HAABERSTI Haabersti linnaosa Rahvastik Rahvastikuregistri andmetel 41 549 elanikku (1.jaanuar 2011) ●eestlasi 49,2% ●venelasi 41,1% ●ukrainlasi 4,1% ●valgevenelasi 2,2% ●soomlasi 0,7% ●juute 0,5% ●teistest rahvustest 1,9% Haabersti mõis Haabersti praegu
Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja, Vesti Nedeli, Vikerraadio sportnet.ee, Harju Ekspress, Linnaleht MKEstonia, taninfo.ee, Tallinn, Haabersti Postipoiss, Linnaleht kuhuminna.ee, Kesklinna Sõnumid, Kristiine (venekeelne), The midateha.ee Leht, Lasnamäe ajaleht, Baltic Times Mustamäe ajaleht, Nõmme Sõnumid, Pirita leht, Põhja Tallinna Sõnumid, Sporditäht,
3 3 6 20 raamatut. Postitada enda isiklikku blogisse vähemalt 1 kord kuus, 1 2 et tekitada endale 1 püsivad lugejad. Osaleda võimalikult palju TTÜ Akadeemilise naiskoori üritustel, et 8 6 14 ennast arendada ja võimalikult palju uusi tutvusi saada. Korraldada Haabersti linnaosas koostöös noortekeskusega vähemalt üks üritus, 7 5 12 aidata sellega kaasa Haabersti linnaosa noorte aktiivsuse tõstmisele. Iseseisvalt majanduslikult toime tulla ehk sõltuda 10 8 18 rahaliselt vähem oma vanematest. Suhelda rohkem oma perekonnaga,
kohusetundlik ja viisakas meesterahvas. Ma olen läbinud Tallinna Astangu Kutserehailitatsiooni Keskuses kursuse AO, mille lõpetasin 2009. aastal ja sain sealt Arvutioskuste tunnistuse, mis vastab standartidele AO1-7. Ja minu arvutioskused on kesktasemel. Palgasooviks on mul praktikaajaks ½ Eesti keskmist Lisaks maksab Töötukassa minu praktikaajal teile veel toetust selle eest, et te mind valisite. Minu kontaktisikuks on pr. Lea Kasvandik Tallinna Vaimsetervise Keskuse, Haabersti Klubimaj Töö- ja Koolitusüksuse juhendaja, Tema kontaktid on [email protected] ja telefon argipäeviti 8.00-16.00 on 6579438 Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite minuga ühendust võtta argipäeviti kella 9.30-16.00 telefonil 6579455 ja õhtuti alates kella 17.30-st 6585520, minu elektronposti aadress on [email protected].
Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli maailmameistrivõistluste hõbemedal 1984. aastal. Sport andis Annale hea tööd ja kõrgharidust. 1981–1986 GCOLIFK (Moskva kehakultuuri ja spordi Ülikool), iluuisutamise treener/kehakultuuri õpetaja Alates 2005 V kategooria Eesti treener Praegu ta on Tallinna Rocca al mare uisukooli treener ja direktor. Töökogemus/praktika: Alates 2006 Eesti iluuisutamise koondise peatreener Alates 2004 MTÜ Haabersti Uisukooli direktor/treener 2001–2004 OÜ Rocca al Mare Uisukooli direktor/treener 2000–2001 Haabersti Vaba Aja Keskuse juhataja Alates 1999 „Anna Levandi iluuisutamisklubi” president/peatreener 1999–2000 Tallinna Jääspordi Kool — õppeala juhataja 1995–1998 Treener Lillehammeri (Norra) iluuisutamisklubis Töötanud erinevates iluuisutamise suvelaagrites Soomes, Rootsis, Norras treeneri ja koreograafina 1971–1996 Tegeles aktiivselt spordiga
4. 0-alternatiiv - oleks olukord, kus uut spaa kompleksi koos kõige kaasnevaga ei tule ja kõik jääb nii nagu praegu on, sellega kaasneb, aga see,e t kui järve eest ei hoolitseta ja seireid ja puhastusi ei tehta, siis vee kvaliteet langeb ja võib saada ohtlikust inimestele. 5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund 3.1 Asukoht Harku järv (varem Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv) asub Tallinna läänepiiril ja on koos Tiskre ojaga Haabersti linnaosa piiriks Harku vallaga. Pildil vasakpoolsel järvekaldal on näha rajatava spa ala. 3.2 Geograafiline ehitus See on looduslik järv, mille pindalaks on mõõdetud 1,64 km², pikkus 2 km, laius 1,16 km ning sügavuseks kuni 2,5 meetrit (keskmine sügavus on 1,6m, sügavaim koht asub kirdekalda lähedal). Kaldajoone pikkuseks on 6,647 km
Tallinna Loomaaed on ainuke loomaaed Eestis. Loomaaed asub Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsas. Tallinna loomaaed asutati 25. augustil 1939. Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol. Illu suri pommi plahvatusel. Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. 1989 valmis elevantide maja, 1999 valmis troopikamaja.
