taevasse,  et  saada  juba  kehaihulisel  tasandil  vastavalt  tasu  või  nuhtlust.  Oma  maise elu vältel on isikul tahe vaba, ta võib toetada nii head kui  ka kurja jõudu.  Ta võib elada vastuolus enda loomusega, kuid igavikulises tähenduses ei saa ta  seda  loomust  muuta.  Kohtumõistmise  ehk  karistamise  või  tasustamise  läbi  parandatakse isikut. 159     Hilisema Avesta ehk Zand-Avesta kirjapanemise kõrgperioodi järgi talutab  hinged  Tšinvati  sillale  juba  deemon  Vižareša,  seal  enam  Zoroaster  kohtumõistjaks  ei  ole.  Zoroasteri  asemel  on  seal  taevaste  kohtunike  kolmik:  Mithra (taaselustatud muinaspärsia päikesejumal) ning abilised  Sraoša ja Rašnu.  Rašnu  hoiab  kartust  sisendavaid  vaekausse,  Sraoša  roll  ei  ole  selge  ja  Mithra  langetab  otsuse.  Daena  (südametunnistus)  lükkab  hingi  tagant.  Kui  lahkunu  on  olnud jumalakartlik, ilmub hingele personifitseeritud  daena kauni neiu kujul, kuid  patusele ilmub jälk vanamoor. Patuste hinged jäävad Valede Majja, mis on kõige  jõledam  paik,  seal  on  hirmsad  mõtted,  üksindus  ja  hirmus  lehk.  Jumalakartlik  pääseb imekaunisse lõhnavasse paika, üle Tšinvati silla.     Kesk-pärsia keelsetes ürikutes (nende kirjutamine lõppes alles 10. sajandil  pKr)  on  juba  märgitud,  et  suurim  rõõm  jumalakartlikele  on  Jumala  nägemine  valguse,  mitte  inimese  kujul.  Üks  kesk-pärsia  keelne  ürik  kujutab  seda  valgusolevust (Kaunist Nägemust) järgmiselt: „Ja kui Mazdā niivisi rääkis, olin ma  hämmastunud, sest nägin valgust, kuid ma ei  näinud kedagi;  ma kuulsin ka üht  häält, ja mõistsin: see on Mazdā.“     Teispoolsust  käsitlevad  materjalid,  mis  hilisemal  ajal  lähevad  üle  juba  vastavaks  teispoolsuse  õpetuseks,  kirjeldavad  seda  kuidas  Ahriman  hävib  täielikult.  Sellele  hea  lõplikule  võidule  kurja  üle  järgneb  inimkonna  üldine  koolnuist  ülestõusmine.  Pattudest  vabanemiseks  peavad  koolnuist  ülestõusnud                                                                   
159 Hinnels, John. Zoroastrism. Uskumused. – Maailma usundid, 2006, lk. 249. 


50    läbima sulametalli. Õiglaste puhul on see sama valutu kui sooja piima sees vannis  käimine,  patustele  äärmiselt  piinarikas.  Viimaste  õnneks   kestab  see  kolm  ööpäeva. Üleüldise pattudest puhastumise järel saab inimkond nautida õnnelikku  ja rahulikku elu, kõik koos nagu sama pere liikmed.     Zoroastrismi eskatoloogia jättis lõpuks oma jälje nii judaismi kui ka islami  eskatoloogiasse,  paljude  õpetlaste  arvates  on  mõni  sarnasus  nii silmatorkav,  et  lausa  julgetakse  arvata,  et  kogu  terviklik  eskatoloogia  laenati  zoroastrismist.  Selge  näide  judaismist  on  prohvet  Hesekiel  ja  tema  lootuseoraaklid.  Hesekielil  olnud  nägemus  avarast  tasandikust,  mis  oli  kaetud  päikesest  pleekinud  inimluudega  –  sarnasus  zoroastrismi  surnuaiaga,  kus  röövlinnud  ja  röövloomad  on inimlaibad lõhki kiskunud ja laiali pildunud. Zoroastristid olid veendunud, et  koolnuist  ülestõusmise  ajal  paneb  Jumal  keha  laialipillutatud  luudest  uuesti  kokku.  Hesekiel  saab  ilmutuse,  milles  antakse  Jumalalt  ülesandeks  nendele  luukeredele  ette  kuulutada  surnuist  ülestõusmist  (Hesekiel  37,  1-13). Luukered  võtsid  kehakuju  ja  Jumala  abiga  lasi  prohvet  tuultel  nende  kehadesse  elu sisse  puhuda. See ettekuulutus sümboliseerib koolnuist üles tõusnud juudi rahva  uut  võimalust  pääseda  Paabeli  vangipõlvest  ja  pagendusest  igavesse  rahuriiki  oma  Palestiina  kodumaale.  Koraan  toetab  samuti  zoroastrismi  usku  kehaihulisse  ülestõusmisse. Aabrahamlikud usundid on zoroastrismi seisukohtadest ülevõtnud  idee  võitlusest  heade  ja  kurjade  jõudude  vahel,  hilisemates  Lääne  usundites  muutub  see  võitluseks  Jumala  ja  Saatana  vahel;  usu,  et  inimkonna  hing  on  surematu ja võidab surma; tõekspidamise, et isiku üle mõistetakse pärast tema  surma  kohut;  usu  kogu  inimkonna  üleüldisesse  kehalisse  ülestõusmisesse,  kui  aeg  täis saab; samuti  mõtte,  et  inimese  teod  pannakse  kaalukausile ja  nendest  oleneb pääs üle silla, mis viib põrgu kohalt taevasse. 160     Zoroastristid  ei  uskunud,  et  paradiisi  mõnusid  saab  nautida  pelgalt  hingelisel  tasandil,  seepärast  nad  uskusid  kehaihu  koolnuist  ülestõusmisesse.                                                                   
160 Ma'súmián, Farnáz. Elu pärast surma. Teispoolsuse käsitlused maailma religioonides, 1997, lk. 
24-31.   


51    Zoroastristid uskusid, et aasta pärast surma tõstetakse nende füüsilise keha luud  üles ja riietatakse surematu lihaga, mis saab ühendatuks hingega taevas. 161    (Zoroastrismi mõjud on teinud lisandusi ka mahajaana budismile, Põhja- Indias. 162)    2.2. Magid – targad hommikumaalt    Erinevad  kunstimotiivid  näitavad  kas  kahte,  kolme  või  nelja  preestrite  klassi  kuuluvat  tarka  Jeesuslast  külastamas. 163  Matteuse  evangeeliumi  järgi  jõudsid hommikumaa targad Petlemma, jälgides taevatähte või juutide kuninga  tähte (Mt 2, 1-2). Alates Ahhemeniidide perioodist kutsuti magideks zoroastrismi  preestreid  või  kuningaid,  kes  rooma,  hellenistlike  ja  varaste  kristlike  kirjutajate  järgi olid eksperdid  ka astroloogias. 164 Herodotose (Kreeka ajaloolane) järgi olid  magid  meedlased  (Meedia  hõim,  Iraani  loode  osast),  kes  olid  tuntud  ka  unenägude  tõlgendamise  ja  maagia  poolest.  Sassaniidide  impeeriumis  said  magidest  juba  ametlikud  preestrid,  zoroastristide  seas. 165  Kreeka  keelses  (ka  ladina  keelses  tõlkes)  Matteuse  evangeeliumis  on  kasutusel  sõna  magi  idast  (μάγοι  ἀπὸ  ἀνατολῶν  [magi  apo  anatolon]:  magid  idast). 166  Katoliku  entsüklopeedia  järgi  nimetati  magideks  preestri  või  kuninga  seisusest  zoroastriste või pärsia preestreid. 167                                                                    
161 Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices, 2001, pp. 14.  162Ibid., pp. xvii.  163 http://www.newadvent.org/cathen/09527a.htm ; 04.01.2015.  164 Rose, Jenny. Zoroastrianism's Impact on Other Religions, 2005, pp. 35.  165 Dignas, Beate; Winter, Engelbert. Rome and Persia in late antiquity : neighbours and rivals, 
2007, pp. 277.  166 http://www.newadvent.org/bible/mat002.htm ; 04.01.2015.  167 http://www.newadvent.org/cathen/09527a.htm ; 18.03.2015. 


