Lüpsiaüaraadi jagunevad töötamisviisil kahe- või kolmetaktiliseks. Need on: 1. Imemistakt; 2. massazitakt; 3. Puhketakt. Põhilisteks tööorganiks on nisakannud. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsmasinat vaakumvoolik. Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta. Lüpsiplatsi valikul tuleb arvestada lüpsiaja pikkusega. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. 44. Lehmade lüpsmine. Lehmi tuleb lüpsta iga päev kindlatel kellaaegadel. Laudas peab olema kord ja puhtus. Teravalõhnalisi sööti nagu silo ei tohi sööta vahetult enne lüpsi
40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvooikust. Kollektori sisse koguneb piimavoolikutega piim. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks(imemisakt, massaaziakt, puhkeakt). 41. Lüpsimasina ehitus ja talitlus. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab kasutada laialdaselt automatiseerimist (väravate avanemine ja sulgemine, jõusööda
vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. 42- Lüpsiplatsid - Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta või siis jagatakse ühte masinat kahe lehmakoha vahel. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lisaks vähendavad lüpsplatsi täiustused teepikkust, mis lüpsjal tuleks läbida ja käsitsitöö raskust. Lüpsplatsi valik sõltub loomade arvust laudas. Kui loomi on vähe, siis ei ole kasulik valida suurt lüpsplatsi
Piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) – udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps – kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki. 16 Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsiplatsid: Kalasaba tüüpi lüpsiplats – kaherealine lüpsmine on kombineeritud lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats – lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel.
Koridorplats (suletud tandem). Koridorplatsil seisavad lehmad üksteise järel (tandemina) individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel. Polügoon lüpsiplats. Polügoonil on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja tööala. Kolmnurk lüpsiplats. Kolmnurk plats on kolmeküljeline kalasaba. Pöörlevad lüpsiplatsid. Kalasaba karussell. Sellel lüpsplatsil seisavad lehmad peadega väljapoole sarnaselt kalasaba platsile. Radiaalkarusssell- lüpsiplats. See sarnaneb eelmisele lüpsplatsi tüübile, välja arvatud see, et lehmad seisavad tööala suhtes risti, külgkülje kõrval peaga väljapoole. Lisaks eelnimetatud lüpsiplatsidele on kasutusel mitmeid erinevaid variante. Tuleks nimetada tänapäeval veel vähelevinud robot-lüpsiplatse. Robot-lüpsiplatsid on täielikult automatiseeritud. 19
lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks – sama nagu eelmine, kuid lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). Piimakogumisviisi järgi: a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) – udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps – udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki. Paigalseisvad lüpsiplatsid: Kalasaba tüüpi lüpsiplats – kaherealine lüpsmine on kombineeritud lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats – lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel.
piimakogumisnõu, mis võimaldab määrata lüpstud piima koguse. Uuematel platsidel kasutatakse enamasti piimamõõtureid. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lisaks vähendavad lüpsplatsi täiustused teepikkust, mis lüpsjal tuleks läbida ja käsitsitöö raskust. Lüpsplatsi valik sõltub loomade arvust laudas. Kui loomi on vähe, siis ei ole kasulik valida suurt lüpsplatsi. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. See üks levinumaid lüpsiplatsi tüüpe. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab kasutada laialdaselt automatiseerimist (väravate avanemine ja sulgemine, jõusööda
klaasist piimakogumisnõu, mis võimaldab määrata lüpstud piima koguse. Uuematel platsidel kasutatakse enamasti piimamõõtureid. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lisaks vähendavad lüpsplatsi täiustused teepikkust, mis lüpsjal tuleks läbida ja käsitsitöö raskust. Lüpsplatsi valik sõltub loomade arvust laudas. Kui loomi on vähe, siis ei ole kasulik valida suurt lüpsplatsi. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. See üks levinumaid lüpsiplatsi tüüpe. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25- 35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab kasutada laialdaselt automatiseerimist (väravate avanemine ja sulgemine,
..220 kg vasikatele - 1,7 m2; üle 220 kg vasikatele - 1,8 m2. Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad. Noorloomade pidamishooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. 69. Kaasaegsed lüpsikarja suurfarmid. Veiste pidamine toimub üldjuhul vabapidamisel. Lüpsiks on suured lüpsiplatsid või masinlüps. Puhkeala ja söömis ala on eraldatud. Puhkealaks on üldjuhul puhkelahtrid. 70. Kaasaaegsed noorkarja suurfarmid. 71. Veiste väikefarm on torusse lüps või väikesed lüpsiplatsid. Puhkeala on sügava allapanuga ja söömis ja puhkeala ei ole eraldatud. 72. Veiste asemetüübid ja allapanuliigid Asemed: matid ja madratsid. Allapanumaterjalid: hekselpõhk, saepuru, turvas. 73. Vasikate pidamine
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
varustatud klaasist piimakogumisnõu, mis võimaldab määrata lüpstud piima koguse. Uuematel platsidel kasutatakse enamasti piimamõõtureid. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lisaks vähendavad lüpsplatsi täiustused teepikkust, mis lüpsjal tuleks läbida ja käsitsitöö raskust. Lüpsplatsi valik sõltub loomade arvust laudas. Kui loomi on vähe, siis ei ole kasulik valida suurt lüpsplatsi. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. 56 VEISEKASVATUS Kalasaba tüüpi lüpsiplats. See üks levinumaid lüpsiplatsi tüüpe. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab
Piimalambakasvatusega võib tutvuda Saksamaal, Rootsis, Belgias, Hollandis, kus enamikel juhtudel peetakse ida-friisi piimalambaid ja talus valmistatakse mõni delikatess juustusort (Camembert, Roquefort). Hollandis on lisaks ida-friisi lammastele lüpstud ka tekseli lihalambaid kui lambaliha (talleliha) hind madal. Piimalambafarmis on oluline lüpsmise mehhaniseerimine. Suuremates farmides on selleks ehitatud lüpsiplatsid. Lamba lüpsmiseks vajatav vaakum on erinevate firmade lüpsiseadmetel tavaliselt 40... 50 kpa, pulsisagedus on 90...120 takti minutis, kusjuures imemistakti ja pausi vahekord on enamikel juhtudel 50:50 (Mills, 1989). Eestis piimalambaid ei ole kasvatatud. Autori teada toodi 2001.a. Eestisse Belgiast 5- 6 flaami piimalammast, kuid edasised andmed nende käekäigu kohta puuduvad. . 29 2.1.5
ükski piimalehm. Türgis peetakse piimalambaid paljudes, väikestes kodumajapidamistes koos kitsedega. Sealjuures aitavad piimalambad kindlustada nende maaperede toidulauda piimasaadustega, kus saagikus looduslikel rohumaadel on väga väike. Hollandis on lisaks ida-friisi piimalammastele lüpstud ka tekseli lihalambaid kui lambaliha (talleliha) hind madal. Piimalambafarmis on oluline lüpsmise mehhaniseerimine. Suuremates farmides on selleks ehitatud lüpsiplatsid. Lamba lüpsmiseks vajatav vaakum on erinevate firmade lüpsiseadmetel tavaliselt 40... 50 kpa, pulsisagedus on 90...120 takti minutis, kusjuures imemistakti ja pausi vahekord on enamikel juhtudel 50:50 (Mills, 1989). Eestis piimalammaste kasvatamine on äärmiselt väikesemahuline. Autori teada toodi 2001. a Eestisse Belgiast 5-6 flaami piimalammast (Flemish Sheep). Käesoleval ajal kasvatatakse piimalambaid ühes talus Saaremaal. Piim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
