Moskva - Venemaa süda (0)

10

MOSKVA -VENEMAA SÜDA

Referaat

11

Sisukord

Sissejuhatus……………………………………………………………….4
Moskva ajalugu…………………………………………………………4
Moskva ajalugu………………………………………………………....5
Kliima Moskvas……………………………………………………...…5
Moskva vaatamisvärrsused…………………………………………….…5
Punane väljak…………………………………………………………...6
Kreml ………………………………………………………………..…6
Tretjakovi galerii…………………………………………………….....7
Moskva Suur Teater……………………………………………….…..8
Moskva metroo ………………………………………………………...9
Kokkuvõtte……………………………………………………………….9

Sissejuhatus

Moskava on Venemaa süda nii poliitilises, kultuurilises kui ka majandlikkus mõttes. Moskava on Venemaa pealinn. Istanbuli mitte arvestamata on Moskava elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 15.sajandil kuulutas Ivan III Moskva kolmandaks Roomaks ja Itaalia kuulsad arhitektid ehitasid välja suursuguse Kremli, katedraalid, kirikud ja palju teisi ehitisi . Kremli ja tema ees laiuv majasteetlik punane väljak ning seda ääristavad kirikud ja suurehitised on ka tänase Moskva peamised vaatamiseväärsused.
Moskva üllatab alati. Pidevas muutumises maailmalinn pakkub eelkõige suuri kontraste: päikesesäras kiiskavaid luksusautod ja kerjused tänavanurkadel, hirmkallid kaubamajad ja turud , kus isegi kalamarja saab poolmuidu.

Moskva ajalugu

Moskava linna asutamise aastaks loetakse aastat 1147.
1328. aastal nimetas mongoli-tatari Kuldhord ustavuse eest senise Moskava vürsti Ivan I Kalita ka Vladimiri suurvüstiks. Uue vürstiriigi pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks 1326. aastal Vladimiri linna asemel Moskva. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas Suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõjalist jõudu, kui ka maade ja linnade ostmist vaesuud osalis-ja naabervürstidelt.
Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380. aastal otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nižni- Novgorodi vürstiriik. 1480 . aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest.
15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid.
15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu. Ordumeister Wolter von Plettenberg otsustas koguda suure väe ning moskoviitide huvi jahutada. 1501. aastal tegi umbes 80 000 mehest koosnev vägi sõjaretke Moskooviasse, millele moskoviidid vastasid julma rüüstamisega. Aasta hiljem oli ordumeister oma väega taas Moskoovias, kus õnnestus saavutada võit ülekaaluka vaenlase üle. Ivan IV Julm surus Opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid , 16. sajandil handid ja mansid.

Kliima Moskvas

Moskvas valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima: tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekalded normist leiavad aset tihti. Kõige külmem kuu on jaanuar, selle keskmine õhutemperatuur on −7,5 kraadi (miinimumiks on −42,2° ja maksimumiks +8,6° C). Kõige soojem kuu on juulikuu , mille keskmine õhutemperatuur on +18,4 kraadi (miinimumiks on +1,3° ja maksimumiks +38,2° C.)Sademetehulk on keskmiselt 705 mm (397 kuni 883 mm) aastas.

Moskva vaatamisväärsused

Moskva on väga ilus linn oma kaunite ehtiste, kirikute ja teiste ehitiste poolest. Vaatamis väärsusi on seal palju. Moskvas asuvad sellised ehitised nagu näiteks Kreml, Tretjakovi galerii, Moskva Suur Teater, ajaloo muuseum ja veel palju muud. Nagu iga riik, linn on ka Moskva rikkas oma vaatamisväärsuste poolest.
Punane väljak
Punane on väljak Moskva kesklinnas, mille ääres asub Kreml. Seda peetakse Moskva ja kogu Venemaa keskuseks. Punasel väljakul asub Lenini mausoleum ja seal korraldatakse sõjaväeparaade. Punase väljaku kohal olid algselt puumajad. 1493 käskis Ivan III need tuleohutuse mõttes maha põletada. Saadud lagendikku kasutati turuplatsina ning nimetati seda põlendikuks, samuti turuks . 17. sajandi lõpupoolel hakati väljakul korraldama pidulikke üritusi, isegi tsaari kroonimise tseremooniaid, ning kuulutama välja ukaase. Sel ajal sai väljak praeguse nime.Väljaku ääres asus Vassili Õndsa katedraal, mis paistis silma oma iluga . Selletõttu hakati ka väljakut, mille ääres see kateraal paiknes, ilusaks kutsuma. Väljak kuulub koos Kremliga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Kreml
Kreml on Venemaa linnade keskaegne keskne kindlustus . Kreml oli linna sõjaline ja poliitiline keskus. Enamik keskaegseid Venemaa linnu kujunesidki keskvalitsuse poolt loodud kremlite ümber, sest erinevalt Lääne-Euroopast polnud Vene linnade puhul primaarne mitte kaubanduslik, vaid sõjaline funktsioon. Seetõttu oli ka linna valitsemine koondunud vaid tsaari ametniku kätte, kes resideeris kremlis. Tuntumad kremlid asuvad Smolenskis, Nižni Novgorodis, Kolomnas, Novgorodis, Pihkvas ja mitmetes teistes Venemaa vanades linnades. Neist kuulsaim on Moskva kreml, kus kuni 18. sajandi alguseni elasid Moskva suurvürstid ja tsaarid. Pärast Esimest maailmasõda sai Moskva Kremlist Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa valitsuse ja/või presidendi asupaik . Seepärast kasutatakse sõna "Kreml" ka lihtsalt Venemaa juhtkonna tähenduses.
Tretjakovi galerii
Tretjakovi galerii on Moskavas, kõige hoiustauim Vene kunst maailmas. Galerii ajalugu algab 1856. Tretjakovi galerii asutas Pavel Mihailovitš Tretjakov, kes oli vene kaupmees, metseen ja kunstikoguja. Galerii kinkis ta 1892. aastal Moskva linnale.
Moskva Suur Teater
Suu Teater on ajalooline teater Moskvas. Teatri projekteeris Joseph Bove. Praegune teatrihoone ehitati 1824. aastal, et asendada Petrovka teater, mis oli häivinud tulekahjus 1805. aastal.
Moskva metroo
Moskva metroo on Moskvas alates 1935. aastast töötav metroo. Moskva metroos on 12 liini 182 metroojaamaga ja kogupikkusega 301,2 km. 2009. aastal oli metroos 2 392 200 000 reisijat. Moskva metroo on juba ise imeline kunstiteos. See pole tavaline metroo. Tema seinu kattavad kaunid kaunistused ja veel palju miid. See on tõeline mesistriteos.
Kokkuvõtte
Eelnev jutt oli väike ülevaade Moskvast, tema ajaloost ja tema vaatamisväärsustest. See siin on muidugi imetilluke jutt, mis puudutab Moskvat. Et kirja panna kõik faktid Moskvast, siis selleks on vaja juba raamat kirjutada.
Aga kogu eelneva juttu põhjal võib väit, et Moskva on tõesti Venemaa süda. Seda nii mitmeski mõttes. Kuid arvan, et ta on Venemaa süda oma ehitiste, oma ajaloo ja kõige sellepärast, mis sellega seondub. Ta on eriline linn, mis on rikkas oma vaatamisväärsuste ja muude ehitiste tõttu. See on üks linnadest, mida tahetakse ikka külastada ja seda tundma õppida.
10