Funktsionaalne lugemine ja viitamine (0)

16.10. 2016
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis
Tõnis  Saarts
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
1
Loeng 7. Funktsionaalne lugemine,
kirjanduse kasutamine ja  viitamine
Allikavalikust veel
Teadustekstide funktsionaalne lugemine –
millele tähelepanu pöörata?
Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul
Refereerimine  ja tsiteerimine
Plagiaat
Viitamine: tekstisisene viitamine ja 
viitekirjete vormistamine  
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
2
Miks peab kirjandust kasutama?
• Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest 
kirjutab; muudab töö professionaalseks
• Kasutatud allikad kui „ visiitkaart “ kvaliteedist
• Vihjab, millise koolkonna või lähenemise 
raames töö on tehtud
• Aitab vältida plagieerimist
• Lugejad saavad  viidatud  kirjanduse üles leida
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
3
1
16.10.2016
Allikavaliku põhikriteeriumid
•  Relevantsus  - haakuvus uurimisfookusega
• Allikate  akadeemiline  kvaliteet
– Akadeemilised, pool-akadeemilised ja mitte-akadeemilised 
allikad
– Eel-retsenseeritavus 
• Autor - kas autor ta on antud alal tunnustatud autoriteet ja ka 
varem sellel teemal kirjutanud?
•
Rein   Ruutsoo  väidab midagi valimissüsteemide kohta – kas  usaldada ?
• Kirjastus/väljaandja
• Värskus – kas pole vananenud?
•  Objektiivsus  – kas objektiivne või võiks olla kallutatud?
• Keelekasutus – kui pole  akadeemiline , siis ole ettevaatlik
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
4
Tunnustatud rahvusvahelised 
kirjastused  sotsiaalteadustes
•  Oxford   University  Press
•  Cambridge  University Press
• Yale University Press
•  Manchester  University Press
• Princeton University Press 
• SAGE
• Routledge
• Ashgate
• Taylor and Francis
• Palgrave, 
• ja teised…
• Vähetunnustatud ja tundmatu kirjastus võib viidata 
küsitavale kvaliteedile!
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
5
Allikavalikust veel
• Kvaliteet on tähtsam kui  kvantiteet
• Töö jaoks vajalikud allikad
• Teemavaldkonna klassikud
• Peamisi valdkonna debatte peegeldavad allikad
• Olulised  empiirilised  allikad – andmed oma empiirilises 
analüüsis toodud väidete tõestuseks
• Allikate  piisavus
•  Piisavad  uurimisküsimustele vastamiseks 
• Piisavad oma peamistele väidetele tõendite leidmiseks
• Piisavad kajastamaks peamisi teoreetilisi seisukohti uuritavas 
valdkonnas
– Kui palju  allikaid  võiks minimaalselt vaja olla paneb 
paika õppejõud – reeglina aga mitte alla 5 viidatud allika
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
6
2
16.10.2016
„Kuldreegel“ täiendavate allikate 
leidmisel!
• Vaata, millele juba väljaotsitud tekstid 
viitavad ! Otsi nende põhjal kirjandust edasi!
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
7
Erinevad eesmärgid, erinevad lugemisstiilid
FUNKTSIONAALNE LUGEMINE, EHK 
KAS SA OSKAD LUGEDA?
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
8
Akadeemiline lugemine
• AL ei ole lugemine täht-tähelt ega algusest lõpuni, 
st. see on valikuline
• Valiku määrab eesmärk – miks ma  loen ?
• 3 põhistiili:
– Sirvimine, et saada üldmuljet (Millest on tekstis  juttu ?)
– “Skännimine”, et leida vajalikke fakte, 
tõendusmaterjali (Milline on immigrantide osakaal 
Šveitsis?)
– Mõtestamine e. kriitline lugemine (räägime 
edaspidistes loengutes)
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
9
3
16.10.2016
• Saad õhtul enne nõupidamist 50 
lk-lise raporti. Mida teed?
Vali õige lugemisviis
• Su ülemus valmistab kõnet 
koolivõrgu teemal ja palub Sul 
leida Inimarengu Aruannetest 
materjali, mis õigustaks 
SIRVIMINE
väikekoolide sulgemist. Mida 
SKÄNNIMINE
teed? 