...............5 2.5. Keemilised ohutegurid...................................................................................5-6 KOKKUVÕTE.................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Käesolev ohutegurite kaardistus on koostatud Haabersti Sotsiaalkeskuse 2014. aasta Töökeskkonna Riskianalüüsi loengu, koolituse ning interneti lehekülgede materjale kasutades. Riskianalüüs meie asutuses on veel tegemata, seega saan kasutada üldisemaid andmeid ja materjale, kuid tabelite kokkupanemisel olen siiski lähtunud eelkõige enda isikliku tööpiirkonna olukorrast. 1. TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜSI ÜLDISELOOMUSTUS Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja peamised ohutegurid töökeskkonnas. Hinnatakse
võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa meistrivõistlustelt viis. Lisaks on ta kaks korda võitnud Euroopa juunioride meistritiitli. Erinevatel turniiridel (World Cup, Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei Budõlin saavutanud 9 esikohta. Indrek Pertelson Indrek Pertelson on Eesti judoka (juudomaadleja) ja ettevõtja. Sündis 21. aprillil 1971 Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 113 kg. Ta on õigeusuline. Ta on olnud Haabersti Perespordikeskuse (Arigato spordiklubi) juhatuse esimees ja spordiklubi Condor omanik. Pärast Arigato spordiklubi pankrotti lahkus Pertelson Eestist ning tegutses Venemaal Tjumeni oblasti judokeskuses Martin Padar Martin Padar on Eesti dzuudomaadleja. Sündinud 11. aprillil 1979 Tallinnas Martin Padar oli 2008. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial Eesti lipukandjaks. 26. aprillil 2009 võitis Martin Padar Thbilisis toimunud Euroopa meistrivõistlustel judos
Haabersti Vene Gümnaasium KALAKASVATUS Marina Martsenko 10 klass Mis on kalakasvatus? Kalakasvatus on akvakultuuri ehk vesiviljeluse haru, mis tegeleb kalade kasvatamisega kalakasvandustes peamiselt inimeste toiduks. Hariliku tuunikala kasvatamine Maailma Looduse Fondi andmetel ilmus 1996.a. Vahemere vetesse Hispaanias esimene tuunikala sump. Aastaks 2001 oli neid 12 Hispaanias, Itaalias, Maltal ja Horvaatias. Aastaks 2005 oli nende arv juba üle 40 levides Türki, Küprosele, Tuneesiasse ja Liibüasse. Kalu kasvatatakse 3 kuni 4 aastat ujuvates sumpades, eesmärgiga kasvatata tuunikalu 30-70 kilogrammini. Tuunikalade suremus on jätkuvalt kõrge tingituna stressist ja naha kahjustustest. Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Pildil on väga suur tuunikala,oli müdunud Tokias Lõhekasvatus Lõhed...
