Vanaaeg, keskaeg, uusaeg, tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat (0)

Q: Keskaegse rüütlikultuuri kirjeldamine kes olid rüütlid?

Vastus leiad õppematerjalist: Vanaaeg, keskaeg, uusaeg, tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keskaegse rüütlikultuuri kirjeldamine kes olid rüütlid?

Kordamine üleminekueksamiks
Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa:
I Vanaaeg
II Keskaeg
III Uusaeg
IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
1.Vana-Kreekaga seotud mõisted:

Polis - linnriik

Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse)

Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik

Perioik – lakoonika asunik

Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis

Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades

Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus

Strateeg – Vana-Kreeka väepealik

Andron ( andreion ) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione)

Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas

Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend

Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill

Lüürika – luule, esitati lüüra taustal

Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja)

Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks)

Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris

Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust

Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad

Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud

Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga

Hellen - kreeklane
2.Vana-Roomaga seotud mõisted:

Etruskid - muistne roomlaste- eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr

Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas

Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus

Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse)

Plebeid – Rooma lihtrahvas , peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul)

Puunlased - kartaagolased

Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik

Preetor - õigusemõistjad

Tsensor – kodanike loendajad

Kvestor – vastutasid riigikassa eest

Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas

Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi

Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat

Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga

Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale

Latifundium – rikaste suurmaavaldused

Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit

Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi)

Hipodroom – hobuste võidusõidurada

Aatrium – avatud katusega ruum elamise keskel

tuunika - alusrõivastus
3. Osata kirjeldada antiikaja erinevaid lõbustuskohti:
Vana-Kreeka teater
Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendeid oli kahte liiki 1) tragöödiad- tõsised ja kurvameelsed 2) komöödiad- lõbusa sisuga näitemängud. Etendused toimusid vabas õhus teatri keskmes paikneval orkestral (näiteplats), mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid (skenee). Näitlejateks olid ainult mehed, kes etendasid ka naiste rolle. Näitlejad kandsid maske. Teater oli avatud ka naistele.
Vana-Rooma amfiteater ( Colosseum )
Roomlased armastasid väga veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Kõige tavalisem oli jõukatsumine kahe erinevast relvastuses võitleja vahel.Vahel lasti võidelda ka metsloomadel või gladiaatoritel metsloomadega. Võitlused toimusid ringikujulistes amfiteatrites. Kuulsam neist Colosseum Roomas. Samuti .Mahutas kuna 50 000 pealtvaatajat.
Termid ehk saunad
Seal võisid käia kõik, ka vaesed. Sisse pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt. Peale mitmesuguste pesemis -, massaaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid seal saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Mõndades termides oli ka muid asutusi: raamatukogu, võimla, kõrts jne. Naised käisid termides hommikupoolikul (pidid kandma supelriietust), mehed õhtupoolikul.
Hipodroom.
Seal toimusid hobukaarikute võidusõidud. Võistlusmaa pikk oli 12 ringi. Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said
raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile, vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võistlejaid eristas erinevat värvi riietus.
4. Vana-Kreeka Jumalad

Zeus – taeva, tormi ja piksejumal

Hera – abielu kaitsja

Poseidon – merede valitseja

Hades – allilma ja surnute valitseja

Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna

Ares – sõjajumal

Hephaistor – tulejumal , jumalate sepp (lonkur, kole jumal)

Athena – sõjajumalanna

Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal

Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja

Hermes – jumalate käskjalg

Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna

Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal
Vana-Rooma jumalad

Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal ( peajumal )

Mars – sõjajumal

Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna

Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna

Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal

Vesta – kodukolde jumalanna

Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna

Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna

Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal

Pluto – allilma ja surnute jumal

Apollo – valguse ja päikesejumal

Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg)

