positsioonil olid orjad, keda ei olnud õnneks eriti palju. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, Mesopotaamias aga kuningas. Mõlemas tsivilisatsioonis oli valitseja seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Egiptuses aga ülistati vaaraod palju rohkem. Vaaraodele ehitati püramiide ja vaaraod peeti jumalaks. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon, Egiptus aga maaühiskond. Mesopotaamias oli linn poliitiline, majanduslik ja ka regioosne keskus, mis määras ära Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad. Egiptuses oli kasutusel hieroglüüfkiri, Mesopotaamias aga kiilkiri
korrapärased üleujutused üleujutused loodusolud asub Niiluse jõe alamjooksul vihma vähe loodusvarade poolest rikas mõlemal vesi traditsioonid tähtsad hierarhiline ühiskond maaühiskond mees naisega võrdne ühiskond ja eluolu paarperekond tsentraliseeritud stabiilne jumalikustatud üks valitseja valitseja vaarao piiramatu võim
Mõisted 34-39 Hierarhiline – astmeline allumise süsteem. Maaühiskond – linnu vähe, suurem osa inimesi elab maal. Vaarao ehk Egiptuse kuningas – oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalate poolt määratud maailmakorralduse püsimiseks vajalikuna. Maat ehk maailmakorraldus Kõrgem ametnikkond – ühiskonna kiht, mis koosneb ülikutest. Maakond ehk nomos Kirjutajad – keskmised ja alamad ametnikud. Ülik – Egiptuse ühiskonna ülemkihi liige, elasid luksuslikku elu.
· Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- Babüloni suurriik 1792- 1595- seadustekogu, hammurapi · Asüüria impeerium 934- 609- assur , nineve · Uus- Babüloonia riik 626- 539 Nebukadenetsar II 3)Egiptus · Rõhutatult tradistiooniline · Rangelt hierarhiline · Ühiskond alltutatud riigi võimule · Maaühiskond Kihid : 1) ülemkiht : vaarao ja suguvõsa 2) kõrgem ametnikond : ülikud- riigi ülemvalitsejad, nomoste asevalitsejad, kõrg. Preetsid, väepealikud 3)Kirjutajad ja käsitöölised- kontrollida üksikasjaliselt ja sõltlased ja eraettevõtjad 4) talupojad- enamik, harisid riigi või ülikute maid 5) orjad- endised talupojad, käsitöölised vms, kohustuste täitajätmiste pärast majapidamine, ehitus, sõhavägi Mesopotaamia
teadmisi. Mesopotaamis saavutati häid tulemusi matemaatikas ja astronoomias. Astronoomia oli lahutamatult seotud taevakehade järgi ennustamisega - astroloogiaga. Tänu astronoomiale kujunes neil välja kuukalender. Erinevus on ka linnades. Mesopotaamias olid linnad just need, mis määrasid selle muistse tsivilatsiooni ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Sumeri perioodil olid linnad sõltumatute linnriikide keskused. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe ning need mis ka olemas olid kujunesid losside ja templite lähedusse ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet. Suurem osa elanikkonnast elas maal. See näitab, et Mesopotaamias oli väline ilu ja väljapaistmine tähtsam. Usk jumalatesse oli Egiptuses väga tähtis. Egiptlaste ellusuhtumine oli üldse sügavalt religioosne. Nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religioonide kaudu
vaarao. Vaaraod peeti jumalatest määratud vahendajaks jumalate ja inimeste vahel. Ka Mesopotaamias oli kuningavõim piiramatu, kuid Egiptusele omane valitseja jumalustamine Mesopotaamias ei juurdunud. Valitseja oli vaid jumalate esindajaks ning ka peapreestriks. Valitseja pidi vastutama ka alamate heaolu eest, et olla kindel nende ustavusse. Mõlemas tsivilisatsioonis oli ühiskond kihistunud. Egiptuses oli linnaelu suhteliselt nõrgalt arenenud, seepärast oli Egiptus maaühiskond. Mesopotaamia tsivilisatsioon aga kujunes linnatsivilisatsioonina. Linn oli nii majanduslik, poliitiline kui ka religioosne keskus, kus paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Egiptlased rajasid oma jumalatele maapealseid kodasid ehk templeid. Kaks tuntumat neist on Karnaki hiigeltempel ja Luxori tempel. Mesopotaamias kõrgus linna keskuses tavaliselt kaitsejumala astmiktempel-tsikuraat. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna
*egiptus oli muust maailmast üsna eraldatud (Vahemeri + Punane meri) ->sõjategevus puudub *loodus ja ühiskond tihedas seoses stabiilsus & traditsioonilisus *ÜKS riik *piirkond erinevad riigid/linnriigid *kõrgeim võim kuningal, teda peeti jumalikuks Sumerite linnriigid (hiljem suurriigid, impeeriumid) nö jumalkuningas *Hierarhia (rohkem kui Mesopotaamias) Akaadi riik *maaühiskond (linnasi eriti polnud) Vana-Babüloonia Süüria Uus-Babüloonia Hiljem langes Pärsia ülemvõimu alla *kõrgeim võim preestritel, hiljem kuningal *Hierarhia
hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina, Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal, S6jad egiptlaste ja hetiitide vahel. Neid peioode ühendab see, et usukeskus oli Teeba. 2. Egiptuse ühiskond oli r6hutatult traditsiooniline ning rangelt hierarhiline. Riigi tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Kuningavõim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele,preestritele. 2.1. Maaühiskond=linnu oli vähe; suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2.2 Ühiskond oli rangelt hierarhiline, st riigi tipus seisis absoluutse v6imuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. Kuninga v6im tugines ülikkonnale, ametnikele ja preestritele; ülejäänud osa ühiskonnast olid peamiselt talupojad. 2.3. Tavapärane perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest
Kuninga võim tugines suhteliselt kitsale ühiskonnale, kelle seast pärinesid pärinesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus-abielusidemetes ning ka uud valitsejad kerkisid esile just nende seast. Tegemist oli suurmaavaldajatega , kes koos vaaraoga suunasid Egiptuse käekäiku ja kelle käsutusse koondus enamik ühiskonna rikkusest. Ülejäänud osa ühiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet kuna suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Selle põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitväe aga hobukaarikud, igaühel kaks meest. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid kaarikutel
Egiptus Egiptuses kirjutati peamiselt papüürusele. 2. 1)Egiptus oli maaühiskond, sest suurem osa elu toimus maal. Suuremaid linnu oli vähe. Need kujunesid enamasti losside ja templite ümber, ega ei muutnud eriti ühiskonda ja selle olustiku ilmet. Suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2) Ühiskonna tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. 3) Tavapärane perekond oli paarperekond. Mees, naine ja 2 alaealist last. Täiskasvanutena nad lahkusid kodust ja lõid oma pere
Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallutas teisi maid, sai tõeliseks suurriigiks, tõusis preesterkonna tähtsus hilisel perioodil võim sageli võõrmaa valitsejate käes. 525a. ekr pikaks ajaks pärsia võimu alla. Ühiskonnas rõhutati traditsioonile,rangelt herarhialine, tipus jumalkuningas. oli maaühiskond, suuri linnu vähe, enamus oli lihtrahvas elas maal. vaarao(tema elu oli korraldatud rituaalidega) jumalast määratud seaduste andja, sõjaväe ülemjuht, kõrgeim preester, vahendaja inimese ja jumala vahel Ülemkiht moodustas vaarao suguvõsa&eri piirkonna ülikusuguv, kes olid vaarao perega abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kellele vaarao delegeeris oma võimu. Vaaraod määrasid
Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasvule hakkas taastuma linnastumine ja linnaelu. Järjest enam hakkas arenema käsitöö, rahandus ning kaubandus. Hakati ülesehitama keskaegseid linnuseid ning ümberkorraldama kirikuid. Ühiskond jagunes kolmeks: olid aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Lihtrahvas omakorda jagunes talupoegadeks, käsitöölisteks ja kaupmeesteks. Eristusid ka maaühiskond ja linnaühiskond. Linnades elasid aadlikud, vaimulikud, kaupmehed ja käsitöölised. Linnaelanikud oli rohkem informeeritud maailmas toimuvast ning ka laiema silmaringiga. Neil olid suuremad võimalused võtta osa erinevatest kultuuriüritustest. Elati kahe või kolmekordsetes majades, sööki oli palju ning see oli rikkalik. Väga hinnati kala mida ka kuivatati ja soolati. Peamiselt söödi kaks korda päevas, keskpäeval ja õhtul
Vana Egiptuse kunst 1. Egiptuse Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia. Alumisel astmel olid orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid (nt Amon– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis– Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid) Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad/linnud (Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga, tähistasid valitsejat või päikesejumalat). Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline lei...
