Uurimistöö alused (0)

Sisukord

• näitab töö osasid
  
• näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri
  
• on töö alguses, tiitellehe järel
  

• töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis ( Heading 1 v. Heading 2).
  
• vali INSERT menüüst Index and Tables
  
• iga peatükk algab uuelt leheküljelt
  
• lisad on sisukorras ühekaupa.
  

• teema valiku põhjendamine;
  
• töö eesmärgi selgitamine , probleemi tutvustamine;
  
• töö ülesehituse selgitamine;
  
• kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus;
  
• rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös.
  

Põhiosa

• töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele;
  
• töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega;
  
• on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid;
  
• refereeringud peavad olema viidatud !
  

Tsiteerimine ja refereerimine

Miks viidata?

• võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest;
  
• lisab kirjutisele autoriteeti;
  
• võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009)
  

Tsitaat ja refereering

• Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist.
  
• refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega.
  

• Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena.
  
• Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid!
  
• Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega.
  
• Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti.
  
• Eelistada tuleks lühikest tsitaati , mida on lihtsam oma teksti sobitada.
  
• Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number.
  
• Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt.’’ ((nimi) Säljö (a) 2003: (lk)263-264)
  
• Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga .
  
• Näide: ‘’ Modernism .. sai alguse juba valgustusajal..’’ (Lunter 2003: 8)
  
• Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga.
  
• Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte.
  

Refereerimine

• Ühelauselise tsireerimise puhul paikneb viide lause sees, st enne lause lõpupunkti.
  
• Mitmelauselise tsiteerimise puhul paikneb viide pärast lause lõpupunkti.
  

• Plagiaat on teiste inimeste mõtete, kirjutiste, andmete esitamine oma nime all, viitamata tegelikule autorile.
  

• ‘’Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm. /---/ Vahel on autor oma tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst tegelase vaatekohast nähtuks.’’ ( Lunter 2003: 39)
  

• Teema: Kui tervislikud on noorte söömisharjumused?
  
• märksõnad: toitumisharjumused , noorte toitumine, tervislikud toitumisharjumused, tervislik toit;
  
• hea tulemuse andnud märksõnad: ‘toitumisharjumused’ ; ‘noorte toitumine’ ;
  
• halva tulemuse andnud märksõnad: ‘tervislikud toitumisharjumused’ ; ‘tervislik toit’
  

• ISE
  

• ESTER
  

• Google
  

• Allikate usaldusväärsus: kõige usaldusväärsemad tunduvad ISE ja ESTER;
  
• ,,Uuringu andmetel sööb iga päev puu- ja köögivilja 78% uuringus osalenud lastest, kuid vähemalt 5 peotäit tarbib neist vaid 13%, mida on siiski üks protsent rohkem kui aasta varem.’’ (TNS EMOR , 2014)
  

Kasutatud kirjandus

• Peale kokkuvõttet ja enne lisasid;
  

Kirjanduse loetelu vormistamine

• Viitekirjed pannakse töö lõppu või selle osa pealkiri on KIRJANDUS või ALLIKALOEND;
  
• viitekirjed järjestatakse tähestikuliselt ning neid ei nummerdata!
  
• allikaloendisse pannakse kirja kõik materjalid, mida oled oma töös kasutanud.
  

Kindel järjekord allika kirjutamisel

• Autor (perekonnanimi ja eesnimi);
  
• ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt);
  
• pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel);
  
• andmed kordustrüki kohta;
  
• ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon).
  
• Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik . -> Aavik 1924
  
• Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt . Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006
  

Kogumikuartikkel

• Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu ette jääb alati teave artikli kohta ja mõttekriipsu järele info ajakirja või kogumiku kohta.
  
• Näide: Ehala , Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. - Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11-35.
  
• näide2: Eichfuss, Riho 2011. Inimeste teadlikkus nafta ja alternatiivsete kütuste kohta. - Akadeemia nr2. lk 63-84.
  
• näide3: Kaareste, Norbert 2007. Kooliaasta algus rõõmustab. - Postimees 3.09, lk 3.
  

Plagiaat ehk loomevargus

Mis on plagiaat?

