Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonnateadlikkuse tase ja kuivõrd see seostub nendepoolse käitumisega ?
  • Keskkonnasõbralikumaks muutmist, jalgratta kasutamist) ?
  • Keskkonnateadlikkuse tüüpe on võimalik välja tuua ?
  • Keskkonnaprobleemid (õhusaaste, tolm, müra, vibratsioon) ?
  • Kuidas Te hindate oma koduümbruse liikluse olukorda (%-s) ?
  • Keda, kus ja millal vaadeldi ?
  • Kuidas vaadeldi ?
  • Kellele autojuhid teed andsid ?
  • Kuivõrd häirivad Teid Tallinnas järgmised sõidukid ?
  • Kuivõrd häirivad Teid Tallinnas järgmised sõidukid ?
  • Keskkonnaseisundile ?
  • Kuid millised tegurid siis piiravad jalgrataste kasutamist ?
  • Mitu autot Teil (või Teie perekonnal) on ?
  • Kuivõrd olulised on Teie jaoks auto kasutamisel järgmised põhjused ?
  • Midagi muud (mida) ?
  • Millist transpordiliiki Te kõige sagedamini kasutate väljaspool Tallinna ?
  • Mis tingimustel Te hakkaksite enam kasutama ühistransporti ?
  • Keskkonnasõbralikkust. 2000.a. oli küsimus mõnevõrra teistsuguses formuleeringus - Kui paljud Teie naabritest (Tallinna elanikest) püüavad käituda keskkonnasõbralikult ?
  • Keskkonnasõbralikult ?
  • Keskkonnasõbralikult ?
 
Säutsu twitteris
 
 
 

 
Tallinna Ülikool 
SA REC Estonia 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Transport, keskkond ja  elukvaliteet  
Tallinnas 
Monitooringusüsteemi väljatöötamine 
 
 
 

Sotsioloogiline uurimus 
 
 
 
 
 
TALLINN 2007 
 
 
 
SISUKORD 
Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 
SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 
LIIKLUSOHUTUS  JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 
AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale.  Janar   Filippov . Eesti 
Ekspress , (18.04.2003) ................................................................................................ 14 
AKEN 2:  Sõidutee  ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 
AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata 
ülekäiguradadel.  Jana  Põldver. (2005) ........................................................................ 26 
AKEN 4 Turvavööde kasutamine Tallinnas  Sirli   Viir (2005) .................................... 33 
AKEN 5 Tallinn kui elukeskkond.  Reet  Reispass ...................................................... 39 
TRANSPORDIVAHENDITE KASUTAMINE ......................................................... 55 
KESKKONNATEADLIKKUS................................................................................... 66 
KOKKUVÕTE............................................................................................................ 73 
 
 

