Mõisted ja isikud ajaloos (0)

1 Hindamata

AJALUGU

Polis - linnriik

Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse)

Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik

Perioik

Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis

Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades

Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus

Strateeg – Vana-Kreeka väepealik

Andron ( andreion ) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione)

Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas

Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend

Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill

Lüürika – luule, esitati lüüra taustal

Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja)

Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks)

Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris

Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust

Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad

Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud

Etruskid - muistne roomlaste- eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr

Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas

Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus

Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse)

Plebeid – Rooma lihtrahvas , peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul)

Puunlased - kartaagolased

Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik

Preetor - õigusemõistjad

Tsensor – kodanike loendajad

Kvestor – vastutasid riigikassa eest

Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas

Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi

Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat

Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga

Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale

Latifundium – rikaste suurmaavaldused

Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit

Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi)

Hipodroom – hobuste võidusõidurada

Frangid - germaani hõimurühm

Majordoomus – majapidamisjuhid ja kuninga kojaülemad Frangi riigis

Rüütel – keskaegsed sõjamehed

Läänistamine – maatükkide jagunemine ustavatele sõjameestele, kes on valmis sõtta minema

Hospidal – haigla

Raekoda - hoone, kus toimusid rae istungid

Tsunft – käsitööliste ühendus

Gild – kaupmeeste ühendus

Skraa – tsunfti põhikiri

Moslemit 5 põhisammast:

Usutunnistus
Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole
Paastumine
Almuste jagamine
Kord elus palverännaks Mekasse

Mošee – moslemite pühakoda

Medres – moslemite poistekool

Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad

Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil

Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate

Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut

Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas

Benediktlane – mungaordud , rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid

Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid

Dominiiklane – mungaordud, valge rüü, mille peal kantakse musta kuube

Frantsisklane – mungaordud, hall rüü

Ristisõda – usulistel eesmärkidel toimunud sõda, kiriku poolt organiseeritud

Ordurüütel -

7 vaba kunsti - grammatika, retoorika , dialektika, geomeetria , arikmeetika, astronoomia , muusika

Skolastika – keskaegne filosoofia (tõlgendab maailmaasju kasutades piiblit )

Humanism – isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal

Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopas

Reformatsioon – usupuhastusliikumine

Vastureformatsioon – katoliku kiriku otsene vastutegevus reformatsioonile, katoliku kiriku sisene uuendusliikumine

Augustiinlased - katoliku kirikuisa Augustinuse (IV-V saj) eeskujul alates XIII sajandist loodud ordusarnaste vennas - ja õeskondade liikmed

Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed

Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim

Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel

Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist

Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud)

Toorid - konservatiivid

Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust)

Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid

Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents

Bourbonid - on dünastia, mis valitses Prantsusmaad ( 1589 –1792 ja 1814 –1848)

Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus , kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus
KREEKA JUMALAD:

Zeus – taeva, tormi ja piksejumal

Hera – abielu kaitsja

Poseidon – merede valitseja

Hades – allilma ja surnute valitseja

Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna

Ares – sõjajumal

Hephaistor – tulejumal , jumalate sepp (lonkur, kole jumal)

Athena – sõjajumalanna

Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal

Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja

Hermes – jumalate käskjalg

Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna

Dionysos – veini ja viinamarjakasvatuse jumal
ROOMA JUMALAD:

Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal ( peajumal )

Mars – sõjajumal

Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna

Minerva – tarkuse , kunsti ja sõjajumalanna

Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal

Vesta – kodukolde jumalanna

Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna

Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna

Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal

Pluto – allilma ja surnute jumal

Apollo – valguse ja päikesejumal

Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg)

Ceres – viljakuse ja viljajumalanna

Baccus – veinijumal

Janus – väravate, uste, alguse ja ukseavade jumal

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 1 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krillo Õppematerjali autor

Isikud ja mõisted. Kreeka ja Rooma jumalad.

ajalugu rooma vana kreeka riigiametnik vana roomas kindlus lüüra kuubesid

Sarnased õppematerjalid

doc

Vanaaeg, keskaeg, uusaeg, tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat

Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus

Ajalugu

docx

Ajalugu 10. klass, mõisted

Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemängud. Hobuseraua kujul

Ajalugu

docx

Üldajalugu - konspekt

keisriks. 1815.a.- Waterloo lahing, Napoleon sai lüüa. 1821.a.- Napoleon suri St. Helena saarel. 1814-1815- Viini kongress 1096-1099- I ristisõda- Jõuda Pühale maale ja vallutada Jeruusalem ning vabastada Püha haud (Õnnestus) 1147-1149- II ristisõda-Kaotati Edessa piirkond ja mindi seda vabastama (Ebaedukas) 1189-1192- III ristisõda- Jeruusalemma vabastamine (Ebaedukas) 1202-1204- IV ristisõda-Püha maa vabastamine (Ebaedukas) 2) ISIKUD VANA-KREEKA ( 2000-30 eKr) TEGEVUSALA KREEKA ROOMA Peajumal Zeus Jupiter Võidujumalanna Nike Victoria Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Armastusjumalanna Aphrodite Venus

Ajalugu

doc

Ajaloo eksami punktid

u450pKr). Nooremas rauaajas tuuakse välja viikingiaeg(u800-1050) ja hilisrauaaeg(u1050- 1200). Ajalooline aeg e Kirjutatud ajalugu-aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. Esimeseks põhjalikuks allikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonikad", mis valmis 1227. Aastal ja käsitleb Liivimaa ristisõja algust, sh mvv 1208-1227. Jagatkse keskajaks, uusajaks ja lähiajalooks. Vanem ajalookrijutis on pidanud keskaja alguseks maa alistamist võõrvõimule pärast mvv lõppu. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga. Uusajast omakroda eristiub selle esimene periood-varauusaeg, mis tinglikult kestab kuni 1789. Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides. PILET 6 1.Hetiidid ja Pärsia impeerium Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja tehnoloogilised uuendused. Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving

Ajalugu

doc

11 klassi konspekt

tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem. 2.7. Indo-Euroopa rahvad Indo-Eurooplased

Ajalugu

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Ajalugu

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu

Rohkem sarnaseid