Valitsejaks oli kuningas, kellel oli piiramatu võim. Egiptusel oli seevastu tavalised linnad ja tervel riigil oli üks valitseja. Valitsejaks oli vaarao, kellel oli samuti nagu Mesopotaamias piiramatu võim. Mõlemas riigis mõjutasid valitsemist veel ülempreestrid, kes olid jumala asemikud maa peal ja pidasid sidet jumalaga. Mesopotaamia oli rohkem linnaühiskond. Maal elas inimesi vähe ja põllud paiknesid peamiselt linnade ümber. Egiptus oli seevastu maaühiskond. Linnade ääres eriti toitu 3 ei kasvatatud, seda tehti linnadest kaugemal. Mesopotaamias olid seadused kõigile inimestele nähtavad, aga Egiptuses ei olnud. Mõlemas riigis olid küll seadused olemas. Mesopotaamias olid kuulsaimad hammurapi seadused. Need olid hästi karmid. Peres oli rohkem õigust mehel ja naine pidi kodu korras hoidma ja lapsi kasvatama
525 langes ligi 2 sajandiks Pärsia võimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid (3000-2340 eKr) kiilkiri Akadi Suurriik (2340-2160 eKr) Vana Babüloonia suurriik (1792-1595 eKr) Assüüria impeerium (934-609 eKr) Uus Babüloonia (626-539 eKr) Riik ja Ühiskond EGIPTUS Riik ja ühiskond oli traditsiooniline, toimis reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ühiskonna ülesehitus alates tähtsaimast: Vaarao/ülikud, preestrid, väepealikud/sõdurid, kirjutajad/käsitöölised/kaupmehed, talupojad, orjad. Vaarao- piiramatu võim, ainuke esindaja jumalate ja inimeste vahel. Pidi muutma Ülem ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat- maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad
olid sunnismaised. Käsitöölised - töötasid ülikute või kuningate losside/templite juures täites nende tellimusi. Orjad - kohustuste täitmata jätmise pärast orjastatud talupojad või sõjavangid. Väike osatähtsus ühiskonnas. Ühiskond Maaühiskond. Linnaühiskond. Väga traditsiooniline, hierarhiline. Absoluutse võimuga jumal- kuningas. Ühiskond allutatud riigi rangele kontrollile. Sõjandus Eluaegne väeteenistus. Sõjavägi kutsuti kokku Jalavägi, eliitvägi ja kaarikud. vajadusel. Teenistusse astuti kuninga
Kirjutajad- kontrollised töötajate tegevust: märkisid üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu. Käsitöölised- töötasid vaaraode ja ülikute losside ning templite juures. Talupojad- harisid riigi maad, andsid salvedesse vilja, ehitasid templeid, püramiide. Orjad- kohustuste mitte täitmise eest orjaks langenud talupojad, kasutati vaaraode, ülikute majapidamises, sõduritena, riiklikel ehitustel. Egiptuse eluolu. Maaühiskond, ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides. Toiduks nisu- v odrajahust leib, lahja õlu, kala. Oli paarperekond, kus mees ja naine võrdsed. Mehel võis olla mitu naist (haarem). Egiptuse jumalad, tegevusala. Ra- päikesejumal, Amon- viljakusjumal (uue riigi ajal peeti peajumalaks- Amon- Ra), Osiris- surnute jumal, Isis- viljakuse- ja emadusejumalanna, Seth- kurjuse kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna,
riigis laiendati piiri vallutades Nuubia põhjaosa ja uues riigis on Nuubia tervenisit Egiptuse võimu all. Vanas riigis kujunesid välja kõik tsivilisatsioonile omased tunnused, tõusis Teeba tähtsaimaks usukeskuseks, Memphis oli ikka veel Egiptuse pealinnaks. Pidevalt arendati ka sõjaväge ja sõjapidamisoskusi. Keskmise riigi ajal olid Egiptuse võimu all ka Palestiina ja Süüria. 2. Küsimus Egiptuse ühiskond oli maaühiskond, sest peamiselt tegeleti põlluharimisega ja kogu riik seisis selle najal püsti. Suurem osa lihtrahvast elas maal. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, sest vastasel juhul poleks riigikorraldus nii pikalt stabiilsena püsinud. Vaaraod peeti piiramatu võimuga isikuks, jumalaga võrdväärseks – kõik austasid ja kummardasid teda. Kindlalt olid eristunud piirid ülemkihi ja järgnevate alamkihtide vahel. Peeti ka õigusteta orje jne. Alamkihid
Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema, sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad, poole saagist pidid vaarole andma Käsitöölised- elasid linnade, templite, losside ümbruses, olid kõrgelt koalifitseerunud, klientuur oli vaarao ja ülikkond 6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik 7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena. Eluolu maaühiskond, ülikud elasid hästi, kuid lihtrahvas elas tagasihoidlikult maal, savionnid, söögiks leib, joogiks lahja õlu, täna karjaloomadele sai ka harva liha, ning kala. Ülemkihile kuulusid ka eelnevalt mainitud asjad toidulauale, ainult kvaliteetsemal kujul, suuremas koguses, lisaks puuviljad ja vein. Abielu naise õiguslik seisund oli peaaegu võrdne mehe omaga. Majaemandat austati. Nii abilu kui ka lahutused olid võimalikud,