52      Antud kontekstis on oluline see, et magidel oli vastsündinud Jeesuslapsele  kaasas  kingituseks  ka  mürri****(Mt  2,  11).  Kas  mürri  kinkimine  sümboliseeris  magide  prohvetlikku  teadmist  juutide  kuninga  kannatusrikkast  surmast?  (Katoliku  entsüklopeedia  mürri  kinkimise  tähendamist  prohvetliku  endena  ei  kinnita. 168)       Zoroastrismi  loomismüüdi  (peatükk  1.1.2)  järgi  sündivat  kolmetuhande  aasta  vältel  siia  ilma  iga  aastatuhande  järel  kolm  suurt  lunastajat,  kolmas  lunastaja  äratab  surnud  ja  kuulutab  viimsepäeva  kohtu  algust. 169  Zoroastrism  sündis kolmandal aastatuhandel e nnem Kristust. 170 Vaatamata sellele, et magide  külaskäiku  Betlemma  peetakse  pigem  jutustuseks  ja  mitte  ajalooliseks  sündmuseks 171,  on  loogiline  eeldada,  et  magidel  olid  juutide  kuninga  (Kristuse)  olemuse  ja  tuleviku  kohta  prohvetlikud  teadmised.  Loogiline  on  põhjendada  mürri kinkimist vastsündinud Jeesusele prohvetliku endena.       Zoroastristid  on  üpris  õnnelikud  enda  kohalolu  üle  selles  kristlaste  loos,  vaatamata  sellele,  et  magi  imetleb  kristlaste  Jumal-inkarnatsiooni.  Üldiselt  on  zoroastristid olnud tolerantsemad teiste usundite suhtes, – kui näiteks kristlased  või  juudid,  v.a  Sassaniidide  impeeriumi  aegsete  tagakiusamiste  ajal.  Ilmneb,  et  esimestena  tunnustasid  Jeesust  Kristust  zoroastristid,  see  sakraalne  lugu  ühendab zoroastrismi, judaismi ja kristluse monoteistlikud traditsioonid. 172                                                                                                                                                                                    
****Tugeva ja hea lõhnaga mõru maitsega kummivaik, mida saadakse araabia mürripuult. Mürri 
on kasutatud laipade salvimisel, balsameerimisel, suitsutamisrohuna, valuvaigistina. Mürrist 
tehakse tugevatoonilisi aroomi küünlaid. Mürriga võiti keisrite, kuningate, valitsejate kroonimisel 
nende käsi ning nägu. Võidmismürri lõhnasegu on tugev ja uskumatult püsiv – sellega ei saa 
püsivuselt võistelda ükski lõhnaõli .  (http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/posts/mFCrr332.php?g=82  ; 11.01.2015.)  168 http://www.newadvent.org/cathen/09527a.htm ; 18.03.2015.  169 Hinnels, John. Zoroastrism. Uskumused. – Maailma usundid, 2006, lk. 248.  170 Hinnels, John. Zoroastrism. Ajalooline ülevaade. – Maailma usundid, 2006, lk. 242.  171 http://www.pyracantha.com/Z/zjc3.html ; 11.04.2015.  172 http://www.pyracantha.com/Z/3magi.html ; 14.04.2015. 


53      Peatükis  1.2  oli  informatsiooni  Rooma  impeeriumi  ja  Sassaniidide  impeeriumide  vahelistest  arengutest,  (vt.  ka  ptk.  1.1  Zoroastrism.  Ajalooline  ülevaade).                               


54    3. Orient ja oktsident    Kas ei võiks peatükis  2.1 Zoroastrism. Kaks kohtumõistmist.  Mõjustused,  kirjeldatud  zoroastristlik  õpetus  kahekordsest  koolnuist  ülestõusmisest  olla  oriendi  ja  oktsidendi  religoossust  ühendavaks  sillaks  –  iseasi  kas  kristlane  juba  antropoloogilisel  tasandil  oleks  üldse  võimeline  tajuma  maailma  ja  religioosset  maailmapilti  näiteks  oriendi  usundi  ortodokse  esindaja  laadselt  ja  vice  versa  –  mõista ilmselt saaks, kuid tajuda sarnaselt ilmselt ei saaks. Zoroastrismis tõuseb  teiseks  kohtumõistmiseks  üles  kehaihu,  et  saada  juba  kehaihulisel  tasandil  tasustatud  või  karistatud.  See  peaks  tähendama,  et  toimumas  on  taaskehastumine  ja  sarnaselt  karmaseadusele  tulenev  edasiste  arengute  fikseerimine, sest esimene ülestõusmine, hinge karistamise või tasustamise faas  on  juba  läbitud.  (Zoroastrisid  ei  õpetanud  ega  uskunud  karmaseadusesse  ega  taaskehastumisse 173.)  (Siinkirjutaja  analüüsib  oktsidendi  ja  oriendi  kombineerimise võimalikkust.) Teistkordse ülestõusmise, ehk nüüd juba kehaihu  koolnuist  ülestõusmise  karistatus  või  tasustatus,  vastavalt  eelnenud  elu  mõtetele,  sõnadele  ja  tegudele  avalduks  siis  juba  järgnevas  maises  elus,  –  eelmine hingelisel tasandil ülestõusmine ja sattumine taevasse või põrgusse on  läbitud võib olla isegi juba mitmeid kordi.     Kui  üritada  rajada  oriendi  ja  oktsidendi  vahelist  silda,  läbi  teispoolsuse  aspekti, siis siinkirjutaja julgeks pakkuda välja järgmise nägemuse.     Peale  ihu  ülestõusmist  jääb  ihu  identiteeti  kandev  alge  ootama  teispoolsusesse,  et  sama  ihu  ja  hing  saaksid  peagi  ühineda.  Kui  ihu  identiteeti  kandev  alge  peaks  ootama  seni  kuni  kogu  inimkond  on  jõudnud  viimsepäeva  kohtumõistmise  tasemele,  et  siis  ühineda  hingega,  ei  saaks  eksisteerida  karmaseadust ega taaskehastumist. Sel juhul oleks ihu karistatus või  tasustatus  igavesti kestev – identiteeti kandev alge jääks ootama kuhugile teispoolsusesse –   on  vähe  tõenäoline,  et  terve  inimkond  jõuaks  viimsepäeva  kohtumõistmise                                                                   
173 http://www.pyracantha.com/Z/zorofaq.html ; 18.04.2015. 


