kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid; refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist
........................................................................................ 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikate loend...................................................................................................... 12 Lisa 1. Tiitelleht.................................................................................................................
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kati Küngas, Kaija Lukman Referaatide koostamise ja vormistamise juhend Juhend Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid .............................................................................................. 4 1.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 1.2 Teadusartikkel ................................................................................................................... 5 1.3 Uurimus ...........................................................
Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). - Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti. - Kui viide kehtib mitme eelneva lause kohta, lõpetatakse viimane viidatud lause punktiga ning järgnevad viitesulud, mille sees olev viide lõpeb omakorda punktiga. Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Tsitaat - Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna- sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. - Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutu- märkidesse, vahel on eraldi lõiguna kursiivis. - Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühendada
varustatud publikatsiooni pealkirja. Isikliku informatsiooni puhul kasutatakse eesnime algustähte (algustähti), perekonnanime ja võimalikult täpset kuupäeva. Selliseid viited kasutatakse kirja või telefoni teel saadud informatsioonile, loengute märkmetele, elektronpostiteadetele või vestlusele. Märge tuleb ainult teksti, mitte allikaloendisse. Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lõpupunkti. Mida tsiteeritakse ja kuidas viidatakse? 1) Kokkuvõttev refereerimine. 2) Oma sõnadega ümbersõnastamine. 3) Otseste laenude ehk tsitaatide kasutamine. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Lühike tsitaat pannakse alati jutumärkidesse ja see peab olema sõna- sõnalt kirjutatud. Ärajäetud sõnad märgitakse kahe mõttekriipsuga ( ) või kolme punktiga (. . .). Pikka tsitaati on kombeks sisestada taandreaga. Taandrida näitab, et tegemist on otsese laenuga ning jutumärke ei ole vaja. ALLIKALOEND
Kõik kommentaarid