Ceres – viljakuse ja viljajumalanna

Baccus – veinijumal

Janus – väravate, uste, alguse ja ukseavade jumal
5. Antiikaja olulised riigitegelased (iseloomustada):
Caesar
Vana-Rooma väejuht , poliitik ja kirjanik. Caesar alustas kodusõda , mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi. Ta uuendas kalendrit,võttes kasutusele Juliuse kalendri. Ta lõi „Kolme mehe liidu“
Aleksander Suur
Makedoonia valitseja 4.saj eKr. Oli filippos II poeg ja nad käisid koos vallutusretkedel. Nad vallutasid alasid Kreekast ja Makedooniast kuni Indiani. Algas peale hellenismi periood. Ta rajas Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks.
Sokrates
Kreeka filosoof ja sofist. Ta ei kirjutanud oma mõtteid ülesse vaid avaldas neid suuliselt. Põhiliseks teemaks oli voorus. Ta elas ja õpetas Ateenas. Samuti näitas ta end ülesse vapra sõjamehena.
Platon
Vana-Kreeka filosoof. Sokratese õpilane. Tema pani Sokratese mõtted kirja. Ta on filosoofilse idealismi rajaja. Rajas esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia. Platoni tekstid olid dramaatilised. Ta mõtles ideedest.
Hannibal
Kartaago väejuht. Sõdis Vana-Rooma riigi vastu, ta läks suure ringiga sõjaelevantidega Rooma ja ehmatas roomlasi. Teda sunniti Itaaliast lahkuma .
Octavianus Augustus
I Rooma keiser , Ceasari järeltulija . Valitses 1.-5.saj pKr. Temaga algas Roomas rahuaeg . Ta suri loomulikku surma ning ta ei pidanud suuri sõdu.
6. Keskaegsete linnade iseloomustamine (olulised kohad + kirjeldused).
Linnas asusid teedesõlmpunktides, laadapatside ja kirikute ümbruses ning vanades linnustes.
Linnad olid ümbritsetud müüriga. Müürist väljapoole jäid karjamaad . Olulised kohad linnas olid turuplats ja raekoda . Hooned olid kivist katustega, 2-3 kordses ja üksteisele lähedal. Linna elanikud oli peamiselt kaupmehed , käsitöölised ja linnavaesed. Linnas oli raad , mis oli valitsushoone, kirik , hospital ehk seek haigetele ja nakkushaigetele ning vaekoda enne turuleminekut kauba kaalumiseks . Kuulsad keskaegsed linnad olid Tallinn, Pariis, Milano, Veneetsia ja London
7. Keskaegse rüütlikultuuri kirjeldamine (kes olid rüütlid ? Kuidas saadi? Tegevusalad?).
Kõik aadlikud olid rüütliseisuses. Tavarüütel võitles au ja kuulsuse nimel aga ristirüütel võitles ristiusu eest. Nad korraldasid rüütliturneesid, kus nad olid kohal koos oma suure
varustusega. Rüütlid elasid tornlinnustes ja neile kuulusid ka maavaldused.
Poisid, kelle isad oli rüütlid, pandi juba 7.aastaselt kõrgema feodaali käe alla rüütliks õppima. Seal õppis ta ratsutamist, mõõgavõitlust, jahipidamist, tantsu, malemängu jne. Teismeeas noorukid tõsteti kannupoiste seisusesse , see andis neile õiguse relva kanda ja rüütleid nende retkedel saata ja neid lahingus teenida. 18-20 aastaselt löödi hoolikalt teeninud kannupoisid rüütliteks, nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima .
Rüütlid ei osanud kirjutada, aga nad oskasid hästi laulda ja tantsida ja seda nad tegid selleks, et südamedaamidele meeldida. Rüütel käis sõjakäikudel ja pidas jahti.
8. Keskaegsed mungaordud :

Tsistertslased – kujunes Prantsusmaal Citeaux’s, kandsid valget kuube
Benediktlased – rajas Benedictus 6.saj, kandsid ainult musta
Frantsisklased – rajas Fransiscus, riietusid ainult halli
Dominiiklased – rajas Dominicus, valge rüü, mille peal must kuub.

9. Araabiamaailmaga seotud mõisted:
Allah – ainujumal moslemite jaoks
Koraan – islami püharaamat, sisaldab allahi ilmutusi muhamedile
Meka – moslemite pühalinn, sinna toimub palverännak
Mošee – islamiusu pühakoda
Muhamed – Allahi prohvet
Beduiin – rändkarjakasvataja
Muhamed – prohvet
Medres – poistekool
Šariaat – islami seadus
Dirham – hõberaha
Burka – naiste riietus, katab tervet keha, koti sarnane
Gabriel – ingel , kes käskis muhamedil islamit kuulutada
10. Keskaegsete ristisõdadega seotud mõisted:
Jeruusalemm – Kristuse sünnikoht, kristlaste pühapaik, see sooviti vabastada moslemite käest
Feodaal – läänimees, kes läks ristisõtta
Moslem – nende käes oli Jeruusalemm, islami usutunnistajad
Friedrich Barbarossa – osales 3.ristisõjas, algus saavutas edu, kuid hiljem kaotas. Ta oli punase habemega keiser, kes uppus
Konstantinoopol – vallutati 4.ristisõja käigus, põletati maha ja vallutati
Ristisõda – usulistel põhjustel korraldatud sõda, mille organiseeris kirik .
11. Maadeavastuste põhjused ja tulemused
Maadeavastused toimusid 15.saj
Põhjus: olemas oli korralik laev, millega reisida. Sooviti leida rikkamat kaupa ning inimesed olid uudishimulikud -
Tulemused:
Vana Maailma jaoks: Põhja-Euroopa tähtsus tõusis, hinnad muutusid väiksemaks, maailmapilt avardus , tehnika täiustamine, uued kultuurid, uued haigused, uus laev - karavell
Uue Maailma jaoks: koloniseerimine , Euroopaliku elulaadi peale surumine , uued loomad, uued haigused, rüüstamine, hakati indiaanlasi kiusama -
12. Reformatsioon :
Reformatsioon – usupuhastusliikumine
Aeg – 16.sajand
Põhjused:

Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla
Katoliku kiriku kõlbeline allakäik
Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu kontrolli alt.
7 sakramenti
Müüdi indulgentse

Mõjud:

2 sakramenti – armulaud ja ristimine
Uued eesti keelsed sõnad
Tekib uus religioon - luterlus
Ordud ja kloostrid kadusid
Jutlused emakeeles

Isikud:
Martin Luther – reformatsiooni algataja
Philipp Melanchton – Lutheri sõber, kes aitas reformatsiooni edasi viia, kui Luther kinni võeti
Johann Tetzel – kurikuulus indulgentside müüa
Leo X – paavst , kes algatas indulgentside müüki, et rahastada kirkut
13. Vastureformatsioon :
Vastureformatsioon – aktsioon võitlemaks reformatsiooniga, katoliiklik reformatsioon, et võita tagasi enda positsioon
Aeg – 16.saj
Põhjused:

Katoliku kirik soovis taastada oma kaotatud positsioon

Mõjud:

Tekkisid uued vaimulikud ordud
Katoliku kirik taastas osaliselt oma võimu
Tugevnes paavsti võim
Loodi jesuiitide ordu
Loodi vaimulikele koolid
Hakati koostööd tegema protestantidega

14. Absolutistlik Prantsusmaa:
Louis XIV õukonnaelu.
17.saj lõpp - 18.saj. Louis XIV koondab võimu enda kätte ning kujuneb välja suur õukond . Versaille 'i loss on tema esindusloss, seal elas u. 20 000 inimest ja 2000 ruumi ning loss oli suur ja luksuslik. Sealt kujunes välja vahuveini joomine ning tähtsaks sai mood, kogu õukond hakkas jälgima, mis Louis XIV kannab. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused . Balletietenduses esines ka Louis XIV ise. Lossis oli väga halb õhk, sest kogu kõrgseltskond pesi ennast harva, kuid see ei olnud midagi häbiväärset. Kuninga eest tegid teenrid kõik ära. Louis XIV sõnad olid: "Riik, see olen mina, ilma minuta riik ei saa olla."
15. Inimeste eellased: iseloomustada inimeste eellasi lühidalt.
* Inimahvalsed ( hominiidid ) – 5-2 miljonit aastat tagasi assid elama lagedale maale ja kõndisid kahel jalal.
* Lõunaahvalne ( australopitekus ) – väike aju, suur nägu, väike kasv (1.5m), suured käed, raipesööjad.
*Osavinimene (homo habilis) – raipesööja, kasutas algelisi tööriistu, hakkasid loomi küttima .
*Sirginimene (homo erectus) – pikk ja sihvakas, sile nahk, suur nina, oskas tuld teha, lihasööja, eluasemeks koopad või onnid, uudishimulikud.
* Homo sapiens (tänapäeva inimene):
1) neandertallane- umbes 250 000a. tagasi, nagu jälle karvane , umbes 1.6m pikk, matsid surnuid
2) homo sapiens sapiends (tark inimene) – umbes 200 000 a. tagasi, kütid, korilased , kalastajad, peamine jahiloom oli põhjapõder
16. Tsivilisatsioonide üldiseloomujooned ja tekkimise kohad.
* Mesopotaamia – Tekkis Eufrati ja Tigrise jõgede ääres. Loodusvarade pooles vaene, kutsuti ka savitsivilisatsiooniks. Linnriigid
* Egiptus – Tekkis Niiluse jõe ääres. Palju jumalaid. Vaaraod ja püramiidid. Palju orje. Maaühiskond
* India – Tekkis Induse ja Gangese jõgede ääres. Kastikord , maaharimine . Erinevad jumalad. Aarjalased .
* Hiina – Tekkis Huang He (kollane jõgi ) ja Jangtse (sinine jõgi) ääres. Kasvatati siidiusse, kasvatati riisi ja hirssi. Hiina müür Hunnide kaitseks, rauast tööriistad.
* Kreeta saar – Ei tekkinud suure jõgede ääres, nagu teised tsivilisatsioonid, vaid tekkis Egeuse mere ääres. Tegevus toimus losside lähedal, austasid jumalaid, piltkiri .
17. Muistse Egiptusega seotud mõisted:
Osiris- surnute jumal
Muumia - palsameeritud surnukeha
Iibis – pika nokaga püha lind
Vaarao – Egiptuse valitseja, peetakse jumala asemikuks maa peal.
Sfinks – Püramiidi valvur, vaarao, kassi või lõvi näoga
Šaduff – veetõstuk
Niilus – kunagine maailma suurim jõgi. Egiptuse tähtsaim jõgi
Sarkofaag - kirst
Skarabeus – sõnnikumardikas, pühaloom
Iisis – viljakuse-ja emaduse jumalanna
Mastaba – algelised, esimesed püramiidi, kus hauakambrid asusid maa-all
Hatšepsut – nais vaarao
18. Mesopotaamia rahvad ja riigid:
Sumerid

