Meridiaanid Inimese organismil on eriline süsteem, mis ühendab keha ülemist ja alumist osa ning ühendab kõiki "õõnsaid" ja "mitteõõnsaid" elundeid. Eristatakse 12 põhilist meridiaani: 6 Yang meridiaani õõnsad elundid 6 Yin meridiaani mitteõõnsad elundid Haiguste põhjuseks peetakse organismis tekkinud Yang-Yin tasakaaluhäiret- keha Yang- ja Yin-jõudude vahelist koordineerimatust Yin meridiaanid Kopsu meridiaan vägi laskub rinnast kätte Põrna kõhunäärme meridiaan vägi tõuseb jalast rinda Südame meridiaan vägi laskub rinnast kätte Neeru meridiaan vägi tõuseb jalast rinda Maksa meridiaan vägi tõuseb jalast rinda Yang meridiaanid Jämesoole meridiaan vägi tõuseb käest pähe Kõhu meridiaan vägi laskub peast jalga Peensoole meridiaan vägi tõuseb käest pähe Põie meridiaan vägi laskub peast jalga Sapipõie meridiaan vägi laskub peast jalga
Sõbrad Elas kord üks poiss kelle nimi oli Vägi . Tal oli sõber kelle nimi oli Kalle .Talle meeldis Kallega kalal käia . Igal vara hommikul läks Vägi Kallega kalale . Aga ühel hommikul läks Kalle üksi kalale . Siis oli väga tugev tuul . Vägi ärkas üles, ta läks kalle juurde aga Kalle polnud veel tagasi tulnud. Vägi ootas terve päeva aga Kalle ei tulnud koju . Poiss läks järgmine päev Kallet otsima aga ta ei leidnud . Järgmine päev läks uuesti ja ta leidis Kalle paadi tükki . Läks juba pimedaks, Vägi läks koju . Ta mõtles terve öö läbi Kallest ja ütles ma lähen otsin Kalle üles .Ta tõusis hommikul vara ja pani vajalikud asjad kotti . Vägi asus teele võttis
Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus. Sõjategevus kestis selle ümber viis päeva. Eestlastele oli lahing edukas. 1212. aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn.
Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, et metsaga ja selle olendite ning olevustega suheldi sõbralikult ning püüti nende soosingut võita. Kuna mets ei kuulunud
Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama Ümera äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Rünnak kulges edukalt- saavutati võit 1211. aastal piirasid sakslased Viljandi linnuse. Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Suutmata viie päevaga kindlust vallutada, alustasid sakslased läbirääkimisi- vanemad sõlmisid piirajatega rahu
SALLIE McFAGUE 1.) ,,Isikuline vägi" (personal power)- ,, Isikulist väga defineeriks mina enda teooria kohaselt suunatud väeks või jõuks. Mateeriat ja energia koos doseerimisel saavutad see suunatud vägi kõiksuse kõik materiaalsed vormid ja objektid. See tähendab, et kui mingi objekti algaineteni jõuda leiaks me lihtsalt mateeria, mis on energia poolt laetud võnkumas ja tekitades ruumi vastava objekti. Kogu see keerukas protsess on kontrollitud ja käima pandud selle suunatud väe poolt, mis kõiksuse kõiki protsesse ja voole juhib ning kontrollib. Sellist eksistentsi nagu meil leidub Maal ei leidu meie andmetel mitte kuskil
