BUDISM Sissejuhatus Budism on Siddhartha Gautama Sakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.- 5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda, sest kannatusel on põhjus. Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr) Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu...
laul nibbuta nibbana (paali k) · 29 a lahkus kodunt · joogi lra Klma · askeet Uddaka Rmaputta, · 5 askeeti, jainist Gay rändasid 6 a, · ärkamine viigipuu all · Benarese (Varanasi) Isipatana-hirvepargi jutlus, · rändas 44 a õpetades · suri 476 Kushinagara lähedal Budismi 4 ÕILSAT TÕDE 1) elu on kannatus dukkha 2) kannatusel on põhjus: soovid ja ihad tanh 3) soovid ja ihad võivad kustuda nirvna 4) kannatusest on olemas väljapääs, 8-osaline tee 8 nidan't 1. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatusest: sünd on kannatus, vananemine on kannatus, haigus on kannatus, surm on kannatus. Vihatud asjade ligiolu on kannatus, armastatud asjade eemalolu on kannatus, selle tahtmine, mida me ei saa, on kannatus. Lühidalt: 5-kordne
Budism Elu mõte Aivi Õunap ja Helena Taim 4 tõde Click to edit Master text style 1. Elu on kannatus. Second level Third level Fourth level 2. Kannatusel on põhjus. Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5
Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis on kõige tähtsam meditatsioon mõtlus. Budism on jagunenud kaheks theravada ja mahajaana budism. Mahajaana on rohkem levinud. Neli üllast tõde: · kannatus on olemas · kannatusel on põhjus · kannatusele saab teha lõpu · kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee on: · Õiged vaated teada ja mõista nelja üllast tõde · Õiged kavatsused loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda vägivallata · Õige kõne rääkida lahkelt ja targalt tõde · Õige tegu mitte varastada ega petta · Õige eluviis teenida elatist ilma verevalamiseta ja teistele kahju tekitamata
saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu) · Ajaarvamist loetakse Buddha virgumisest, 543. a. eKr · Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses ÕPETUS · Eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine) · Meie oma ,,mina" ja asjade väline külg on vaid meelepete ja illusioon (maaja, maya), mis eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab · Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha) 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus) 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana) 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine). · Neli põhipahet: 1. Kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. Lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. Väärusk 4. Nõmedus e. teadmatus (rumalus).
Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana. · Sansaara tähistab tee algust. · Nirvaana on tee siht. · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. · India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt
Enimlevinud on tänapäeval budistlik õpetus Kagu Aasia riikides, Kambodzas, Tais, Jaapanis ning Tiibetis, üha rohkem ka Lääne Euroopas ja USA s Ligikaudne budistide arv on 260 miljonit Õpetuse alused Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela. Neli õilsat tõde 1. On olemas kannatus 2. Kannatusel on põhjus 3. Kannatusest on võimalik vabaneda 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee 1. Õige arusaam nelja õilsa tee mõistmine. 2. Õige meel himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõne hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikkusest, lobisemisest. 4. Õige tegutsemine vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet. 5
Budism Budism on Buddha Šākjamuni õpetus. Selle põhjal Indias tekkinud ja pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärk on Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha pärines PõhjaIndia valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni umbes 35 aastaselt. Peale seda lõi oma koguduse. Oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ja ka läände. Termin “budism” on pärit läänest ja võeti kasutusele 19. sajandil. Budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks või lihtsalt Buddha õpetuseks. Buddha neli õilsat tõde on: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budismi aluseks on tõdemus, et o...
» Õpetas suuliselt » Esimesena pandi kirja õpetus 1. saj eKr » Ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus » Kannatuse kaotamiseks 8-astmeline tee Õige vaade Kavatsus Jutt Tegu Eluviis Püüdlemine Mõtlus Keskendumine » on Buddha Sakjamuni õpetus » Eesmärgiks Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine » Aluseks on tõdemus On olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus Põhjuseks on soov ehk janu Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus » Neli õilist tõde 1. tõde kannatusest, 2. tõde kannatuse põhjusest, 3. tõde kannatuse lakkamisest ja 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest » Sansaara Tee algus ehk hetke seisund, millest soovitakse eemalduda » Niraana Tee siht ehk kuhu tahetakse jõuda » Ei ole igavesti muutumatut hinge » Maailma kui isikut võrreldakse vooluga
Budism Kuna ma olen Kristliku Nelipühi kiriku kasvatusega, kus kõik on ilus, armas ja rõõmus, siis valisin Budismi, millest lähemalt rääkida. Sest Budism rõhutab väga palju kannatusele, mida pead siin maapeal läbi elama. Budismi aluseks on aga tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ja selle põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus ja see viib lõpuks sind Nirvaanasse. Selles religioonis on traditsioon, et Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Ta riietatakse kaunitesse kuningapoja rõivastesse, mille järel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida
Budistlik arusaam kannatusest Mis on üldse budism.?Budism on Buddha Šākjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda – kuna kannatusel on põhjus.Budismis on olemas 4 tõde. On olemas kannatus.Kannatusel on põhjus.Kannatust saab kaotada.Selleks on 8-osaline tee.Kannatuseks peetakse sündimist,suremist,vanadust,haigust ja kiindumust.Selle tekkimise põhjused on olemistung,elujanu,igatsus naudingute järele mis viib taassünnist taasünnini.Kannatusest saab üle ainult siis kui elujanu surutakse alla või muudetakse olematuks.Kannatustest vabanemiseni ja nirvaanasse pääsemiseks viib kaheksaastmeline pääsemistee
Idamaised usundid Eestis Ilmo Au ja Ringo Ringvee "Kirikud ja kogudused Eestis", 2000 Budism · VI V saj eKr elanud Gautama Siddharta (ka Sakjamuni) õpetus neljast õilsast tõest: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusest on võimalik vabaneda (vabanedes kannatuse põhjusest); kannatusest vabanetakse õilsa 8-osalise tee kaudu (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Vend Vahindra · Kodanikunimi Karl Tõnisson (Karlis Tennisons), sündis 1873 Põltsamaa lähedal, suri 1962 Myanmaris (Birma). Friedrich Voldemar Lustig · Sündis 1912 Narvas ja suri 1989 Yangonis (Birma).
Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk "virgunuks". Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk dharma algab "nelja õilsa tõe" ja "kesktee" kuulutamisega. Neli õilsat tõde: On olemas kannatus, mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis ehk sansaaras. Kannatusel on põhjus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjuste kaotamisega. Nii on võimalik saavutada täielik vabanemine ehk nirvaana. Selleks on olemas kaheksaosaline tee, mis hõlmab õige mõtte, kavatsuse, kõne, teo, elu , püüdluse, mõtluse ja keskendumise. Budismi eesmärk on jõuda nirvaanasse absoluutse rahu seisundi, mis asub väljaspool kannatust tekkitavat maailma
See tekkis 5-6. Saj eKr. Budismi eesmärk on Buddha Säkjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Budismi levik kiirenes kuningas Asoka valitsusajal ja kandus edasi mujale Indiasse ning läände. Budismi neli õilsat tõde on : 1. Tõde kannatusest, 2. Tõde kannatuse põhjusest, 3. Tõde kannatuse lakkamisest, 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budaismi aluseks on arvamus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik ka vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ristiusk - e. kristlus on monoteistlik usk, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Usutakse, et Jeesus on Jumala poeg. Jeesuse õpetusi levitasid tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Ristiusk kasvas esimeste sajandite jooksul teistest religioonidest suuremaks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, õigeusu ja protestantlikuks kirikuks. Kristluse
Ristisus üks peamisi suundi on õigeusk(80 miljonit inimest) Õigeusu esindaja elu allub põhiliselt erinevatele paastudele. Palvetatakse enne igat söögikorda ja magamaminekut. Suurtel pühadel käiakse kirikus suurel jumalateenistusel. Iga laupäev ja pühapäev käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel. Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite. Budism Budismil on neli põhimõtet: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusele saab teha lõpu; selleks on 8-astmeline tee. Põhimõtted: õige vaade mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine-jutt, tegu eluviis toitu hangitakse õigel viisil püüdlemine -positiivne mõtlemine püsimaks teel mõtlus-ärkvelolek - olla teadlik mõtetest ja tegudest keskendumine-ekstaas kõik suunatud ühte, kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budistid-mungad väldivad igasugust liha, joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte
Selle õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit . Budism tekkis brahmanismi ehk hinduismi varajase arengujärgu langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses, sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja temaga samal ajal tekkinud dzainismiga . Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas kannatus, 2) kannatusel on põhjus (ihad ja soovid), 3) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega), 4) selleks on 8-astmeline tee(õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine . Kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus . Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutanud budaks. Väga vana on ka veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge: nii maailma kui isikut võrreldakse vooluga, milles dharmad üksteisest funktsionaalses
· Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine · Buddha tähistab teadvuse kõrgeimasse seisundisse jõudnud inimest. · Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. · Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. · Keha, kõne ja mõistuse potentsiaali täielik arendamine · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Selleks põhjuseks on janu ehk soov. · Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. · Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kaheksaosaline tee · 1. Õige arusaam - nelja õilsa tõe mõistmine · 2. Õige meel - himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted · 3. Õige kõne - hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikkusest, lobisemisest · 4. Õige tegutsemine - vältida tapmist, varastamist ja
Läheb viigipuu alla ja jääb sinna kuni ta saab virgastatuks. Näeb nägemust, kus surmaingel Mara ründab teda ja talle pakutakse kõiki rikkusi ja asju, et ta askeetsusest loobuks, kuid ta ei võta vastu ja kui see nägemus läbi saab, siis ta on järsku virgunu, ärganu, Buddha. Kesktee. 4 õilist tõde, 8-osaline tee. Jõuab vabanemisseisundini. Esimesed, kes tema kõne kuulevad, on tema viis kaaslast, neist saavad tema esimesed õpilased. Neli õilsat tõde - Elu on kannatus - Kannatusel on põhjus - Vaibumine kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu vaibub - Virgumisele viib 8-osaline tee 8 osa - õige vaade mõistetakse nelja õilsat tõde - õige kavatsus himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted - õige jutt tuleb hoiduda valest, kuulujuttudest ja lobisemisest - õige tegu tuleb vältida tapmist, valetamist, ebaseaduslikku suguühet
BUDISM Kaheksa kodaraga ratas. Tekkis 6.-5. saj. eKr Kirde-Indias. Rajas Gautama Siddharta. Tema kohta on kõige rohkem legende. Gautamale ennustati väiksena, et kui ta näeb häda ja viletsust, hakkab ta askeediks. Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud
Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust. 4. Õige tegu
Sellest ajast on pärit monoliitsed Buddha mälestussambad ja stuupad- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Levik- suurem osa Aasiast. Usundi tähelepanu on keskendunud inimlikele kannatustele. Budism 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus). 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid). 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega). 4. Selleks on 8-osaline tee: 4.1. Õige arusaam 4.2. Õige kavatsus 4.3. Õige kõnelemine 4.4. Õige tegu 4.5. Õige eluviis 4.6. Õige püüdlemine 4.7. Õige mõtlus 4.8. Õige keskendatus Buddha Buddha tähendab virgumist. Tähistab teadvuse kõrgeima seisundini s.t virgumiseni jõudnud inimest- tema
maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus. Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks.
Varjumees on ainus, kes tegelase tõeotsinguis aktiivselt kaasa räägib ja tegelase kannatusi jagada suudab. II Ometi ei saa Baturini tegelaste egoistlikku, enesekeskset valuarmastust pidada ebaeetiliseks. Vastupidi, Baturini loomingule on tüüpiline „eetiline õnnevastasus“. Baturini tegelased on sügavalt eetilised – näiteks kartlik Nikas pühendab elu võitlusele kurja vastu –, ent oma eetilises mõtlemises eelistavad nad kannatusi õnnele. Enamgi: baturinlik eetika baseerub kannatusel. Kannatus teravdab elutunnetust, õieti elatud elu on aga Baturini romaanide järgi sügavalt tunnetatud, niisiis ka teravalt kannatatud elu. Baturinlik eetika on inimese sisemine asi, nagu ka kannatus ja tõde. Sotsiaaleetika on siin enesestmõistetav taust, Baturini inimese juurde kuulub loomulikult kogu inimkonda ja avarilma silmaspidav käitumine, kartliku Nikase lõvilakkade kammimine, et maailma kurjusest puhastada,
traktaadid (suutrad). Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tänapäevani. · Tipitaka · Mahajaana suutrad · Vadzrajaana tantrad · Dhammapada · Bodhitsarjavatara Õpetuse alused Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine). Eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine).
Buddha elas 80. eluaastani ning pärast surma tõusis ta nirvaanasse. Tema keha põletati ning tuhk jagati erinevate koolkondade vahel laiali ning pandi palverännakute sihtkohtadesse pühadesse stuupadesse. Buddha otsustas luua ilmutuse järgi uue õpetuse. 4 üllast tõde: On olemas kannatus inimene ei mõista elu olemust, mistõttu tuleb tal pidevalt ümber sündida = kannatus Kannatusel on põhjus teadmatus, et inimene kiindub millessegi, ei mõista elu olemust Kannatustest on võimalik pääseda lõplik vabanemine ehk nirvana Vabanemiseks on 8-astmeline tee: 1) õige vaade 2) õige kavatsus 3) õige jutt 4) õige tegu 5) õige eluviis 6) õige püüdlemine 7) õige mõtlus 8) õige keskendumine Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad.
Budism tekkis 5. sajandil eKr Kirde-Indias. Tekkis vastukaaluks brahmanismile ja kastikorrale. Religiooni alustajaks peetakse Siddharta Gautamat ehk Buddhat. Tema kohta on kõige rohkem legende, eluajal ja pärast surma. Buddha jaoks polnud askees piisav. Pärast valgustamist sai Siddharta Buddhaks. Ta otsustas lua ilmutuse järgi uue õpetuse. 4 üllast tõde: · On olemas kannatus inimene ei mõista elu olemust, mistõttu tuleb tal pidevalt ümber sündida = kannatus · Kannatusel on põhjus teadmatus, et inimene kiindub millessegi, ei mõista elu olemust · Kannatustest on võimalik pääseda lõplik vabanemine ehk nirvana · Vabanemiseks on 8-astmeline tee: 1) õige vaade 2) õige kavatsus 3) õige jutt 4) õige tegu 5) õige eluviis 6) õige püüdlemine 7) õige mõtlus 8) õige keskendumine Vabanemise eesmärgiks on jõuda nirvanasse. Et jõuda nirvanasse, tuleb surra, sest ainult siis kogetakse lõplikku nirvanat
Budism, religioonina, eeldab virgunud seisundi tekkimist. Budism eeldab 4- õilsat tõde: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest ja tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja
Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust Neli üllast tõde: kannatus on olemas, kannatusel on põhjus, kannatusele saab lõpu teha, kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee: Õiged vaated (teada ja mõista nelja üllast tõde) Õiged kavatsused (loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda ilma vägivallata) Õige kõne (rääkida lahkelt ja targalt tõde) Õige tegu (mitte varastada ega petta) Õige eluviis (teenida elatist ilma verevalamiseta ja teistele kahju tekitamata)
Õige mõtlus (mediteerides tunnetab inimene oma keha ja mõtteid), 8. Õige keskendumine (annab võimaluse eralduda 5 halvast teost ja avastada paremat.) Esimesed kaks astet on seotud õige tunnetusega, kolm järgmist õige moraaliga ning 3 järgnevat meditatsiooni kõrgeima astmega. Samuti järgivad budistid 4 üllast tõde, millest kõneles Buddha oma esimesel jutlusel. Nende mõistmiseks peab mõistus olema rahus. Esimene üllas tõde- kannatus on olemas. Teine üllas tõde- kannatusel on põhjus. Kolmas üllas tõde- kannatusele saab teha lõpu. Neljas üllas tõde- kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee. Budistid usuvad ka, et kõik, mis kuskil eksisteerib, allub karma seadusele ehk teisisõnu põhjuse ja tagajärje seadusele. Head teod suurendavad voorusi, halvad aga vähendavad. Budisti peamiseks eesmärgiks on lõplikult vabaneda karma seadusest. Pühendumine
Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine.
