Brahman - hinduismi preester; ka jumal kõige kõrgemas ja absoluutsemas mõttes Atman - ,,hing" annab elu kõikidele olenditele; inimeses olev surematu osa Samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse. Selle ümbersünni määrab ära karma seadus. Karma - kõik elu jooksul tehtud hea ja halb, määrab, kellena sünnid järgmine kord Upanisadid Brahma raamatute ja Veedade kommentaarid Veeda Hinduismi pühakiri Avatara Hinduismis jumalus, kes tuleb maa peale inimese, looma, taime või ükskõik kellena. Moksa - kui Atman ühineb Brahmaniga Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e. liialdamine ja neg e. loobumine) Meditatsioon - mõtisklus millegi üle Jooga õpetusviis, kus on oluline saavutada läbi erinevate tehnikate meelerahu ja tähtsal kohal on
jumalat. Puraanad on väga olulised teosed rahvalikus hinduismis. Kõige populaarsemaks neist on "Bhagava puraana", mis käsitleb Krisna noorust ning julgustab temale pühendumist. eluenergia, eluhingus Juudi vaimulik hindude traditsiooni kohaselt Visnu seitsmes kehastus. Tema armastuse ja lahingutega seotud lood on pand kirja "Ramajanas". Ta on õigluse ja moraalse vooruslikkuse eeskujuks. hindude eepos, mille autoriks peetakse pühamees Valmikit, ning mis jutustab avatara Rama loo. Eppos sai praeguse vormi 1. saj eKr. isand, õpetaja, mentor; Hassiidide usuline juht Juudi uusaasta ei tohi Juudi preesterkonna aristokraatlik usulis-poliitiline rühmitus, 2 sj ema - 70 pKr. Juhtisid templiteenistust, tunnistasid järgimisväärseks vaid Toorat, eitasid hilisemat suulist pärimust ("Suulist Seadust"), ei uskunud igavest elu ega oodanud messiat. "Väline ja nähtav märk sisemisest ja vaimsest armust". Reformeeritud kirikud peavad sakramentideks üksn
atman inimindiviidi hing, mille ajutine peatuspaik on keha; ümbersündide kaudu tuleb arusaamine, et brahman ja atman on samad samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse; määrab karma seadus; ümbersünniahel karma töö, tegu; elu ajal tehtud teod upanisadid ehk Vedanta ehk Veedade lõpp; Veedade ja Brahma raamatute kommentaar; loodi 800600 aastat eKr; pühakiri hinduismis veeda pühakiri hinduismis; loodi umbes 1200800 aastat eKr avatara jumalal hinduismi suunas Visnuismis on erinevad kehastused; näiteks kangelane Rama Krisna moksa atmani ja brahmani ühinemine nirvaana esmärk; kõrgeim teadmise ja rahu seisund; ei saa kirjeldada aja ja ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad duhkha kannatus; ahistus; kõik on seotud kannatusega, ka nauding; kannatused põhjustatakse ise askees lihasuretamine; keha kurnamine; end jumalale pühendamine; vaesuses elamine
Kõiki nende jumaluste olemasolu on võimalik kas tõestada (kujud jms) või tõestada, et nad ei ole olemas (inimeste väljamõeldud) Monoteismi jumal erineb eelnevatest selle poolest, et teadus ei suuda tõestada ega ümber lükata monoteismi austusobjekti olemasolu. Teadlane on seega agnostik. Avataara on India usundites, eriti hinduismis jumaluse ümberkehastumine kellekski teiseks üleloomulikuks olendiks, inimeseks või loomaks. Eriti tuntud ja austatud on Krisna kui jumal Visnu avatara. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust. Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud
Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades puudusid või olid väheolulised. Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Visnu end avataradena. Esimesed avatarad ei ole antropomorfsed. Veedades ei mainita jumal Sivat. Sival on ambivalentne olemus: purustav ning taasloov. Seda kujut ette Siva tantsuga. Siva on ka kunsti kaitsejumal ning askeetide kaitsja. Sivat kujut mitmenäolise ja-käelisena. Siva laubal on kujut kolmandat silma. Hinduismis on vaid üks jumala absoluut (brahman)
annaabi.ee 
