Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE



TSITEERIMINE JA  REFEREERIMINE MERLE PINTSON PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM


TEADUSLIKUD TEKSTID KOOLISREFERAAT  Edastab 
olemasolevat 
teavet  Toetub 
kirjandusallikatele  Annab ka kirjutaja 
oma arvamuse  EI OLE allikmaterjali 
sõnasõnaline 
ümberkirjutus  UURIMISTÖÖ  Olemasolevale 
teabele lisandub 
autoripoolne 
uurimus  Koosneb 
algallikatele 
tuginevast 
referatiivsest osast 
ja autori loodud 
uurimuslikust osast  Analüüs, järeldused


VIITAMINE  Viide: 
1) võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest, 
mis on peamine oht teiste autorite ideede või 
uurimuste kasutamisel ilma vastava 
osutuseta 
2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et 
kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud 
uurimustega 
3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest 
kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik 
olulisemad detailid.  (Uibu,2009)


VIITAMINE  Varasemate uurimuste ja teiste autorite 
seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis 
võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. 
Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja 
Sajavaara, 2005)  tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist   parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega 
samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata 
seda väga kokku suruda   refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st 
kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot 
oma sõnadega.


TSITEERIMINE  Tsiteerimine on originaalteksti 
võimalikult autentne kajastamine 
originaalkeeles või tõlkena.   Tsiteerida on lubatud vaid 
avaldatud teoseid!
 (Pisuke, 2004)  Tsiteeritav tekst eraldatakse muust 
tekstist kas jutumärkidega või muul 
viisil esile tõstmisega. 


TSITEERIMINE  Jutumärkides esitatakse tavaliselt 
kuni 4 rida tsiteeritavat teksti.  Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud 
mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei 
tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik).   Eelistada tuleks lühikest tsitaati, 
mida on lihtsam oma teksti sobitada


TSITEERIMINE  Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose 
ilmumise aasta ja lehekülje number.  Näide:  Säljö tõdeb: „Traditsiooniline, 
õpetajakeskne ja tekstipõhine 
koolitus on kaotamas oma positsiooni 
mudelina, kuidas omandada teadmisi 
edukalt “ (Säljö, R., 2003: 263-264). 


TSITEERIMINE  Pikema tsitaadi puhul ei kasutata 
jutumärke.   Kui tsitaadis on rohkem kui 50 sõna 
või kolm rida, on soovitav kasutada 
tsitaati eraldi taandega lõiguna (Leki, 
1998). Sel juhul jutumärke ei panda.   Nii vasakult kui ka paremalt jäetakse 
tsitaadile vaba ruum ja tekst 
joondatakse mõlema ääre järgi. 


TSITEERIMINENäide:  Euroopas sai mõiste „infoühiskond“ 
(information society) laialt tuntuks pärast seda, 
kui Martin Bangemann 1994. aastal esines 
ettekandega „Europe and the Global Information 
Society“ Euroopa Nõukogu istungil. Ta kirjutab:   See on revolutsioon, mis põhineb informatsioonil. 
Informatsioon omakorda on inimteadmiste väljendus. 
Tänapäeval võimaldab tehnoloogiline progress meil 
töödelda, säilitada, kätte saada ja edastada 
informatsiooni mistahes vormis – suulises, kirjalikus 
või visuaalses – hoolimata kaugusest, ajast või 
mahust. See revolutsioon lisab uusi võimalusi 
inimvõimetele ja loob ressursi, mis muudab meie 
koostöötamise ja -elamise viisi (lk 24).


TSITEERIMINE  Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse 
välja sõnu või lauseosi, märgitakse 
väljajätukoht kahe (kolme) punktiga.
Näide:  “Modernism .. sai alguse 
juba valgustusajal ..” (A. Lunter 
“Maailmakirjanduse õpik 
gümnaasiumile”, 2003:8).


TSITEERIMINE  Pikem väljajätt (terviklaused) 
tähistatakse kolme mõttekriipsuga.
Näide: “Modernismi seisukoht oli, et 
teadus viib täiuse poole. /- - - / 
Teadusest ei tohi kujuneda 
inimkonda hävitav tarkus.” (A. Lunter 
“Maailmakirjanduse õpik 
gümnaasiumile” 2003:8)


TSITEERIMINE  Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei 
tarvitata, kui need on paigutatud 
eraldi muust tekstist ega sula sellega 
ühte
Näide: Juhan Liiv ütleb enda kohta: Minu mõttekangas
katki kärisend.
Tuhat korda temast
süda värisend.


PARAFRASEERIMINE  Parafraseerimine on teiste ideede ja 
materjalide kasutamine oma sõnadega.  Parafraas ei tähenda mitte seda, et mõni 
sõna tekstis moepärast ära vahetatakse, 
vaid teksti ümbersõnastamist nii, et 
autori mõte säilib.   Parafraas võimaldab kasutada teiste 
kirjutajate materjali oma mõtete 
toetamiseks. 