KESKERAKONNA SAAVUTUSED JA PARIMAD TEOD 1. Tasuta ühistransport 2. Renoveerimised 3. Lasteajad 4. Teede korrashoid 5. Sotsiaaltoetused 6. Uued töökohad Mida saadame korda järgmise nelja aasta jooksul Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad! Tasuta ühistransport ka rongiliiklusele! Mustamäele luteri kirik! Viru kaasaegseks jalakäijate tänavaks! Linna panus koolitoidule kahekordseks! Rekonstrueerime Haabersti ristmiku! Panustame teedesse igal aastal 25 miljonit eurot! Rohelise kaardi soodustused ka toidukaupadele! http://www.tubechop.com/watch/1859993
Essekonkurss Liikumine tervendab maailma Leonid Gorbatš Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium (vene õppekeelega kool) 11B klass Ehitajate tee 68-97 [email protected] 55536221 Juhendaja: Marina Rüütel Tallinn 2014 Liikumine tervendab maailma
eriliselt eestipärase aine otsimine (Mälgu ja Gailiti rannaromaanid); tööpaatos ja kodumaad ülistavad luuletused; kirjanduses selge opositsioon vaikiva oleku ametlikule positiivsusele (Tammsaare, luulerühmitus Arbujad). Anneli Oidsalu 16 August Mälk (1900 1987) Lagle talu Haabersti linnaosas Taela tänavas on Romaani- ja novellikirjanik, tuntud olnud pärast Eesti taasiseseisvumist Tallinna linna omanduses. Mälgu talu renoveeriti mereainese kujutamisega, rannaromaanidega. Haabersti linnaosa valitsuse eestvõttel, kuid müüdi 2000. a lõpus ehk Jüri Mõisa linnapeaks A
Rühmasiseselt, internetis, üleskutsetena. Planeeringutes osalemine. Tallinna sadamate maismaaühenduse tehniline projekt võitlus alates 1998 aastast seoses Pääsküla möödasõidutee planeerimisega Tallinna üldplaneeringu raames Harku metsa; õnnestus kaitsta Harku ja Stroomi metsa uue kavandatava transiitmagistraali eest maismaaühendus tuleb piki Paldiski maanteed ja Harku-Laagri teed (Tallinna Linnavalitsuse otsus 2006); Merirahu elamurajooni DP - Haabersti linnaosa; NTS vaidlustas seadusevastase mereäärse kaitsemetsa maharaiumise, samuti 1995.aasta detailplaneeringu õigusvastase menetluse; detailplaneering ja puude raie kaitsemetsas tunnistati Keskkonnakaitse Inspektsiooni ja maavanema poolt 2001.aastal seadusevastaseks - Linnavalitsust kohustati viima DP seadustega vastavusse; nüüd on alal uus DP); Kaks projekti 2015 aastal. Ühena viimastest ettevõtmistest käesoleval kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5
Mul oh huvitav, kuidas eri vanuses inimesed on tuntud teosed Mozarti, ja kuidas need on seotud klassikalise muusika, veel ma olen uudishimulik teada, mis muusikastiili nad eelistavad. Hüpotees: klassikaline muusika on populaarne tänapäeval, palju inemesi kuulavad see muusika ja teavad Mozartist palju. Käesoleva töö eesmärk: selgita välja, mis Mozarti tööd on kõige populaarsed hulka 6. 8. Ja 10.klassidesse õplilased ja kooliõpetajad Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumis, välja selgitada, kuidas nad on seotud klassikalise muusika ja õppida nende muusikalisi eelistusi.Veel ma tahan teada, kui palju õpilased ja õpitajad teavab tema elust. Töö ülesanned: · Lugeda ja analüüsida teadus-metodoloogialist kirjandust; · Koostada küsitlust 6-,8- ja 10. klassi õpilastele ja õpetajale ; · Analüüsida kogutud ja uuritud andmed.
mahetalunikest partnerid, kellelt saab mahetoitu otse osta. Nii jõuabki märkimisväärne osa kodumaistest mahesaadustest tarbijani ilma vahendajate abita. Sageli toovad talunikud kauba lausa koju kätte. Mahetoitu müüvad poed Mahemarket Biomarket Lõuna-Eesti Taluturg Ökopood Mahewärk Mahe Mees Ökosahver Ökotreff Mahetoit tavakaubanduses Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaalimast Haabersti, Mustakivi ja Ülemiste Rimides Stockman Selver Prisma Maksimarket LA MUU Eesti esimene ökojäätis. La Muu missioon on muuta puhtast toorainest ökojäätis Eesti eelistatuimaks jäätiseks. La Muu valmib ainult mahepõllunduslikust toorainest, on valmistatud traditsioonilise Itaalia gelato jäätisemasinaga, ning mis peamine - maitseb naeruväärselt hästi! LA MUU TOITUGE TERVISLIKULT ! AITÄH KUULAMAST !
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja K...