möödapääsmatu. 4) Sotsiaalne struktuur linnas ja maaühiskonnas: Linnas · Linnaelanikud organiseerusid ametite korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse · Kolm kogukonna kihti a) Aadlikud, vaimulikud b) Kaupmehed, jõukamad käsitöölised kullasepad, pagarid, rätsepad jne c) Prostituudid, ketserid, kerjused, invaliidid, timukad Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse Maaühiskond Kolm seisust a) Vaimulikud b) Aadlikud c) Talupojad 5) Olmetingimused linnas: Rikkamad ja aadlikud elasid esinduslikes kivimajades Vaesemad agulite odavates puumajades v katusekambrites Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas
*Ühendab see,et arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi Uus riik-välise võimsuse hiigelaeg, tugevnes vaaraode võim, võeti kasutusele sõjaväevankrid ja hobused,levisid pronks,raud ja leiutati veetõstmeseadmed Keskmine riik-vaaraode võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale,Teeba oli tähtsaim usukeskus Vana riik-kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused,ehitati Giza püramiidid ja Sfinks. 5)Mida tähendab et Egiptuse ühiskond oli maaühiskond? Suuremaid linnu oli vähe, nad ei määranud ühiskonna ilmet. Suurem osa lihtrahvast kui ka ülikutest elas maal. 6)Mida tähendab et ühiskond oli rangelt hierarhiline? Võim oli vastavalt jaotatud. Kõige tipus vaarao- valitseja ja madalaimal kohal orjad. 7)Milline oli perekond? Paarperekond mis koosnes mehest naisest ja nende alaealistest lastest. 8)Millisele ühiskonnakihile kuulus kõige olulisem roll Egiptuse majanduses? Kes tootsid väärtuste põhiosa? Käsitöölised-töötegijad
peks karistusena, eestlastelt vüetakse metsaõigus, hundinuhtlus, teede orjus. Kontrolltöö 3 II rida Kollektiivsus-Individuaalsus-Indikaatortunnused ja dünaamika Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem,traditsioonilisem ja loodsulähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on vähenenud. Linna ühiskond on individuaalne.Saadakse üksi hakkama , tehakse karjääri. osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste vahel on kaubalised suhted; maaühiskond on kollektiivsem.Indikaatortunnused ja dünaamika: tegevused, teadmised, hoiakut väärtused. Milliseid prühholoogilisi tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine Inimestel pole enam aega pere ja sõprade jaoks, töötähtsuse tõus, töörahulolu vähenemine Pole huvisid.Psüühilise energia suundumisel sissepoole, kohtub inimene iseenda mina- piiridega ja tundmatusega piiride taga. See avaldub vastumeelsusena. Lähtumine oma minast
Kiri&haridus · Hierarhilise korra tipus oli jumal-kuningas. · Kujunes piltkirjast. · Kuningavõim tugines kitsale ülikkonnale, ülejäänud olid enamasti · Hieroglüüfid tähistavad mõisteid, häälikute kombinatsiooni sõnas. + talupojad. seletavad märgid, kuidas eelnevat märki lugeda. · Maaühiskond suuremaid linnud vähe, elati maal ja tegeldi · Kirjutati peamiselt ainult poliitilisi ja esindulikke raidkirju. põllumajandusega. · Kirjaoskus oli privileeg. Kuningavõim · Kirjutusmaterjalina kasutusel papüüros. Vaaro: piiramatu võimuga
Mesopotaamia linnad Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon. Elu käis linnades poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskused. Linna keskel asus tsikuraat astmiktempel linna kaitsejumalale. Templid polnud lihtinimestele suletud. Linnas paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid pajud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Linnakeskus oli müüridega ümbritsetud ja tihedalt hoonestatud, väljapoole jäid rohelusse uppuvad eeslinnad. Egiptuses oli maaühiskond suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal. Hammurapi seadused Põhiolemus: "Silm silma hammas hamba vastu", seda aga juhul kui kannataja süüdlane olid oma seisuselt võrdsed. Seadused jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Hammurapi andis seadused välja selleks, et ... . Mesopotaamias oli valitsev perekonnavorm patriarhaalne. Pereisal oli suur võim.
Neil oli kindlaksmääratud kohustused. Orjad olid endised talupojad, käsitöölised ja võõramaist päritolu sõjavangid. Nende tähtsus väike. Sõjavägi. Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi vaaraodel oli hästi treenitud alaline armee, mis moodustati sundvärbamisega. Veteranid said maatüki. Põhijõuks kilpide ja odadega relvastatud jalavägi. Eliitväeks hobukaarikud, igal kaks meest. Kasutati ka palgalisi võõramaiseid sõdureid. Eluolu. Egiptus oli maaühiskond. Ülikud elasid 2- või 3- korruselistes rõdude ja varendadega maamajades. Aega veedeti külaliste seltsis pidusöökidel. Talupojad elasid palmliehtedest katusega savionnides. Põhitoit nisu- või odrajahust leib. Liha söödi harva. 3.3 Religioon ja kultuur. Kiri ja haridus. Kirjamärgid hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja on sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet, aga oli ka konsonantide sümboleid
6m pikk, matsid surnuid 2) homo sapiens sapiends (tark inimene) – umbes 200 000 a. tagasi, kütid, korilased, kalastajad, peamine jahiloom oli põhjapõder 16. Tsivilisatsioonide üldiseloomujooned ja tekkimise kohad. * Mesopotaamia – Tekkis Eufrati ja Tigrise jõgede ääres. Loodusvarade pooles vaene, kutsuti ka savitsivilisatsiooniks. Linnriigid * Egiptus – Tekkis Niiluse jõe ääres. Palju jumalaid. Vaaraod ja püramiidid. Palju orje. Maaühiskond * India – Tekkis Induse ja Gangese jõgede ääres. Kastikord, maaharimine. Erinevad jumalad. Aarjalased. * Hiina – Tekkis Huang He (kollane jõgi) ja Jangtse (sinine jõgi) ääres. Kasvatati siidiusse, kasvatati riisi ja hirssi. Hiina müür Hunnide kaitseks, rauast tööriistad. * Kreeta saar – Ei tekkinud suure jõgede ääres, nagu teised tsivilisatsioonid, vaid tekkis Egeuse mere ääres. Tegevus toimus losside lähedal, austasid jumalaid, piltkiri.
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
Kultuur 16. september 2009. a. 11:18 Egiptus Ühine Meopotaamia Loodusolud Korrapärased üleujutused, Savi ja pilliroog Korrapäratud üleujutused kivi jt maavarad Ühiskond, Väga rangelt hierarhiline, Klassiühiskond, perepea - mees. Vähem määratud hierarhiad, eluolu sood peaaegu võrdsed. patriarhaalsus. Linnaühiskond. Maaühiskond. Orjades Vabad töölised suur roll Valitseja Vaarao, jumalik Piiramatu võim, ülempreester, Kuningas, pidi enam arvestama seadusandlik, kohtumõistja, teiste klassidega, jumala asemik sõjapealik. Kultuur Lisapäevad, kirjaoskajaid Kirjutamisoskus andis palju Astroloogia, kalendris valitseja
5. Perekond ja olustik a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus. b. Isaroll: · Meestel õigus haridusele. · Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi. · Õpetas pojale käitumist ja kombeid. c. Naise roll: · Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. · Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. d. Maaühiskond suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal. · Ülikute luksuslikud maamajad, külluslikud pidusöögid ja jahilkäigud. · Lihtrahva üheruumilised palmilehtedega savionnid, kus söödi leiba, kala, puuvilja ja joodi lahja õlu. Egiptuse religioon 1.Jumalad · Üle 700, kes kehastasid loodusnähtusi ja pühi loomi. · Osasid austati piirkondlikult, teisi üle riigi.
Kõrgemad väepealikud kuulusid ka kõrgemasse ametnikkonda. Keskmise ja alama astme ametnikke oli kõige rohkem (kirjutajaid). Enamik egiptlasi olid talupojad. Hariti vaarao maad, siis olid kohustused vaarao ees (palju vilja riigile). Talupojad moodustasid ka Egiptuse sõjaväe. Palju käsitöölisi – müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad. Orjad olid peamiselt talupojad ja käsitöölised, kes olid mingid kohustused tegemata jätnud. Egiptus – maaühiskond. Valdav inimesi elas maal. Egiptuse perekond olid patriarhaalne (paarsuhe), kuid naistele kuulus küllaltki suur võim võrreldes teiste ühiskondadega. 4. Egiptuse religioon: tähtsamad jumalad, surmajärgsus ja Ehnatoni usureform. Egiptuse ühiskond oli sügavalt religioosne ning maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse religioon oli polüteistlik – igal elu- ja tegevusvaldkonnal olid oma Jumalad. Egiptusest on teada üle 740 jumala.
ühiskonnaklassi seas. Nad on peamiselt huvitatud väiksemate ulukite küttimisest. (Pinet 1995) 13 Anglo-Saksi aladel on suur hulk jahimehi. Jahipidamise traditsioonid ja kord on arvatavasti rohkem seotud maaomandiga ning seal on rohkem spordile keskendunud lähenemine: hea, stiilne laskmine on eriti hinnatud. Kõige enam nõutud ulukid on faasanid ja põldpüüd. (Pinet 1995) Rootsi on maaühiskond võrreldes enamuse Euroopaga. Ainult 39 % rahvastikust on kontsentreerunud kolme suuremasse linna Stockholmi, Göteborgi ja Malmösse. Stockholm on ainus üle miljoni elanikuga suurlinn. Rahvastik on laotunud üle maa väikestesse küladesse ja maakohtadesse. Linnastumine on Rootsis hiljutine fenomen: 1930 elas veel pool elanikkonnast maapiirkondades ja paljud linnainimesed on farmidest ja metsadest tulnud ära alles põlvkond või kaks tagasi. Linnainimesed on säilitanud sidemed maaga:
Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist valmistatud papüürus. Hieroglüüfid või hieraatilised märgid maaliti sellele pintsliga. Pikemate tekstide puhul kinnitati papüürusejupid üksteise otsa ja sel moel moodustunud meetritepikkused ribad keerati rulli. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on paljud papüürusrullid või nende katked säilinud tänaseni. Ühiskonna üldilme ja struktuur Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, nad kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti Egiptuse ühiskonna ja olustiku üldilmet. Valdav enamus nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse riik ja ühiskond toimisid üksikasjadeni reguleeritud süsteemiaj mida peeti jumalate poolt määratuks. Kriisid, mil valitsejad ei suutnud riiki ja ühiskonda normaalselt käigus hoida, tähistasid egiptlaste silmis katastroofilist hälvet loomulikust korraldusest.
toetas protestantlikke riike · hugenottid = protestandid · Louis XIV(1643-1715) absol. kõrgaeg Euroopas. ''Üks kuningas, üks seadus, üks usk'', piiras hugenottide usuvabadust, tõhistas 1685 Nantesi'i edikti, 0,5mln hugenottis läks eksiili Pilet 2 1.Egiptuse riik ja ühiskond Ühiskonna struktuur: Hierarhiline Absoluutse võimuga jumal-kuningas Kuninga võim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele ja preestritele Egiptus oli maaühiskond, linnu vähe Jumalad: Horos, Osiris, Ra, Amon-Ra Horos taeva jumal; vaarao oli Horose maine kehastus(3000eKr); keskmise riigi ajal vaadati Horost, kui Osirise ja Iirise poega; Horose silmad olid Päike ja Kuu; põhiline kummardamiskoht Edfus Osiris surnute kuningas j ateispoolsuse valitseja, mõistis kohut, kujutati muumiana; Osiris oli ka taaselustuva looduse kehastus, kultusekeskus Abydoses ja Philaes; esimene muumia
annaabi.ee 