• Kirjutad  taotlust   Kristjan  Jaagu 
SÕNA-SÕNALT LUGEMINE
stipendiumile  ja loed 
MÕTESTAMINE
juhendmaterjale. Mida kasutad? 
• Pead tegema  seminaris  ettekande 
Michel Foucault võimuteooriast. 
Mida teed?
• Ostad oma lemmikautori uue 
bestselleri . 
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
10
Kuidas alustada? - Raamatud
• Milleks ma seda raamatut/artiklit loen?
• RAAMATUD:
– Lehitse, et saada teada
• Mida sisaldab? Vaata sisukorda!
• Kus vajalik paikneb?
– “ Kuldreeglid ”
• Uuri sissejuhatust (tutvustab ptkde sisu)
• Uuri kokkuvõtet, lõpuptk-i (võtab kokku 
põhiseisukohad)
• Vaata iga ptk algust ja lõppu 
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
11
Teadusartiklid
• TEADUSARTIKLID
– Vaata abstract’i (lühikes sisukokkuvõtet), et 
mõista, kas on sulle vajalik/sobilik materjal
– Kui jah, siis loe uuesti ja mõttega – mis näib olevat 
artikli põhiargument?
– Loe sissejuhatust ja otsi üles uurimisküsimus; loe 
kokkuvõtet/järeldusi
– Viska pilk tabelitele/joonistele
– Aga meetod?, analüüsi käik?
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
12
4
16.10.2016
Artikli sisukokkuvõte – näidis (abiks 
praktikum  4 ülesande juures)
• Artikli uurimisfookus või teema
•  Uurimisprobleem  ( uurimuslik  intriig – miks on 
antud teemad oluline uurida?)
• Peamised  teoreetilised  seisukohad või varasemad 
analüüsid millele viidatakse 
• Peamised analüüsi tulemused (kõige  pikemalt )
• Artikli panus senistesse teadmistesse (mida uut 
siis teada saadi ja kuidas see suhestub varasema 
teadmisega ?)
• Analüüsi piirangud (kui  mainitud )
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
13
Kuidas mitte uppuda? 
2 võimalikku häda:
Liiga palju tähelepanu pisidetailidele; “puude tagant ei paista 
enam metsa”
Liiga pinnapealne, ka olulised detailid jäävad tähelepanuta 
(nt Millega hüpoteesi tõendati?)
Lahendus:
• Otsi alati üles autori põhiargument, pea seda meeles
• Määra autori koolkond, teoreetiline positsioon
– Artiklites tihti eraldi  alajaotus , raamatutes esimesed ptk-d
– Kasutatud kirjandus on heaks vihjeks 
•  Empiirilist  analüüsi osa  lugedes  mõtle aeg-ajalt, kuidas 
toodud andmed seostuvad põhiargumendiga?
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
14
Märkmed digiajastul?
• Miks mõistlik?
– Lihtsam loetut meeles hoida
– Lihtsam hiljem üle vaadata, leida oluline
– Saab olulise koondada ühte kohta ja teemade järgi 
struktureerida
– Aitab arendada oma analüüsi- ja kirjutamise oskusi
– (koopia neid asju ei võimalda)
• Kasuta märkmete tegemiseks/ haldamiseks  
vabavara:
• Evernote  http://evernote.com/ või Zoho Notebook
https://notebook.zoho.com/
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
15
5
16.10.2016
Baasoskused akadeemiliste tekstide  kasutamisel
REFEREERIMINE, TSITEERIMINE JA 
PLAGIAAT
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
16
Refereerimine & tsiteerimine
• Refereerimine – mõtte edasiandmine oma 
sõnadega (Cottrell, 2011)
Viita  nii
– Lause on põhjalikult ümber kujundatud, säilitades 
refereeritava autori sõnumi adekvaatselt +  viide  
– “Oma sõnadega” ei ole see, kui vaid sõnade 
järjekord on muudetud või mõned (omadus)sõnad 
ära jäetud
• Tsiteerimine – teise autori/isiku sõnade täpne 
esitamine (Cottrell 2011: lk. 145)
Viita nii
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
17
Tekstinäidis
Monitooringu andmestik näitab kuivas arvude keeles, et Eesti riiki peab 
usaldusväärseks ja atraktiivseks enamik eestikeelseid  vastajaid . Alla 30-
aastastest  venekeelsetest  noortest  suur osa on küll oma siinse eluga 
suhteliselt rahul (65%), kuid ei tunne end Eesti rahva hulka kuuluvana (51%). 
Vaid kolmandik neist (31%) usaldab Eesti riiki, iga neljas (24%) tahab siit 
päriselt lahkuda. Venekeelse  noorsoo  nõrk seos Eesti riigiga avaldub ka 
kodakondsuse andmetes: 20–29-aastastest on nende enda sõnul Eesti 
kodakondsusega vaid 60%,16% aga on eelistanud võtta Venemaa 
kodakondsuse. Ka  nendest , kellel on määratlemata  kodakondsus , eelistab 
tervelt 24% Eesti kodakondsusele Venemaa oma.
Neid arve vaadates on selge, kui  petlik  on  kujutlus , et aeg ja põlvkondade 
vahetus lahendab lõimimisprobleemid iseenesest ja et siin sündinud ja 
kasvanud noorem põlvkond sulandub kergesti Eesti ühiskonda. On aeg 
märgata ja mõista venekeelses elanikonnas kasvavat sisemist erimeelsust ja 
Eestisse  suhtumise  ning meie suhteliselt karmis ühiskondlikus ja 
majanduslikus keskkonnas toimetuleku ja kohanemisvõime poolest eri 
rühmadeks jaotumist.
Allikas: Laurisin, M (2012, 4. aprill). Kuidas portreteerida lõimunuid. Eesti 
Päevaleht. Lk. 4
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
18
6
16.10.2016
Tsitaat versus refereering
• Tsitaat:
– Marju Lauristini (2012, lk. 4) sõnul „On aeg märgata ja 
mõista venekeelses elanikkonnas kasvavat sisemist 
erimeelsust ja Eestisse suhtumise ning meie 
suhteliselt karmis ühiskondlikus ja majanduslikus 
keskkonnas toimetuleku ja kohanemisvõime poolest 
eri rühmadeks jaotumist.“
• Refereering:
– Marju  Lauristin  (2012) toob oma artiklis välja, et 
venekeelses elanikkonnas pole suhtumine Eesti riiki 
sugugi  ühesugune ja vastavalt oma kohanemisvõimele 
võib see olla eri elanikkonnagruppides üsna lahknev. 
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
19
Millal tsiteerida, millal  refereerida
• Tsiteeritakse siis, kui soovitakse võimalikult 
täpselt edasi anda mõnda tekstis esitatud eriti 
kõnekat mõtet või näidet, või soovitakse 
võimalikult täpselt  edastada  mõnda teaduslikku 
definitsiooni või olulise mõiste määratlust 
• Tsitaate kasutada pigem tagasihoidlikult – siis kui 
see tõesti teksti mõistmisele midagi olulist juurde 
annab
• Enamasti tegeletakse tudengitöödes pigem 
refereerimisega ja  soovitav  on refereerida 
võimalikult erinevaid teemakohaseid  tekste
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
20
Kuidas refereerida?
• Võttes mõne teise autori tööst lõigu, siis 
jutustage selle põhisõnum enda sõnadega ringi, 
andes  samal ajal täpselt edasi lõigu põhisisu
• Muuda autori lausete struktuuri ja ülesehitust
nii, et see poleks otseselt enam autori tekst, 
samas säilita lause põhisõnum ja olulised 
terminid 
• Sünteesi kokku erinevaid autori teksti osasid, et 
su ülevaade oleks loogiline ja terviklik, kuid ära 
tee mehaanilist referaati!