Kool Tallinn nimi Tallinn 2009 Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, mis asub Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn jaguneb kaheksaks linnaosaks: Kesklinn, Haabersti, Mustamäe, Lasnamäe, Põhja-Tallinn, Nõmme, Pirita ja Kristiine. Tallinna vanalinn koosneb paesest kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paartuhat elanikku, kuid hakkas siis kasvama, olles nüüd enam, kui 400,000 elanikuga linn. 20. Sajandi teise poole alguses liideti Tallinnaga Nõmme ning hiljem alustati ka Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe ehitamisega, kuhu esialgu paigutati elama NSV liidust suunatud tööjõud
tõstmine Helkurite ulatuslikum 70% 71% 77% 75% 67% kasutamine Mingil määral peegeldab Tallinna erinevates piirkondades eksisteerivaid probleeme ka vastajate poolt rõhutatavad meetmed. Nii peavad näiteks kiirusepiiranguid väga olulisteks eelkõige Põhja-Tallinna (56%) ja Lasnamäe (55%) elanikud, samas kui Nõmmel peab seda väga oluliseks vaid 33% ja Pirital 30% vastajatest. Jalgrattateede eraldamist sõiduteest peavad väga olulisteks eelkõige Haabersti ja Põhja-Tallinna elanikud (mõlemates 82%). Samas Kesklinnas, kus seda oleks ka väga raske teoks teha, pidas seda väga oluliseks 66% vastajatest. Kontrolli tõhustamist rõhutavad enam Lasnamäel ja mujal (54%) ning kõige vähem Kesklinnas elavad vastajad (39%). Liikluse paremat planeerimist rõhutavad taas enam Lasnamäe elanikud (81%) ja kõige vähem Kesklinna ja Nõmme elanikud (mõlemates 64%). Teede paremat märgistust
lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need jagatakse suletud nimekirja alusel. Tallinnas on 8 valimisringkonda: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita 2 · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält)
Ettevõttest Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 243 kauplust (Eestis 82, Lätis 104 ja Leedus 57), sealhulgas Eestis: - 10 hüpermarketit - 12 supermarketit - 60 odavmüügikauplust Eestis kannavad Rimi odavmüügikauplused nime Säästumarket, Lätis ja Leedus on nimeks Supernetto. . Rimi Baltic on tööandjaks rohkem kui 10 000 inimesele. Rimi Eesti Foodis töötab neist 2700. ICA AB ICA AB (Rootsi) on üks Skandinaaviamaade juhtivaid jaekaubandusettevõtteid, omades üle 2250 kaupluse Rootsis, Norras ja Baltimaades. Kontserni kuulub ICA Sverige, ICA Norge ja Rimi Baltic ning Rootsis pangandusteenuseid pakkuv ICA Banken. Ettevõtte omanikeks on 40% osalusega Rootsi firma Hakon Invest AB ning 60% osalusega H...
AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Tallinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast, mis piirneb kagu poolt Kesklinna, lõuna poolt Kristiine ja edelast Haabersti linnaosaga. Linnaosa põhjapiiriks oleva rannajoone pikkuseks on umbes 20 kilomeetrit, mis moodustab 45% kogu Tallinna merepiirist. Põhja-Tallinna linnaosa moodustavad üheksa erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga piirkonda - Paljassaare, Kopli, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Merimetsa, Pelgulinn, Kalamaja ja Kelmiküla: Paljassaare asum paikneb Paljassaare poolsaarel Tallinna lahe läänerannikul. Paljassaare asumis elab ligi 600 elanikku
REFETAAT TEEMAL: "OSOONIKIHI HÕRENEMINE.PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS, KIIRGUSBALANSS. KASVUHOONEEFEKT." HAABERSTI VENE GÜMNAASIUM 11 KLASS MARINA MARTSENKO Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. "Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille
20702 5100010-1Ale 59.04235125.707747 20702 Roosna-Alliku vald 21787 5100009-1Ale 59.04197825.707382 21787 Roosna-Alliku vald 93902 4400032-1Alekere 58.95913226.811356 93902 Avinurme vald 4874 22701-1 Alema 59.09587124.340767 4874 Nissi vald 4875 22702-1 Alema 59.09344824.342254 4875 Nissi vald 4056 00122-1 Alemaa 59.43564224.612432 4056 Haabersti 133432 00125-1 Alemaa 59.4362 24.611 133432 Haabersti 22486 7000017-1Alesti 59.15757624.851746 22486 Kohila vald 22487 7000018-1Alesti 59.15771124.851850 22487 Kohila vald 28183 6500019-1Alevi 58.21644527.069061 28183 Ahja vald 28184 6500018-1Alevi 58.21599727.069642 28184 Ahja vald 91372 4900016-1Alexela 58.66010526.001317 91372 Põltsamaa vald 31208 4900017-1Alexela 58.66009226
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TALLINNA LINNA KAKUMÄE TEE JA NIGLI TÄNAVA NURGAL OLEVA ERAMUMAA DETAILPLANEERINGU ESKIIS Kursusetöö Õppeaines ,,Plaanimine ja teed" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ........................................... Ülo Amor Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD .........................................
Haabersti Vene Gümnaasium 10A klass Jan Kolossovski SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS REFERAAT Tallinn 2016 SISSEJUHATUS Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi keskpaigani. Soomuse materjal on enamasti terasest, kuid on kasutatud ka teisi materjale. Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel, ohvitseridevagun, üks või kaks meeskonnavagunit, remondivagun, kaks või rohkem kuulipildujavagunit ja kaks või rohkem suurtükivagunit, kindlasti oli suurtükiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun. AJALUGU Soomusrongide kasutus Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860. aastatel Ameerika kodusõja...
SISSEJUHATUS Töö uurimisobjektiks ja müügiobjektiks on Al Mare Galeriimaja, mis on ehitatud Rocca al Mare asumis, Haabersti linnaosas. Töö eesmärgiks on koostada kinnisvara arendusprojekti müügikorralduskava, lähtudes ülevaatest valitud Tallinna piirkonnast ja arendusprojekti tuludest ja kuludest vastavalt etteantud struktuurile. 1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Al Mare Galeriimaja; Linnaosa: Haabersti linnaosa, Tallinn; Asukoht: Kärneri tänav 3; Piirkonna arhitektuur: objekti lähemas ümbruses paiknevad 20-21. saj. ehitatud hooned, milles asuvad korterid, bürood, kauplused, spordiklubid ja söögikohad. Teeninduspunktid: kauplused ja teenindusettevõtted asuvad lähiümbruses, ühistranspordi peatused on ca 500 m raadiuses; Parkimiskohad: hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38.
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused...................................................
Mistahes ravimvormi ka ei kasutata, on kõige olulisem, et inimene ise mõistaks pikaaegse ravi vajalikkust. Samuti oleks oluline liituda psühhoteraapia rühmaga. Olulisel kohal on ka niinimetatud peresekkumine, mille eesmärk on muuta pere miljööd soodsamaks, jagada teadmisi haiguse kohta ja tõhustada pere oskusi stressiga toimetulekul. Nii Tartus kui Tallinnas on loodud spetsiaalsed päevakeskused psüühikahäiretega inimestele ja nad töötavad klubimaja põhimõtetel. (Tallinnas Haabersti klubimaja, Merimetsa tugikeskus, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus). Prognoos Skisofreenia kulg ja prognoos ei ole üheselt määratletavad. Raviga saab kergendada haiguse kulgu ja parandada oluliselt prognoosi, kuid ravi on pikaajaline ja ei kõrvalda haiguse tekkepõhjust. On kujunenud tavaarusaamaks, et üks kolmandik skisofreeniahaigeist paraneb hästi, teisel kolmandikul esineb püsivaid sümptomeid ja viimasel kolmandikul muutub haigus krooniliseks.
TALLINNA TEENINDUSKOOL MAAKONDADE TÖÖ Tallinn 2019 Sisukord: 1. Tallinn 1.1 Tallinna lühitutvustus 1.2 Transport Tallinnas 1.3 Turismiinfo Tallinnas 1.4 Tallinna Vanalinn 1.4.1 Tallinna Vanalinna lühitutvustus 1.4.2 Tallinna Vanalinna muuseumid 1.4.3 Tallinna Vanalinna vaateplatvormid 1.4.4 Tallinna Vanalinna söögikohad 1.5 Tallinn väljaspool Vanalinna 1.5.1 Muuseumid väljaspool Vanalinna 1.5.2 Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna 1.5.3 Söögikohad väljaspool Vanalinna 2. Maakond 2.1 Maakonna kirjeldus 2.2 Transport Tallinn-maakond 2.3 Vaatamisväärsused maakonnas 2.4 Toidukohad maakonnas 2.5 Majutuskohad maakonnas Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Transport...