PARAFRASEERIMINE  Parafraseerimine hõlbustab mõistmist 
või muudab paremaks kirjutaja enda 
töö.   See nõuab tekstist arusaamist ja loetu 
mõtte täpset ning adekvaatset 
tõlgendamist.
Näide: A. Lunter on oma 
maailmakirjanduse õpikus välja toonud 
mõtte, et modernismi seisukohalt viib 
teadus täiuse poole. 


REFEREERIMINE  Refereerimisel esitakse 
allikmaterjalis kajastuvaid ideid või 
seisukohti teksti
autori sõnastuses.  Refereering sõnastatakse nii, et oleks 
arusaadav, kus kajastuvad 
refereeritava autori ideed ning kus 
algavad refereerija tõlgendused ja 
kommentaarid.


REFEREERIMINE  Refereerimist kasutatakse juhul, kui 
tsitaat oleks liiga ulatuslik ega 
suudaks mõtet tervikuna 
kompaktselt edasi anda.


REFEREERIMINENäide: “Traditsioonilise romaani ja 
modernistliku romaani vahele selget 
piiri tõmmata on raske ja pole 
vajalikki, sest viimane on välja 
kasvanud esimesest (A. Lunter, 
2003:41).  REFEREERING: Lunter väidab, et 
modernistlik romaan on välja 
kasvanud traditsioonilisest 
romaanist.


KIRJAVAHEMÄRGID  Ühelauselise tsiteerimise puhul 
paikneb viide lause sees, st enne 
lause lõpupunkti.
Näide
: “Elulaadi uudsus tekitab 
inimeses sisepingeid” (A. Lunter 
“Maailmakirjanduse õpik, 2003:9)


KIRJAVAHEMÄRGID  Mitmelauselise tsiteerimise puhul 
paikneb viide pärast lause 
lõpupunkti.
Näide
: “Inimene vajab 
kohanemiseks aega. Uuega 
minnakse kaasa tasapisi ja 
ettevaatlikult, muutes oma 
tõekspidamisi ja nihutades 
moraalitõdemusi.” (A. Lunter 
“Maailmakirjanduse õpik, 2003:9)


TSITAAT VÕI  PARAFRAAS?  Tsitaadi kasutamine on õigustatud, kui :  originaalallika stiili ei saa asendada ;  allikmaterjal on nii oluline/ autoriteetne, 
et selle muutmine võib kahjustada 
kirjutise sisu/ stiili ;  tahetakse säilitada ütluse sõnastust/ 
vormi.  Kõikidel muudel juhtudel tuleks eelistada 
teiste autorite põhiidee edasiandmist oma 
sõnadega, st parafraasi. 


PLAGIAAT  Plagiaat on teise inimese mõtete, 
kirjutise, andmete esitamine oma 
nime all, viitamata tegelikule 
autorile.
Näide: Elus on oluline teha tööd ja 
näha vaeva, küll siis tuleb ka 
armastus.


ÜLESANNE 1KOOSTA REFEREERING (2 LAUSET)  “Traditsiooniline romaan on jutustava 
kirjanduse suurvorm, milles jutustaja (autor) 
vahendab teose sündmustikku, tehes seda 
neutraalselt ja kõiketeadjalikult. Vahel on 
autor oma tegelastesse kiindunud ja siis 
muutub tema tekst (autoritekst) tegelase 
vaatekohast nähtuks. Sellist autoriteksti 
nimetatakse siirdkõneks. On ka minavormis 
kirjutatud romaane ja raamjutustusi, milles 
autor laseb jutustajal sündmusi edasi 
anda.”(Lunter, A., 2003:39)


VÕIMALIK REFEREERING  Traditsioonilises romaanis on autor 
sündmuste vahendaja ja kõiketeadja. 
Osades romaanides antakse tegevus 
edasi tegelase vaatekohast 
(autoritekst) või minajutustusena.


ÜLESANNE 2  Leia oma ajaloo vm aine õpikust kolm 
vähemalt 5-lauselist tsitaati.  Koosta väljajättelised tsitaadid (nii 
sõnade kui lausete väljajätud) kahe 
kirjapandud tsitaadi kohta.  Koosta 2-lauseline refereering 
kolmanda tsitaadi põhjal.  Vormista töö korrektselt ja esita 
hindamiseks.


ALLIKALOEND  Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja 
kirjuta. Tallinn: Medicina.  Jaaksaar, K. (
2010). Uurimistöö, referaadi jm teadusliku teksti kir
jutamine. 09.aprill 2012

http://www.slideshare.net/katsv/uurimist-referaadi-jm
-teadusliku-teksti-kirjutamine
   Leki, I. (1998). Academic Writing. United Kingdom: 
Cambridge University Press.  Lunter, A. 2003. Maailmakirjanduse õpik 
gümnaasiumile. Modernismist postmodernismini. 
Viljandi: J. Sarapuu.