55    tasemele  üheaegselt,  sest  rahvastiku  arv  planeedil  Maa  kasvab.  Sellegipoolest  võiks  hinge  taaskehastumine  viimsepäeva  kohtumõistmiseni  toimida.  Kuid  sel  juhul, korduvate hinge taaskehastumiste puhul ei oleks vahetatavatel kehaihudel  seda sama ühtset identiteeti kandvat alget mis seoks kehaihu hingega, sest ühtne  identiteedi alge on  hingega sellel kehaihul, mis ootab viimset kohtupäeva. Hing  saaks  viimse  kohtupäevani  taaskehastuda,  kuid  sel  juhul  peaks  eksisteerima  ka  ajutine identiteeti kandev alge, mis oleks tükikene püsivast identiteeti kandvast  algest, et taaskehastuv hing saaks olla kehaihuga samane.     Taaskehastunud  hinge  tahte-  ja  tundeavaldused  saavad  olla  sedavõrd  sarnased eelmise elu isiku hinge tahte- ja tundeavaldustega, kuivõrd  paljus hing  sarnaneb Jumala hingega. Mida rohkem ning võimalikult suures osas hinge jõud  on  samased  Jumala  hingega,  seda  enam  on  hinge  tunde-  ja  tahteavaldused  eelmise  elu  isiku  omadega  sarnased  ja seega  on  ka sarnasem  kehaihu.  Hing  oli  vaid Jeesusel sündides Jumala hingega samane. Tavainimestel on hing (ja kehaihu  identiteeti  kandev  alge,  edaspidi  hingesädemeke)  Jumala  hingesuurusest  vaid  marginaalsus  ja  tavaliselt  saab  maises  ajamõõtmes  vaid  hetkeks  igavikulise  Jumala  hingega  samaseks.  Vaid  need  saavad  taassündida  täielikult  samaste  isikutena  ehk  samaste  tahte-  ja  tundeavaldustega,  mis  neil  olid  eelnevates  eludes,  kelle  hing  elik  tahte-  ja  tundeavaldused  on  Jumala  omadega  täielikult  samased, sest hing vormib kehaihu. Need isikud saavad olla samased Jumalaga  ehk  seega  mõnes  mõttes  võiks  neid  nimetada  surematuteks,  –  nad  ei  ela  küll  igavesti,  kuid  on  võimelised  taaskehastuma  samastena.  Jumal  on  igavikuline  ja  kui  isiku  hinge  jõud  on  Jumala  hinge  jõuga  samane,  siis  on  ka  läbi  taaskehastumiste sündiv isik samane.     Kehaihu  samasuse  eelneva  elu  suhtes  määravad  hinge  tahte-  ja  tundeavaldused. Kuid hingel on omadus vormida nii maises kui ka teispoolsuses  kehaihu.  Kehaihu  on  hinge  peegel.  Ka  teispoolsuses  võib  toimuda  hingede  tasandil teatud tegevus, mille tõttu mõnede hingede hingejõud võivad kahaneda 


56    ja teiste omad esimeste arvelt kasvada. Ainult Jumala hingejõud ei saa kahaneda  iialgi, sest Jumal on kõikvõimas.     Niisiis  ei  ole  tõenäoline,  et  sama  isik  saab  taassündida  eelnevalt  elatud  selle sama  maise  isikuga  täielikult  samasena,  sest  Jumala  hingejõud  võivad  ka  kasvada ja isik on muutuva loomusega.     Kuna  inimkond  on  ühenduses,  vaatamata  sellele,  et  erinevatel  religioonidel  on  erinevad  Jumala  kontseptsioonid,  eksisteerib  tegelikkuses  vaid  kõigile üks ja üldkehtiv kõrgeim religioosne reaalsus, teisisõnu Jumal. Sel samasel  Jumalal ei olegi voli nõuda ja teha nõnda, et teda ühte moodi mõistetakse, lisaks  on isikutel ka vaba tahe – seepärast, et isikutel selline vaba tahte omadus kehtib,  on valgustatud suurhinged laskunud  maisesse ja sigitanud religioonid, et aidata  inimkonda  ja  eelkõige  aidata  isikutel  kõrgema  religioosse  reaalsuseni  ehk  Jumalani  jõuda.  Religioone  võib  näha  ka  kui  erinevaid  teekondi.  Inimene  ei  ole  lõplik,  inimhingede  loomupärases  olekus  ja  pidevas  muutumise  kontinuiteedis  püüdleb  inimkonna  hing  Jumala  hingega  samasuse  poole,  töödeldes  enamat  hingevalgust ja redutseerides ning töödeldes ümber Saatana pimedust valguseks.    Selle tegevusega seoses ilmselt suureneks Jumala hingejõud ja inimkonna,  kui  terviku  oma  samuti,  mille  tõttu  inimkond  satuks  segadusse  ja  segaduses  inimkond eksib, eksides kahaneb isikute hingejõud.     Inimkonna  hingejõud  ebavõrdsustub  isikute  tasandil,  kui  Jumala  oma  suureneb.     Kui  kogu  pimeduse  ookean  saaks  valguseks  töödeldud  ja  Saatana  kurjus  hävitatud  tuleks  viimne  kohtupäev,  kus  inimhinged  saaksid  samaseks  Jumala  hingega  ning  ühineksid  enda  igavese  ehk  jumaliku  kehaihuga.  (Igavese  ehk  jumaliku  kehaihu  alge  või  hingesädemekene,  mille  läbi  saaks  hing  igavese  kehaihuga  ühtsusesse  oli  ootamas  kusagil  teispoolsuses.)  Sellega  oleks  maailmaloomise  akt  lõpule  viidud  ning  viimne  kohtupäev  võiks  alata,  kuid  pimeduse  algsetesse,  ennast  taasloovatesse  tühjuse  sädemekestesse  jäänud  takistused  viiksid  uue  alguseni,  sest  neis  oleksid  mäletamise  omadused.  Peale 