Introduction Tallinn, the capital city of the Republic of Estonia and of the Harju county, is a town in North Estonia on the coast of the Gulf of Finland. It has nearly half a million inhabitants and covers an area of almost 160 sqkm. It is also an important economic and cultural centre and one of the main ports in the Baltic States. Tallinn is one of the oldest cities on the Baltic Sea. It is unique for its well-preserved architecture from the 13-15 centuries. In contrast to the ancient town-walls and towers, Tallinn of today offers modern hotels, restaurants, sport and cultural centres. Every five years national song and folk dance festivals take place in Tallinn. The yachting regatta of the 1980 Moscow Olympic Games was held at Pirita. History Tallinn means in English "Danish town". The place is believed to have been settled by Finno-Ugric people about 2500 BC. It was first marked on a map of the world by the Arab geographer al-I...
kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need jagatakse suletud nimekirja alusel. Tallinnas on 8 valimisringkonda: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti
Katsetused Colin Rowe ja Fred Koetteri põhjal Komposiitlinn on olemas. 19. saj lõpust levima hakanud modernism nägi oma õitsenguil mitmeid olulisi muutusi. Maailmas aset leidnud linnastumine ning inimese kui indiviidi tähtsus ja religioonist kaugenemine olid kõigest osa sellest. Arhitektuuris oli modernismi mõjutusteks mitmed uued ehitamisvõimalused. Üha enam püüdleti kõrguse poole ning taotleti funktsionaalsust. Ajal mil modernism taanduma hakkas võttis jõuliselt koha üle post-modernism, mis kritiseeris tugevalt just eelnevat. Colin Rowe ja Fred Koetter olid ühed mõjukamad ja tähelepanuväärsemad arhitektuuri ajaloolased ja kriitikud sellest ajast. Nende ühine teos "Kollaažlinn" on pälvinud suurt tunnustust üle maailma ning nende poolt välja käidud printsiipe on järgitud mitmeil pool. Kuid kas me inimestena üldse teame mida me tegelikult eelistame, näha taha...
relvi (2). 1.4 Pakiautomaatide asukohad · Tallinn/Harjumaa-Keila Selver, Laagri Maksimarket, Maardu Centrum,Tallinna Lasnamäe Prisma, Tallinna Nõmme Keskus, Tallinna Pirita Selver, Tallinna Tondi Selver, Tallinna Mustika Keskus, Tallinna Rotermanni Kvartali AatriumTallinna Merimetsa Selver, Tallinna Järve Keskus, Tallinna Haabersti Rimi, Tallinna Torupilli Selver, Tallinna Lasnamäe Centrum (RIMI), Tallinna Kristiine Keskus, Tallinna Sikupilli OnOff, Tallinna Solaris Keskus, Tallinna Rocca Al Mare Keskus, Viimsi Keskus; · Tartumaa-Elva Säästumarket, Tartu Lõunakeskus, Tartu Tasku moe- ja vabaajakeskus, Tartu Eeden, Tartu Rebase Rimi, Tartu Anne Selver, Tartu Zeppelin;
Konsum Veeriku Paide Konsum OG Elektra Viimsi Konsum Ülenurme Paide Maksimarket Prisma Kristine Maksimarket Tartu Paide OG Elektra Prisma Lasnamäe Lõunakeskus Peetri A ja O (Järvamaa) Prisma Mustamäe Meie pood Tartus Põltsamaa Konsum Prisma Rocca al Mare Rain Hulgi Sõbrakeskuses Põlva Konsum Prisma Sikupilli Rimi Tartu Pärnu Comarket Rimi Haabersti Selver Anne Pärnu Mai Selver Rimi Kaubahall Selver Jaamamõisa Pärnu Oja Comarket Rimi Lootsi Selver Ringtee Pärnu Port Arturi Toidukaubad Rimi Magistraali Selver Sõbra Pärnu Rimi Rimi Mustakivi Selver Veeriku Pärnu Suurejõe Selver Rimi Nurmenuku Semele ökopood Rapla Karmani Kaubamaja Rimi Põhja
Kohila Gümnaasium Oliver Saare KOOLINOORTE SUVI Uurimistöö Juhendaja: I. Oksaar Kohila 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................3 VABA AJA SISUSTAMINE.......................................................................4 UURIMUSTULEMUSED...........................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................11 LISA 1. Tegevusloaga noortelaagrid 2007..................................................12 LISA 2. Välislaagrid 2007.......................................................................16 LISA 3. Küsitlusleht.......................