ALLIKALOEND  Nurmiste, T. (2005). Viitamine. 09. aprill 2012, 
http://www.lib.ttu.ee/pdfs/viitamine.pdf   Pisuke, H. (2004). Autor ja ülikool. Autoriõiguse 
alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.  Säljö, R. (2003). Õppimine tegelikkuses. Võru: 
AS Võru Täht.  Uibu,K
. (2009). Praktilisi harjutusi õigeks viitamiseks.
 Tsiteerimine ja parafraseerimine. 
09.aprill 2012 http://dspace.utlib.ee/dspace
/bitstream/handle/10062/10073/tsitaat.html 

Document Outline

  • Slide 1
  • TEADUSLIKUD TEKSTID KOOLIS
  • VIITAMINE
  • VIITAMINE
  • TSITEERIMINE
  • TSITEERIMINE
  • TSITEERIMINE
  • TSITEERIMINE
  • TSITEERIMINE
  • TSITEERIMINE
  • TSITEERIMINE
  • TSITEERIMINE
  • PARAFRASEERIMINE
  • PARAFRASEERIMINE
  • REFEREERIMINE
  • REFEREERIMINE
  • REFEREERIMINE
  • KIRJAVAHEMÄRGID
  • KIRJAVAHEMÄRGID
  • TSITAAT VÕI PARAFRAAS?
  • PLAGIAAT
  • ÜLESANNE 1
  • VÕIMALIK REFEREERING
  • ÜLESANNE 2
  • ALLIKALOEND
  • ALLIKALOEND

Vasakule Paremale
TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #1 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #2 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #3 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #4 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #5 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #6 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #7 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #8 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #9 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #10 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #11 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #12 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #13 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #14 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #15 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #16 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #17 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #18 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #19 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #20 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #21 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #22 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #23 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #24 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #25 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE #26
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Priidik4 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö alused
21
docx

Uurimistöö alused

kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid; refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine

Uurimistöö alused
Funktsionaalne lugemine ja viitamine
15
pdf

Funktsionaalne lugemine ja viitamine

16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine ­ millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist

Õigus alused
Uurimustöö vormistamise juhend
20
doc

Uurimustöö vormistamise juhend

........................................................................................ 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikate loend...................................................................................................... 12 Lisa 1. Tiitelleht.................................................................................................................

Uurimistöö
Kuidas kirjutada referaati-üldnõuded
18
doc

Kuidas kirjutada referaati? üldnõuded

KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist

Eesti keel
Referaadi koostamine
17
doc

Referaadi koostamine

KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist

Kirjandus
Referaatide koostamise ja vormistamise juhend
26
pdf

Referaatide koostamise ja vormistamise juhend

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Kati Küngas, Kaija Lukman Referaatide koostamise ja vormistamise juhend Juhend Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid .............................................................................................. 4 1.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 1.2 Teadusartikkel ................................................................................................................... 5 1.3 Uurimus ...........................................................

Ainetöö
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND
32
doc

ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND

Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). - Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti. - Kui viide kehtib mitme eelneva lause kohta, lõpetatakse viimane viidatud lause punktiga ning järgnevad viitesulud, mille sees olev viide lõpeb omakorda punktiga. Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Tsitaat - Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna- sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. - Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutu- märkidesse, vahel on eraldi lõiguna kursiivis. - Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühendada

teaduslikku uurimistöö alused
Uuri ja kirjuta konspekt
24
docx

Uuri ja kirjuta konspekt

varustatud publikatsiooni pealkirja. Isikliku informatsiooni puhul kasutatakse eesnime algustähte (algustähti), perekonnanime ja võimalikult täpset kuupäeva. Selliseid viited kasutatakse kirja või telefoni teel saadud informatsioonile, loengute märkmetele, elektronpostiteadetele või vestlusele. Märge tuleb ainult teksti, mitte allikaloendisse. Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lõpupunkti. Mida tsiteeritakse ja kuidas viidatakse? 1) Kokkuvõttev refereerimine. 2) Oma sõnadega ümbersõnastamine. 3) Otseste laenude ehk tsitaatide kasutamine. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Lühike tsitaat pannakse alati jutumärkidesse ja see peab olema sõna- sõnalt kirjutatud. Ärajäetud sõnad märgitakse kahe mõttekriipsuga ( ­ ­ ) või kolme punktiga (. . .). Pikka tsitaati on kombeks sisestada taandreaga. Taandrida näitab, et tegemist on otsese laenuga ning jutumärke ei ole vaja. ALLIKALOEND

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun