Bioloogia üleminekueksami materjal (8.kl) (14)

1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED)
2. Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust
Ehitus:
1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas.
2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena.
3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter.
4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest , mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul.
5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks.
6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes.
Talitlus:
1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju
2) Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks
3) Rakumembraan - reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja
4) Vibur - liikumiseks
5)Tsütoplasma - seob rakuosad tervikuks / tingib bakterirakkudele väikesed mõõtmed, sest toitained peavad jõudma igasse bakteriraku osasse
6) Ribosoomid - sünteesivad valke
7)Pärilikkusaine - pärilikkuse säilitamiseks
Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil
Tähtsus looduses:
1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks . Mulda vajavad kasvamiseks taimed.
Tähtsus inimesele:
1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi.
2.)Bakterite abil toodetakse hapupiima, keefirit, jogurtit, alkoholi, antibiootikume, võid, juustu jne.
3.)Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene ära reovete puhastamisel.
Paljunemine:
1)Bakterid paljunevad põhilised pooldumisega ( rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku), aga esineb ka teisi võimalusi.
2)NB! Bakterid ei paljune suguliselt.
MUU:
1) Spoorid - erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud.
Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele.
2)Seest on bakterirakk täidetud LIIKUMATU tsütoplasmaga milles paiknevad ribosoomid.
3. Viirused (+JOONIS õ.lk.18)
Ehitus: Viirused on erineva suuruse ja kujuga. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. Pärilikkusaine moodustab geene. Viiruste geenid mõjutavad peremeesrakku ja määravad uute viiruste moodustumise .
Omadused:
1)Sarnanevad elusorganismidega:
a)Võime muutuda ning aja jooksul areneda.
b)Pärilikkusaine olemasolu,
2)Erinevad elusorganismidest:
a)Puudub rakuline ehitus ( viirustel pole tuuma ega tsütoplasmat) ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema.
Kuidas inimene nakatub : Inimene võib nakatuda saastunud toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel.
Siirutaja : tõvestaja edasiandja teisele organismile.
4. Vetikad
Iseloomulikud tunnused:
1)Vetikad on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega
2)Enamik vetikatest elab veekogudes - nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas
Tähtsus looduses:
1)Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad.
2)Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toituvad vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toiduks kaladele .
3)Vetikad eritavad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku. Vetikate poolt on toodetud ligikaudu 90% atmosfääri hapnikust.
Tähtsus inimesele:
1)Vetikad sisaldavad rohkem joodi kui ükski teine looduslik toiduaine. Inimese kilpnääre vajab joodi selleks, et toota türoksiini-nimelist hormooni, mis ergutab närvisüsteemi. See hormoon reguleerib ainevahetust ning aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks.
2) Vetikad aitavad vältida südamehaigusi.
3) Aitavad tasakaalustada suhkrusisaldust veres.
Vetikate õitsemine:
1)Olme- ja reovete sattumine veekogusse
2)Orgaanilist ainet lagundavate bakterite paljunemine
3)Vetikate vohamine
4)Vesi muutub läbipaistmatuks
5)Hapniku puudus
6) Muda tekkimine
7)Kalade ja teiste loomade hukkumine
8)Järve kinnikasvamine
Agar: Saadakse punavetikaliikidest ning seda kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi, sefiiri ) valmistamisel.
Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks.
5.Seened (+JOONISED töölehelt) (loomse toitumistüübiga organismid)
Iseloomulikud tunnused:
1)Seened koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest
2)Paljunevad eostega
3)Ei vaja valgust, vajavad niiskust ja soojus
4) Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku ehk müsteeli
Pärmseente tähtsus inimesele:
1)Põhjustavad nahahaigusi
2)Alkohoolsete jookide valmistamine
3)Loomasöödaks
4)Pagaritoodete tegemiseks
5)Antibiootikumide tootmiseks
Hallitusseente tähtsus inimesele:
1)Võivad rikkuda raamatuid, riietus- ja nahkesemeid
2)Antibiootikumide valmistamiseks
3)Muudavad õhu tervisele ohtlikuks
4)Hallitusjuustu valmistamiseks
Kübarseente tähtsus inimesele:
1)Toiduks
2)Võib põhjustada mürgituse
3)Lõnga värvimiseks
Tähtsus looduses:
1)Lagundavad orgaanilist ainet
2)On toiduks loomadele
3)On sümbioosis taimedega
6. Samblikud (+JOONISED õ.lk.77)
Ehitus: Elavad maismaal.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi . Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni.
Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained , vesi.
Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega.
Kasvuvorm:
1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik
2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik
3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp
7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81)
Selgroogsed - loomad kellel on selgroog , mis on ühenduses koljuga.
Selgrootud - luulise toeseta loomad.
8. Käsnad (+JOONIS õ.lk.83)
Eluviis: (kinnitunult) Käsnad elvad vees. Erinevalt enamikust loomadest on käsnad liikumatud. Nende elu möödub kinnitunult substraadile ja nad on filtertoidulised.
Ehitus: Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakkud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Puudub närvisüsteem.
Paljunemine: Pungumise ja sugurakkude abil.
Tähtsus looduses: Käsnad puhastavad vett, on tähtsad aineringes. Merikäsna kasutatakse juveliirtoodete ja nahkesemete töötlemisel.
Nende keha pinnal olevad avaused on poorid, mille kaudu siseneb looma kehas olevatesse kanalitesse vesi ning vesi väljub kehast heiteava kaudu. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid , kurnates veest hõljuvaid toidupalukesi.
9. Hüdra(ainuõõsne ehk kõrverakne)
Eluviis: Kinnitunult.
Ehitus: (JOONIS õ.lk.87)
Sigimine : Pungumise teel. Kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu.
Tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Kombitsatega haarab hüdra toitu. Hüdra liigub kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes.
10. Vihmauss
Välisehitus: (JOONIS õ.lk.103)
Siseehitus : (JOONIS õ.lk.103)
Sigimine: Liitsugulised.
Areng: Muna, vastne , täiskasvanud isend .
Eluviis: Vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil.
Toes : Nahklihasmõik ( epiteel +lihased/ kehasein ) ja kehaõõne vedelik.
Vöö: Õhukese ja limanäärdikus paksendatud osa.
Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon . Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja.
Vihmaussi keha katab õhuke ühest rakukihist koosnev epiteel, mille all paiknevad kihtidena lihased: ringlihased ja pikilihased.
11. Jõevähk
Välisehitus (+JOONIS õ.lk.122): Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodusutub kaks kehaosa : pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad keha külgedel paiknevaid lõpused. Peaosas asuvad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest. Pea piirkonda kinnituvad jõevähi kompimiselundid tundlad. Eesmised tundlad on lühemad, tagumised pikemad . Ümer suuava asetseb kolm paari lõugu. Lõugadele on abiks veel kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Lõugjalgade abil hoitakse saaki suu juures. Lõugjalgadest tagapool on 5 paari käimise jalgu . Esimesed neist on suured ja varustatud võimsate sõrgadega. Nendega haarab vähk endale saaki ja kaitseb ennast. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga uime . Uime kasutab vähk ujumisel. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi , saba ees.
Siseehitus: (+JOONIS õ.lk.122)
Sigimine ja areng: Lahksugulised, viljastamine on väline.
Erituselundideks on rohelised näärmed. Vähi keha katab kitiinkest .
12. Putukate areng
Täismoone koosneb järgmistest staadiumitest: muna, vastne, nukk ja valmik . Osalise moonde ehk vaegmoonde puhul võib mõni staadium vahele jääda. (ntks. valmik võib kooruda vastest, jättes nukustaadiumi vahele).
13. Ökoloogilised tegurid
Eluslooduse tegurid:
a) toit
b) sigimis partnerid
c) kiskjatele toiduks
Eluta looduse tegurd:
a) õhk hingamiseks
b) vesi
c) temperatuur
d) maapinna lohud
e) valgus
Inimesemõju organismidele:
a) kütivad
b) annavad toitu
c) raiuvad puid (rikuvad elupaiku)
d) jäävad auto alla
14. Organismide kooselu vormid (VIHIKUST)
15. Globaalsed keskkonnaporbleemid (VIHIKUST)