4000 eKr
Hakkasid kasutama kirja – kiilkirja
Elasid templite ümber linnades
Ratta kasutusele võtt
Rajasid niisutuskanaleid
Kasvatasid otra , juurvilju, datlipalme
Sulatasid vaske ja valmistasid sellest tööriistu

Semiidid

Sumerite naabruses elav rahvas
Nad võtsid sumeritelt kõik üle
Sumeritest ja semiitidest sai üks rahvas – semiidid

Vana- Babüloonia

18-16 saj eKr
Valitses Hammurapi
Peajumal – Marduk
Hammurapi seadused
16.saj vallutasid Aasia hõimud riigi

Uus-Babüloonia

7-6 saj eKr
Valitses Nebukadnetsar II
Taastati Babülooni linn
Linna keskel Marduki tempel – Paabeli torn
Rippuvad ajad
Nebukadnetsar II läks tülli Marduki preestritega ja Babüloonia vallutati pärslaste poolt

Hetiidi

1700-1200 eKr tänapäeva Türgi aladel

Indoeurooplased
Pealinn – Hattuša
Sõjavägi tugev : Kaarikuvägi, sõjaline aristokraatia , ratastel kodarad
Lihtrahvas olid vabad talupojad
Hakkasid esimesena sulatama rauda
Riiki juhtis kuningas

Pärsia riik

6-4 saj eKr, Iraanis
Kyros II riigi kuningas ja rajaja
Mitu pealinna – Susas, Persepolis , Ekbatana, Babülon
Suur kuningatee
Tulekummardajad, ei ehitanud templeid
Uskusid, et maailma valitseb ’tark isand ’

19. Iseloomustada muinas-Ameerika rahvaid:
Asteegid

14-16 saj
Mehhikos , Kesk-Ameerika
Piiramatu võimuga kuningas
Kihistumine : valitseja, sõjamehed, kaupmehed, lihtrahvas, orjad
Tegevusalad: kauplemine, põlluharimine , loomakasvatus
Kõige suuremad ohverdajad
Piltkiri
Tempelpüramiidid, kanalisatsioon, planeeritud linnad, kasutasid sideainet
Hispaanlased vallutasid 16 saj

Maiad

300-800 pKr
Kesk-Ameerika, Guatemala
Kuningad
Kihistumine: kuningad, preestrid , ametnikud, talupojad, orjad
Tegevusalad: Koostasid kalendreid , pallimängud, põlluharimine, metalli valmistamine
Ohverdamine, peajumal oli Vihmajumal
Astronoomia , hieroglüüfkiri , head matemaatikud(tundis numbrit 0)
Püramiidtemplid, observatooriumid, sideaine
Hispaanlased vallutasid riigi

Inkad

Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik
Peruu aladel
Piiramatu võimuga kuningas
Kihistumine: jagunes neljaks , valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3) inkade segaverelised järeltulijad 4) alistunud rahvad
Tegevusalad: põlluharimine, ehitasid losse , templeid, teid ja korrastasid neid
Mitu jumalat, ohverdamine, päikesepidustus
Sõlmkiri, õppimine põhines mälul, kutsekoolid
Rajasid linnasid kõrgmägedesse, ei kasutanud sideainet, sillutatud teed
Hispaanlase vallutasid riigi

20. Iseloomustada muinas-Aafrika kultuure:
Aksum

1-7saj pKr
Põhja- Etioopia
Geesi keel
Suured ehitajad: Kivisteelid, teplid, plaeed

Etioopia

12-15 saj
Ida-Aafrika
Keskus oli Lalibela linn
Ehitasid kaljukirikuid
Koostasid elulugusid, kroonikaid ja kirjutasid raamatu