SISSEJUHATUS 
Jüri  Uljas  
 
Elanikkonna kontsentreerumine Tallinnasse toob paratamatult kaasa tiheda 
linnaliikluse, millel on omad mõjud ka elukeskkonna õhukvaliteedile. 1997.a. oli 
Tallinna õhusaastest 93% pärit transpordisektorist ja 7% statsionaarsetest allikatest 
(Lind, 1999). On leitud, et liikluskiirus linnades väheneb iga 10 aasta jooksul 5% 
(EFTE, 1994) ja liiklusummikute probleem kasvab koos linnade suurenemisega 
(Dasgupta, 1993). Lisaks sellele võib välja tuua suurenenud õhusaaste , liiklusest 
tingitud  müra , liiklusturvalisuse, teedeehituse tõttu loodusmaastike degradeerumise, 
teede rajamisega kaasnev suurendab teede domineerimist linnakeskkonnas, transpordi 
osakaal CO2 emissioonis (ulatub 25%-ni) aitab kaasa kliima soojenemisele.  
Seega on Tallinna õhukvaliteedi paranemise üheks  eelduseks  säästev transport. 
Teoreetiliselt on transpordi säästlikumaks muutmiseks mitmeid erinevaid võimalusi, 
kuid ainuüksi poliitilisel tasandil tehtud muudatused ei too ühiskonnas kaasa soovitud 
säästvat käitumist. Transpordikäitumise säästvaks muutmisel eristatakse struktuurilisi 
barjääre (linnakeskkonna  planeerimine , majanduslikud põhjused, tööstuse olemasolu), 
majanduskasvu eelistamist (mis takistab säästliku transpordi väljakujunemist) ning 
kultuurist ja inimeste elulaadist tulenevaid barjääre (Andersson, 1997).  
Praktilisest  aspektist lähtuvalt tuleks transpordi kasutamise säästlikumaks muutmiseks 
ümber kujundada väga palju tahke inimese elus, eelkõige aga muuta inimese elulaadi 
(Andersson, 1997). 
Van Vugt, Van Lange ja Meertens (1995) väidavad, et auto eelistamisel 
alternatiivsetele transpordivalikutele mängib suurt rolli ajakulu ja kindlustunne, et 
jõutakse soovitud kohta õigeks ajaks. Autokasutamise suure  osakaalu  põhjusena 
nähakse ka arenevate maade püüdlust modernse elulaadi, käitumise ja väärtuste poole. 
Modernse elulaadi  põhilisteks  tunnusjoonteks on kõrge  mobiilsuse  ja vabaduse tunne 
(Andersson, M. 1997), mis seostub suuresti isikliku auto omamisega (Thynell 1997). 
Lääne maailm on adopteerinud auto nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt ning autol on 
sageli kultuuriline ja sotsiaalne tähendus, mida ei saa asendada  teist sorti 
energiasäästlikumate ning keskkonnasõbralikumate transpordivahenditega (Thynell, 
1997).  Isiklik auto on andnud kontrolli aja, ruumi ning liikumiskiiruse üle. Küsimus 
 

ei ole mitte ainult liikumise mugavuses, vaid ka elulaadis,  staatuses , psühholoogias, 
sotsioloogias , rahas ja võimus (Goodwin. Tsit Thynell, 1997:35). Autode  omamise  ja 
kasutamise tähenduse  uurimisel  on leitud, et need loovad kaitstuse,  autonoomia  ja 
prestiizi tundeid ning teevad seda tunduvalt suuremal määral kui suudab ühistransport 
(Hiscock,  MacIntyre,  Kearns,  Ellaway, 2002). Tänapäeva maailma 
transpordipoliitikas on täheldatav uus  realism , mis väljendub järgmistes arusaamades 
(Banister 1997): transpordi areng ei ole säästlik; uute teede rajamine ei paranda 
olukorda, kuna lahendused ei suuda nõudmistele järgi jõuda; olukorra lahendamiseks 
otsitakse võimalusi piirata auto kasutamist; vajadus vähendada transpordist tulenevaid 
keskkonnamõjusid; ainsaks võimalikuks viisiks, kuidas lahendada nii liiklusummikud 
kui ka keskkonnaprobleemid, on kasutada vähem autosid. 
Paljud inimesed näevad linna elamiseks vaenuliku, räpase, ohtliku ja mitteturvalise 
keskkonnana. See tingib kolimise äärelinnadesse, sealt maale ja omakorda tagasi 
linna. Samas on linnadel tohutu potentsiaal pakkumaks sõbralikku, puhast, ja turvalist 
keskkonda (Banister, 2000).  
Toetudes väliskeskkonna võimalustele, propageerib ühiskond uusi väärtusi muutmaks 
elulaade keskkonnasõbralikumaks. Sellisteks välise keskkonna piiranguteks on 
linnaplaneeringud. Säästev  linnaplaneering on linna terviklik planeerimine 
eesmärgiga rahuldada   linnaelanike  sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused 
võimalikult väikese otsese ja kaudse energia- ning materjalikuluga, otstarbeka 
maakasutusega keskkonda kahjustamata.  
Säästva linnaplaneeringu toetamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi (Kjaersdam, 
F.1997. Tsit.  Tengström , E. 1997):  
Linnakeskuste rekonstrueerimine eesmärgiga vähendada autoliiklust ja eelisarendada 
ühiskondlikku transporti. 
Kompaktse linna idee, kus eesmärgiks on takistada suburbaniseerumist, mis 
suurendaks mobiilsust. Linnas tuleb vabad pinnad muuta eluasemeteks, mitte 
ametiruumideks. Linna ümbritseks aga väljaehitamata looduslikud alad. 
Ühistransporti toetav  planeering, kus ei mängi olulist rolli mitte  vahemaa  
linnakeskusega vaid ühistranspordi süsteemi kaugus elu- ja töökohast. Mida kaugemal 
on ühistranspordi  peatused nii töö kui ka kodukohast, seda kõrgem on autokasutamise 
tase.  
Lineaarse linna idee, kus strateegilised kohad linnas asuvad ühistranspordiga 
 