57    viimset  kohtupäeva  tekiks  uus  maailm,  sest  isikud  ei  ole  võrdselt  osalenud  pimeduse  ookeani  valguseks  töötlemisel  ja  Saatana  hävitamisel,  selle  määratlemise  eest  hoolitsevad  eelnevalt  nimetatud  mäletamist  kandvad  osakesed. Vaata ka peatükki 3.3 Dualism teismis.    Oriendi  ja  oktsidendi  teispoolsuste  käsitluste  ühtimine  on  võimalik,  kui  sünkretiseerida või teisisõnu sobitada oktsidendi ja oriendi teistlike religioonide  siseseid  tendentse  ja  samal  ajal  mitte  kaotada  ühegi  vastava  teistliku  usundi  õpetuse terviklikkust.       3.1. Valgustusõpetused. Võrdlus Aabrahamlike usundite kontekstis    Kuivõrd  eurooplased  on  harjunud  mõtlema,  et  tõeline  algeline  valgus  tuleb kaugelt idast, – siis mida selle kauge ida ja algelise valguse all ikkagi mõista  võiks?     Al-Suhrawardi,  Shihab  al-Din  Yahya  (1154-1191)  sündis  Iraanis  ja  tapeti  usulistel põhjustel Anatoolias, teda on  kutsutud ka illuminaatide isaks või  Sheik  al-Ishraqiks.  Al-Suhrawardi  koges  Jumalat  sarnaselt  kreeklastele,  valgusena.  Seepeale  lõi  ta  filosoofilise  õpetuse  valguse  terminoloogias.  Koidu  esimene  valguskiir  (ishraq)  tuleneb  oriendist  (oktsident  ja  orient  ei  oma  kindlat  geograafilist lokatsiooni,  orient viitab valguse ja energia allikale, oktsident viitab  loojangule).  Reaalsuse  konstitueerib  puhas  immateriaalne  valgus,  mis  emantsipeerub  valguste  ülimast  valgusest,  kahanedes  läbi  keerukate  vastasmõjustuste materiaalse maailma erinevatel tasanditel, kuid mitte kunagi ei  kahane  valgus  lõplikult  hääbuvaks  intensiivsuseks.  Vastasmõjustused  omakorda  tekitavad horistontaalse valguste reastuse, sarnaselt Platoni vormide õpetusele,  see lasub ja valitseb ilmalike liikide materiaalse olemuse üle. Õpetuse juures on  olulisim valguse astmelisus ja intensiivsuse aste. 174                                                                    
174 http://www.muslimphilosophy.com/ip/rep/H031.htm ; 12.01.2015. 


58      Ärkamine  valguste  teooria  jaoks  on  müstilist  laadi  ja  mitte  kunagi  prohvetliku sõnumi inspiratsiooni vastuvõtmise taoliselt vägivaldne. 175     Al-Suhrawardi  maailma isikud mäletavad enda päritolu  hämaralt,  tundes  end  siin  maailmas  veidi  raskelt  ja  igatsedes  enda  algkodu  järele.  Al-Suhrawardi  väitis, et tema õpetus aitab leida tõelise ja õige orientatsiooni  – kujutlusvõimet  kasutades puhastuda, igavese tarkuse allika abil. 176    Ka juutidel on valgustusõpetus. Valguse doktriin loodi rabiinlikul ajastul ja  seda  arendati  keskajal  edasi.  Šehina  doktriin  tähistab  Jumala  kohalolekut  valgusena.  Šehina  on  identne  Jumala  kirkusega,  kirkus  toimib  prohvetliku  kogemuse ajal vahendajana Jumala ja inimeste vahel. Juudid arvasid, et inimeste  jaoks  kiirelt  mööduvad  hetked  on  Jumala  jaoks  hiigelsuur  gobelään,  mille  iga  osakest  ta  pidevalt  näeb.  Seega  elab  Jumal  väljaspool  aega  ja  kogeb  loodud  maailma  mineviku  ja  tuleviku  ajaloo  hetki  ühel  ajal  ning  igavikulisuses   –  Jumal  elab igaveses praeguses. 177     Juudi  müstitsism,  mis  sisaldab  samuti  valgustusõpetust,  on  judaismis  oluline mõttesuund. Müstitsism ehk jumalike asjade otsese kaemuse võimalus on  viis kogeda asju ja sündmusi muul kombel kui tavameelte abil. Müstitsism võib  tegeleda samade ideedega mis filosoofiagi, aga müstitsism ei toetu mõistuslikule  argumentatsioonile,  vaid  müstilisele  kogemusele.  Juudi  müstika  traditsiooni  tähtsaim  teos  on  Zohar  (2.  sajand  pKr),  mida  nimetatakse  ka  juudi  müstitsismi  Talmudiks.  Zohar  tõlgendab  Toorat  täht-täheliselt,  peamiselt  müstilise  intuitsiooni  abil,  eesmärgiks  on  leida  varjatud,  salajasi  tähendusi.  Põhiline  on  lõpmatuse või Jumala (En Sof) avaldumine kümne jumaliku aspekti (sefira) kaudu.  Sefirad on anumad, mis sisaldavad jumalikku valgust, kuid kuus viimast  anumat ei  suutnud valgust hoida ja purunesid, killud vedasid alla langedes jumaliku valguse                                                                   
175 Armstrong, Karen. A history of God: the 4000-year quest of Judaism, Christianity, and Islam, 
1993, pp. 232.  176 Ibid, pp. 230.  177 Cohn-Sherbok, Dan. Judaism. Uskumused. – Maailma usundid. Peatoimetaja: Partridge, 
Christopher. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006, l k. 286-287. 


59    sädemeid kaasa, seda peetakse kurja algupäraks. Lunastus saabub siis, kui need  valgussädemed pääsevad tagasi oma algallikasse. 178    Kristluses  peetakse  ristimise  sakramenti  valgustuse  s akramendiks:  „Sest  varem  te  olite  pimedus,  nüüd  aga  olete  valgus  Issandas.  Käige  nagu  valguse  lapsed“ (Ef 5, 8). Ristimist nimetatakse ka uuestisünni pesemise ja Pühas Vaimus  uuendamise sakramendiks (Tt 3, 5).    Just  valgusega  seonduv  on  zoroastrismi  ja  Aabrahamlike  usundite  puhul  erinevat laadi. Valgustusõpetused on allunud vastastikustele  mittemõjustustele.  Samal ajal on tuli ning päikesevalgus väga ürgsed religioossed elemendid. Ilmselt  on  tule  ja  päikesevalgusega  seonduvad  religioossed  ideed  ja  arengud  antud  religioonidele  nii hingelähedased, armsaks saanud  ja sisemiselt omased, et neid  ei vahetataks iial teiste vastu.    3.2. Spirituaalsus tänapäeval. Aabrahamlike usundite kontekstis     Tänapäevases  moderniseeritud  ja  sekulaarses  ühiskonnas  on  kaotatud  või  materiaalsesse  maailma  peidetud  spirituaalsus  taasavastatud. 179  20.  sajandi  teise  poole  Euroopas  ja  Läänes  üldisemalt  jõuti  ühisele  järeldusele,  et  kõik  ühiskonnad, vaatamata erinevatele ühiskonnakorraldustele ja ideoloogiatele ning  religioonide  paljususele  leiavad  läbi  spirituaalse  tasandi  ühise  mõistmise. 180  Mõned  uurijad  väidavad,  et  spirituaalsus  on  semantilist  laadi  elutaiplikus. 181  Descartes (1596-1650), keda paljud  on  moodsa filosoofia isaks nimetanud,  nägi                                                                   
178 Cowling, Geofrey. Judaism. Judaismi arengusuunad. – Maailma usundid. Peatoimetaja: 
Partridge, Christopher. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006, l k. 278-279.  179 Hinnels, John R. A New Dictionary of Religions. Cambridge: Blackwell Publishing, 1995. 
http://www.blackwellreference.com/public/book?id=g9780631181392_9780631181392  ;  06.01.2015.  180 Bordbar, Hamed; Matin, Sajjad Askari. Spirituality and Theism in Organizations: Characteristics 
of Theistic Management. — Iranian Journal of Management Studies (IJMS) , Vol. 6, No. 02 (July 
2013), pp. 63.  181 Ibid., pp. 64. 


60    inimhinge  või  spiritualiteeti  unikaalse  aktiivsuse  allikana,  millegina  mis  on  immateriaalne ja kujutu, kuid mõistab opereerida läbi keha. 182     Cavanagh  väidab,  et  spirituaalsus  tuleneb  oriendi  religioossest  mõttest  nagu  taoism,  budism  ja  islam.  Cavanagh  on  täheldanud,  et  mitte  oktsidendi  perspektiivid,  vaid  oriendi  perspektiivid  on  ülimuslikud  integreerimaks  ja  ühtlustamaks  eraelu,-  töö,-  puhkuse,-  religiooni,-  palve-  ja  teised  elulised  aspektid. 183     Spirituaalsus on terviklik, mitmemõõtmeline humaanne fenomen,  mis on  inimese  materiaalse,  sotsiaalse,  psühholoogilise  ja  emotsionaalse  olemuse  transtsendentsus,  –  vitaalne  printsiip,  mis  moodustab  inimese  immateriaalse  tõelisuse või tähenduse. 184     Mitroffi  ja  Dentoni  intervjuumeetodil  (intervjuud  viidi  läbi  firmade  juhtivtöötajatega)  baseerunud  uuringu  järgi  koosneb  spirituaalsus  järgmistest  elementidest:  mitte  denominatsiooniline  ja  denominatsioonide  ülene,  informaalne,  struktueeritud  või  organiseeritud,  üldjoontes  kaasav  ja  kõikehõlmav,  universaalne  ja  ajatu,  transtsendentse  kohalolust  teadlik  ärevus,  kõikjal  olev  pühadus,  süvatundelisus  kõige  ühenduses  olemisest,  rahulikkus,  ammendamatu usu ja tahtejõu allikas, maksimaalne lõplikkus iseendas. 185    Spirituaalsel  tasandil  on  zoroastristid,  juudid,  kristlased  ja  moslemid,  võimelised  mitte  ainult  üksteist  mõistma,  vaid    ka  samaselt  transtsendentsust  tajuma. Läbi spirituaalse tasandi leitakse ühine mõistmine.                                                                    
182 http://academic.eb.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/560495/spiritualism ; 13.01.2015.  183 Cavanagh, Gerald F. Spirituality for managers: Context and critique. – Journal of 
Organizational Managemen t, Vol. 12, No. 03 (1999), Emerald Group Publishing, pp. 189.  184 Karakas, Fahri. Reflections on zero and zero-centered spirituality in organizations. – 
Competitiveness Review: An International Business Journal in corporating Journal of Global  Competitiveness,Vol. 18, No. 04 (2008), pp. 2.  185 Mitroff, Ian I; Denton, Elizabeth A. A Study of Spirituality in the Workplace. (cover story). – 
Sloan Management Review, Vol. 40, No. 04 (Summer, 1999), San Francisco: Josey-Bass, pp. 89. 


61      3.3. Dualism teismis    Teistliku usundi Jumalat järgides ollakse siiski dualistliku maailma kütkeis.  Materiaalses maailmas elades on inimesel dualistlikud omadused.     Meister  Eckharti  (ca  1260-1328)  järgi  tunnetab  usklik,  kas  teadlikult  või  salamisi,  et  mitte  patustades  ning  viljeledes  õiget  religioosset  elulaadi  hoiab  ta  enda  hingesädemekeselt  eemal  katte.  Hingesädemekese  kaetud  olek  takistaks  atemporaalse mõõtme Jumalaga ühtimist. Religioossele õpetusele toetudes saab  usklik  hinges  Jumala  hingega  sarnasemaks,  see  hõlbustab  püsida  õigel  teel. 186    Meister  Eckharti  järgi  on  inimhinges  Jumala  sädemeke,  sama  sädemeke  on  ka  inimese  hingesädemeke.  Hingesädemeke  on  osade  isikute  puhul  enam  kaetud,  teiste  puhul  vähem  kaetud.  Hingesädemekese  läbi  valgustab  Jumal  inimhinge  sel  määral,  kui  palju  hingesädemekese  kaetuse  aste  laseb  hingesädemekesel  jumalikku  valgust  vastu  võtta.  Jumal  ja  hingesädemeke  kuuluvad  kahtlusteta  algses  isiku  loomiseelses  olemises  kokku  ning  nende  taasühinemise  võimalus  loomisjärgsetes  tingimustes  on  Eckharti  järgi  samuti  kaheldamatu  tõsiasi.  Kuna  inimese  hingesädemeke  moodustab  Jumalaga  ühtsuse,  siis  tähendab  nende  kahe  koosolu  loomulikku  olukorda.  Hinge  kahesuguse  loomuse  tõttu  see  ühtsus  on  enamikel  vähene,  seega  jääb  hing  tervikuna  Jumalast  eraldatuks.  Kui  kaovad  Jumala  ja  inimese  hingesädemekese  vahelt  ühtsust  segavad  takistused,  leiab  hingesädemeke  tee  Jumalani  ning  sütitab  jumalikust  valgusest  hinge  ja  nii  ühtlustub  hing  Jumalaga.  Kristlase  hingesäde  saab  vastavat  toetust  hingesädemekese  valgustamisel  ehk  Jumalaga  ühinemisel  armulaua  sakramendi  läbi.  Kirik  ja  tema  seatud  armuvahendid  on  Jumala otsingutel igati toeks ja kinnituseks. 187                                                                    
186 Võsa, Aira. Selleks, et jõuda Jumalani, tuleb vaadata endasse: Meister Eckharti õpetus hinge ja 
Jumala taasühinemisest.  —  Usuteaduslik Ajakiri, Vol. 48, Nr. 01 (2001), Akadeemiline Teoloogia  Selts, lk. 60-74.  187 Ibid., lk 63. 


62       Ka  Sufi  poeedi  Rûmi  (1207-1273)  arvates  on  iga  hinge  eesmärk  Jumala  poole liikumine. 188     Järelikult,  mida  vähem  hingesädemekene  on  kaetud,  seda  vähem  on  inimhinges  heitlusi  ja seda  tugevam  on  inimhing  –  inimhing  on  siis  loomulikus  olekus, sest on Jumala poolt toestatud.    Meeltega  tajutav  maailm  ja  maine  aeg  ehk  näivus  on  igavikulise  ja  piirideta  aegruumi  piiratud  osa,  mille  omaduseks  on  näha  perspektiivi  kindlast  vaatepunktist,  kuid  ka  meeltega  tajutav  maailm  avaldub  osana  Jumala  loometööst.  Meeltega  tajutavas  maailmas  on  inimesel  keha,  pelk  inimhing  on  käsi ja jalgu pidi maailmaga seotud. Kehal on ka pea, peas on aju.     Descartese järgi on materiaalsel reaalsusel eeskätt ruumilised omadused,  mõistusel  sarnaseid  ruumilisi  omadusi  ei  ole  –  mõistus  töötab  millegi  sellise  kohaselt, millele füüsilise maailma toimimisreeglid ei kehti – mõistus töötab enda  sisemiste mõistuse toimimise seaduspärasuste järgi. Descartes leiab, et inimeste  mentaalsuses  on  ka  midagi  mittemateriaalset  ning  on  keeruline,  võib  olla  võimatu  mõista  kuidas  aju  ja  meeltega  tajutav  maailm  lävib.  Samas  determineerib just Jumal Descartese järgi liikumisprintsiibid. 189     Ei ole võimalik leida ega kirjeldada kolmandat keelt, mida aju toimimine ja  ümbritsev  materiaalne  maailm  mõlemad  mõistaksid,  et  selle  kaudu  lävida,  teisisõnu  ei  leidu  sellist  keelt  ehk  tasandit,  millel  aju  toimimine  ja  materiaalne  maailm lävivad.                                                                   
188 Burns, Kevin. Idamaade filsoofia, 2009, lk. 112.  189 Rosenthal, David M. Dualism. —  The shorter routledge encyclopedia of philosophy. Editor: 
Craig, Edward. London ; New York: Routledge ; Taylor & Francis Group, 2005, pp. 200-204. 


