Keskaeg- mõisted 2 viiking- Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII-XI sajandil bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linna...
Kokku 12 sajandi jooksul rikastasid islami kunsti ja kultuuri lisaks põlistele mõjualadele Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Pärsias ja Türgis ka Kesk-Aasia, India ja Kagu-Aasia kultuurilised eripärad. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-
Omavahel võistlevad kaks rühmitust: Suniidid ja iidid. Koraan Koraan on Islami püharaamat. Koraan pandi kirja aarabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Koraani loetakse istudes, kummardununa ja rühmiliselt. Koraani ei loeta suvalisel ajal ja suvalises kohas. Eestikeelne tõlge ilmus välja 2007. aasta detsembris kirjanduselt Avita. 2012 valmis Afganistaanis maailma suurim Koraan mida valmistati 5 aastat. Palvetamine Moslemid palvetavad Moees. Moee on moslemite pühakoda kus nad käivad palvetamas ja jutlustusi kuulamas. Moees ei tohi olla pilte ega muid kaunistusi ainult võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Moeesse peab sisenenema paljajalu. Moslemid palvetavad 5 korda päevas Meka poole. Selleks on seatud kindlad kellaajad. Võib ka palvetada väljaspool antud aega kuid usutakse, et kui palvetada kindlal ajal siis palved täituvad suurema tõenäosusega. Palvetatakse koidikul, keskpäeval, pärastlõunal,
jehoova Petlemm, Naatsaret, keeles tunnistajad) Konstantinoopol, Rooma, Lourdes, Santiago de Compostella) Islam 1,3 mld Prohvet Umma -> Meka, Moee Palverännak Mekasse (püütakse Prohvetite Koraan Moee Muhamed, sunniidid, iiidid, (palvemaja, puudutada Kaaba templi musta kivi), tähtsus; koosneb 114 Araabia, Abu Bakr sufid (jõudnud kaunistatud poiste ümberlõikamine olulisemad peatükist, araabia Wudu Lähis- (Muhamedi välja jumala geomeetriliste naised peavad kinni katma kõik linnad keeles, poeetilises pesemisk
Õue kõrval asuva hüpostüülsaali 32 sammast sümboliseerivad kopse. Kogu Luksori kompleks on ehitatud kõverana. Aastal 1937. külastas Luksorit eraklik õpetlane Rene Schwaller de Lubicz, kes järeldas, et tempel ehitati kolmele teljele inimkehal põhineva plaani järgi, see oli ,,Inimese tempel". Templi keerukas planeering näitab, kuidas egiptlased kasutasid proportsiooniteadust, et taasluua Amoni keha ning kummardada jumalat sõna otseses mõttes tema enda sees. Abu El-Haggagi moee siseõues ehitati kohale, kus kunagi võis asuda Bütsantsi kirik. Egiptuse templid polnud mõeldud jumalatekummardamiseks kõigile inimestele. Templites toimusid pühad müsteeriumid, mille käigus preestrid ja vaaraod astusid ühendusse jumalatega. Arvatakse, et Teebas olid müsteeriumid peamiselt seksuaalse iseloomuga, sest Egiptuse loomismüüdi järgi loodi universum masturbeerimise teel. Tempel oli pühendatud Amonile kui viljakusjumalale, keda kujutati erekteerunud suguorganiga.
Õue kõrval asuva hüpostüülsaali 32 sammast sümboliseerivad kopse. Kogu Luksori kompleks on ehitatud kõverana. Aastal 1937. külastas Luksorit eraklik õpetlane Rene Schwaller de Lubicz, kes järeldas, et tempel ehitati kolmele teljele inimkehal põhineva plaani järgi, see oli ,,Inimese tempel". Templi keerukas planeering näitab, kuidas egiptlased kasutasid proportsiooniteadust, et taasluua Amoni keha ning kummardada jumalat sõna otseses mõttes tema enda sees. Abu El-Haggagi moee siseõues ehitati kohale, kus kunagi võis asuda Bütsantsi kirik. Egiptuse templid polnud mõeldud jumalatekummardamiseks kõigile inimestele. Templites toimusid pühad müsteeriumid, mille käigus preestrid ja vaaraod astusid ühendusse jumalatega. Arvatakse, et Teebas olid müsteeriumid peamiselt seksuaalse iseloomuga, sest Egiptuse loomismüüdi järgi loodi universum masturbeerimise teel. Tempel oli pühendatud Amonile kui viljakusjumalale, keda kujutati erekteerunud suguorganiga.
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. ...
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat...
Bütsantsi kunst Bütsantsi kunst 6-15 saj Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja t...
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli ...
Gabriel anat talle teada et jumal(Allah) on valinud tema prohvetiks(Jumala sõnumitooja). Et Allah on ainuke jumal. Inimesed peavad meeltparandama peatselt saabuva kohtupäeva ees. Inimesed pidid loobuma teiste jumalate teenimisest. 622.a(ajaarvamise algus) põgenest muhamed oma pooldajatega Mekast Yathribi, seda sündmust nimetatakse HIDZAKS(Muhamedi põgenemine). Moslemiteks hakatakse kutsuma inimesi kes võtsi selle usu vastu. Yateib saab uue nime siis- Mediina. Moslemite pühakoda- Moee. 630 Lähevad Meka alla ründele ja Meka alistub. Kõik ebajumalate kujud hävitatakse ja alles jääeb ainult Kaaba tempe. Linna on ainult lubatud moslemid. 632a. Sureb Muhamed: 1)ühiskonnajuht 2)usujuht 3)sõjaväejuht. Peale tema surma hakkavad valitsema kaliifid(prohveti asemiks), nene juhtimisel algab väga kiire Islami levitamine. Pärsia sundislamiseerimine(mõõga abil). 734 a. Toimus Boitiers lahing, juht Karl Mating(Frank) Peatasid araablaste sissetungi Euroopasse
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