Usundi tähelepanu on keskendunud inimesele st. inimlikele kannatustele. Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Tõenäolised eluaastad 566 486 eKr. Budism ei keela millegi söömist. Aga enamasti söödakse taimseid toite. Mis pidid hinge puhastama Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust. 4. Õige tegu
askeediga, elab 5 aastat äärmuslikku askeesielu, siis jätab need 5 sõpra maha ja asub üksi rändama, istub viigipuu all, kuni jõuab vaimse valgustatuseni, lõpuks jõuab selgusele, et kirgastumiseni viib õpetus 4 üllast tõest ja 8-osalisest teest, otsustab oma õpetust jagada ja esimesed järgijad on tema 5 sõpra. Temast sai virgunu ehk BUDDHA. 4 üllast tõde: 1. elu on kannatus-surm, sünd, õnnepüüdlused 2. kannatusel on põhjus-põhjuseks on elujanu, soov elada meelelises maailmas 3. kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu lakkab 4. virgumiseni viib 8-osaline tee, teadmine, kuidas elujanu lakkab Inimeste lunastuseks pole jumalatel mingit tähtsust-lunastus tuleb saavutada enda pingutusega. Kellegi peale ei saa loota ega toetuda, siin vastandatakse budismi selgelt kristlusega. Ümbersünnib see seisund, mis oli enne surma.
Algselt olid stuupat lihtsalt kivihunnikud v. kuhjad mis moodustusid (pühaku kalmule) kantud kividest. Hiljem arenesid nad omaette (sümbolistlikeks) ehitisteks. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päikesega samas suunas. Budism - sisu On olemas 4 õilsat tõde a) on olemas kannatus (dukha, tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis =sansaaras (e. reinkarnatsioon) b) kannatusel on põhjus (avidya e. teadmatus, väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu = trisna) c) kannatust (sh. sansaarat) saab kaotada (põhjustaja kaotamisega) ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana) d) selleks on olemas 8 osaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Eesmärgiks on nirvaana saavutamine (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine)
raamatud(veedade kommentaarid, preestrite käsiraamatud). Rajaja pole teada Pühad paigad Varanasi püha jõe Gangese ääres,kuhu sooritatakse palverännakuid Iseloomulikud riitused laipade põletamine ja Gangesesse viskamine, jooga, jumalateenistus kodus/looduses/templis, ohverdatakse lilli vms. Sümbolid - OM Budism Lunastusõpetus inimene põhjustab oma kannatusi ise ja lunastab ka end ise. 4 üllast tõde. Elu on kannatus, kannatusel on põhjus-elujanu, kannatus lakkab ja ümbersündide ahel katkeb kui elujanu on täielikult kustunud. Selle kustutamiseni viib 8-osaline tee. Kui see läbitakse, siis jõutakse valgustuseni. Kogudus mungad/nunnad, kes elasid kloostrites ja ilmikud, kes olid lihtsalt budismi usulised. Iseloomulikud tunnused Inimesel puudub MINA. Inimene sünnib ümber kellekski teiseks. Eestmärgiks on nirvaana. Eitatakse kastisüsteemi ja vägivalda. Tehakse misjonitööd läänemaades.
vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Kokku on budiste maailmas ligikaudu 376 miljonit (Mahajaana 185 miljonit, Theravaada 124 miljonit) 1.2. Budismi õpetused e. Buddhadharma Buddha õpetuses on neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Neli põhipahet budistlikus käsitluses: 1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, 2
maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus. Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks.
"Valimise valu" Jaan Lahe Jaan Lahe, religiooniloolane 31.05.1971 Haridustee: 2004 - ... Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant 2001 - 2004 Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant 1999 - 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskond 1991 - 1999 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus: 2006 - ... Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige 2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja juutluse kokkupuutepunktid ja nende kajastamine autentsetes Pauluse kirjades, Tartu Ülikool Teaduspreemiad ja -tunnustused 0, Jaan Lahe; 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi preemia teadustöö "Gnoos...
Donec eris felix, multos numerabus amicos; tempora si fuerint nubila, solus eris kuni oled õnnelik, on sul palju sõpru; kui aga tulevad rasked ajad, jääd üksi. Dulce est sociou habuisse malorum meeldiv on omada õnnetuses kaaslasi. Durum patienta frango raskuse võidan kannatlikusega. E Edimus, ut vivamus, non vivimus, ut edamus me sööme selleks, et elada, mitte selleks, et süüa. Errare humanum est eksimine on inimlik. Est dolendi modus, non est timendi kannatusel on mõõt, hirmul mitte. Esse quam videri pigem olla, kui näida. Est odus in rebus asjadel on mõõt. Est quadem flere voluptas pisarates on mõningane nauding. Ex virtute nobilitas coepit voorusest algab õilsus. F Faber est suae quisquae fortunae igaüks on oma õnne sepp. Facta non verba teod näitavad rohkem kui sõnad. Factum est factum mis tehtud see tehtud. Fallaces sunt rerum facies asjade välimus on petlik. Fama crescit eundo kuuldus kasvab levides.
tapmisega Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Budism Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust Neli üllast tõde: kannatus on olemas, kannatusel on põhjus, kannatusele saab lõpu teha, kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee: Õiged vaated (teada ja mõista nelja üllast tõde) Õiged kavatsused (loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda ilma vägivallata) Õige kõne (rääkida lahkelt ja targalt tõde) Õige tegu (mitte varastada ega petta)
· Otsustas hakata mediteerima ja ise küsimustele vastust otsima. Istus üks kord ühe viigipuu (Ficus Recigiosa) alla ja otsustas, et ei lähe sealt mediteerimast ära enne, kui on vastuse saanud. Seal jõudis ta vaimse ärkamiseni ning teda hakati Buddha'ks kutsuma. Ta leidis, et tema luksuslik elu ja askeesi elu olid äärmused ja et hea on kesktee. · Talle ilmutati neli õilist tõde ning üks neist on 8-osaline tee. · 4 õilsat tõde : 1. Elu on kannatus 2. Kannatusel on põhjus 3. Kannatus ja ümbersünd 4. 8-osaline tee: · Õige vaade - nelja õilsa tõe mõistmine. · Õige kavatsus - hirmudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted. · Õige jutt - hoidumine valest, kuulujuttudest, lobisemisest. · Õige tegu - tuleb vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet. · Õige eluviis - tuleb vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist.
Tallinna Rahumäe Põhikool Tai naeratuste maa Uurimistöö Koostaja: Liisi Lota Pals 8.A klass Juhendaja: õpetaja Mare Salu Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1. Asukoht.............................................................................................................. 5 2. Loodus................................................................................................................ 5 3. Kliima................................................................................................................. 6 4. Ajalugu............................................................................................................... 6 5. Valitsus.......................................................................
tapmisega Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Budism Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust Neli üllast tõde: kannatus on olemas, kannatusel on põhjus, kannatusele saab lõpu teha, kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee: Õiged vaated (teada ja mõista nelja üllast tõde) Õiged kavatsused (loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda ilma vägivallata) Õige kõne (rääkida lahkelt ja targalt tõde) Õige tegu (mitte varastada ega petta)
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
vaimselt rikkalikku paastuaega, et see oleks aeg, mil otsime ja leiame iseend ning oskame leida Issandat ka seal, kus arvasime kõrbe valitsevat. Teeme ruumi Issandale meie südames ja elus ja koos Temaga lõpuks rõõmustame ka armastuse võidu üle, mis võidab ärka kurja ja patu ning kanname seda rõõmusõnumit edasi oma igapäevases elus ja töös. Budism Budismi 4 põhitõde: On olemas kannatus kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) kannatusele saab teha lõpu (põhjuse kaotamisega) selleks on 8-astmeline tee (märk 8 kodaraga ratas) Põhimõtted: Õige vaade- mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine- jutt, tegu,eluviis- hangitakse toitu õigel viisil,püüdlemine-positiivne mõtlemine püsimaks teel,mõtlus-ärkvelolek- olla teadlik mõtetest ja tegudest,keskendumine-ekstaas- kõik suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik
Kogudus umbes 500 miljonit inimest; koguduseks on sangha; koosneb ilmikutest ja munkadest; ilmikud on tavainimesed, kes on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse; nende ülesandeks on ülal pidada munkasid ning toetada templeid ja kloostreid; koguduses ollakse õedvennad Iseloomulikud tunnused tekkis 6. sajanid Indias vastukaaluks brahmanismile; arenes hinduismist; sümboliks kaheksa kodaraga ratas; on neli üllast tõde; esimeseks, elu on kannatus; teiseks, kannatusel on põhjus; kolmandaks, kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui kiindumus on täielikult lakanud; neljandaks, teadmiseni, kuidas kiindumine lakkab, viib kaheksaosaline tee; inimesekeskne; levis rohkem, kui Hiina okupeeris Tiibeti Peasuunad juba Buddha eluajal olid erinevad suunad; lõhenemine oli 3. sajandil eKr; Hinajana budism ehk kitsas tee ehk väike sõiduk ehk vanemate õpetus; pühakirjaks on Tipitaka ehk kolme korvi õpetus; õpetuses seisneb, et
Austatakse ka loomi, kes on nende jaoks pühad. Usutakse, et inimese elu koosneb neljast etapist õppimise aeg kodu ja pere loomise aeg erakuna elamise aeg rändava askeedina elamise aeg. Budism Alguse sai 6 saj e.Kr vastukaaluks hinduismile. Siddharta Gautama 566-468 e.Kr loetakse budismi loojaks. Siddharta Gautamale ilmutasid 4 üllast tõde, mis on ka budismi algtõed, pärast mida sai temast virgunu ehk buddha. 4 üllast tõde on: 1) Elu on kannatus; 2) Kannatusel on põhjus; 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud; 4) Teadmine kuidas kiindumine lakkab. Lunastusõpetus atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega. Ümbersünni kohta - Hinge budistlikus õpetuses ei ole ja see, mis sünnib uuesti on hoopis see seisund, mis oli enne surma. Kuid töötab siiski ka karma seadus. Kogudus ehk sangha koosneb
Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamis...
2. tõde kannatusest, 4 3. tõde kannatuse lakkamisest ja 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele (1). Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest kannatusest on võimalik vabaneda, kuna kannatusel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed
vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on: 1.tõde kannatusest, 2.tõde kannatuse põhjusest, 3.tõde kannatuse lakkamisest ja 4.tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed
Austatakse ka loomi, kes on nende jaoks pühad. Usutakse, et inimese elu koosneb neljast etapist õppimise aeg kodu ja pere loomise aeg erakuna elamise aeg rändava askeedina elamise aeg. Budism Alguse sai 6 saj e.Kr vastukaaluks hinduismile. Siddharta Gautama 566-468 e.Kr loetakse budismi loojaks. Siddharta Gautamale ilmutasid 4 üllast tõde, mis on ka budismi algtõed, pärast mida sai temast virgunu ehk buddha. 4 üllast tõde on: 1) Elu on kannatus; 2) Kannatusel on põhjus; 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud; 4) Teadmine kuidas kiindumine lakkab. Lunastusõpetus atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega. Ümbersünni kohta - Hinge budistlikus õpetuses ei ole ja see, mis sünnib uuesti on hoopis see seisund, mis oli enne surma. Kuid töötab siiski ka karma seadus. Kogudus ehk sangha koosneb ilmikutest ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