Türisalu pank. Panga kõrgus läänes on 2931 meetrit, ida poolne ots on 46 meetrit madalam. Türisalu pank on negatiivset tuntust kogunud kui populaarne koht enesetapjate jaoks. 2008. aasta suvel paigaldati kogu Türisalu pankranniku pikkuses piire, mis ei lase autoga sõita panga äärele sellega üritatakse ära hoida tulevasi enesetappe ja õnnetusjuhtumeid. Türisalu pank 1.4 Veestik Harku järv ehk Haabersti järv ehk Loodjärv ehk Argo järv asub Tallinna läänepiiril. Järve pindalaks on mõõdetud 1,64 km² ning sügavuseks kuni 2,5 meetrit. See on kunagine Läänemere osa, mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajärjel omaette veekoguks muutus. Järve põhjas on 23 meetri paksune mudakiht. Harku järv on hea kalapüügiks, seal harrastatakse ka suplust ja veesporti. Vanasti nimetati Harku järve Loodjärveks. Nimetus tulenes sellest, et ülalt
• Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. • Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. Valimisringkonnad (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Valimisringkond nr 1 9 mandaati Kristiine linnaosa) (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Valimisringkond nr 2 12 mandaati Pirita linnaosa) (Tallinna Mustamäe ja Nõmme Valimisringkond nr 3 8 mandaati linnaosa)
Tallinn English College English Sergo Vainumäe 9A TALLINN Report Supervisor: Inge Välja Tallinn 2006 Order of contents: 1.Introduction 2.Toompea 3.Lower Town 4.Kadriorg and Pirita 5.Museums 1. Introduction Tallinn, the capital of Estonia, lies on the Baltic Sea. It is on almost the same latitude east St. Petersburg in Russia, Stockholm in Sweden and Stavanger in Norway, and covers 158 sq km. Tallinn was first marked on a map of the world by the Arab geographer al-Idrisi in 1154, its name then being Kolyvan (probably derived from the name Kalev). In the 13th-century Chronicle of Henricus de Lettis the town was called Lyndanise. Later came Reval (presumably after the old county of Rävala), the name used by the Germans who ruled the country for seven centuries. Russians then modified Reval...
Kuigi esialgu on esindatus suhteliselt tagasihoidlik, on siiski võimalik üht-teist mahedat toidukorvi tõsta. Tuleb ainult riiulite vahel põhjalikku uurimistööd teha. Suurema valiku mahetoitu leiab Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaalimast. Mõlemas poes on mahekaubale ka oma riiulid. Nt Pajumäe talu toodangut tuleb aga otsida ikkagi piimasaaduste hulgast ja Vändra Ökopagari tooteid leiva-saiariiulist. Rimi Haabersti, Ülemisiste ja Mustakivi poodides on eraldi mahe- ja talutoidu müügiala Talu toidab, kus leiab laia valiku kodumaist mahetoodangut. Rimihüpermarketites on müügil poe enda mahetoodete sari I Love Eco. Stockmannis on samuti müügil pisut suurem valik, aga eraldi letti mahetoidule pole. Selver, Prisma, Maksimarket jt poeketid müüvad samuti mahetooteid. 22 LA MUU
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
Valglinnastumine rahvastiku ümberasumine linnadest (taga)maale Teenindussektori kasv ja linnade konkurentsivõime arengutegurid 4. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod: 1. Tallinna Kesklinna rahvaarv on 2000 2011 kasvanud 0,8%, linna rahvaarv tervikuna vähenenud 0,9%. 2. Lisaks Kesklinnale on (kiiresti) kasvanud Pirita (66%) ja Haabersti (14%). 3. Enim on rahvaarv vähenenud Mustamäel ja Põhja-Tallinnas (6%). 4. Tallinna Kesklinna osatähtsus on ca 12% linnarahvastikust ja see arv on 2000/2011 võrdluses püsinud stabiilne 19 5. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. LINNADE RESTRUKTUREERUMINE Restruktureerumine kvalitatiivne muutus, areng või taandareng. OLULINE kasv või langus.
5% künnis tähendab, et kõik need nimekirjad, mis saavutasid valimistel vähem hääli, kaotasid need kõik. Kui aga taolistes nimekirjades keegi kandidaatidest sai täis isikukvoodi, siis osutus see poliitik loomulikult valituks. Asendusliikmena – nt valituks osutunud kandidaadi loobumisel, valituks osutunud kandidaadi asumisel valitsusse. 12 ringkonda 2015 aastal, osales kokku 872 kandidaati: 1 valimisringkond – Tallinn (9) – Haabersti, Kristiine, Põhja-Tallinn 2 valimisringkond – Tallinn (11) - Kesklinn, Lasnamäe, Pirita 3 valimisringkond – Tallinn (8) – Mustamäe, