asutus · veekogude läheduses ja taimestikurohketes kohatades tegevusalad · põllumajandus, turism · Keskkonna probleem ülekarjatamine Loomastik Omapärasest taimestikust veelgi erilisem on siinne loomariik ja seda just tänu kukkurloomadele. Austraalia savannide tüüpilised loomad on kukkurloomad känguru ja vombat, muneja imetaja sipelgasiil, lennuvõimetulind emu ning metsistunud koer dingo. Kukkurloomad alamimetajad pojad sünnivad väga väikeste ja vähearenenutena Emaslooma kõhul on iselaadne kott, kuhu pojad pärast sündi poevad. pojad arenevad kotis või kukrus mitu kuud Kängurud Känguru on suurim kukkurloom üle 50 liigi Suurim on hiidkänguru Ta võib kasvada - kolme meetri pikkuseks. Vombat Sipelgasiil Karvastik ja okkad Nägemine kehv, haistmine hea Söövad sipelgaid ja termiite Sipelgapesi purustavad tugevate küünistega Munevad 1-2 muna, mida hauvad
Kukkurloomad ja Ürgimetejad Kukkurloomad Alamimetajad ehk kukkurloomad on kõrgemal arenguastmel kui ürgimetajad, kuid pärisimetajatega võrreldes on nad siiski küllalt madalt arenenud. Nende pojad sünnivad väga väikeste ja abitutena ning arenevad edasi emaslooma kukrus.Näiteks kahemeetrise hiidkänguru poeg on sündides ainult kreeka pähkli suurune.Kukkurloomad elavad Austraalias, Uus- Guineas ja nende lähedastel saartel ning Ameerikas. Tuntumad kukkurloomad Kukkurloomi on kokku üle 270 liigi.
pimedad ning abitud. Sarnasused: Mõlemad tahavad sündides kohe süüa. Imetajate eluviis ja mitmekesisus 1.Võrdle kiskja ja segatoidulise imetaja toitumist. V. Segatoidulised loomad söövad putukaid ja rohtu. Kiskjalised söövad teisi loomi ja sageli ka liigikaaslasi. 2.Võrdle ürg-alam-ja pärisimetaja järglaste arengut. Mille poolest need erinevad? V. Ürgimetajatel pole nisasid, millega järglasi saaks toita, kuid sellegi poolest saavad järglsed piima emaslooma kõhu pealt. Alamimetajad on sündides väga väiksesed nt. känguru pojad peavad ise emaslooma kukrusse ronima, et sealt saaks nisast piima. Pärisimtejate järglased on kõige arenenumad. 3. Miks otsivad metskitsed ja põdrad toitu just õhtuhämaruses ja varastel hommikutundidel? V. Sest siis on vaenlasi vähem ja nii ohutum. 4. Miks paljud lagedatel rohumaadel elavad rohusööjad toituvad ja liguvad suurtes karjades? V. Sest nii on ohutum ja kiskjad ei julge suurt karja rünnata
teistest, varasematest liikidest. Liikide isendeid tuleb alati rohkem, kui ellu jääb. Ellu jäävad ainult tugevamad isendid. Milliste tänapäevaste meetoditega on võimalik tõestada evolutsiooni? Paleoloogilised andmed: kivistised ja elavad fossiilid. Võrdlev anatoomia: homoloogilised ja analoogilised elundid, rudimendid. Võrdlev embrüoloogia: fülogeneetiline reegel. Geneetilised võrdlused: valgud, pseudogeenid. Biogeograafilised tõendid: Austraalias elavad ürg- ja alamimetajad, kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhine! Poolt: RNA on üheahelaline, võib moodustada mitmesuguseid tertsiaarstruktuure, võis kunagi olla ensümaatilise aktiivsusega ja katalüüsida ise enda replikatsiooni. (F.Crick) Eukarüootsetes rakkudes katalüütiliste omadustega RNA, ribosüümid. Vastu: Pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi
· Luustiku poolest on nad pigem roomajad. · Väliskõrv puudub. · Kehatemperatuur 25- 30 kraadi. · Tänapäeval on elus 5 esindajat (liiki). Uusaegkond (65 miljonit aastat tagasi- tänapäev) Linnud mitmekesistusid uusaja alguses. Nende tunnused: · Lubikestaga muna; nad hoolitsesid oma järglaste eest · Püsisoojasus, sest arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud · Kahekordne hingamine · Kehasisene viljastumine · Õhulised luud Alamimetajad - kukrulised: · Kehatemperatuur kuni 36 kraadi · Platsenta puudub · Loode sünnib · Väliskõrv ja karvad Pärisimetajad · Karvad ja väliskõrv · Platsenta · Püsisoojasus · Piimanäärmed · Järglaste eest hoolitsemine · Kõrgelt arenenud peaaju Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismirühmades. Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim
Tulevikus, kui võimalus avaneb, võiks seda teemat edasi uurida, näiteks Austraalias. Igasse liiki tuleb austusega suhtuda ja mitte seda hoolimatult hävitada. Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda. Sellest referaadist järeldub, et isegi kui asi näib lootusetuna, võib hoolikalt tegutsedes, siiski olukorda parandada. Lisa Klass: Imetajad (Mammalia) Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) Infraklass: Alamimetajad (Metatheria) Selts: Kukrulised (Marsupialia) Alamselts: Kaksieeshambulised (Diprodontidae) Sugukond: Koaalalised (Phascolarctidae) Koaala (phascolarctos cinerus) Kasutatud kirjandus Koaala, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4 köide lk 604. http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/koaala.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/koaala_nele.htm http://www.zone.ee/andrash/Referaat.htm
(võnkumine), keskkõrv (võimendab helisid), sisekõrv, sisekõrvatigu, kuulmenärv ja peaaju kuulmispiirkond. Imetajate sigimine ja areng Emaslooma munarakud ja isaslooma seemnerakud munaraku viljastamine munajuhas viljastatud munaraku jagunemine rakukobar loode sünnib imetaja. Imetajate mitmekesisus Arengutase: ürgimetajad (nokkloom), alamimetajad (känguru), pärisimetajad (karu). Toitumine: segatoidulised (karu), kiskjad (lõvi), rohusööjad (kits), mäletsejad (lehm), putukatoidulise (siil). Imetaja toidab oma poegi piimaga. Ürgimetaja muneb oma pojad. Alamimetaja pojad sünnivad väga vähe erenenunatena. Pärisimetajad on kõik teised imetajad. Toiduvaruks nimetatakse toitu, mille loom paneb kõrvale ja sööb kunagi hiljem ära. Talveuni loom magab terve talve ja on ülejäänud aastaajad üleval.
Inimesel on tarkusehambad, kõrva-lihased, ussripik ehk pimesool, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Nii madudel kui ka vaaladel on märke jalgade taandarengust. BIOGEOGRAAFILISED TÕENDID Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. KULTUURTAIMEDE JA LOOMADE ARETUS Elu evolutsiooni tegureid ja üldist mehhanismi aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. Hea näide siin puhul on koeratõud, mis paljudel juhtudel erinevad tundmatuseni oma looduslikust eellasest hundist.
ka nende sarnasus molekulaartasemel. (N: Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega). Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. Elu evolutsiooni tegureid ja üldist mehhanismi aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. Elu areng Maal Esmastest elukandjatest protobiontidest said alguse üherakulised ilma tuumata organismid eeltuumsed ehk prokarüoodid.
· Suured linnud vajavad palju suurmeat elu ruumi mis haarab mitut elu kooslust · Osad elavad pesakastides mis inimesed on neile üles pannud Tähtsus looduses: · Levitavad taimi süües nende seemneid · Looduse sanitarid sest nende saagiks langevad haiged loomad · Olulosed taimekahjurite hävitajad IMETAJAD Eluviis: · Ürgimetajad on kõige ürgsem ometaja rühm.nende pojad arenevad munas · Alamimetajad on rohkem arenenud,neil sünnivad vähearenendu pojad,kes arnevad edai erilises taskus e kukrus · Pärisimetajad on kõike kõrgemalt arenenud.nende järglased arenevad emakas · Toitumise järgi võib neid jaotada taim,putuk ja kisjateks INIMENE NAHK · Nahk kaitseb organismi väilste vigastuste,ultraviolettkiirguse,mitmesuguste haugustekitajate ja liigse veekaotuse eest. · Nahk aitan säilitada kehatemperauuri.(liigse soojuse äraandmiseks laienevad naha
EHITUS: - - - - - - - - ANATOOMIA JOONIS: (madu, sisalik) VÕRDLUS: 62 9 TAKSONOÒMIA CL mammalia SubCL ürgimetajad prototheria O ainupilulised monotremata F sipelgasiillased F nokkloomlased SubCL eluspoegijad theria InfraCL alamimetajad metatheria O opossumlased didelphimorphia O kukkurkärplased dasyuromorphia O kukkurmutlased notoryctemoprhia O kaksieeshambulised diprotodontia F kängurulased F koaalalased InfraCL pärisimetajat theria
annaabi.ee 
