Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2 1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk, http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.htm 28/02/10 Majanduslikud eeldused Suurbritannia põllumajandus on tootlik ja teadusmahukas. Et palju põllumajandussaadusi veetakse sisse, on säilinud ainult kõrge tööviljakusega farmid. 1950.- 1980. aastatel suurenes põllumajanduse toodang kaks korda, kaks korda vähenes ka töötajate arv ning farmide arv vähenes 40% võrra, mis
km. Käru vald asub Rapla maakonna kaguosas. Eesti kontekstis asetseb vald Kesk Eestis ning piirneb: põhjas Rapla maakonna Kaiu valla, läänes Rapla maakonna Kehtna valla, idas Järva maakonna Türi valla Väätsa valla ja lõunas Pärnu maakonna Vändra vallaga. Valla keskuseks on Käru alevik, milline paikneb ka valla geograafilises keskmes. Märjamaa vald on pindalalt Eesti suurim vald, mis paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn Pärnu maanteed, ulatub Harjumaast Pärnumaani. Siin ristuvad põhjalõuna suunaline Tallinn PärnuIkla maantee (Via Baltica) ja idalääne suunaline TartuPaideMärjamaaHaapsalu tee. Maakonnakeskus Rapla on 30 km kaugusel, Tallinna ja Pärnu on võrdselt 65 km ja Haapsallu ning Türile ligikaudu 80 km. Vallas on 82 küla. Valla keskuseks on ca 3300 elanikuga Märjamaa alev, mis on kaasaegse infrastruktuuriga linnatüüpi asula, siin asuvad gümnaasium, rahvamaja, kino, ujula, kaks võimlat,
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................
Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Riia toomkirik on olnud eeskujuks ka Eesti ala kirikutele. Lääne-Eestis ja saartel kerkivad ühelöövilised kirikud (Haapsalu linnusekirik, maakirikud Kaarmas, Kihelkonnas, Ridalas, Pöides, Karjas, Muhus jt)
kaudu Aadelkonna kujunemine: selle kohta on allikaks Taani hindamisraamat, mis koostati 1241. a; seal on kirjas PõhjaEesti külad, kirjas ainult kolm mõisa, 115 vasalli nimed, kellest ligi 10% eesti päritolu; kõige vähem oli vasalle ordualal, kõige rohkem läänistamisi toimus HarjuVirus vasalli elamuks hakati 14. sajandil rajama tornlinnuseid keskmine mõis oli viieadramaaline ja enne 1343. a oli HarjuVirus 23 mõisa sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248. a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, VanaPärnu, UusPärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide 2.2 Jüriöö ülestõus (1343 1345) Ülestõusu põhjused: 1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda läänistamine oli HarjuVirus arenenud kõike kaugemale kõige kõrgem maksukoormus Taani kuningas oli hädas probleemidega omal maal ja plaanitses siinsete alade müüki
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksge
Mägi-Krimm, Muinas-Egiptus, Vana- Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari- Venemaa. Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi (Suurele Munamäele), Väike Tütarsaar (Väikesel Tütarsaarel). Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Euroopa, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, taide Pariis, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik ja vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne
Kõik kommentaarid