• Kellegi teise teksti esitamine enda nime all;
  
• kellegi teise teksti ilma viideteta kasutamine;
  
• kellegi teise idee või mõtte esitamine enda nime all.
  
• Ma ei tee copy -paste’i!
  

Tahtlik loomevargus

• Õpilane kopeerib mõnelt interneti-aadressilt teksti ja esitab selle referaadina (Miksike, Wikipeedia vms.);
  
• õpilane võtab kellegi teise töö ja kirjutab peale enda nime;
  
• õpilane kirjutab raamatust lõikude kaupa teksti maha, jätmata sellele viitamata ja jutumärkidesse panemata.
  

Tahtmatu loomevargus

• Õpilane ei oska teksti oma sõnadega ümber kirjutada;
  
• õpilane unustab siiralt viite ja/või jutumärgid lisamata;
  
• õpilane tõesti ei tea, kuidas referaad, uurimistöö vm koolitöö kirjutamine käib.
  

Kas tõesti kuritegu?

• Jah!
  

Ülesanne

Fjodor Dostojevski ( 1821 -1881)

Vormistus

• Teksti kirjastiil on vale. Peab olema Times New Roman ;
  
• Äärised on valesti joondatud. Äärised peavad olema vasakul, üleval ja all 2,54 cm ja paremal 1,27 cm;
  
• Tekst on joondatud vasakule, kuid peab olema rööpjoonduses;
  
• Reavahe õige;
  
• Kirjasuurus on õige;
  
• Kasutatud kirjanduse kirjasuurus on vale;
  
• Lehekülje numbrid puuduvad;
  
• Pealkirjad pole tekstist eristatud ;
  
• Joonised on vale kohapeal. Joonised võiksid olla lisas ;
  
• Tiitelleht valesti vormistatud;
  
• Sisukord puudub;
  
• Kasutatud kirjandus ei vasta nõuetele;
  
• Lisad puuduvad;
  
• Numberviitamine on tehtud, kuid meie koolis kasutatakse viitamist lõikude lõpus;
  
• Kokkuvõte puudub;
  
• Iga suur peatükk peab hakkama uuelt lehelt;
  

Sisu

• Tervikuna vaadates tundub poolik ;
  
• Mõned pildid, millele on viidatud, puuduvad;
  
• Tsitaati on palju;
  
• Referaadi minimaalne pikkus peaks olema 3-4 lehte;
  
• Tekst on arusaadav;
  
• Ebavajalikku infot leidub palju;
  

Uurimuslik osa

• Uurimusliku osa saaks teha nii, et autor võtab vaatluse alla koeratõu, mis teda enam huvitab;
  

Uurimistöö alused: kordamine, X klass

Seleta mõisted:

2. Uurimistöö kirjutamise etapid

• Tiitelleht;
  
• sisukord;
  
• sissejuhatus;
  
• põhiosa;
  
• kokkuvõte;
  
• kasutatud kirjandus.
  

3. Milline on korrektne teadustöö vormistus? Nimeta võimalikult palju punkte, millele pead tähelepanu pöörama.

• Vormistus,
  
• viited,
  
• õige kirjasuurus, font, 12 ja Times New roman,
  
• Reavahe;
  
• Sisukord
  
• Äärised vasakul, üleval ja all 2,54 cm ja paremal 1,27 cm;
  
• Kokkuvõte
  

4. Kirjuta alljärgneva teksti põhjal lühike ja hea refereering.

5. Loetelu vormistamine

• Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: kirjastus Istandik.
  
• Orav, Heli, Ene Vainik 2005. Keel ja kirjandus nr3. Tee tööd ja näe vaeva… aga ikka oled vihane . Lk 241-256.
  
• http://www.vikerkaar.ee/noorte-eestlaste-elu-ja-seiklused-louna-ameerikas/
  
  • (Vikerkaar 2014. 4.02.2016)
    
• ‘’Sõnumileht’’ 11-2-1997
  
• Cosmopolitan
  

6. Milline on teaduskeel ? Mida tuleks teadustekstis vältida?

• Teaduskeel on kirjakeele allkeel, mis lõikub kõikide erialade oskuskeelega ja võimaldab väljendada teaduslikku tunnetust selgelt, loogiliselt ja ühemõtteliselt. Teadustekstis tuleks vältida tavainimesele liiga keerukaid sõnakasutusi.
  

7. Kuidas valida endale sobivat uurimistöö teemat? Mida tuleks silmas pidada?

• Uurimistööks tuleks valida eelkõige sulle endale sobiv teema, mis sind huvitab. Kindlasti peab silmas pidama ka teema aktuaalsust.
  

8. Kas alljärgnevaid teemasid saaks gümnaasiumi õpilasuurimuses uurida? Mida tuleks muuta ja täpsustada?

• ‘’Õpilaste lugemisharjumused ’’ - ok teema, saab uurida iga kell ja ‘’areneda’’;
  
• ‘’Sõjad maailma ajaloos’’ - teema tuleks muuta kas nt õpilaste teadlikkus sõdadest ja nende toimumiskohtadest maailma ajaloos. Sõdu ennast uurimistöös ‘’uurida’’ niimoodi pole võimalik. Pole sobiv teema originaalkujul.
  
• ‘’Eesti majandus’’ - võiks uurida kindlalt mingit suunda, nt. millist laadi majandus võib Eestit tulevikus oodata? muidu Eesti majandust üldiselt on väga raske uurida, suur teema ja tekib küsimus, mida täpselt uuritakse?
  
• ‘’Skaleerivate ja absoluutsete antonüümide esinemine ja rakendamine teaduslikes tekstides’’ - sobib, uuritakse reaalselt mingi teguri esinemist tekstis.
  

9. Paranda teksti nii, et see oleks õpilasuurimusele kohane. Mis on valesti? põhjenda.

• Eelnev tekst oli rohkem kõnekeelne. Kirjakeeles lausa kohutav.
  

Metodoloogia kvalitatiivses ja kvantitatiivses uurimustöös

Tuletame meelde…

• uurimistöö koosneb referatiivses ja uurimuslikust osast;
  
• uurimuslik osa vajab sobivat meetodit;
  

Mida siis tähendab metodoloogia?

• Metodoloogia on õpetus erinevatest metoodikatest ning uurib, kuidas metoodikat luua ning seda rakendada;
  

Õige meetodi leidmiseks…

Kvantitatiivne uurimisviis

• Hüpoteeside testimine;
  
• Vea hindamine (nt füüsika, matemaatika );
  
• Teabe, arvamuste võrdlemine (nt sotsioloogia);
  

Andmete kogumine (kvantitatiivne)

• Mõõtmised;
  
• katsed;
  
• küsimustikud;
  

Mida meelest pidada?

• Meetodi täpne kirjeldamine;
  
• kategoriseerimine ;
  
• arvudega ei tohi eksida- kokku 100%;
  
• vajadusel graafikute/ tabelite koostamine;
  
• kirjelduste ja järelduste tegemine
  

Kvalitatiivne uurimisviis

• Miks ja kuidas?;
  
• kirjeldamine/analüüsimine;
  
• jälgimine;
  
• vaatlus, intervjuu , sõnaline suhtlus;
  

Uurimuse tüübid (kvalitatiivne)

• Juhtumiuuring- konkreetse juhtumi süvaanalüüs (nt pedagoogika);
  
• Fenomenoloogiline uuring- inimese kogemuse uurimine, põhiline uurimisviis on intervjuu;
  
• Etnograafiline uuring- mingi kultuurirühma/paiga pikema ajaperioodi uurimine;
  
• Tegevusuuring - sekkumine mingisse protsessi, nt õppematerjali koostamine ja selle katsetamine;
  
• Teksti uuring- kasutatakse põhiliselt kirjandusteaduses ;
  

Andmete kogumine (kvalitatiivne)

• Intervjuu;
  
• Vaatlus;
  
• Visuaalsed materjalid, kirjalikud materjalid (pildid, videod, tekstid);
  
• Dokumendianalüüs (kirjad, autobiograafiad jms.)
  
• Andmete kogumine internetist (intervjuud, blogid , artiklid);
  

Küsimustike koostamine kvantitatiivses uurimistöös

Keda küsitlen?

