on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid
üldisemad. – Ei tohiks omavahel kattuda – Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus – ehk selle üheselt juba ära vastata • Alauurimisküsimusi BA-töös mitte üle 6-7! Miks on uurimisküsimused olulised? • Neist sõltub: – Uurimisstrateegia: kvalitatiivne/kvantitatiivne – Uurimismeetod – andmekogumismeetod (küsitlus, intervjuu, tekstianalüüs…) – Uurimistöö teoreetilised alused – peavad haakuma uurimisküsimustega • Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu!!! • Oluline ka uurimisküsimuste sõnastus – kui segane ja laialivalguv, siis on sellele raske vastata ja lugeja ei saa aru, mida uuriti Halbu ja häid näiteid • Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: • Halb näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib erakonna
UA Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internet
U.Beck - teaduse enesereflektsioon; teadlane selgitab asju, mida inimene ise ei saa kontrollida • Ekspertide diktatuur - eksperdid ei pruugi olla neutraalsed; teatud valdkonda sattunud teadlane hakkab lähtuma selle valdkonna huvidest. Oluline skeptiline pilk ka teaduse enda suhtes. • Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!) PSEODOTEADUS • Pseudoteadus: pretensioon teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud Interdistsiplinaarsed uuringud • Keskkond ja elusloodus
Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistööd kirjutama hakates tuleb leida sobiv teema, määratleda töö eesmärk ja sellest lähtuvalt püstitada hüpotees(id). Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste PÕHIUURINGUD on suunatud põhjapanevate teoreetiliste teadmiste leidmisele eesmärgiks on saada usaldusväärseid teadmisi , millele võiks rajaneda järgnevad rakendusuuringud põhiuuringud on tavaliselt eksperimentaalsed ja viidud läbi kontrollitavates tingim
Selleks, et kirjutada uurimistööd, peab olema probleem või huviobjekt, mida või keda uuritakse. Ka kirjanduse põhjal koostatud uurimistöö erineb referaadist selle poolest, et uurijal on probleemipüstitus. 1.1. Mis on probleem? Probleem on lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. 1.2. Kuidas seada eesmärki? Töö kirjutajal peab olema kindel eesmärk, mida ta tahab oma tööga öelda/näidata, kuhu ta tahab välja jõuda. Kui probleem on olemas, on vaja see lahendada. Üldjoontes ongi lahendus uurimistöö peamiseks eesmärgiks. Sõltuvalt probleemipüstituse viisist võib olla eesmärgiks leida vastus uurimisküsimusele, koostada süsteemne ülevaade valitud vaatepunktist lähtudes; leida seos tegurite vahel;
kuulamise abil." (Longa 1987; tsit. Lindberg 2001 järgi). Õppeperioodi vältel koostatakse järgmisi kirjalikke töid: seminaritööd (esseed, referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktikatööd jms), praktika aruanne, kursusetöö ja diplomitöö. Käesoleva juhendi eesmärk on anda üliõpilastele ja õpilastele (edaspidi üliõpilased) ülevaade kirjalikele töödele esitatavatest rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõuetest. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi väljatöötamisel on aluseks võetud Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni (American Psychological Association -APA) välja töötatud kirjalike tööde vormistamise ja viitamissüsteem. Samuti on kasutatud Tartu Ülikooli õendusteaduse osakonna, Tallinna Tehnika Ülikooli, Audentes Mainor Ülikooli ja teisi avaldatud juhiseid.
Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on: teema valiku põhjendamine; töö eesmärgi selgitamine, probleemi tutvustamine; töö ülesehituse selgitamine; kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid; refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009)
Kõik kommentaarid