(palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sangha need, kes usuvad Buddat 6petus maailmast Loka (maailma k6iksus) haarab enda alla inimese elu kuni surmani ja kosmoseni. Kosmos tohutu galaktikasysteem kus on h2sti palju erinevaid galaktikaid, k6ik yhinevad kokku yhiseks metagalaktikaks Loka h6lmab k6ike. Budda n2gigi metagalaktikat seal n2gi korraga nii minevikku kui tulevikku Budismis on v2ga olulisel kohal sygavus e. isiklik kogemus. Sellel on kolm tasandit 1) soovide maailm siia kuuluvad pooljumalad e
Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine
vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid: · Meelerahu vahend, mis aitab inimesel keskenduda, inimene peab ennast piirama. · Analüüsiv vaatlus inimene hakkab uurima seda konkreetset objekti, millele ta keskendub; eesmärk on jõua arusaamale, et asjadel polegi olemas ühtegi kindlat omadust, ainult tühjus. Brahmaseisund eetiliste väärtuste koondnimetus: - kaastunne - sõbralikkus (,,maitri" ennastsalgav armastus)
sajandi esimesel poolel tegutsenud budismi propageerija Karl Tõnisson ehk Vend Vahindra (18731962), kes juba 1893. aastal oli Burjaatias budismiga kokku puutunud. Lõpetanud siin regioonis tegutsemise, jõudsid tema ja ta järgija Friedrich Lustig enne Teist maailmasõda Birmasse, kus nad tegutsesid budistlike munkadena. Budismi laialdase leviku üheks oluliseks osaks on alati olnud (lisaks buddhadharmat vahendavate elavate õpetajate ja Buddha õpetust järgiva/teostava sangha olemasolule) ka emakeelse pühakirja olemasolu. Sellest seisukohast lähtudes võib eesti budismi laialdasema leviku alguseks pidada 1960. aastate lõppu ja 1970. aastaid, mil eestlastest teadlased eesotsas Linnart Mälliga hakkasid algkeelseid budistlikke tekste tõlkima. Alates 1960. aastatest on Linnart Mälli tõlkes algkeeltest ilmunud näiteks sellised budismi alustekstid: Kolm Kalliskivi Kolm kalliskivi (skr triratna, pl.k
Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. *Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine:
kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah puraanad qigong Rabi Rama Ramajana rebbe Ros-Hasana sabat Saduserid sakrament salat samaan Samskara Sangha sangha sansaara Sarasvati seik Sekularisatsioon Seloodid shahada shingon shinto Shoah sikh panth Page 3 Sheet1 sionism stupa sufism Sünagoog Tallit Talmud Tanah taoism Tefillin Tetragrammatron theravaada torii treife Trimurti tripitaka Triratna trithankara tsadik Umaijaadid umma upanayanam upanisadid Variserid varna veedad viis elementi Visnu Yin Yang zakat zazen zen Page 4
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“:
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas"
Suutrapitaka, munga ja kogukonna elu puudutavad õpetused. Dhammapada, suulised laused budalt eneselt. T ähtsaim tekst. Abidharmapitaka, f ilosoof ilised p õhitekstid. Üks eripära on see, et kolmikkorv on s äilinud tervikuna Paali kaanonina.Budismi puhul võime rääkida avatud kaanonist, igaltpoolt liitus juurde uusi tekste. Kolmikkorv on aga budismi skeletiks. Sangha *Mungad & nunnad. Ei tohi olla oma omandit. Sangha laiemas t ähendab kõiki budiste, kitsamas aga munki ja nunni. *Kolmekordne pühendumistõotus. Võtan varjupaigas Buddhas, v õtan varjupaiga dhar mas jne.. *Viis käitumisjuhist: hoiduda elusolenditele kahjutegemast hoidu selle võtmisest, mida pole antud hoidu sugulisest kõlvatusest hoidu valelikust k õnest hoidu teadvust ähmastavatest ainetest.
Sõltuvusliku tekkimise sünoüüm Nähtusel puudub püsiv omaolek Nähtused alluvad muutusele ja on võimelised toimima, tänu sellele on võimalik ka virgumine Tühjus ei viita mitte millegi olemas olule Isetus viitab sellele, et inimesel puudub “mina” olek Kolm kalliskivi Kolm kõige kõrgemat austusväärset objekti Kolm kaitsjat-virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha Nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust kolme institutsiooni vastu Meeleharjutused "Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud" Meele muutmine on oluline teel virgumisele Meele harjutamisel on olulised kaks meetodit, mis üksteist täiendavad: meelerahu ja analüüsiv vaatlus. Meelerahu ja analüüsi vaatlus
Ta istus seal tõusmata ning söömata nelikümmend üheksa päeva ja ööd. Siis oli ta täielikult valgustatud ja leidnud tõe, miks inimesed kannatavad. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, Virgumisele eelnes väga hirmussuri nägemus, Buddhakusningteda ründas siirdus Mara, "kurjuse kehastus", nirvaanasse. "dharma vaenlane"
+ Luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm » Tegu ja teovili Tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg mõisted Olenevalt tegudest on tagajärjed head või halvad Inimene saab valida, milliseid tegusid teeb + Seetõttu oma saab oma teovilja valida » nimetatakse kõige olulisemaid austust pälvivaid objekte Virgunud ehk buddha (budismi alusepanija) Seadmus ehk dharma (Buddha õpetus) Kogudus ehk sangha (õpetajad, budistid, hüvesõbrad) » Kolm kaitset » Kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega Väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu » Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani sealt alates hakkas tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma » Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid toimisid rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni
Dzainism · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis
Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad,
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas"
· Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid
· Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. · Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid
eluviis Õpetuse põhimõisted: Neli õilsat tõde · 1. tõde: kannatusest · 2. tõde: kannatuse põhjusest · 3. tõde: kannatuse lakkamisest · 4. tõde: kannatuse lakkamisele viivast teest. · See tee on õilis kaheksaosaline tee Õpetuse põhimõisted: Kolm kalliskivi · Kolm kalliskivi (triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti Virgunu ehk buddha Seadmus ehk dharma Kogudus ehk sangha Õpetuse põhimõisted: Sansaara ja nirvaana · Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda · Nirvaana on tee siht: seisund, kuhu soovitakse jõuda · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4
kõrguste ja sügavuste muutumisest vastavalt esialgsele taipamisele ja kogemusele. 1. Õige arusaam. 2. Õige tee. 3. Õige kõne. 4. Õige tegutsemine. 5. Õige eluviis. 6. Õige püüdlus. 7. Õige ärksus. 8. Õige keskendatus. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Sakjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Eluratas
palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama budismi rajaja, prints Stuupa tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada Lõunapoolne budism. Tipitaka ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon.
(sümbolistlik poos budismis ja hinduismis), stuupa (kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid), svastika ehk haakrist (kasutusel õnnemärgina)(joon.3), vadzra (vanaindia mütoloogias algupäraselt veedade jumala, Indra, välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike) jt. 1.4. Buddha mungad ja nunnad Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis abielu keeld. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile; nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad,
Selles maailmas millises siis dharmad üksteisest funktsionaalseis sõltuvuses ühinevad ning põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad. Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud) elude vaadelduna. Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt, abivalmilt ja mõistvalt. Juba Sakiamuni eluajal tekkis suur budistlik mungakogudus (sangha). Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias. Budismi kujunemine läbi ajaloo: 1. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism (mahajaana) Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda: avatansakasuutral põhinev huavan chan (zenbudism) 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Asoka.
Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt. Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Shintoism
* Tempel koht kus inimene kohtub jumalaga * Jooga ühendus. vaimne kirgastumine * Chakra energiakeskus * Svastika kaitsemärk, universumi märk, rahu märk * Om kõige oleva alus * Safi lese enese põletamine, kui mees on hukkunud ja lapsi ei ole * Lehm püha loom, elu allikas, Jumala kingitus, Maa sümbol BUDISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Selle traditsiooni keskseks ei ole Jumal. Tuumaks on kolmikaare: 1) Buddha õpetaja, virgunu; 2) Dharma õpetus, seadus; 3) Sangha * Buddha rajaja Gautama Siddhartha * Buddha jalajälg Buddha kõige vanem sümbol * Buddha õpetus 4 õilsat tõde. Esimesed kaks neist on: 1) õilis tõde kannatusest; 2) kannatuse põhjuseks on lõbu-, elu- ja surmajanu. * Janunemine millegi järgi põhjustab kannatuse. * Oleva kolm tunnust: 1) Püsivus mitte miski siin maailmas ei ole püsiv. Kõik muutub. 2) Kannatus Muutlikkus põhjustab kannatust. 3) Inimestel puudub püsiv mina.
Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest on pettekujutluste kütkes. Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita esmalt nendega leppides ja kannatuse olemust endale teadvustades ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuste teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ning kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib saada iga terve inimene. Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ning kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse, millega kohustutakse hoiduma tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, purjutamisest, toiduga liialdamisest, ilmalikest lõbustustest, ehtimisest, liigsest mugavusest ja vara omamisest, võib anda 20-aastaselt
nirvaana esmärk; kõrgeim teadmise ja rahu seisund; ei saa kirjeldada aja ja ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad duhkha kannatus; ahistus; kõik on seotud kannatusega, ka nauding; kannatused põhjustatakse ise askees lihasuretamine; keha kurnamine; end jumalale pühendamine; vaesuses elamine meditatsioon keskendunult mõtlemine; kasutatakse mantraid jooga meelerahu saavutamine läbi tehnikate arhati valgustuse lävel mungad ja nunnad sangha kogudus budismis; koosneb ilmikutest ehk tavainimestest ja munkadest bodishattva isik, kes on jõudnud nirvaanasse, aga sellest loobunud, et teisi aidata; Dalai Laama on bodishattva guru õpetaja vadzrajaana budismis; inimene, kas aitab teistel nende eluajal nirvaanasse jõuda tantra pühad tekstid vadzrajaana budismis; mõistukeelsed trakaadid laama õpetaja Tiibeti lamaismis dao tee; kulgemine; üleüldine toimumisseadus Hiina usundis
Templite juures asuvad köögid, kus jagatakse süüa. Kujud ja jumalapildid kuuluvad ka kodudesse. Kodu kõige puhtam ja püham paik on köök. BUDISM (14. dalai laama) Buddha - õpetaja. Dharma - õpetus. Shanga - kogukond. Dharma - neli õilsat tõde: 1) õilis tõde kannatusest 2)tõde kannatuse põhjusest (lõbujanu, elujanu, surmajanu) 3) tõde kannatuse vaibumisest 4) tõde teest kannatuse vaibumisele. Oleva kolm tunnust: püsitus, kannatus, minatus /isetus. SANGHA Theravaada (väike kk) - nirvaanasse jõuavad vaid mungad (hinajaana). Buddha on õpetaja. Arhat - ideaaö, kes sammub Buddha õpetusjälgedes. Anatman - minatus. Tipitaka - õpetus, pühakirja kaanon. Vipissana - analüüsiv vaatlus (meditatsiooni praktika). Nirvaanasse jõudmine võib võtta aega mitmeid taaskehastusi. Mahajaana (suur kk) - kõik võivad jõuda nirvaanasse. Buddhasid mitu, olid ka mütoloogilised, neid oli ka varem. Kaastunne. Bodhisattva - ei astu enne
ajal. Mahajaanas ehk laia pääsemise tee budismi kuuluvad budistid sanghasse- esimesse budismi kogukonda. Sinna võivad kuuluda ka õpetajad, õpetlased ja budistid kes pole mungaks või nunnaks pühitsetud. Selle kogukonna ülesandeks on toetada ja edasi anda õpetusi. Kuna enamik budiste tunnistab paljude budade olemasolu, siis nendest luuakse suuri maale ja skulptuure ning templites ja kodudes hoiavad budistid neid pühades ruumides. Suurtes templites on ka muid püha ruume, sangha ööbimispaiku ja meditatsiooni-, õpetussaale. Usupühendumist alustavad budistid juba enne templisse sisenemist, öeldes 3 ,,varjupaika". Näiteks Ma leian varjupaiga Buddhas, ma leian varjupaiga sanghas, ma leian varjupaiga dharmas. Peale seda kummardavad nad pühakuju ette 3 korda ja omakorda peale seda toovad annetuse või retsiteerivad. Sellega avaldavad nad austust Buddhale, sanghale ja dharmale. Mõtlus
kõigis olendeis üks ja sama Kõrgeim isiksus, kes on loonud selle maailma koos kõigi olenditega. 15. Veeda-HINDUISMIS vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles, hinduismi järgijate pühade tekstide kogumikud, sisaldavad loitse, hümne, palveid. 16. Nirvaana-BUDISMIS vabanemine, lunastus, inimese mina lakkab täielikult, nirvaanani on võimalik jõuda ainult iseenda jõul, Jumal ei ole vajalik, nirvaanasse jõudmine on ainult munkadel võimalik. 17. Sangha-budistlik kogudus (kitsamalt), kõik budistid (laiemalt), koosneb ilmikutest ehk tavabudistidest ja mungadest/nunnadest (rangemad reeglid ja põhimõtted). 18. Šariaat-islami seadus, mis põhineb koraanil. 19. Džihaad-vabatahtlik võitlus islamiusu kaitseks, inimene, kes džihaadis sureb, läheb paradiisi. Jaguneb suureks džihaadiks (võitlus iseendas) ja väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20
25. Meditatsioon mõtisklus, mõlgutus. Vaimne praktika, mida kasutatakse erinevates idamaistes religioonides. 26. Jooga - (yoga ike või side) on India traditsioonilise maailmakäsitlus põhimõiste, mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28. Bodishattva BUDISM inimene, kes on saavutanud Nirvaana, kuid kaastundest teiste vastu loobub sellest, et aidata teised olendid Nirvaanasse. Bodishattvast saab pärast surma Buddha. 29. Guru õpetaja, vaimne juht budismis. 30. Tantra vadzrajaana budismi pühakirjad, mõistukeelsed traktaadid. 31. Laama (BUDISM)lamaismis õpetaja, õpetlane, usujuht. 32
Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku. DŽAINISM • India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. • Põhimõiste: ahimsa – sanskriti k vägivaldsusetus. • Džainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina – ‘võitja’. Võitja oli Vārdhamāna Mahāvīra (‘suur kangelane’). • kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism: • Ka neil on kogudus - sangha (samgha); • kolmikaare (triratna) – õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; • nad järgivad väga rangelt ahimsā – vägivallatuse põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue – ühtki elusolendit ei tohi kahjustada. • Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. • Sarnane on vabanenute (tīrthankāra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva
Moksa - kui Atman ühineb Brahmaniga Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e. liialdamine ja neg e. loobumine) Meditatsioon - mõtisklus millegi üle Jooga õpetusviis, kus on oluline saavutada läbi erinevate tehnikate meelerahu ja tähtsal kohal on saavutada mõõdukus kõikides asjades Arhati mungad või nunnad, kes olid valgustumas Sangha koosneb meestest ja naistest, kes toetavad budausu munkasid, kes on leidnud oma varjupaiga Kolme Kalliskivi juures ja lubavad järgida Viite Juhist. Bodishattva inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga ei võta seda kaastundest vastu, et aidata teised olendid Nirvanasse. Guru inimene, kes juhatab teisi nirvaanasse. Tantra Püha tekst, kus antakse õpetust edasi läbi piltlike lugude Laama dao toimimisseadus, mis valitseb kogu maailma
Selles maailmas millises siis dharmad üksteisest funktsionaalseis sõltuvuses ühinevad ning põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad. Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud) elude vaadelduna. Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt, abivalmilt ja mõistvalt. Juba Sakiamuni eluajal tekkis suur budistlik mungakogudus (sangha). Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias.
Aatman hing/maailmahing, mis annab elu kõigile olendeile. Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu 2)Dharma seadmus/kohus Ühtne tervik 3)Sangha munklus Maailm jaguneb 3-ks: 1)sooside maailm sümboliseerivad deevad (pooljumalad) see maailm, milles tavaliselt inimesed liiguvad, 2)kättesaamatu, 3)vormitu, kujutu makrokosmos, inimene mikrokosmoses mikrokosmos jaguneb 7-ks kestmeks, mis aitavad inimesel end tundma õppida. 1)aju-kroonkese 2)kolmas silm 3)kõri 4)süda 5)naba 6)kõht - eesmärgiks vabaneda sugutungist. 7)sabaroots sabarootsu otsas elab madu, kui madu läheb ära, muutub inimene hulluks.
päevas korduvalt, tekib inimeses positiivne energia. Mantra on püha, maagiline silp või õnnetoov häälik, mida kasutatakse meditatsioonis, jumalateenistustel jne. Seda öeldakse: ,,om mani padme kum", mis tähendab: ,,Oo kalliskivi lootoses". On olemas ka palvelipud, millele kirjutatakse palved ja paigutatakse tuulisesse kohta. Lisaks veel palveveski, mis on silinder, mille sees on rull, millele on kirjutatud tuhandeid palveid. Sangha on munkade või nunnade klooster, mis asub templi juures, kuhu saab minna igapäevaelu askeldustest eemale. Munk peab täitma kolme põhimõtet: ta peab olema vaene, vallaline ja ta ei tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Dpepungi klooster Tiibetis on suurim budistlik klooster maailmas. Majutab korraga u. 8000 munka. Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks, mille eesmärgiks on rahu ja positiivse saavutamine
Ühest küljest õõnestab see neurootilist omandihimu ja sellega kaasnevat ärevust tekitavat vaesusmentaliteeti, teisalt aitab väljendada ja süvendada empaatiavõimet. Heldemeelsusel rajaneb ka vaimne kogukond see võimaldab üksteisega suhestuda metta baasil, mitte majanduslikel kaalutlustel, armastusega, mitte võimupositsioonil. Lisaks on see äärmiselt nakkav heldemeelsus kutsub sama esile ka teistes ja levib nii üha rohkemate inimeste seas. See on on sangha, vaimse kogukonna moodustamise üks põhimõtteid. Nagu kõikide ülejäänud käitumisjuhistega, pole ka heldemeelsuse arendamine pelgalt enesestmõistetav harjutus, millega tuleb ühele poole saada, selleks et asuda dharma keerukamate osade kallale. Helduse idee läbib kogu budistlikku teed ja seda võib harjutada mitmel tasandil. Vaimne areng tähendab oma kitsa ego ületamist. Nii hakatakse tasapisi nägema, et elu ei seisne millegi omamises, vaid selles, kuidas teisi ja kogu universumit
Euroopa unes elevanti) õpetus vabanemine buddha munkadele, 311 (ka kolmikaare: Buddha õpetus, reeglit nunnadele, Eesti) Dalai Laama mahajaana õpetaja/Virgunu, Dharma seadmus, Buddha õpetuse budism õpetus/Seadmus, Sangha levitamine) Eestis Vend suursõiduk kogukond/Kogudus saavad oma 2) Suutrapitaka Vahindra Bhavachakra kõik tekib millestki, toidu 3) (Karl mantrad, kerjates abidharmapitak taassünni kehastus
Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest ta on pettekujutluste kütkes. Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita esmalt nendega leppida ja kannatuse olemus endale teadvustada ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuse teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ja kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib saada iga terve inimene. Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ja kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse, millega kohustutakse hoiduma tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, purjutamisest, toiduga liialdamisest, ilmalikest lõbustustest, ehtimisest, liigsetest mugavustest ja vara omamisest, võib anda 20-aastaselt
Surma ingel pakkub ennast ära tappa, siis saab irvaanasse, keeldub ja temast saab jutustaja Buddha(aunimi). 4 üllasttõde: 1)Elu on kannatus-(samsaara) 2)Kannatusel on põhjus(avidya) 3)Kannatust on võimalik peatada. 4)Kannatusest viib välja 8 astmeline tee. Buddha nimetab seda DHARMACHAkRA Bütismi sõmboliks on 8 kodarilne ratas. Buddha rändab Indias ringi ning eluajal kujunesid järgijad. Pandi alus buddhistlikule kogudusele(Sangha) Jaguneb kaheks 1)Ilmikud(elavad igapäevast elu aga on kohustunud sellele usule 2)Mungad(bhiksu), nunnad(bhiksuni)-kerjus. Rüü, kerjakauss, sõel, nõel. Peab tegutsem, et ei põhjusta kellegile kannatusi. Tähtis on, et inimee annab kolmekordse varjupaiga tõotuse, otsin varjupaika Buddha juures, otsin varjupaika koguduse juures ja Dharma juures. Ilmikute ülesanne on munkade eest hoolitsemine ja kloostrite ehitamine, teha sellist töö mis ei tooks ühegi elusolendi kannatust
Ta sõi kõhu täis ja pesi end puhtaks. Ta istus Bodhagayas ühe puu alla ja 49 ööpäeva pärast olevat kirgastunud. Legendi kohaselt olevat teda kiusanud ka surmajumal. Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma õpilased üles ja pidas neile jutluse, pani liikuma dharma-ratta, mis on kaheksa kodaraga ratas. Jutluse pidas ta Sarnathis. Õpilastest said uue budistliku kogukonna, mungavennaskonna liikmed (sangha kogudus). Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt. Ülejäänud elu jutlustas ta, asutas mungakogudusi. Kolm budistlikku kalliskivi: buddha, dharma, sangha. Õpetus. Buddha vormistas oma õpetuse ravimiretsepti meenutavana: sümptom, diagnoos, prognoos, ravi. Dharma seisneb neljas üllas tões: 1. Kõigi olendite maine eksistents on kannatus (duhkha vilets riisitoit, vastand sukha). Ka õnnehetked on kannatus, sest inimene teab, et ühel hetkel need lõppevad
Nii voolabki see algul mitmes lisajões, kuni suubub hiljem ühte peajõkke Buddism · Maailmausund, mis on tekkinud teatud piirkondades · Misjoneeriv religioon · Buddha Skjamuni õpetus · Eesmärgiks virgunud meeleseisundi tekitamine · TUUM 3 kalliskivi - Kolmikkaar triratna Buddha õpetaja (virgunu) Dharma õpetus (seadmus) Sangha kogukond - Nimetatakse kolmeks kaitseks, minnakse varju alla budismi vastuvõtmine - 3kordne pühendumistõotus · Gautama Siddharta - Budismi rajaja - Elas 6.5. sajandil eKr (624 544) - Buddha Buddha = ,,virgunu", ,,valgustunu" - Suunas inimesi lähtuvalt meeleseisundist Meelerahu Analüüsiv vaatlus - Sündis Indias Religioosselt aktiivne piirkond - Lood sünnist
m.a: veedad, toora (Mooses) Tripitaka (Buddha), Lunyu (Konfutsius), Daodejing - kulgemiseväeraamat (Lao-zi), Avesta (Zarathustra) ---------------------------------------------------- Uus Testament (Kristus) Koraan (Muhamed) Mormooni Piibel Äärmisel juhul : Pühakute elulood (võivad olla suur osa religiooni pühakirjast, nt Muhamediga seotud legendid, hadith) Eetilised õpetused (sunna koraanile rajanev eetilne õpetus ja õigussüsteem; talmud) 7. püha osaduskond kogudus, sangha -initsiatsioon sissepühendamine -heterogeenne kogudus võib muutuda -stabiilne kogudus väikeste muutumistega -müsteeriumikogudus reeglina on salajane või poolsalajane. Võib olla religioosne(müstkud, kloostrid kristluses, budismis, taoismis,sufid), võib olla ka ilmalik püha osaduskond võib tähendada ka pühade osadkuskonda. Need, kes on juba pühad. Nt kristluses need kes tunnistavad kristlikku usutunnistust on juba pühad, islamis samut. Budismis nt mitte
on kannatus; 2) Kannatusel on põhjus; 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud; 4) Teadmine kuidas kiindumine lakkab. Lunastusõpetus atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega. Ümbersünni kohta - Hinge budistlikus õpetuses ei ole ja see, mis sünnib uuesti on hoopis see seisund, mis oli enne surma. Kuid töötab siiski ka karma seadus. Kogudus ehk sangha koosneb ilmikutest ja munkadest, kelle ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning rännata maailmas ringi õpetajana. Iseloomulikud sellele usundile on meditatsioon ja kannatused. Peasuunad budismis: Buddha uskus, et kõik õpetused on kindlad ainult õigetes tingimustes ja uskus, et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks: 1) Hinajaana budism
Edu · Om · Guru o Aasram gurude laagrid, keskuse- seal võtab järgijaid vastu o Sri Sathya Sai Baba 1923-2011 o Sri Sri Ravi Shankar 1954 · Sati o Lese enesepõletamine o Piirangud Rasedus Lapsed jne. · Püha lehm o Lehm kui elu allikas o Jumalate kingitus o Maa sümbol o India sümbol Budism · Triratna kolmikhaare Buddha õpetaja/ virgunu Dharma õpetus/seadmus Sangha kogukond/ kogudus · Gautama Siddhartha Buddha , elas 80 aastatseks . kuskil 5-6 sajand eKr, Saakjamuni saake rahva pühamees- oli sealt külast pärit ; virgunu= Buddha ( 35.a) õpetus · Buddha esimene jutlus - lihasuretamine lihtsalt vaimse valu asendamine füüsikalisega, ei vabasta Dharmaratta pöörlema / veeremapanek ,, seaduseratta käimalükkamine" o Kesktee o 4 õilsat tõde Dharma · Neli õilsat tõde 1
mida nimetatakse iseks ehk minaks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade kogum. Selle pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse aga budismis kannatuse põhjuseks (1). 6 7. Kolm kalliskivi Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu (1). Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru (1). 8
täielikult. Totaalne surm. · Buddha ratas kaheksa kodarat kaheksa teed/tõde: kõne, tegu, eluviis, järelmõte, keskendumine, püüdlus, vaade Esimesed viis kõigile ühist reeglit : 1. Vägivallatus igasugusest vägivallast loobumine, ka vaimsest 2. mitte võtta seda, mida pole antud 3. hoiduda mittevooruslikust seksuaalkäitumisest 4. mitte rääkida seda, mis pole tõde 5. mitte tarvitada meelt tumestavaid aineid Munkadele Sangha koguduses : 1. mitte süüa tahket toitu peale kella 12 2. ei tohiks osa võtta teatrist ei näitleja ega vaatajana 3. ei tohiks end ,,ehtida" (lõhnad, ehted jm.) 4. ei tohi vastu võtta kulda ja hõbedat. Kloostri ülesehitus · hõimudemokraatia järgi üritab üles ehitada ehk arutatakse seni, kuni leitakse kõigile sobiv lahendus · 227 reeglit munkadele, 311 reeglit nunnadele
Kogu ümbersünni samsaara on seotud kannatustega. Kannatus väljendub kadumises (ka nauding on kannatus). Selle kannatuse pühjustab inimene endale ise nende võitmiseks peab ta leppima kannatustega, arusaama kannatuse olemustest ja alles seejärel meele arendamise teel saab ta hakata nendest üle olema. -) Meditatsioon ehk mõtlus ainukene viis, kuidas inimene saab oma meelt puhastada. Inimene mõtleb keskendunult ainult ühele asjale ja seeläbi meel tühjeneb. * Kogudus ehk sangha. Koosneb ilmikutest ja munkadest (munk bhiksu; nunn bhiksuni). -) Ilmik on andnud kolmekorda varjupaiga tõotuse, ehk öelnud, et läheb buddha, dharma ja sangha kaitse alla budistide usutunnistus. Ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning üksteisi kutsutakse õdedeks ja vendadeks ehk on oma olemuselt võrdset. -) Mungaks võib anda inimene tõotuse, kui saab 20 aastaseks. Ta otsib mõne vanema
sõnadesse). DZAINISM · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Põhimõiste: ahimsa sanskriti k vägivaldsusetus. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja'. Võitja oli Vrdhamna Mahvra (`suur kangelane'). 11 · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism: · Ka neil on kogudus - sangha (samgha); · kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; · nad järgivad väga rangelt ahims vägivallatuse põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi kahjustada. · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. · Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva
Munad ja nunnad söövad tavaliselt ainult üks kord päevas. Iga dzainist peab paastuma vähemalt kord kuus min. 3 päeva. Sahaja muni nälgis Bombays 201 päeva, jõi ainult vett. Tekib ka selline asi nagu dzainistlik jooga- kAyotsarga (suurem rõhk vaimsel joogal, midagi jooga ja mediteerimise vahepealset) Mediteerimine (dhyAna) nukruse vastu, kurjade mõtete vastu, kellegi austamiseks, probleemivaba meditatsioon. Piiratud meditsiooni aeg, tavaliselt 48 min. Dzainistlik kogukond. SaNgha on kogukond. Mahavra organiseerib ümber. sAdhu-mungad 14 000. AcAryad- M. ja tema õpilased. sAdhvI- nunnad 36 000 olevat olnud. Ilmikjärgijad srAvaka, srAvikA upAdhyayAya- see, kes õpetab. Vanal ajal oli see, kes tekste mäletas ja kandis neid ette. Igal ühel oli oma grupp. sthavIra- mungad, kelle ülesandeks on korrapidamine. Pravartakad- mehed, kes juhivad templites riitusi. Kõik mungad jaotatud gruppidesse ehk gaNadeks, rupijuht gaNi
Sarnaselt hinduismiga eksisteerivad ka budismis sellised mõisted nagu tegu (sanskriti k karma) ja teovili (sanskriti k karmaphala). Budistid arvavad, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head ja iga inimene saab valida, milliseid tegusid ta teeb ning seetõttu ka oma teovilja määrata. 5.3. Kogudus: Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskriti k sangha). Algne kogudus kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat ning kogu elukorraldust määrasid sajad reeglid. Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus
annaabi.ee 