• Inimeste küsitlemisel on eriti oluline see, keda me küsitleme ja mille jaoks me küsitleme. Teisisõnu tuleb suur tähelepanu pöörata valimile;
  
• Valim oleneb ka töö mahust ja küsitluste pikkusest;
  
• Ühte valimisse kuuluvad inimesed peavad vastama samadele kriteeriumitele (nt vanus, sugu, kogukond vm). Valim oleneb uurimistöö teemast.
  

Milline peaks olema valim? Mida arvestan?

Intervjuu

Mis? Milleks?

• Andmetekogumismeetod, mis võimaldab koguda andmeid inimese käitumise, mõtlemise ja tunete kohta;
  
• Intervjuud kasutatakse siis, kui valim on väike (umbes 1-7 inimest);
  

Miks hea?

• Vastamisest on raske keelduda;
  
• Võimalik saada huvitavat lisainfot;
  

Reeglid intervjuu koostamiseks

• Lühikesed küsimused;
  
• Otsesed küsimused;
  
• Täpne ja üheselt mõistetav;
  
• Isikliku ja ametliku piiri tunnetamine ;
  

Mittestruktureeritud intervjuu

• Pigem vestlusvormis, puuduvad vastustevariandid küsimustele, puudub kindel küsimuste järjestus, n-ö vaba vorm;
  

Struktureeritud intervjuu

• Avatud ja kinnised küsimused;
  

Intervjuu läbiviimine

• Eesmärkide tutvustamine;
  
• Anonüümsuse garanteerimine;
  

Millest alustan?

• Mingi lemmikreporter/ajakirjanik? Kui jah siis miks meeldib?
  
• lemmikvaldkond uudistes?
  
• Küsimused:
  

• Kokkuvõttes suht hea intervjuu. Polnud suuri puudusi. Talle meeldisid usaldusväärsed meediakanalid , ei olnud suur sõber nt. Reporteriga.
  
• Tee pinginaabriga sarnane intervjuu. Küsimusi võid natuke muuta/ kohandada . Intervjueerimise ajal tee märkmeid.
  

1. Intervjuu Eneliga

• Milline meedia huvitab?
  
  • Usutav , aus, saan infot välismaailma kohta, mitte-kallutatud
    
• Millist meediat tarbid?
  
  • Internetipõhist (Delfit, Postimeest)
    
• Mida igapäevaselt jälgid?
  
  • Delfit
    
• Millist meediat sõbrad tarbivad?
  
  • Internetipõhist ja televisiooni
    
• Millist infot usud?
  
  • Usaldusväärset, kallutamata
    
• Kas mõned allikad on usaldusväärsemad?
  
  • Tuntumad lehed on usaldusväärsemad, nt. Delfi ja Postimees
    
• Mida arvad Elu24-st?
  
  • Ei jälgi üldse seda, ei meeldi, ebaolulist infot palju
    
• Mis arvad Facebook?
  
  • Pigem uudiseid jälgin mujalt, suhtlen selle kaudu sõpradega
    
• Kas Eesti meedias on piisavalt infot?
  
  • Jah, Eestis on piisavat erinevaid meediakanaleid, televisioon , raadio, internet ja ajalehed, kõik on olemas.
    

2.Võrdlus

• Sarnasused:
  
  • Elu24 on naljanurk, kõmumeedia kohta sama arvamus;
    
  • Eesti meedias on piisavalt infot, kui vähegi soovid leiad kõik;
    
• Erinevused:
  
  • Eelistas vanakooli-styles meediat, st. ajalehed;
    
  • Sõbrad kasutasid raadiot, Skyplusi;
    
  • Facebooki uskus seda, millega oli ennem kokku puutunud, tuttavaid uskus rohkem kui võõramaid allikaid
    
• Üldistus: 50:50 arvamused läksid pooleks, erinevusteks oli see, et tema eelistas vanakoolimeediat st. ajalehti jms. kuid suhtumine allikate usaldusväärsusse oli sama. Pigem kasutati tema tutvusringkonnas raadiot. Arvamused oli Eesti meedia koha pealt samad, infot leidub külluses.
  