ligipääsetavates kohtades. Ühistransport moodustab lineaarse keti, mille lülideks on 
asutused, kauplused, haiglad jne … 
Nendele arusaamadele toetudes loodame leida lahendusi kvaliteetsema elukeskkonna 
rajamiseks Tallinnas. 
 
Probleem 
Kasvava autostumise ja vaeglinnastumisega kaasnev süvenev linnakeskkonna 
kvaliteedi halvenemine ja sellest tulenevad mõjud inimeste tervisele ning 
elukvaliteedile. 
Projekti eesmärgid:  
- Uurida inimeste teadlikkust ja häiritust transpordiga seotud 
keskkonnaprobleemide osas (õhusaaste, tolm, müra, vibratsioon , haljasalade 
pindala vähenemine) 
- Uurida Tallinna elanike informeeritust keskkonnaseisundi ja selle võimalike 
mõjude (hingamisteede haiguste sagenemise) kohta. 
- Uurida Tallinna elanike teadlikkust, valmisolekut ja ootusi transpordiga seotud 
keskkonnaprobleemide lahendamiseks; 
- Uurida elanike hinnanguid keskkonnale, samastumist keskkonnaga ja 
elukvaliteeti. 
- Monitooringusüsteemi väljatöötamine Tallinna transpordikasutamise 
arengutrendide jälgimiseks. Sellega seoses planeeritakse kordusküsitlusi iga viie 
aasta tagant ( eelmine  uuring toimus aastal 2000). 
Uurimuse eesmärgiks oli Tallinna elanike poolt linnakeskkonnale antavate hinnangute 
ja keskkonnateadlikkuse  väljaselgitamine . Eesmärgi täitmiseks on oluline välja tuua 
järgmised ülesandeid: 
Keskkonnateadlikkus:  Keskkonnateadlikkuse moodustavad inimeste  faktilised  
teadmised keskkonna olukorrast, keskkonnaprobleemidest ning inimestevaheliste 
suhete ning mõjude mõistmine ja valmisolek nendega arvestada praktikas. Milline on 
inimeste keskkonnateadlikkuse tase ja kuivõrd see seostub nendepoolse käitumisega? 
Näiteks kas tehakse midagi saaste vähendamiseks ( automootori  väljalülitamine 
seisuajaks, ühistranspordi või jalgratta kasutamine), milliseid keskkonda parandavaid 
ettevõtmisi pooldatakse  (jalakäijate  tsoonide  laiendamine, jalgrattateede rajamine).  
Keskkonnateadlikkuse alla kuulub looduskeskkonna- ja keskkonnakaitsega seotud 
 

mõtete, suhtumiste ja käitumisviiside süsteem ( Raudsepp , 202, 36). 
Keskkonnateadlikkus võib avalduda teoreetiliste vaadetena ja igapäevamõtlemises, 
keskkonnasõbraliku tarbimisena kui ka igapäevaelu valikutes. 
Keskkonnateadlikkusel on kognitiivsed, hinnangulised ja käitumuslikud 
komponendid.  
Analüüsi eesmärgil on otstarbekas jaotada keskkonnateadlikkus  erinevateks  osadeks
a.  kognitiivne   komponent : teadmised, ettekujutused ja arusaamad 
(keskkonnaprobleemide  teadvustamine ).  
b. hinnanguline komponent: keskkonnaga seotud hoiakud ja normid.  
c. käitumuslik komponent: konkreetne keskkonda  mõjutav  tegevus ( elulaad
(Raudsepp, 2002). 
Projekti raames töötati välja keskkonnateadlikkuse skaala ning viidi läbi selle 
prooviküsitlus. Analüüsitakse keskkonnateadlikkuse seost keskkonnasõbraliku 
käitumisega. Näiteks kas keskkonnateadlikkuse aste mõjutab keskkonnasõbralikku 
käitumist (antud juhul auto kasutamisest loobumist või siis auto 
keskkonnasõbralikumaks  muutmist , jalgratta kasutamist)? Milliseid 
keskkonnateadlikkuse tüüpe on võimalik välja tuua? Näiteks inimesed, kelle 
keskkonnateadlikkuse on kõrge, kuid kes ei käitu keskkonnasõbralikult. Kuna 
tegemist on kordusuuringuga, siis annab see võimaluse võrrelda ka 
keskkonnateadlikkuse dünaamikat aastatel (2000 – 2006).  
 
Elu kvaliteet: Elu kvaliteeti mõõdetakse nii objektiivsete kui ka subjektiivsete 
indikaatoritega. Inimeste eluga rahulolu uuringutest on  selgunud , et isiksuslikud 
näitajad (perekonnaseis, haridustase jne) mõjutasid üleüldist heaolu kõige vähem (4-
7% varieeruvusest), järgmisena asetusid objektiivsed indikaatorid, mis seletasid 14-
23% üldisest varieeruvusest ja kõige enam mõjutasid üleüldist heaolu subjektiivsed 
hinnangud  (48-58%). Seega, kui tahame inimeste heaolu mõjutada, tuleb arvestada nii 
objektiivseid (kuriteo ohvriks  langemine ; tervishoiuasutuste külastamine, jne) kui ka 
subjektiivseid (rahulolu tervise, vaba aja, sotsiaalsete suhete ja finantsolukorraga) 
tegureid. Sama näitasid ka elanikkonna uuringud. Sellest tulenevalt on olulisem 
keskkonna  tajumine , mitte aga keskkond ise.  
Informeeritus: Kuivõrd Tallinna elanikud on informeeritud keskkonnaseisundi 
olukorrast ja selle võimalikest mõjudest oma tervisele. Kas ja kuidas on püütud 
 

sellealast informatsiooni leida? Kuivõrd ollakse teadlikud keskkonnaseisundi kohta 
kehtestatud normidest? 
Häiritus: Kas ja mil määral häirivad  vastajaid  transpordiga seonduvad 
keskkonnaprobleemid (õhusaaste, tolm, müra, vibratsioon)? Kas selle tõttu on elus 
midagi muudetud (pestakse sagedamini aknaid, jalutatakse magistraalteedest eemal, 
ollakse  vahetanud korterit jne)? Kas mõni transpordiliik häirib enam kui teine? 
Mure keskkonnaseisundi pärast: Keskkonnaprobleemide oluliseks pidamine on 
uuringutes valdavalt  seostatud noorema  ea, kõrgema hariduse ja poliitilise 
radikalismiga.  
Autode tähendus ja  seotus  inimeste elulaadiga. 
Eri transpordiliikide kasutamist mõjutavate tegurite fikseerimine ja analüüsimine.  
Uuringutulemused  on kasutatavad Tallinna elanike hinnangute ja rahulolu 
analüüsimisel ja selle arvestamisel arengukavades. Lisaks annavad antud uurimuse 
tulemused võimaluse prognoosida potentsiaalseid transpordikasutuse muutusi ja selle 
mõjutamise väljavaateid.  
 