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
21
7
16.10.2016
Refereeritud tekst on…
• Kirjutatud oma sõnadega – mitte autori 
teksti  copy   paste
• Ülevaatlik – näitab ära autori peamised 
argumendi, väited, tulemused…
• Objektiivne – ei lisata oma hinnanguid ja 
kommentaare
• Täpne – vältida valesti tõlgendamist 
• Arusaadav – ülevaatest põhjal peab 
viidatud  autorite  põhi-pointidest aru saama 
ka see, kes pole ise teksti lugenud
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
22
Plagiaat on vargus
• Plagiaat on Kellegi teiste sõnade või teksti otsene 
kasutamine ilma viitamata
• Teise autori teksti sõnasõnaline (või peaaegu 
sõnasõnaline) mahakirjutamine, isegi selle viidates, 
näitab  tudengi  vähest võimekust ja pälvib tihti 
negatiivse hinde (õppejõud  loevad  samaväärseks 
plagiaadiga)
• Plagieerides jääd lolliks, sest pole oma oskusi 
arendanud
• Plagiaat on  karistatav  (vaata ÕKE-t):
–  automaatne  „F“
–  noomitus  (ÜTI õppejuht)
– eksmatrikuleerimine
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
23
Plagiaadi   tuvastamine
• Plagiaat on („puust ette ja punaseks“):
– Copy-paste teise autori tekstist ilma sellele viitamata
– Teise autori teksti ümbersõnastamine või sõnade järjekorra 
muutumine, samas  originaal -tekstile siiski viitamata
– Tabeli/graafiku, joonise, numbriliste andmete toomine 
viitamata
• Siiski pole aktsepteeritav ka korrektselt viidates autori 
originaaltekstist teha copy-paste. Püüda autori mõtet 
võimalikult täpselt, kuid siiski oma sõnadega edasi anda. 
• Plagiaati saab lihtsalt tuvastada:
–  Kratt  – plagiaadi tuvastamise  portaal  Eestis lõputööde osas: 
https://kratt.edu.ee/
– Google – paned „ kahtlase “ lause sisse ja kohe näha …
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
24
8
16.10.2016
Enesekohane plagiaat
• Enesekohane plagiaat – oma varasematest kirjatöödest 
(nt. esseedest ja teistest tudengitöödest) teksti üks-
ühene ülevõtmine (kopeerimine)  ilma vastavale 
kirjatööle korrektselt viitamata
• Kui kasutad ühe õppeaine raames tehtud tööd teise 
õppeaine tarbeks, siis tuleb sellele korrektselt viidata.
• Kuid isegi korrektselt viidates tekivad õppejõul 
küsimusi - tudeng kasutab varasemat tööd, mis ei sobi 
selle aine sisuga ja pole iseseisev uus kirjatöö
• Ära kunagi kasuta ühe aine tööd teise aine tarbeks! 
Kui seda siiski teed, siis viita korrektselt oma 
varasemale tööle, mida kasutasid!
• Pigem kirjuta igaks aineks uus iseseisev tudengitöö! 
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
25
Kuidas plagiaadist hoiduda – viita! Kuidas viidata
VIITAMINE – MILLAL JA KUIDAS?
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
26
Millal on viitamine vajalik?
• Tsitaadid (viide koos lk.-ga)
• Joonised,  tabelid , statistika
•  Refereeringud  (st kasutatud on teisest allikast 
võetud mõtet/väidet)
• Väited, mis pole üldlevinud
A) Eesti on demokraatlik riik
B) “Koalitsiooni valijate seas on suure sissetulekuga 
inimesed üleesindatud ja madalama sissetulekuga 
inimesed alaesindatud” (Solvak 2011: 55)
– Kuidas teha tsitaadist refereering?
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
27
9
16.10.2016
Millal pole viitamine vajalik
• Enda originaalsed järeldused, 
analüüsitulemused ja kogutud andmed
• Triviaalsed ja üldtuntud tõdemused  
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
28
Viitamine sotsiaalteadustes ja ÜTI 
õppekavadel
• Sotsiaalteadustes pigem levinud tekstisisene viitamine 
nimeviitega ja soovitav on kasutada APA-stiili (APA - American 
Psychologists  Association )
• Õigus eristub siin - soositud joonealused viited!
• Sotsioloogias, riigiteadustes, sotsiaaltöös ja haldus-
ärikorralduses:
– Tekstisisene viitamine nimeviitega sulgudes. Näide: (Lauristin, 2012)
– Soovitav kasutada viitekirjete vormistamisel APA-stiili (kuigi lubatud 
ka teised stiilid)
• Õigusteadustes:
– Pigem joonealused viited (miks?), kuid teatud juhtudel nimeviited
– Ei kasuta APA stiili – jälgi täpselt oma õiguse suuna üliõpilastööde 
juhendit!