meelitamine võitluses sakslaste vastu. Nii tulidki saadikud Novgorodist ning kinnitasid venelastepoolset nõusolekut, lubades appi tulla suure sõjaväega. Samal ajal õnnestub Lembitul kokku koguda seninägematu 6000-meheline armee, mis asub Paala (Navesti) jõe ääres venelasi ootama. Kahjuks jäävad aga venelased hiljaks. Sakslased, saades teada Eesti plaanist, ruttavad aga sooritama pealetungi, enne kui venelased kohale jõuavad. Sakslaste vägi koosnes ristisõdijatest, ordurüütlitest, piiskopimeestest, lisaks veel liivi abiväest Kaupo juhatusel ja lätlastest, kokkuvõttes oli neid ligikaudu 3000 meest. Jõudes Sakalasse, said vaenlased eestlaste asukoha vangide käest teada ning edasi liiguti ettevaatlikult lahingukorras. Öösel puhkas sakslaste vägi Viljandi linnuse juures, kus peeti ka jumalateenistus. Järgmisel päeval, 21. Septembril asus vägi sakslaste ja nende liitlaste vägi taas teele, otsides
esmakordselt mainitakse eestlasi ka kirjasõnas. 4. Eestlaste muistne usund – mis olid meie usundi eripärad? Valitses loodussuund ehk ANIMISM – loodusega kooskõlas elamine. Jumalate roll segane ja vaieldav(TARAPITA) Tähtsaim mõiste usundis „vägi“ kõikjal ja kõigis toimiv elujõud. Usuti, et vägi on juustes, küüntes(sellepärast olid meestel pikad juuksed) Ravimisväega allikad, kätega ravitsemine, kurja tugeva väega sõnad(sajatused), hea väega sõnad (loitsud) Väe suunamine ja toimingud temaga olid maagia ehk sõjakunst, millega võis tegeleda igaüks. 5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik, tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?)
sõja Saksamaale. Saksamaa saatis läänerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87 000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I). 2 Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km.
hüvitamist. Need keeldusid, kuid saatsid siiski omakorda saadikud latgalite juurde, kus toimus uus kohtumine tüliküsimuse lahendamiseks. Kumbki osapool oma seisukohtadest aga ei taganenud ja lahku mindi vastastikuste ähvarduste saatel. Esimene sõjakäik Ugandisse Peagi läksid mitmed latgalite vanemad eesotsas Waridotega Riiga, küsides sealt sõjalist abi ugalaste vastu, mida sealt ka lubati. Septembri paiku koguti vägi, kuhu kuulusid piiskopimehed, orduvennad, Riia kaupmehed, liivlased ja latgalid. Väejuhtidest on Läti Henrik nimeliselt välja toonud Alberti venna Theoderici. Vägi liikus Ugandisse, rüüstas seal, süütas põlema maakonna keskse linnuse Otepääl ning pöördus röövsaagi ja vangidega tagasi. Seda sõjakäiku on traditsiooniliselt peetud muistse vabadusvõitluse alguseks. Mõõgavendade ordu rüütlite kujutis 1911. aastal ilmunud teatmiku "The Catholic
Kolme maleva manööver - koostati ulatuslik vastupealetungi kava lõppeesmärgiks siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine - saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia, läänlased pidid Toreida liivlasi ründama, sakalased ja ugalased pidi ahistama latgaleid (ei saa sakslastele appi minna) - 1215 saarlased sulgesid Väina jõe suudme, Riiast tungis tugev vastaste vägi, merel ristisõdijad oht kahe tule vahele jääda pidid taganema - teised malevad suuremat edu ei saavutanud - loodetud tulemusi ei saavutatud (liiga vähe jõudu) Merelahing Uues sadamas - 1215 juunis lahkusid osad ristisõdijad kogedel tormi tõttu jäid Saaremaale Uude sadamasse varju - saarlased sulgesid sadamasuudme, piirasid saksa kogesid, suured põlevad parved vastaste laevade peale tuul kandis need merele.
Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral, kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Portfellita minister minister, kellel ei ole ministeeriumit (nt. Siim Valmar Kiisler)
· Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt · Seadis oma maailmakäsitluse aluseks inimese kõlbelise loomuse · Taevas oli looduse osa ja kõrgeim vaimne alge ja inimest juhtiv jõud · Kombeid jälgides ja inimsust taodeldes sai õilsaks inimeseks Konfiutsiuse õpetuse põhimõtted (väljenduvad aforismide/õpetussõnade sisu): - Dao kulg (asjade käik, kulg, voolus; tähistab liikumist) - De- vägi (loomuliku mõjuvõimu avaldumine, mitte surve avaldumine jõu abil) - Tian taevas (esineb sõna taevatahe oma loomuse ja sisemise sunni järgimine) - Ren inimlikkus (humanism, inimeselikkus kultuur, haridus, kombed, õigustunne) - Zhi teadmine, mõistmine, tarkus (vähendab vaimseid, intellektuaalseid omadusi) - Yi- kohasus, positsioonist tulenev. (Võime jääda inimühisk inimeseks.) - Li- komme
Mõisted Religioon: uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused Maagia: loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Mana: ebaisikuline vägi, mis kogu maailma täidab, seda väge saab koguda, teiselt inimeselt 'varastada', ja võib sellest ilma jääda. See vägi avaldub loodusnähtustes ja taevakehad, ka inimkehas (juuksed, küüned jne) Šamaan: inimene, kellel usutakse olevat võime meelerännakuteks ja väe ning teadmiste toomiseks, et neid enda ja teiste heaks kasutada. Šamaanid suudavad transiseisundis ühendust võtta vaimudega, vaimude maailma elavate maailmaga ühendada
Austria pealinnas nõutakse sõja alustamist Serbia vastu, mille taga seisab Venemaa. Seetõttu vajab Austria Saksamaa toetust. · Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni. · Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja. · Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria- Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi
Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Saksamaa saatis läänerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I)¹. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km.
Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Saksamaa saatis läänerindele seitse armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada viis Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I)¹. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km.
sõjaväe drillimist. Ta ise viis läbi oma ihukaitsjate drille, kus teda linnas ära ei tuntud, kuna ta oli niivõrd oma kindralite moodi. Peeter I aga viis peale kaotust Narva all läbi sõjaväe- ja riigireforme: rajas metallurgia- ja relvatehaseid, reorganiseeris sõjaväe, pani aluse sõjalaevastikule. Peale talvitumist läks Karl XII Riia alla, mida Saksi väed olid jälle rünnanud 1701 aastal. Riia alt aeti Saksi vägi taganema, kusjuures ta ise oma ihukaitseväega ajas taga Saksilaste paremat tiiba. Seejärel vallutati tagasi Kuramaa ja mindi ise sõjakäigule Poola, kus riigi valitseja sõjajõuga 1702 asendada üritati. 1705 koondas Peeter I Vene sõjaväe Grodnosse, kuhu suundus ka Karl XII. 1706 tõmbus Venemaa vägi Kiievisse. Nüüd läks Karl XII oma vägedega Saksimaale, kus vürst August sunniti sõjast välja. 1708 läks Karl XII Ukrainalt sõjalist abi paluma, kuid sellest oli vähe kasu. Venemaa
Pärast 20 päeva piiramist pidid ugalased ja sakslased alla andma ja sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eestlased üritasid suurt võitu edasi arendada, pidid koguni Riiat ründama minema. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirelt vägesi koondama. (kokku saadi umb. 6000 meest) Kui vastased eestlaste plaanidest kuulsid püüdsid nad kiirustada ja ennetada venelaste saabumist . Peagi jõudis kohale 3000- meheline vägi (sakslased, liivlased, latgalid).Otsustav lahing 1217. a 21. sept. - Madisepäeval . Viljandi lähedal , ja lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi.Langes Lembitu , mitmed teised eesti vanemad, Liivlaste vanem Kaupo ( see oli üks muistse vabadusvõitluse suuremaid kaotuseid ). 6.) Taanlased pidasid sakslastega ristisõda Läänemere lõunakaldal , samal ajal aga vallutasid rootslased ristisõja lipu all paganlikud soomlased
Aasta Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa) Idarinne (Vene ja Saksa-AU) Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi sõja edasist käiku
Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. (wiki) 1215 aasta suvel tegid sakslased laastavaid rüüsteretki Ugandisse, olukord lootusetu ja abi polnud näha kuskilt 21. sept. 1917 Madisepäeva lahing, kohtusid saklaste vägi ja suur eestlaste vägi Sakala maakonna, eestalsed said lüüa, kuigi neid oli 2 korda rohkem, eestlaste kõige suurem kaotusUgandi ja Sakala langesid, langes Lembitu(eestlaste vanem, varane kangelane), saklaste poolt langes truu vanem Kaupo(toetas saklasi ja oli külastanud Roomat) 1219.a. rahvas ristiti ja taanlased tulid Tallinna lähedalt ja pidasid lahingu, eestlased kaotasid, taanlase laevastik Tallinnas, Valdemar II 1220.a
sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest moodustati hiljem Mõõgavendade ordu eesotsas piiskop Theoderich-iga. Ristisõjad sai korraliku hoo sisse ja esile tõusis järjekordne piiskop Albert von Buxhoeveden (1199). 1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202
seda ei ole võimalik teha. Inimesi ei juhi jumalad, eeldades et neid ei ole olemas, vaid seda teevad inimesed ise. Inimesed valivad oma teod, seega ka oma saatuse. Nii juhtus ka peategelasega. Kuningas kuulis ühelt purjus mehelt, et need inimesed, kelle juures ta lapsest saati on elanud, ei ole tema vanemad. Kui ta poleks selle tõttu läinud oraakli juurde, siis ei oleks ta saanud teada ka ennustust ning tema saatus oleks muutunud. Kui aga on tõesti olemas kõrgem vägi, kes määrab kindlaks meie saatuse, siis ei ole mõtet üritada seda muuta, kuna nagu Oidipuse tragöödiaski, juhtub ikka see mis juhtuma peab. Eelmise küsimuse üle arutades, tekib uus küsimus. Kuidas inimesed saavad olla kindlad, et saatus on olemas? Selles aga ei saa me mitte kuidagi kindlad olla, kuna veel ei ole tedlased tõestanud, et meie elu kontrollivad jumalad või mõni muu kõrgem vägi. Kui toetuda
asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Ei saa rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Üheks eestlaste muinasusundi põhielemendiks on vägi. Vägi on elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurendada.
Kui igal hommikul tõusta ning endale öelda, et ma olen terve ning mul läheb kõik hästi, pidi see tõsimeeli toimima. Pidevalt murede üle kurtes ning korrutades, kui halb see elu ikka on, kui vaene ma ikka olen, pidavat mure ning häda üha juurde tulema. Väidetavalt on isegi välja töötatud tekst, mida lugedes pidavat immuunsussüsteemi saama tugevamaks muuta. Kõlab uskumatuna, kuid mõistes, et sõnadel on suur ning nähtamatu vägi, võib see isegi tõeks osutuda. Koolitarkuski räägib, et kunagi suudeti mõtteid ning omandatud oskuseid läbi õhu hõimkonniti edasi saata. Me elame tehnikaajastul, võimalusteajastul, kuid siin maailmas on ka midagi sellist, mida ei saa laborites mõõta ega kaaluda. Meie ümber on vägi, kus loevad helilised ning heli leidmata sõnad. Selle väe võim on piiritu ning võime vaid pimesi kombata selle vägevust. Seda kõike mõistes tuleks kasutada toda võimast relva ettevaatlikult
taanlased alistuma sundida. Võit julgustas eestlasi edasi sõdima ja sõnum võidust saadeti üle Eesti teele. Eesti kõigis paigus hakati võõrvõimule vastu ja neid võideti, välja arvatud Tallinnas. Selle tulemusena hakkasid eestlased ise kindluseid rajama, kiviheitemasinaid ehitama ja õppisid ambe kasutama. Eestlased pöördusid abipalvega Venemaa poole, et Tallinn vabastada. Vene väel seda vallutada ei õnnestunud. Samal ajal oli kogutud suur ristisõdijate vägi, millega Ümera lahingus anti eestlastele hävitav hoop. Järk järgult vallutati Mandri-Eesti, kõige suurem vastupanu tuli Tartust. 1224. aasta suvel koondati Tartu alla suur vägi, mida juhtis piiskop Hermann. Linnus suudeti vallutada ja kõik selles tapeti. Ristisõdijate võimu kindlustamine võttis 3 aastat aega, et nad saaks Saaremaad vallutama minna. 1227. aasta algul oli meri tugevalt jääs ja 20 000 ristisõdijate salk suunati Saaremaad vallutama
Tannenbergi lahingus (26.30. august 1914) Vene 2. armee ja sundis Vene 1. armee Ida-Peisimaalt lahkuma. Ypres'i lahing 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi Gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri. Gorlice lahing Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil 1915 Przemysli. 2. mail alanud Gorlice lahingus Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi. Järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing Keskriikidel oli vähem sõjajõudu. Saksa ülemjuhatus otsustas anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks Verduni kindlust kaitstes.
templirüütlid salaja harrastavat. Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased, tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma, kuid nende vägi ei olnud ühtne. Siiski suutis keiser neilt välja meelitada, et türklaste käest vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik
1560. aastal purustasid Vene väed Oomuli lahingus Liivi ordu väed ja vallutas Viljandi. Sõtta sekkus ka Rootsi Kuningriik, kes aastal 1561 alistas Põhja-Eesti rüütelkonnad ja Tallinna ja need alad allutati Rootsi kuningas Erik XIV-le. Samal aastal sekkus sõtta ka Poola- Leedu kuningas Zygmund II Augustiga eesotsas, kes vallutas Riia piiskopkonna. Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi. Peale edutut Pihkva piiramist (1581-1582) alustas Poola-Leedu rahuläbirääkimisi. See-eest olid rootslased üsna edukad. Nad vallutasid aastatel 1580- 1581 terve Põhja-Eesti ja Ingerimaa lääneosa. Venelased said aru, et asjad ei lähe päris nii, nagu neil plaanis oli ja otsustasid teha rahu rootslastega kui ka poolakatega. Nii
Mõeldes religioonile vanemas kultuuriloos, siis on tegu meie esivanemate usunditega. Usk oli lähedane teistele loodusrahvastele. Paljude loodusrahvuste kohta võimegi kasutada mõistet animism ehk loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad
Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Väge püüti omastada loomade siseelundite kui ka vere söömise ja
saabusid Kuubasse Oriente provintsi novembris 1956. * Tekkinud tulevahetuses jäi ellu vaid 11 Castro poolehoidjat, sundides nad taganema. * 13.märtsil 1957 ründas grupp revolutsionääre presidendi paleed, eesmärgiga tappa Batista ja hävitada valitsus. See katse aga ebaõnnestus ja enamik mehi tapeti. * 1958.aastal loodi ebaseaduslik raadiojaam, kus Castro ja tema väed levitasid oma sõnumit kõigile. Tol hetkel oli Castro vägi vaid umbes 200 meheline. * La Plata lahingus, mis toimus 11.21.juuli 1958, suutis Castro vägi lüüa 240 kuuba sõjaväelast, kaotades ise vaid 3 sõdurit. * 29.juulil nende õnn aga pöördus, kui Las Mercedese lahingus hävitati peaaegu kogu vägi. Castro nõudis ajutist relvarahu ja see talle ka anti. Järgneva 7 päeva jooksul, mil toimusid läbirääkimised, õnnestus Castrol ja tema väel mägedesse põgeneda.
1217. korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega .Kahe osapoole vahel toimus lahing Otepää all,kus võidu saavutasid eesti maakondade ja venelaste ühisvägi ja sakslased olid sunnitud kogu eestist lahkuma. Eestlased said võidust indu juurde ja plaanisid minna riiat ründama. Ettevalmistusi tehti koos Sakala vanema Lembituga . Vastasteks saadi Sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Lahing toimus 1217.aasta madisepäeval (21.sept) . Eestlased jäid selles lahingus alla. Madisepäeva lahingus hukkusid mitmed eestlaste vanemad nt. Lembitu .Samuti hukkus liivlaste vanem Kaupo. 1219 Taani kuningas valdemar II tuli eestimaale .Retke eesmärgiks oli ristiusustada eesti ,maa halduslik korraldus ja kehtestada rootsi võim. Lasi ehitada kivilinnuse. 1220. aastal rajas rootsi kunn lihulasse tugipunkti.Rootslaste vägi löödi saarlaste poolt lõhki.
Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel võime teha kurja või head (sajatused ja raviloitsud), amulettidel on kaitsev jõud. Suur osa kombestikust ja rituaalidest oli seotud väega. Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt
Kunda kultuur 6. Narva kultuur 7. Kammkeraamika kultuur 8. Nöör keraamika kultuur 9. Pronksiaeg 10. Rauaaja perioodid 11. Loetle eestlaste naabreid 12. 1930a Muinas usund Ühtset eestlaste muinas usundit pole olemas. Usulised vaated muutusid, kuna muutusid elatus alad ja mõjutasid naabreid. Usundid kajastavad allikaid: 1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka inimesed aga ka paigad, asjad taevas. Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli paremates suhetes tark (nõid). Tema oli erilise väega inimene, kes tundis hästi loodust, ravis inimesi ja ennustas tulevikku. Usuti hinge. Austati loodust. Inimene oli osa loodusest, mitte looduse peremees. Usuti loodust kaitsvaid haldjaid ja vaime. 1224 sakslased vallutasid tartu Tartu langemisega läks kogu Mandri-Eesti vaenlase kätte.
Hilisemalt on kogutud pärimused ja rahvaluule ning üksikud vihjed vanematest kirjalikest allikatest. Ei saa muidugi rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Animismiks nimetati usku elus ning eluta loodusesse ja loodusnähtuste hingestatusesse Muinasusundis olid väga tähtsal kohal hing ja vägi. Hing oli inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoidis inimese isikupära. Hingel oli võime kehast lahkuda (vabahing), see võis juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naases hing kehasse, kuid surma korral lahkus hing jäädavalt kas Manalasse või siirdus uude kehasse. Hingega oli seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulid välja koduseid külastama
· Ei andnud tulemust, mis rünnaku alla. vallandas sõja. · Ristisõdijad langesid Ojamaa · Liivlased, latgalid ja rannas kurelaste rünnaku alla sakslased kandis õndsa ja said lüüa. neitsi lipu Ugandisse. · Järgnes ühisaktsioon Riia · Vägi laastas piirkonna ja vastu. pöördus suure saagiga · Riia piirati sisse, kuid Kaupo koju tagasi. abiga õnnestus linnal piiramisest vabaneda. · Ümera lahing, kus eestlased võitsid.
Nõnda oli eestlaste jaoks alanud muistne vabadusvõitlus, mille ohvreid ja tulemusi vaevalt keegi aimata võis. Võnnu piiramine. 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsnagi agaralt ja edukalt. Tehti katset suurte puuvirnade abil linnust põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Ümera lahing. Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale. Rünnak kulges edukalt. Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Viljandi piiramine. Sõda muutus järjest ägedamaks. 1211. aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine.
15. Õiguslik eetikamudel Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega.
usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (nõidussõnu kasutada - näiteks loitsiti, et põua ajal vihma tuleks), nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidid ise ka omama väge ja neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tavaliselt tundsid hästi loodust ja ravimtaimi. Eestlastest targad olid kuulsad ka naaberrahvaste seas. Loomadel ja inimestel arvati olevat väge kõige rohkem peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Väe saamiseks kanti
kogemustega, neid oli ka palju Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. 1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust. Piiramine oli äge , kaitsmine samavõrra. Linnust vallutada ei suudetud. 1227 jaan asus u 20000 sakslast üle jää Saaremaa poole teele.Kõigepealt jõuti muhu linnuse alla. Nii suur vägi kohutas muhulasi ja sooviti alla andmist ning ristmist.
EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral
· Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks - Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale - Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti · SÕJATEGEVUS 1914: · Marne'i lahing (5.-6. sept) Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km · Tannembergi lahing (26.-30. august) Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria- Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal Venemaa ei
Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja sõnal tõsi taga. Oma sõnavaliku ja väljendusega saab nii võita mõttekaaslasi kui ka tekitada vaenlasi, ise seda kavatsemata. Viis, kuidas millestki rääkida või kirjutada, peegeldab tahes- tahtmata asjatundlikkust ning suhtumist ja hoiakut. Sõnad on nagu inimesed, neid on kõiksuguseid. Iga sõna peidus on vägi. Vägi on niisugune jõud, mis võib maailma muuta. Hea sõna peidus on headuse vägi, kurja sõna peidus on kurjuse vägi. Inimene ise on aga nende vägede peremees. Teame ju, et on kauneid ja hävitavaid sõnu ning nende kahe pooluse vahel veel lugematu hulk eri varjundeid. Sõna on kasutaja käes, kas hävitav relv või imettegev jõud- kõik sõltub sellest, kelle suust või sulest ja missuguse eesmärgiga sõna lendu läheb. Siit järeldub ka igaühe enese vastutus kasutatud sõnade eest.
riigikogu liikmed. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti. Nt heris (= petis, nurjatu, kelm), hüüs (= vara, hüvis), joht (= teps, küll mitte), amak (= kuni), kuumatõbi (= palavik), väekargamine (= deserteerimine), lõhna andma (= valu andma, läbi sõimama, läbi peksma), salpeeterhapu naatron (= naatriumnitraat), tõmbamise-vägi (= raskusjõud), tagasi-kargamise vägi (= elastsus), vee-ärahingamine (= auramine), ümmargune kuhi (= koonus), kandiline kuhi (= püramiid), võimustetu saadik (= volinik), ohatus (= hädaoht), läigitaja (= arst). Arhaismid on nüüdisinimesele võõrad. Küll aga on talle harilikult teada vanamoelised sõnad ja niisuguste sõnade tähendus. Nt trehter (= lehter), triiphoone (= kasvuhoone), tritsutama (= uisutama), trotuaar (= kõnnitee), papiljott (= lokirull), tuhv (= trepiaste), truuvilt (= truult),
rootslastesse, taanlastesse ja Mõõgavendade ordusse. · 1215-1222 sõja II periood. Sakslaste röövretked Sakalasse ja Ugandisse. Lembitu võetakse kinni. Levala linnus vallutati. Sõlmiti rahu, ristimine Sakalas ja Ugandis. Sakslaste katselised retked Saaremaale. 1216 saadavad eestlased saadikud Polotski vürsti, Novgorodi ja Pihkva vürsti juurde (sõlmiti koostöö). 1217. veebruar koguti Novgorodis suur vägi -> liiguti Eestisse -> Pihkva vürst liitus vägedega -> piirati Otepää linnust. Riiast tuli sakslastele abivägi (3000 meest). Aga sakslased pidid ikkagi lahkuma linnusest (ka Ugandist ja Sakalast) -> Vene väest oli kasu eestlastele. Valmistuti järgmiseks võitluseks. · Madisepäeva lahing : Eestlastel suur vägi, juhtiv roll oli Sakala vanemal Lembitul ( u 6000 meest). 2 nädalat oodati sakslaste tulekut, 20. sept õhtul olid sakslased Viljandi
Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna vahel, Prantsusmaa palvel ründas Ida- Preisimaad. - Keskriigid: Saksamaa Schlieffeni plaan, see nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede pasikamien itta Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjaplaan arusaamaga, et tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia, Idas venemaa vastu. Olulised lahingu 1914-1917 - Marne'i lahing (5.-6. sept) Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku. kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km - Ypres'i lahing (22. aprill) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega 22. aprill kasutasid
Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää linnusesse. Linnus süüdati põlema. Rüüstajad puhkasid kolm päeva ja siis suundusid koju koos saagi ja vangidega. Eestlased vastasid samaga piirates sisse Beverni linnus. Linnuses oli olnud ka Läti Hendrik. Tema oli kroonik, kelle allikatest saame teada, mis toimus Eesti vabadusvõitluse ajal. Eestlased lahkusid linnuse alt. Mõõgavendade ordu rüütlid. Võnnu piiramine 1210. aastal olid Eestlased järjekordselt sõjakäigul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