63      Laozi: „Kolmkümmend kodarat koondame ainsasse rummu, see mida pole  teeb  ratta  kasutatavaks;  vaasi  vormime  savist,  see  mida  pole  teeb  vaasi  kasutatavaks; valmistatul on küll mõte, see mida pole teeb kasutatavaks.“ 190     Hinge loomulik omadus on Jumala poole liikumine ja inimesed on loomu  poolest dualistlikud, inimestele on omane sisemine hea ja kurja või teisisõnu  hea  ja halva vaheline heitlus – inimeste loomupärane omadus on eetiline dualism.                                                                                             
190Lao-Zi. Daodejing. – „Loomingu“ Raamatukogu. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll, toimetaja: 
Ojama, J. Nr. 27 (1979). Tallinn: Kirjastus „Perioodika“, lk. 18. 


64    Kokkuvõte     Zoroastrism oli esimene usund maailmas, mis andis teispoolsuse mõistele  ja elule pärast surma moraalse sisu ning zoroastrismi peetakse usundiks, millest  nii  oktsidendi  kui  ka  oriendi  usundid  on  ammutanud  eskatoloogilise  maailmapildi.    Zoroastristide  Talmud,  Torah,  ajaloolised  teosed  ning  tarkuse  raamatud  on  hävinud,  kuid  preestrid  on  suutnud  pärimust  suulisel  teel  edastada  ning  osaliselt ja uues vormis rekonstrueerida.     Sassaniidide impeeriumi lävimine varajase Rooma impeeriumiga tõi kaasa  vastastikused  mõjustused  mõlemi  impeeriumi  usundite  sarnase  hierarhiseerumise  ning  edasi  juba  institutsionaliseerumise  näol.  Vastastikused  mõjustused  pidid  eksisteerima  ka  õpetuste  sisulisel  tasandil,  sest  zoroastris tlik  monoteism on väga sarnane kristliku monoteismiga.    Tihti  võib  poliitika  mängida  olulisemat  rolli  kui  Jumal  religioonide  formeerumisel.    Kuigi  sekulariseerumine  võtab  võimust  igalpool,  siis  zoroastristid  on  leidnud  palju  sisemist  jõudu  sekulariseerumise  protsessile  vastu  seismiseks  ka  diasporaas.    Mazdāl on klassikalise teistliku Jumala omadused: kõikvõimas, kõikjalolev,  kõiketeadev  ning  parimal  viisil  hea.  Need  omadused  on  ka  Aabrahamlike  usundite Jumalatel.     Ahriman oli suveräänse ja kõikvõimsa  Mazdā  kõrval  marginaalne olend.  Ahrimani hukk oli zoroastrismi loomismüüdi järgi ette määratud ja nüüdseks on  Ahriman hävitatud, see viitab zoroastrimi dualistlikusele kosmogoonilises plaanis  ja teistlikusele temporaalses mõõtmes. Teistliku Jumala kontseptsiooni kohaselt  on Jumal kõige sh Saatana looja.  Mazdā ei saanud Ahrimani luua, sest tühjust ei  saa luua, tühjus saab ainult olla. Lisaks saab Mazdāst pärineda ainult see, mis on 


65    hea ja täidetud jumaliku ollusega, seetõttu võib pidada zoroastrismi juba algusest  peale teistlikuks usundiks, ka kosmogoonilises plaanis.    Mitmete sajandite vältel toimunud Aabrhamlike usundite ja zoroastrismi  vastastikune  lävimine  on  mõjustanud  Aabrahamlike  usundite  arenguid.  Zoroastrismi  ideed  moraalsest  dualismist,  samuti  aegade  lõpust,  taevast  ja  põrgust ning inglilaadsetest olenditest on mõjustanud enam judaismi, kristlust ja  mitte nii otsesel teel islamit.     Vaatamata  sellele,  et  zoroastrismi  peetakse  judaismist  vanemaks  usundiks  on  judaistlik  monoteism  arenenud  Moosese  ilmutusest,  zoroastrism  Zoroasteri  ilmutusest.  Judaismi  järgi  on  Jumal  nii  hea  kui  ka  kurja  allikaks.  Zoroastrismi  järgi  on  Jumal  vaid  headuse  allikaks,  seega  zoroastrism  on  judaistliku monoteismi  selles osas  mittemõjustanud. Judaistlik kurjus on Jumala  vaenulik,  juhul  kui  ihadele  allutakse  piiranguteta,  zoroastrismis  on  igasugune  kurjus Jumala vaenulik.     Ülejäänud  ülalnimetatud  religioossed  ideed  on  kandunud  zoroastrismist  judaismi  ja  ka  kristlusesse  ning  mitte  otsesel  teel  islamisse.  Enamus  zoroastristlikke mõjustusi kandus judaismi Paabeli vangipõlve järgsetel sajanditel.      Zoroasteri  õpetus,  eetiline  dualism  saab  olla  vaid  inimese  mõistuses  ja  südames  ning  enamus  zoroastriste  on  eetilise  dualismi  järgijad.  Kosmilise  dualism,  milles  hea  ja  kuri  võitlevad  universumi  tasandil,  on  hilisem  Avesta  arendus. Eetiline dualism esineb kõikides Aabrahamlikes religioonides.     Judeokristlikule  mõttemallile  on  olnud  lihtne  ja  mugav  pidada  zoroastrismi klišeelikult klassikaliseks dualistlikuks usundiks, sest zoroastrismis on  läbi  ajaloo  esinenud  judeokristlikule  mõttemallile  keeruliselt  mõistetav  koolkondade  paljusus  ning  koolkondade  paljususe  tõttu  pole  eksisteerinud  ühtset  usundilist  doktriini.  Zoroastrism  on  teistlik  religioon,  mitte  dualistlik  religioon. 


66      Sakraalne  piiblilugu  kolmest  hommikumaa  targast  viitab  sellele,  et  esimesena  tunnustasid  Jeesus  Kristust  zoroastristid,  see  lugu  justkui  ühendaks  zoroastrismi, judaismi ja kristluse monoteistlikud traditsioonid.      Oriendi  ja  oktsidendi  teispoolsuste  käsitluste  ühtimine  on  võimalik,  kui  sünkretiseerida või teisisõnu sobitada oktsidendi ja oriendi teistlike religioonide  siseseid  tendentse  ning  samal  ajal  mitte  kaotada  ühegi  vastava  teistliku  usundi  õpetuse terviklikkust.    Valgustusõpetusted on zoroastrismis, judaismis, kristluses ja islamis väga  erinevad.  Valgustusõpetused  on  allunud  vastastikustele  mittemõjustustele.  Samal  ajal  on  tuli  ning  päikesevalgus  ürgsed  religioossed  elemendid.  Ilmselt  on  tule  ja  päikesevalgusega  seonduvad  religioossed  ideed  ja  arengud  antud  religioonidele  nii  hingelähedased,  armsad    ja  sisemiselt  omased,  et  neid  ei  vahetataks iial teiste vastu.    Spirituaalsel  tasandil  on  zoroastristid,  juudid,  kristlased  ja  moslemid,  võimelised  mitte  ainult  üksteist  mõistma,  vaid  ka  samaselt  transtsendentsust  tajuma. Läbi spirituaalse tasandi leitakse ühine mõistmine.     Religioonide  mõte  on  aidata  inimestel  jõuda  Jumalani  ehk  aidata  olla  inimestel  hingeliselt  toestatud.  Hinge  loomulik  omadus  on  Jumala  poole  liikumine. Inimesed on loomu poolest dualistlikud, inimestele on omane sisemine  hea ja kurja või teisisõnu hea ja  halva vaheline heitlus  – inimeste loomupärane  omadus  on  eetiline  dualism.  Eetiline  dualism  esineb  teistlikes  usundites  nagu  zoroastrism ja Aabrahamlikud usundid.            


67    Kirjanduse ja allikate loend  1. Allikad  1.2. Elektroonilised publikatsioonid  http://www.avesta.org/taqizad.htm ; 03.01.2015.  http://www.avesta.org/zcal.html ; 03.01.2015.  http://www.newadvent.org/bible/mat002.htm ; 04.01.2015.    2. Teaduskirjandus  2. 1. Kirjandus  -Armstrong, Karen. A history of God: the 4000-year quest of Judaism, Christianity, 
and Islam. United States: Alfred A. Knopf, Inc., 1993.  -Boyce, Mary. A history of Zoroastrianism. Volume one, The early period. Leiden: 
Brill, 1996.  -Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices. Editor: Hinnels, 
John R. ; London ; New York: Routledge, 1979.   -Boyce, Mary. Zoroastrians : their religious beliefs and practices. Editor: Hinnels, 
John R. ; London ; New York: Routledge, 2001.   -Burns, Kevin. Idamaade filsoofia. Tallinn: ERSEN, 2009.  - Dignas, Beate; Winter, Engelbert. Rome and Persia in late antiquity : neighbours  and rivals.Cambridge ; New York: Cambridge University Press, 2007.  -Choksy, Jamsheed K. Zoroastrianism. The Encyclopedia of Religion and Nature. 
Editor-in-Chief:  Taylor,  Bron  R.  London  and  New  York:  Thoemmes  Continuum, 
2005.  -Cohn-Sherbok,  Dan.  Judaism.  Uskumused.  –  Maailma  usundid.  Peatoimetaja: 
Partridge, Christopher. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006, Lk. 286-289.  -Cowling,  Geofrey.  Judaism.  Judaismi  arengusuunad.  –  Maailma  usundid. 
Peatoimetaja:  Partridge,  Christopher.  Tallinn:  Eesti  Entsüklopeediakirjastus, 
2006, lk. 276-282. 


68    -Hiiob,  Arne.  Religioon  minevikus  ja  tänapäeval  :  Kristlus  ja  maailmareligioonid 
fundamentaloogilises vaates. Tartu: Bookmill, 2011.   -Hinnels,  John.  Zoroastrism.  Ajalooline  ülevaade.  –  Maailma  usundid. 
Peatoimetaja:  Partridge,  Christopher.  Tallinn:  Eesti  Entsüklopeediakirjastus, 
2006, lk. 242-246.  -Hinnels,  John.  Zoroastrism.  Uskumused.  –  Maailma  usundid.  Peatoimetaja: 
Partridge, Christopher. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006, lk. 247-250.  -Hinnels, John R. Zoroastrians Diaspora  : Religion and Migration  : the Ratanbai 
Katrak  Lectures,  the  Oriental  Faculty,  Oxford  1985.  Oxford:  Oxford  university 
Press, 2005.  -Khojeste,  Mistree.  Zoroastrism.  Pere  ja  ühiskond.  –  Maailma  usundid. 
Peatoimetaja:  Partridge,  Christopher.  Tallinn:  Eesti  Entsüklopeediakirjastus, 
2006, lk. 251-255.  -Khojeste,  Mistree.  Zoroastrism.  Zoroastrism  tänapäeva  maailmas .  –  Maailma 
usundid.  Peatoimetaja:  Partridge,  Christopher.  Tallinn:  Eesti  Entsüklopeediakirjastus, 2006, lk. 258-264.  -Krebernik, Manferd; van  Oorschot, Jürgen. Polytheismus und Monotheismus  in 
den Religionen des Vorderen Orients. Münster: Ugarit-Verlag, 2002.  -Kulmar, Tarmo. Üldine  usundilugu:  religiooniteaduse põhimõisted. Tartu: Tartu 
Ülikooli Kirjastus, 2006.  -Lao-Zi.  Daodejing.  –  „Loomingu“  Raamatukogu.  Hiina  keelest  tõlkinud  Linnart 
Mäll, toimetaja: Ojama, J. Nr. 27 (1979). Tallinn: Kirjastus „Perioodika“.  -Lindpere, Mirjam. Pre-Christian beliefs and traditions in Georgia. Master thesis. 
Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 2013.  -Ma'súmián,  Farnáz.  Elu  pärast  surma.  Teispoolsuse  käsitlused  maailma 
religioonides. Tallinn: TEA kirjastus, 1997.  -Partridge,  Christopher  (Peatoimetaja).  Maailma  usundid.  Tallinn:  Eesti 
Entsüklopeediakirjastus, 2006.  -Strausberg, Michael. Michael Strausberg: Monday-Nights at the Banaji, Fridays 
at  the  Aslaji:  Ritual  Efficacy  and  Transformation  in  Bombay  City.  –  Zoroastrian 
Rituals in Context. Editor:  Strausberg Michael. Leiden & Boston: Brill, 2004, pp. 
653-718. 


69      2.2. Teadusperioodika   -Bordbar, Hamed; Matin, Sajjad A. Spirituality and Theism in Organizations: 
Characteristics of Theistic Management. — Iranian Journal of Management 
Studies (IJMS), Vol. 6, No. 02 (July 2013), pp. 61-79.  -Boyd, James W. Crosby, Donald A. Is Zoroastrianism Dualistic or Monotheistic? 
—  Journal  of  the  American  Academy  of  Religion,  Vol.  47,  No.  04  (December 
1979), Oxford University Press, pp. 557-588.  -Cavanagh, Gerald F. Spirituality for managers: Context and critique. – Journal of 
Organizational Management, Vol. 12, No. 03 (1999), Emerald Group Publishing, 
pp. 186-199.  -Hintze, Almut. Monotheism the Zoroastrian Way.  — Journal of the Royal Asiatic 
Society, Vol. 24, No. 02 (April 2014), Cambridge Journals, pp. 225-249.  -Karakas,  Fahri.  Reflections  on  zero  and  zero-centered  spirituality  in 
organizations.  –  Competitiveness  Review:  An  International  Business  Journal 
incorporating Journal of Global Competitiveness,Vol. 18, No. 04 (2008), pp. 367-
377.  -Mitroff, Ian I; Denton, Elizabeth A. A Study of Spirituality in the Workplace. 
(cover story). – Sloan Management Review, Vol. 40, No. 04 (Summer, 1999), San 
Francisco: Josey-Bass, pp. 83-92.  -Rose, Jenny. Zoroastrianism's Impact on Other Religions. – Calliope, Vol. 15, No. 
05 (January 2005), pp. 34-37.  -Rose,  Jenny.  Zoroastrians  and  Western  Thought.  –  Calliope,  Vol.  15,  No.  05 
(January 2005), pp. 38-39.  -Rosenthal,  David  M.  Dualism.  —  The  shorter  routledge  encyclopedia  of 
philosophy.  Editor:  Craig,  Edward.  London  and  New  York:  Routledge  ;  Taylor  & 
Francis Group, 2005, pp. 200-204.  -Võsa, Aira. Selleks, et jõuda Jumalani, tuleb vaadata endasse: Meister Eckharti 
õpetus hinge ja Jumala taasühinemisest.  —  Usuteaduslik Ajakiri, Vol. 48, Nr. 01 
(2001), Akadeemiline Teoloogia Selts, lk. 60-74.    2.3. Internetiväljaanded 


70    -Hinnels,  John  R. A  New  Dictionary  of  Religions.  Cambridge:  Blackwell  Publishing, 
1995.http://www.blackwellreference.com/public/book?id=g9780631181392_97806311
81392 ; 06.01.2015.  http://eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/narva/elu/vaata-millised-90-usuvoolu-on-
eestis-esindatud.d?id=66047464 ; 05.01.2014.  http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/posts/mFCrr332.php?g=82 ; 11.01.2015.  http://legacy.fordham.edu/halsall/source/edict-milan.asp ; 11.03.2015.  http://www.bbc.co.uk/religion/religions/zoroastrian/beliefs/god.shtml  ; 14.10.2014.  http://www.bbc.co.uk/religion/religions/zoroastrian/holydays/calendar.shtml#h1  ;  11.10.2014.  http://www.bbc.co.uk/religion/religions/zoroastrian/worship/worship.shtml   ;  03.01.2015.  http://www.britannica.com/EBchecked/topic/254670/haoma ; 12.03.2015.  http://www.britannica.com/EBchecked/topic/20459/amesha-spenta ; 14.10.2014.  http://www.iranchamber.com/calendar/articles/iranian_months.php ; 03.01.2015.  http://www.iranchamber.com/religions/articles/secrets_of_zoroastrianism.php  ;  11.03.2015.  http://www.iranchamber.com/religions/articles/zoroaster_zoroastrians_in_iran.php  ;  03.01.2015.  http://www.iranicaonline.org/articles/alexander-the-great-ii ; 12.04.2015.  http://www.iranicaonline.org/articles/avesta-holy-book ; 12.10.2014.  http://www.muslimphilosophy.com/ip/rep/H031.htm ; 12.01.2015.   http://www.newadvent.org/cathen/09527a.htm ; 18.03.2015.   http://www.newadvent.org/cathen/12789a.htm ; 06.01.2015.   http://www.pantheon.org/articles/a/angra_mainyu.html ; 13.10.2014.  http://www.pyracantha.com/Z/atarsh.html ; 13.04.2015.  http://www.pyracantha.com/Z/avesta.html ; 12.04.2015.  http://www.pyracantha.com/Z/convertz.html ; 12.04.2015.  http://www.pyracantha.com/Z/dualism.html ; 15.04.2015. 


71    http://www.pyracantha.com/Z/vendnet.html ; 16.04.2015.  http://www.pyracantha.com/Z/zjc3.html ; 12.04.2015.  http://www.pyracantha.com/Z/zorofaq.html ; 18.04.2015.                               


72    Zoroastrianism – theistic religion. Comparisment  Summary    The  aim  of  this  master’s  thesis  is  to  analyze  how  Zoroastrianism  has   influenced Abrahamic  religions and how Zoroastrianism is theistic religion. Doing  that,  there  is  a  need  to  compare  Zoroastrianism  with  Abrahamic  religions,  because  the  theistic  components  of  Zoroastrianism  doesn’t  open  up  in  other  way.  Also  the  aim  of  the  thesis  is  to  analyze  how  Occident’s  and  Orient’s  teachings  about  afterlife  could  be  possibly  united,  because  for  Zoroastrians  afterlife was intensely important and Zoroastrianism is unifying the elements of  Occident and Orient.     There are three levels in this master thesis which are interlaced in three  distinctive  chapters.  First  chapter  presents  Zoroastrianism  plus  analyzes  the  theistic aspects of Zoroastrianism in the religio-historical context. Second chapter  concentrates mainly on the influences and non-influences of Zoroastrianism on  Abrahamic  religions.  Third  chapter  analyzes  how  Occident’s  and  Orient’s  teachings about afterlife could be possibly united plus compares the teachings of  enlightenment  and  spirituality  of  Abrahamic  religions,  under  that  chapter  it  is  also pointed out what is dualism in theism.    Zoroastrian  ideas  of  moral  dualism,  heaven  and  hell,  sacred  time,  and  angelic  beings  have  influenced  Abrahamic  religions,  during  long  centuries  of  contact between these faiths in the Middle East.    Mazdā  has  all  the  same  qualities  as  theistic  religion’s  Gods  have  and  Mazdā might be even more powerful than the gods of Abrahamic religions. There  exists ethical dualism in Zoroastrianism which takes place only in the inner-self of  human beings, ethical dualism exists in the same way also in Abrahamic religions.   


73      Zoroastrianism  gave  the  moral  dimension  to  the  concept  of  afterlife  as  the first religion and is the starting point of eschatology for the religions of both  Occident and Orient.    Zoroastrianism  is  theistic  religion,  not  dualistic  religion  with  polytheistic  features, as the West has comfortably and bluntly put it.     The  union  of  Occident  and  Orient  in  the  sense  of  the  conception  of  universal  afterlife  is  possible and  that  specific  universal  union  doesn’t  have  to  break the specific religion’s teaching in that unity apart.     The teachings of enlightenments are very different in every religion under  study  –  there  have  not  been  interventions  and  influences  between  those  religions, in that field.    Ethical  dualism  is  natural  phenomenon  among  human  beings  and  the  other natural feature is that people tend to seek for God for being less dualistic  inside their brains and hearts.                     


74    Lihtlitsents  lõputöö  reprodutseerimiseks  ja  lõputöö  üldsusele  kättesaadavaks 
tegemiseks   Mina, Mikk Tammik,  1.  annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Zoroastrism –  teistlik usund. Võrdlus, mille juhendaja on Jaan Kivistik,    1.1.reprodutseerimiseks  säilitamise  ja  üldsusele  kättesaadavaks  tegemise  eesmärgil,  sealhulgas  digitaalarhiivi  DSpace-is  lisamise  eesmärgil  kuni 
autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;   1.2.üldsusele  kättesaadavaks  tegemiseks  Tartu  Ülikooli  veebikeskkonna  kaudu,  sealhulgas  digitaalarhiivi  DSpace´i  kaudu  kuni  autoriõiguse  kehtivuse  tähtaja 
lõppemiseni.    2.  olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile.     3.  kinnitan, et  lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste  isikute  intellektuaalomandi  ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.     Tartus, 29.04.2015