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
29
Kasulikke abimaterjale ja juhendeid
• Oma eriala/õppekaval kehtivaid viitamise reegleid saad 
vaadata ÜTI kodulehel rippuvatest juhenditest:
– Õppetöö (õppeinfo alajaotus) 
Dokumendid ja juhendid 
Iga suuna all „Üliõpilastööde koostamise ja kaitsmise 
juhend“ ja seal peatükk viitamisest
http://www.tlu.ee/et/yhiskonnateaduste-instituut/oppetoo/Dokumendid -
juhendid
•
Reegel: SINU SUUNA ÜLÕPILASTÖÖDE JUHEND ON 
ALATI VIITAMISREEGLITE OSAS ÜLIMUSLIK!!!
•
APA viitamise stiili käsiraamat internetis:
http://owl.english.purdue.edu/owl/resource/560/01/
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
30
10
16.10.2016
Tekstisisene viitamine - üldreeglid
• Tekstisisene viitamise nimeviidetega APA stiilis:
– ( Sanders , 1996); (Sanders, 1996, lk. 23); (Sanders 1996)
• Lehekülje numbriga viitamine pole tingimata kohustuslik, 
välja arvatud kui: 
– Tegu tsitaadiga
– Spetsiifilise informatsiooniga, mida võiks leheküljetäpsusega 
tekstist leida (nt. fakt, number, täpsed andmed, oluline väide)
– Mujalt allikast võetud skeemi, tabeli, graafikaga. Siis märkida 
allikas skeemi/joonise/tabeli alla. Näide: (Allikas: Sanders, 
1997, lk. 56). 
• Kui tabel enda koostatud, siis (Allikas: Autor) 
• Kui lihtsalt refereeritakse tekstis  esinevaid  järeldusi ja 
ideid, siis leheküljenumbriga viitamine pole vajalik 
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
31
Tekstisisese viitamise näiteid (1)
• Publikatsioonil üks autor. Tallinna Ülikooli võib pidada maailma 
parimaks (Tilly, 1997).
• Publikatsioonil üks autor,  autorit  tekstis mainitud. Charles 
Tilly (1997) meelest on Tallinna Ülikool maailma parim. 
• Publikatsioonil kaks autorit. Tallinna Ülikooli Ühiskonna instituuti 
võib lugeda Euroopa tugevaimaks (Sanders ja Tilly, 1998). 
• Publikatsioonil kolm või enam autorit. Esimesel korral 
tuuakse kõik autorid välja ning viimane eraldatakse “ja”-
ga. Edaspidisel mainimisel mainitakse vaid esimest 
autorit, mille järel lühend “jt.“ (või ingl.k. tekstis „et.al”) 
Tallinna Ülikooli tase annab silmad ette koguni Oxfordile ( Miller , Sanders ja 
Tilly, 1996)... Tallinna Ülikooli rektor on geniaalseim inimene, kes iial sündinud 
(Miller, jt., 1996). 
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
32
Tekstisisese viitamise näiteid (2)
• Sama autori mitu publikatsiooni. Esitatakse  ilmumise  
järjekorras . Tallinna Ülikool on  innovatiivne  uue põlvkonna ülikool (Tilly
1995, 1998, 2003). 
• Sama ilmumisaasta puhul: (Tilly, 1995a; Tilly, 1995b).
• Viide mitmete autorite publikatsioonidele eraldatakse 
semikooloniga autorid. Tuuakse tähtsuse või ilmumisaja 
järjekorras. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut on e-õpet 
tõhusalt rakendanud juba aastakümneid (Sanders, 1993; Tilly, 1999).
•  Organisatsioon . Multikultuursuse arendamine on üks Eesti riigi 
põhiülesandeid (Eesti Integratsiooni Sihtasutus, 2007) 
• Dokument. Mitte-eestlaste  integratsioon  on oluline  prioriteet  (Eesti 
Lõimumiskava 2008-2013). Pika nimetuse korral: (Eesti Riiklik…1997)
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
33
11
16.10.2016
Tekstisisese viitamise näiteid (3)
• Üks lause, mille kohta viide käib: 
– Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituuti võib lugeda 
tõhusaks konkurendiks  Tartule  (Sanders ja Tilly, 1998). 