Joruba

11-19 saj
Lääne-Aafrika, Nigeeria aladel
Keskus – Ife
Oskasid rauda töödelda
Peade sümbolid (elujõu sümbol)

Ghana

4-13 saj
Lääne-Aafrika
Keskus oli Kumbi -Saleh
Leidus kulda
Võtsid omaks moslemi kultuuri
Kivist hooned

Mali

13-19 saj
Lääne-Aafrika
Keskus oli Timbuktu
Kullakaevajad
Levis islami usk
Neil oli ka ülikool
Valitseja oli Musa

Zimbabwe

13-15 saj
Rajajad on Bantu hõimud
Keskus oli Suur-Zimbabwe
Kaubeldi kulla, vase ja tinaga
Riigi pärast on Monomatapa ehk Makaranga ehk Päikeseriik ja Victoria juga

21. Kaardi tundmine - olulised kohad: Mesopotaamia, Egiptus, nn viljakas poolkuu ala, Foiniikia .

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 2 allalaadimist

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #1

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #2

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #3

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #4

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #5

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #6

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #7

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #8

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #9

Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krillo Õppematerjali autor

I Vanaaeg
II Keskaeg
III Uusaeg
IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat

rooma vana kreeka vana rooma keskaeg louis xiv moslem plats filosoof orkestra inkad valitsejad tsivilisatsioonid

Sarnased õppematerjalid

docx

Mõisted ja isikud ajaloos

AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vilelej

Ajalugu

doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst?

Ajalugu

docx

Üldajalugu - konspekt

ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstantinoopoli lagunemine. 1517.a.

Ajalugu

doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks. 6. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr. Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi. 7. Osa teadlasi arvab, et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi

Ajalugu

doc

Ajaloo eksami punktid

mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Viljaka poolkuu ala. Mõju ühiskonna arengule: Pronks hakkas kivi tööriistamaterjalina kõrvale tõrjuma. Leiutati ader. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Mehe kui põlluharija osatähtsuse kasv ühiskonnas. Metallide kasutuselevõtt ja üleminek viljelusmajandusele suurendasid erinevusi inimese arengutasemes: kiiremini hakkasid arenema põlluharimiseks soodsad ja metallirohked alad, kus kujunesid välja varased/primaarsed tsivilisatsioonid. tsivilisatsioon sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsivilisatsiooni tunnused: Tekkisid pärast viljelusmajandusele üle minemist ja metalli kasutamist. Välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks, oli kujunenud riiklus. Tunti kirja, sellega kaasnes kõrgkultuur. Viljakas poolkuu: sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia (sumerid) alad. Sumerite ala

Ajalugu

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms

Ajalugu

doc

Vanaaeg

H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool. · 1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis. · 1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gümnaasiumiklassid. · 1998 oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, renoveeritud koolimaja avati 2002. 2. Muinasaeg Ajaloo põhietapid: ajalised piirid (daatum+sündmus) 1. Muinasaeg - inimese teke (5-8 miljardit aastat tagasi) - esimeste tsivilisatsioonide teke (4. aastatuhat eKr) 2. Vanaaeg - 4. aastatuhat eKr - 476 pKr (Lääne-Rooma riigi lagunemine) 3. Keskaeg - 476 pKr - 15. saj (nt 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika või 1453, kui kukutatakse võim Ida-Roomas) 4. Uusaeg - 16. saj - 19. saj (täpseid piire pole võimalik öelda, sest igal pool erinev) 5. Uusim aeg - 20. saj algus (nt I MS) - 2007 Charles Darwin · Evolutsiooniteooria looja (Inimene on arenenud ahvist) Australopiteekus neandertallane Homo sapiens

Ajalugu

doc

Vanaaja kursuse kokkuvõte.

Leiukoha järgi kutsutakse kromanjoonlaseks. Asustas terve maakera 10 000 a tagasi. Hakkasid kujunema inimrassid. TSIVILISATSIOONIDE SÜND Tsivilisatsioon kõrgkultuur. Tekke eeldused Põhitunnused · REGULAARNE ÜLEUJUTUS · PÕLLUMAJANDUS · VILJAKAS PINNAS · KIRJAKEEL · NIISUTUSPÕLLUNDUS · LINNAD Esimesed tsivilisatsioonid asusid jõgede ääres, Viljaka poolkuu alal (Iraak- Egiptus) Maailma esimesed poliitilised ühendused olid linnriigid, hiljem tsentraliseeritud riigid. Riiki juhtis jumal-kuningas-preester + preesterkond. Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma

Ajalugu

Rohkem sarnaseid