1. Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemi...
loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks. Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu
Vaid väga harva võivad nad tekitada sisisevat heli, aga kui on millegagi väga rahul, siis võivad ,,kluksuda". Paljude arvates lõhnab tuhkur ebameeldivalt. Loomulikult on igal loomal oma lõhn. Kuid eksisteerib üks väike detail. Korteris peetakse kastreeritud loomi. Tugev lõhn on aga omane vaid vabaduses elavatele tuhkrutele nende jooksuajal. Kastreerida tuleb ka emasloomi, kes paljunemises ei osale. See on seotud sellega, et paaritamata loomal tekivad hormonaalsed häired ja indlemine ei lõpe. Selle tagajärjel loom nõrkeb ja hukkub. Kuid seda tuleb teha vaid üks kord. Tuhkru toitmisega probleeme ei ole. Nende jaoks valmistatakse spetsiaalset valmissööta. See on väga sõbralik ja armas loomake, teda mitte armastada on võimatu ning tuhkur vastab teile kindlasti samaga ja veel suuremal määral. Käesoleval internetileheküljel püüdsime me vastata põhilistele tuhkrute pidamist, kasvatamist ja söötmist puudutavatele küsimustele, mis tekkisid tuhkruomanikel või
mõistetaksegi prakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Tavaliselt kasvatatakse karja täiendus üles oma farmis, kuigi otstarbekas on ka juurde osta väärtuslikke tõuloomi, kes aga maksavad palju. (PIKK, 2014b) Selleks, et piimajõudlus ja toodang oleks talus või farmis jätkusuutlik ja kasvaks on vaja tuleviku kindlustamiseks heade omadustega noorloomi. 2.2. Seemendamine ja embrüosiirdamine Lehma tiinestamiseks on oluline avastada õigel ajal indlemine. Ainsaks usaldusväärseks väliseks innatunnuseks on pulli või teise lehma pealehüppamise sallimine ehk paigalseismise refleks. (Valdmann, 2011) Traditsiooniliselt toimub looma tiinestamine loomulikult ehk siis indleva lehmaga lastakse kokku pull, kes lehma ära seemendab. Tänapäeval kasutatakse enamjaolt kunstlikku seemendamist, sest see on kõige tõhusam, soodsam ning annab parima ülevaate. Kunstlik seemendamine võimaldab healt pullilt saada suure hulga järglasi
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Välimus ...................................................................................................................................... 4 Toitumine ................................................................................................................................... 6 Paaritumine................................................................................................................................. 6 Elupaik ....................................................................................................................................... 7 Arvukus ...................................................................................................................................... 8 Viited: .............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak KODUTUHKRU (Mustela putorius furo) SAGEDASEMAD HAIGUSED Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema. Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire- alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele. Olles ise kodutuhkru omanik, huvitusin nende haiguste uurimisest, et teada saada, kuidas ennetada sagedaseimaid haigusi ning pakkuda ...
omapärane villasäuk, mis annab torbilise või salgulise väljanägemise, annab nahale eksootilise väljanägemise. Eestis ei ole praktiliselt üldse piimalambaid. See lambakasvatusharu on levinud rohkem vahemereäärsetes riikides. Eestis on vähe villalambaid (merino villa lambad). Eesti peamine suund on lihalambakasvatus, see annab peamise sissetuleku. UTTEDE VILJASTAMINE JA INNASESOON Lambad ja kitsed erinevad sigimisbioloogias veistest ja teistest loomadest. Neil on indlemise sesoonsus. Indlemine algab koos valguspäeva lühenemisega. Valguspäev hakkab meie tingimustes (laiuskraadil) juuli keskpaigast kuni detsembrini (jaanuarini) aeg millal võime loomi viljastada. Kasvataja peab tegema valiku, millal viljastusaeg farmis korraldada. Sellest saab alguse uus lambakasvatuse aasta, sellest saab alguse kogu aastane lambakasvatustsükkel. Lammastel toimub loomulik paaritus, emasloomade hulka viiakse paaritusperioodil jäär(ad)
Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate 1 vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks.Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat
Pehme liha osatähtsus rümbas on suurem. Lihast saab rohkem teha suuretükilisi pooltooteid. Lihal paremad kulinaarsed omadused, kuna see on marmorjam. Lihal on parem kaubanduslik välimus. Kuna rümp on palju väärtuslikum, saab sellest kõrgemat hinda. Lihaveise nahk on paksem ja raskem Lihaveiste eluprotsesside seos loodusrütmidega Lihaveiste kui kõrge karjainstinktiga loomade eluprotsessid alluvad loodusrütmidele nagu teistelgi vabalt looduses elavatel loomadel; Emasloomade indlemine, tiinestumine, poegimine on kindlatel aastaaegadel; Kesksuvel on emasloomade indlemine kõige aktiivsem; Kesksuvel on emasloomade tiinestumise tõenäosus kõige suurem; Poegimine toimub märtsis...aprillis; Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel 15 kuuselt Loodusrütmide seose plussid Emasloomad poegivad igal aastal samal ajal võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul; Lehmade
(vanus 10 kuud). Noored kuldid stimuleerivad hästi alles 10 kuu vanuselt. Seetõttu ei ole kasulik vana kulti enne välja vahetada, kui noor kult piisavalt kogenud on. Kas paarituslaut on piisavalt õhutatud ja isoleeritud? Talvine niiskus ja külm ning suvine kuumus võivad olla inna puudumise põhjuseks. Lisasoojusallikas paarituslaudas aitab vältida suuri päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. Suvine suur kuumus tekitab loidust. Selle tagajärjeks on ebapiisav indlemine, ümberindluse suur osakaal ja väikesed pesakonnad. Kas emistel Kas emisel on piisavalt liikumisvabadust ja sotsiaalseid kontakte? Nooremiseid tuleks hoida gruppides. Liiga varane lõastamine või puuri panemine mõjuvad ebasoodsalt. Ka võõrutatud emistele mõjub liikumine inda stimuleerivalt. 15 Kas emist söödetakse õigesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