• Kaks ja enam lauset, mille kohta viide käib: 
– Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituuti võib lugeda 
tõhusaks konkurendiks Tartu Ülikoolile. Seda paljuski tänu 
sellele, et Tallinna Ülikool on e-õpet tõhusamalt rakendanud 
juba aastakümneid. (Sanders ja Tilly, 1998) Samas võib... 
• Korduviide samale allikale, eelise järel, samal 
leheküljel: 
– Tallinna Ülikool on Eesti elu ja eksistentsi süda (Sanders, 1998) 
[…] Tallinna Ülikooli asutamine on parim mis  Eestiga  on 
taasiseseisvuse järel juhtunud (ibid.)
• Võib ka olla eestikeelne märke: „(samas)“
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
34
Lõikude kaupa viitamine – EI!!!
• Pole hea toon viidata järjest lõikude kaupa, kus pikk lõik ja 
viide, pikk lõik ja viide…
• Näide:
Eelnevalt analüüsitud postkommunistlike riikide omapärad loovad postkommunistlikes
riikides takistusi kindlustatuse ja ühendatuse  seisukohast  ning tekitavad lisaks ka suure
tõenäosusega konflikte ning võitlust parteisüsteemis. Postkommunistlike KIE riikide
parteisüsteemid ja parteid ning ka demokraatia on tänaseni alles arengujärgus, seega ei olegi
võimalik, et valijatel oleksid kindlad  eelistused  välja kujunenud, sest süsteemi muutustest on 
möödunud veel liiga vähe aega. Kogenematus demokraatia vallas on samuti ilmselgelt
märgatav. (Gallager 2005)
Parteisüsteemide omavaheliseks võrdlemiseks tuuakse  esmalt  välja aspektid, mille alusel
parteisüsteeme omavahel üldse võrrelda saab. Kaks kõige tähtsamat parteisüsteemi aspekti on 
parteide arv parteisüsteemis ja ideoloogiad, mida parteisüsteemis osalevad parteid esindavad. 
Lisaks nendele peaks parteide ja parteisüsteemide süstemaatiline võrdlemine sisaldama veel
aspekte  nagu valimised ning nende poliitiliste süsteemide dünaamilised näitajaid, näiteks
valimistest osavõtmise protsent ja  volatiilsus . (Mair 2008)
• Tekst peab olema struktureeritud nii, et viidatakse tekstis 
jooksvalt erinevatele autoritele. 
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
35
Hea näide viitamisest
Õpilaste teadmised parlamendi funktsioonidest, seaduse 
loomusest ja põhiseaduse olemusest ületavad küll 
rahvusvahelisi näitajaid, ent valmidus hääletada, 
respekteerida valitsuse liikmeid ja jälgida poliitilisi 
diskussioone on madal (Toots, 2003) .............Mõne 
aasta taguse uuringu andmeil oli saadiku poole 
pöördunud üksnes 3% Eesti elanikest, 13% eelistas 
pöörduda “mõne teise mõjuka isiku poole” (Saar 
Poll/RASI, 2001).  Niisiis  ei toeta andmed arusaama 
Eesti elanike aktiivsusest oma rahvaesindajatega 
suhtlemisel.  Kusjuures   viimasele   viitab  ka A. Kasemetsa 
(2004) analüüs eestlaste poliitilisest aktiivsusest ….
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
36
12
16.10.2016
Tsitaatidele viitamine
•  Tsitaadi  eel autori nime mainitud: 
V. Sepa (1998, lk. 16) meelest on: “Meie avalikul sektoril on tõsised 
kohanemisraskused Euroopa standarditega”.
• Tsitaat hõlmab ühe terve lause (max u. 32 sõna): “Eesti 
avalikul on sektoril tõsised kohanemisraskused Euroopa standarditega” 
( Sepp , 1998, lk. 12).
• Pikem tsitaat tekstis (üle 32 sõna ja juba mitu rida):
Tekst
( reavahe )
See üritus [Rahvakogu] näitas väga ilmekalt kätte, kodanikeühiskonna ja arutleva demokraatia 
piirid.  Ilmnes , et kui tekitada ratsionaalseks aruteluks sobiv diskussiooniruum ja inimestele anda 
piisavalt infot, siis jõuab väga  headele  tulemustele (…) ja selles protsessile on väga vähe ette 
heita ( Toom , 2013, lk. 33).