• Järeldus: arvamused 50-50 lahku, oli nii sarnasusi kui erinevusi temaga.
  

3. Intervjueerimine

• Võiks intervjueerida inimesi erinevatest vanusegruppidest, inimesi kellel on erinevad huvid ja tõekspidamised(usk), ka linnas vs. maal. Kategoriseerimine annaks meile infot, milliseid meediakanaleid kasutavad erinevatest vanusegruppidest inimesed, oleks selge pilt kuidas nendeni jõuda. Erialane erinevus, rahvuslik erinevus.
  

4. Uurimistöö

• Saaks teemaks panna meedia kasutamine erinevates vanusegruppides ja nende eelistused (meediakanalite suhtes). Lisada saaks siis,,kuidas on meediakanalid läbi aegade arenenud ja nende kasutamine’’
  

Akadeemiakese ülesanne

Artikli ülesehitus, sisukord

• 3 peatükki + sissejuhatus+ kokkuvõte; 12 alapeatükki?
  

2. ja 3. Peatükk

• 1) Peatükid kirjeldavad uurimimeetodit ja küsitletavaid inimesi, samuti on kõne all ka suhted klassikollektiivis ja tõrjutus;
  
• 2) Tegemist on kvalitatiivse uurimusega;
  
• 3) Töö autor on kirjeldanud metoodikat kui struktureeritud intervjuid sotsiaalselt tõrjutud õpilastega;
  
• 4) Töö autor töötles informatsiooni vähe, intervjuude ajal tehti märkmeid ning tekst lindistati diktofonile;
  

Fakte peatükkidest

Sisukord

• Kirjaldad võimalikult täpselt, mida sa näed;
  

Allikad

• https://www.entk.ee/valmis-uurimus-tartlaste-rahulolu-noorte-vaba-aja-tegevustega (08.04.2016)
  
• Toomel, Paula 2006. Eesti Päevaleht. Saiakang vs ekstreemsport ehk millega noored vabal ajal tegelevad. http://epl.delfi.ee/news/melu/saiakang-vs-ekstreemsport-ehk-millega-noored-vabal-ajal-tegelevad?id=51032927 (Toomel, 2006. 08.04.2016)
  
• Uus, Maiu 2005. Läänemaa noorteuuringu tulemuste analüüs. https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2FUserFiles%2FHaapsalu%2520Kolled%25C5%25BE%2FLETS%2FLaanemaa-noorteuuringu-tulemuste-analuus.pdf&h=hAQGkA8U1 (Uus, 2005. 08.04.2016)
  
• Nimmerfeldt, Gerli 2009. Noortemonitor. Noorte vaba aeg. http://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjkyMDEwLzEyLzE0LzE1XzM4XzQwXzcwMV9Ob29ydGVNb25pdG9yXzIwMDlfZmluYWwucGRm/15_38_40_701_NoorteMonitor_2009_final.pdf (Nimmerfeldt, 2009. 08.04.2016)
  

Refereeringud

Praktiline töö

Materjale ut-ks

• http://muis.ee/catalogue#Tulemused
  
• http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=429
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_von_Gebhardt
  
• http://www.kaarlikogudus.eu/ajakiri/sulane16.php#VIVA
  
• http://www.academia.edu/4264745/_Seeking_Baltic_German_Art_Baltic_Identity_vs._German_Heritage_in_19th-Century_Art_Historiography _
  
• http://willkempartschool.com/how-to-paint-a-portrait-in-oil/
  
• http://www.rios.ee/et/exhibition/id/3/paerleid_uehest_erakogust _ii
  
• http://eja.pri.ee/Culture/Levas%20estonian.pdf
  
• ,, Baltisaksa portreekunst Eestis 1750-1900’’ (Lõugas, Anne 2002.)
  
• http://histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=181
  
• http://www.arthistoryarchive.com/arthistory/european/Estonian-Artists.html
  
• http://www.academia.edu/19706335/Balti_p%C3%A4rand_ja_maalilised_varemed._Kujutav_kunst_kui_vahend_kohalikkuse_leiutamiseks_Baltic_Heritage_and_Picturesque_Ruins_Visual_Art_as_a_Means_of_Inventing_the_Local