Sisukord

• näitab töö osasid
  
• näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri
  
• on töö alguses, tiitellehe järel
  

• töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis ( Heading 1 v. Heading 2).
  
• vali INSERT menüüst Index and Tables
  
• iga peatükk algab uuelt leheküljelt
  
• lisad on sisukorras ühekaupa.
  

• teema valiku põhjendamine;
  
• töö eesmärgi selgitamine , probleemi tutvustamine;
  
• töö ülesehituse selgitamine;
  
• kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus;
  
• rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös.
  

Põhiosa

• töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele;
  
• töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega;
  
• on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid;
  
• refereeringud peavad olema viidatud !
  

Tsiteerimine ja refereerimine

Miks viidata?

• võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest;
  
• lisab kirjutisele autoriteeti;
  
• võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009)
  

Tsitaat ja refereering

• Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist.
  
• refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega.
  

• Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena.
  
• Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid!
  
• Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega.
  
• Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti.
  
• Eelistada tuleks lühikest tsitaati , mida on lihtsam oma teksti sobitada.
  
• Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number.
  
• Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt.’’ ((nimi) Säljö (a) 2003: (lk)263-264)
  
• Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga .
  
• Näide: ‘’ Modernism .. sai alguse juba valgustusajal..’’ (Lunter 2003: 8)
  
• Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga.
  
• Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte.
  

Refereerimine

• Ühelauselise tsireerimise puhul paikneb viide lause sees, st enne lause lõpupunkti.
  
• Mitmelauselise tsiteerimise puhul paikneb viide pärast lause lõpupunkti.
  

• Plagiaat on teiste inimeste mõtete, kirjutiste, andmete esitamine oma nime all, viitamata tegelikule autorile.
  

• ‘’Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm. /---/ Vahel on autor oma tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst tegelase vaatekohast nähtuks.’’ ( Lunter 2003: 39)
  

• Teema: Kui tervislikud on noorte söömisharjumused?
  
• märksõnad: toitumisharjumused , noorte toitumine, tervislikud toitumisharjumused, tervislik toit;
  
• hea tulemuse andnud märksõnad: ‘toitumisharjumused’ ; ‘noorte toitumine’ ;
  
• halva tulemuse andnud märksõnad: ‘tervislikud toitumisharjumused’ ; ‘tervislik toit’
  

• ISE
  

• ESTER
  

• Google
  

• Allikate usaldusväärsus: kõige usaldusväärsemad tunduvad ISE ja ESTER;
  
• ,,Uuringu andmetel sööb iga päev puu- ja köögivilja 78% uuringus osalenud lastest, kuid vähemalt 5 peotäit tarbib neist vaid 13%, mida on siiski üks protsent rohkem kui aasta varem.’’ (TNS EMOR , 2014)
  

Kasutatud kirjandus

• Peale kokkuvõttet ja enne lisasid;
  

Kirjanduse loetelu vormistamine

• Viitekirjed pannakse töö lõppu või selle osa pealkiri on KIRJANDUS või ALLIKALOEND;
  
• viitekirjed järjestatakse tähestikuliselt ning neid ei nummerdata!
  
• allikaloendisse pannakse kirja kõik materjalid, mida oled oma töös kasutanud.
  

Kindel järjekord allika kirjutamisel

• Autor (perekonnanimi ja eesnimi);
  
• ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt);
  
• pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel);
  
• andmed kordustrüki kohta;
  
• ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon).
  
• Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik . -> Aavik 1924
  
• Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt . Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006
  

Kogumikuartikkel

• Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu ette jääb alati teave artikli kohta ja mõttekriipsu järele info ajakirja või kogumiku kohta.
  
• Näide: Ehala , Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. - Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11-35.
  
• näide2: Eichfuss, Riho 2011. Inimeste teadlikkus nafta ja alternatiivsete kütuste kohta. - Akadeemia nr2. lk 63-84.
  
• näide3: Kaareste, Norbert 2007. Kooliaasta algus rõõmustab. - Postimees 3.09, lk 3.