(reavahe)
Tekst
•
Pane tähele: märke […] ja (…) ja et tsitaat väiksemas fondis kui muu tekst!!!
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
37
Tekstisisene viitamine õigusteadustes
• Üldine põhimõte: kasutatakse joonealust viitamist. 
• Kord juba  esinenud  allika puhul ei  esitata  viidet selle täies  mahus  uuesti, 
vaid viidatakse viitele, kus sellele allikale on esmakordselt viidatud.
• Tuuakse ära: allika autor ( eesnime  esitäht ja  perekonnanimi ); teose 
pealkiri originaalkeeles; see, mitmenda trükiga on tegu; köite, raamatu 
vm number; kes on teose välja andnud (kui see pole teada, siis 
avaldamiskoht); väljaandmisaasta; lehekülje number. 
• Näide raamatutele viitamisest: 
– I. F. Fletcher. The Law of Insolvency. 3. ed. London 2002, lk 699–703
Viidatakse uuesti samale allikale järgnevatel töö lehekülgedel:
– I. F. Fletcher (viide 1), lk 700.
• Teadusajakirja artiklile viitamine:
– T. Tiivel. Piiratud vastutusega äriühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustus. –
Juridica  2001/4, lk 225–233
• Eesti õigusaktile viitamine (RT – Riigi  Teataja )
– RT I 1993, 50, 695; 2003, 13, 67
• Välismaa õigusaktidele viitamine:
– BVerGE (Entscheidungen des Bundesverfassungsgerichts) 20. kd, lk 56; 52. 
kd, lk 63. 
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
38
Kuidas töö lõppu minevat kasutatud kirjanduse  loetelu  
vormistada ?
VIITEKIRJETE VORMISTAMINE –
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
39
13
16.10.2016
Kasutatud kirjanduse loetelu
• Kasutatud kirjanduse loetelu läheb töö lõppu 
• Viitekirje osade järjekord kasutatud kirjanduse 
loetelus APA stiilis:
– Perenimi,  eesnimi  (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: 
Kirjastus.
– Nt.  Toomla , R. (1999). Eesti  erakonnad . Tallinn: Eesti 
Entsüklopeediakirjastus.
• Õigusteadustes:
– Autori perekonnanimi,  initsiaal (id). Pealkiri. Trüki või 
kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: kirjastus, ilmumisaasta
– Nt. Hager, G. jt. Eraõigus. I osa. Justiitsministeerium 
2001
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
40
Kasutatud kirjanduse loetelu  - APA stiil
• Peab olema esitatud tähestikulises järjekorras
• Toodud vaid need allikad, mis tekstis viidatud. 
• Artiklite, raamatute, kogumike ja dokumentide peal-
kirjades väikesed tähed (v.a. alguses, isiku/ kohanimed ). 
• Vaid ajakirjade  pealkirjad  läbivalt suurte 
algustähtedega
• Raamatute, kogumike, ajakirjade ja dokumentide 
nimetused kaldkirjas
• Internetiallikate puhul tuua lisaks URL  aadressile  alati 
ära ka allika viimase  vaatamise  kuupäev
• Allikate vormistamisel kasutada keelt, milles allikas on: 
– Kui allikas on eestikeelne, siis ka eestikeelsed lühendid 
(näiteks: lk., toim.). 
– Kui inglisekeelne siis  inglisekeelsed  lühendid (näiteks: pp., ed.)
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
41
Kasutatud kirjanduse loetelu  vormistus  1
• Raamat. Toomla, R. (1999). Eesti erakonnad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
• Raamat mitme  autoriga . Linz, J. J., & Stepan, A. (1996). Problems of
democratic trasition and consolidation. London: The John Hopkins Press
• Sama autor. Toomla, R. (1999)…; Toomla, R. (2001)… – esitatakse  ilmu -
misjärjekorras. Kui sama ilmumisaasta: Toomla, R. (1999a); Toomla, R. (1999b)
• Artikkel teadusajakirjas. Klijn, E. (1999).  Policy  networks in Scandinavia. 
