igapäevaellu. Alceste, nähes valskust. silmakirjalikkust ja kahemõttelist viisakust, kogub endale vaenlasi, ning jätaks parema meelega selle maailma igaveseks maha.Üdini aus olend näeb teiste kahepalgelist maailma, mis paneb alguse põlgusele kaasinimeste vastu. Hommikul bussiga tööle sõites, poes maksejärjekorras oodates ja kogu ühiskonnas võib kuulda arutlust selle üle, kui võimatuks elu muutuda võib, olgu siis põhjusteks õhuke tengelpung või probleemid eraelus. Kui aga avastus üldisest lollusest või kahekeelsusest läkitab tõeotsijat lahkuma sellest lurnist maailmast, võib sündida sügav vihkamine inimeste vastu- misantroopia. Kahjuks või õnneks ei suuda inimesed üksteise mõtetesse piiluda ega näha seda avameelset arvamust endi suhtes. Siirameelset seisukohta võib kuulda vaid kõneleja tahte ja otsekoheste sõnade läbi, mille tasuks tuleb sageli saada halvustavaid ning salvavaid noote
kõrgseltskond võtab nad vastu. Ideaalne näide sellest, et rahaga jõuab elus edasi ja on võimalik saavutada midagi. Tänu sellele, et tütarde isa on neid niivõrd palju hellitanud, ostes ja muretsedes neile kõike ning täitnud kõik nende soovid, on tütred muutunud aastatega rahaõgijateks. Nad on harjunud vaid saama. See muudab nad niivõrd ülbeteks, et nad pigistavad oma isalt viimsegi penni välja, sest raha on ju maailmas esimesel kohal. Pärast seda, kui Goriot' tengelpung on tühi, ei taha ta tütred temast enam midagi kuulda. Goriot on kogu oma vara tütardele andnud ning vastu pole midagi saanud. Isale oli tähtis vaid tütarde vastuarmastus ja ta ei saanud sedagi. Näide sellest, et raha võib muuta inimest tundmatuseni, armsad tütarlapsed on muutunud rahaahneteks mõrdadeks. Hetkel, mil isa Goriot heidab hinge, keelduvad Delphine ja Anastasie minemast oma isa surivoodile. Kui vanahärral sai raha otsa, siis ei läinud ta enam oma tütardele
Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa)
Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (1719 saj, ülemsaksa)
mille ta laskis endale Kopenhaagenisse saata. Ta on võtnud tarvitusele ka hulga murdesõnu (näiteks hollender, kahk, vahk ja paljud teised), mis muudavad teose leksikaalselt väga varjundirikkaks. Eriti rohkesti leidub romaanis haruldsi omadussõnu ( näiteks hunnitu, mootsik, krannim jpt). Ka leidub romaanis rohkesti murdelisi pöördsõnu (nt hälbima, kelmama, lailama jt). Tegelaste keelt ilmestavad ka rahvapärased laen- ja võõrsõnad, nagu atsissina, korudnik, tengelpung jpt. Eespool toodud haruldasi sõnu, mis pärinevad Wiedemanni sõnaraamatust või on autor enda loodud rahvakeele alusel, on romaanis kasutatud, et mõtet uudselt väljendada ja tabada kirjeldavate olendite, nähtuste või tegevuste tähenduslikke erivarjundeid. Peale sõnavararikkuse köidab lugeja tähelepanu ,,Mäeküla piimamehes" kujundirikas stiil. Vilde on oskuslikult rakendanud fraseoloogilisi väljendeid
suurvüstiks) kasutas ta intriige kuldhordis. Puhkes ka omamoodi kodusõda. Oluist rolli võimuvõitluses mängis Novgorod kes pooldas Jurit. Kokkuvõttes oli osavam ja kavalam kuldhordi mõjutaja Juri ja Mihhail löödi maha ja Moskva vürstist saigi Vladimiri suurvürst. Peagi aga lõid lõkkele tülid Mihhaili poegade ja Juri vahel kellest üks Dmitri 1325a kuldhordis Juri tappis. Karistuseks omavoli eest hukati ka Ditri kuid suurvürsti koht jäeti Tveri vürstide perekonda. 32. Ivan Tengelpung (Kalita) Moskva vürstina (Sergejev, Vseviov 2002, 282 291).. Peale Juri surma sai Moskva vürstiks tema vend Ivan I Daniilovits hüüdnimega Kalita. Suurkhaan aga ei usaldanud uut suurvürsti Aleksandrit ja saatis teda kontrollima oma käsilased kes ühe tüli tulemusena minema aeti/ära põletati. Suurkhaan korraldas Tveri vastu karistusoperatsiooni millest agaralt võtsid osa ka Moska ja Suzdali väesalgad. Tveri vürstiriik tehti maatasa
annaabi.ee 