Ankeet koostati Tallinna Ülikooli uurimisgrupi poolt, võrreldavuse tagamiseks lähtuti 
2001.a. ankeedist. Uurimisgruppi kuulusid Jüri Uljas (projekti juht), Reet Reispass, 
Ave  Uudmäe  ja Thea  Rumberg . Nõu ja jõuga aitas  ankeedi  parendamisele kaasa Jüri 
Kruusvall .  
Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti 
elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi 
Hansonil. 
Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo  Pauklin  (Eesti Keskkonnauuringute 
Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna  Keskkonnaamet ,  
juhataja asetäitja). 
Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS 
Emor . TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute  valim moodustatakse isekaaluvana, st et 
kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed 
esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi.  Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid 
jooksvad  rahvastikuandmed  seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga 
Omnibuss-küsitlusega  152 inimest. Andmestik koguti seega 5 järjestikulise küsitluse 
käigus ajavahemikus august – november 2000. Valimi üldiseloomustamiseks on 
 

järgnevalt toodud vastajate sugu vanusegruppide lõikes. Nii soo kui ka vanuse on 
jätnud märkimata 2,2% vastanutest.  
 
Tabel 1 Sooline ja vanuseline jagunemine 2000.a. küsitluses (%-s).  
 
Mehed 
 
 
Naised 
Kokku 
15 – 19 aastat 
8,5% 
5,7% 
6,8% 
20 – 29 aastat 
22,5% 
16,2% 
18,5% 
30 – 39 aastat 
16,7% 
17,7% 
16,8% 
40 – 54 aastat 
24,0% 
29,0% 
26,2% 
55 – 64 aastat 
17,4% 
15,6% 
16,0% 
65 ja vanemad 
10,9% 
15,9% 
13,5% 
Kokku valimis 
42,5% 
55,2% 
97,8% 
 
2006.a. uurimuse läbiviimisel kasutati ankeetküsitlust, kus ligemale ½ küsimustest 
kordasid 2000.a. kasutatud küsimusi .  
Küsitlus viidi läbi TNS Emor–i poolt korraldatavate omnibuss-tüüpi uuringute 
raames. Küsitletavate valim oli moodustatud „isekaaluvana“, st kasutati üldkogumi 
proportsionaalset mudelit ja mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Üldkogum 
oli jaotatud piirkondadeks. Igas piirkonnas teostatati kaheastmeline valik. Esmased 
valikuühikud olid valimipunktid (täpsustusega kuni lähteaadressi tasandini), mis valiti 
juhuvalikuga asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Valiku 
baasiks oli  Rahvastikuregister . Igas esmases valikuühikus valiti seejärel teisesed  
valikuühikud – inimesed. Küsitletavate  valikuks  valimipunktis kasutati lähteaadressi 
meetodit, mis kujutab endast reeglite kogumit lähteaadressist edasiliikumise 
marsruudi, majade ja  korterite /leibkondade valikuks. Arvestades inimeste 
valikutõenäosust ja nendega kontakti saamise võimalust, võib kirjeldatud meetodil 
saadud valimit nimetada isekaaluvaks, st üldkogumit  proportsionaalselt  esindavaks. 
See annab võimaluse  üldistada  saadud tulemusi Tallinna elanikele.  
Küsitlus viidi läbi ajavahemikul maist novembrini 2006. Kuna selle küsitlusega saadi 
elanikkonna proportsionaalne mudel, siis lähipiirkondade elanike suurema esindatuse 
tagamiseks korraldati detsembrikuus lisaks postiküsitlus, millele vastas kokku 1776 
inimest.  
 
 
 
 

 
 
Tabel 2 Sooline ja vanuseline jagunemine 2006.a. küsitluses (%-s).  
 
Mehed 
Naised 
Kokku 
15 – 19 aastat 
8,4% 
5,4% 
6,5% 
20 – 29 aastat 
20,0% 
16,6% 
17,9% 
30 – 39 aastat 
16,7% 
16,3% 
16,5% 
40 – 54 aastat 
26,4% 
27,5% 
27,1% 
55 – 64 aastat 
14,3% 
15,8% 
15,3% 
65 ja vanemad 
14,1% 
18,4% 
16,8% 
Kokku valimis 
38,0% 
62,0% 
100% 
 
Tabel 3 Vastajate vanuseline jagunemine maa ja linna lõikes 2006.a. küsitluses 

(%-s).  
 