Administration and Society, 6 (18), 14-31. (Märkus: “6” siin volume nr.; “18” 
sulgudes issue nr.; “14-31” tähistavad lk.)
• Artikkel  kogumikus . Sabatier, P. (1993). Advocacy coalition framework. In
H. Jenkins (toim.), Theories in policy  analysis  (lk. 233-245). Oxford: University
Press.
• Ajaleheartikkel. Rumessen, V . (1993, 21. juuni). Edasi laarilikul teel!  Postimees , lk. 
15.
• Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas. The Economist (2003,  June  15 –
June 22).  Poland ’s EU  referendum . The Economist, 58-59.
• Raportid:  Freedom  House (2007). Nations in  transit . Washington: Freedom
House Press.
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
42
14
16.10.2016
Kasutatud kirjanduse loetelu vormistus 2
• Konverentsiettekanne: Mõis, V. (1999). Kodutute hoiakud Tallinna 
linnavõimude suhtes. 7. Linnauringute Aastakonverents, Tallinn, Eesti, 19.01 –
20.01.  
• Teise üliõpilase BA või MA töö:  Kuusk , U. (2004). Osalusdemokraatia 
erakonnas  Res  Publica . (Avaldamata bakalaureusetöö). Tartu Ülikool, 
Politoloogia  osakond , Tartu. 
•  Raport , dokument internetist: Terk, E. (1999). Eesti 
tulevikustsenaariumid.  Tallinn: Eesti Tulevikuuuringute Instituut. Võrgulehel 
http://www.tuleviku-uuringud.ee/erl345/  (28.02.2012)
•  Andmebaas  internetis:  Eurostat  (2005). Võrgulehel 
http://epp.eurostat.cec.eu.int  (01.03.2005). 
•  Intervjuu  (kui pole tegemist anonüümse intervjuuga). Kübar, U. 
(2007). Intervjuu EMSL juhataja Urmo Kübaraga. Tallinn, 11.12.2007.
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
43
Kasutatud allikad - õigusteadused
• Kuigi kasutatakse joonealuseid  viiteid , siis tuuakse kasutatud 
allikate (ka õigusaktide ja kohtulahendite) loend töö lõppu
• Raamat:
– Hager, G. jt. Eraõigus. I osa. Justiitsministeerium 2001
• Teadusajakirja või kogumikuartikkel
– Tiivel, T. Piiratud vastutusega äriühingu juhatuse liikme 
lojaalsuskohustus. – Juridica 2001/4, lk 225–233
• Õigusaktid (RT – Riigi Teataja):
– Haldusmenetluse seadus, 06. juuli 2001. a – RT I 2001, 58, 354; 
RT I, 23.02.2011, 3 
– Vabariigi Valitsuse seadus, 13. detsember 1995 – RT I 1995, 94, 
1628; RT I, 11.06.2013, 1
• Kohtulahendid:
–  Riigikohtu  1. novembri 1995. a määrus RAS-i Kiviter hagis AS-i 
Nitrofert vastu 55 409 krooni nõudes, III-211-72195.
Või lühenditega
– RKPJKo 21.05.2008, 3-4-1-3-07.
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
44
Viitamine interneti-allikatele
PÕHIREEGLID
• Tekstisisesesse viitesse URL aadressi ei panda, vaid autori 
nimi (kui tuvastatav) või dokumendi/ kodulehe  pealkiri. 
– Nt. (Sotsiaalministeeriumi   koduleht , 2014) 
• Allikas peab olema leitav
• Autorlus (persoon, asutus, organisatsioon) peab olema 
tuvastatav
• Allika viimase kuvamise aeg tuleb märkida, nt. (vaadatud 
26.09.2013)
• Koostamise aeg peaks olema tuvastatav; kui ei siis märkida 
aasta asemel s.d. (sine  dato)
PABERIL  VERSUS VÕRGUS
• Teadusajakirjad ei vaja URL kirjet, juhul kui  ilmuvad  ka paberil
• Sama kehtib kogumike, raportite ja analüüside kohta, mis on 
paberil ja mille kirjastus ning ISSN/ISBN teada
YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts
45
15