Linn 
Maa 
Kokku 
15 – 19 aastat 
6,6% 
6,8% 
6,6% 
20 – 29 aastat 
17,4% 
18,6% 
17,7% 
30 – 39 aastat 
15,3% 
20,3% 
16,5% 
40 – 54 aastat 
25,5% 
31,2% 
26,9% 
55 – 64 aastat 
16,2% 
13,1% 
15,5% 
65 ja vanemad 
19,1% 
9,9% 
16,9% 
Kokku valimis 
75,8% 
24,2% 
100% 
 
Võrdlus statistilistega andmetega  lubab väita, et …  
Tallinnas on kõikides vanusegruppides kokku mehi 45,8% ja naisi 54,2% 
( Maakonnad  arvudes 1995-1999. Tallinn 2000). 15 aastastest ja  vanematest  Tallinna 
elanikest moodustasid vanemad kui 65 aastased elanikud 16,9% (Maakonnad arvudes 
1995-1999. Tallinn 2000), meie küsitluses 13,5% vastanutest.  
Töö loetavamaks muutmiseks on arvud ümardatud  täisarvudeks  vaid ankeedi 
üldandmed on esitatud komakohtadega. Antud ülevaates esitatakse kõige üldisemad ja 
olulisemad tulemused, samas võimaldab andmestik mitmes valdkonnas väga 
põhjalikku süüvimist. 
 
Oodatavad tulemused 
Säästliku arengu eelduseks on muutused inimeste mõtteviisis ja suhtumises 
keskkonda. 2000.a. läbiviidud uurimuse (Uljas, 2001)  kordamine võimaldab 
fikseerida  toimunud muutusi ja analüüsida seda, kuivõrd säästva arengu idee ja sellest 
tulenevad arusaamad on juurdunud inimeste väärtusmaailmas. Kordusuuringu 
teostamine annab võimaluse pakkuda välja baasindikaatorite süsteem Tallinna linnas 
 

toimuvate muutuste fikseerimiseks transpordi kasutamise ja säästlikkuse vallas. 
Lisaks käesolevale raamatule on uuringutulemusi kavas publitseerida ka artiklitena 
ajakirjades  Local  Environment jm. Antud projekti raames on plaanis tutvustada 
uurimuse tulemusi ka mitmetel seminaridel. 
Antud uurimus sai teoks tänu Tallinna Ülikoolis läbiviidud Tallinna  linnale  suunatud 
uurimisprojektide konkursile, mille üheks 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #1 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #2 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #3 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #4 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #5 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #6 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #7 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #8 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #9 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #10 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #11 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #12 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #13 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #14 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #15 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #16 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #17 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #18 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #19 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #20 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #21 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #22 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #23 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #24 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #25 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #26 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #27 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #28 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #29 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #30 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #31 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #32 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #33 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #34 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #35 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #36 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #37 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #38 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #39 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #40 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #41 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #42 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #43 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #44 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #45 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #46 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #47 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #48 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #49 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #50 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #51 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #52 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #53 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #54 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #55 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #56 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #57 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #58 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #59 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #60 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #61 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #62 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #63 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #64 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #65 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #66 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #67 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #68 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #69 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #70 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #71 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #72 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #73 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #74 Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007 #75
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 75 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anne Kivinukk Õppematerjali autor

Lisainfo

Tallinna Ülikooli ja SA REC Estonia kordusuuring transpordi, keskkonna ja elukvaliteedi kohta Tallinnas.
Säästev areng , transport , elukvaliteet , jalakäija , liiklus , vaatlus , ülekäigurada

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
1072
pdf
Logistika õpik
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
477
pdf
Maailmataju
343
pdf
Maailmataju uusversioon
284
pdf
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun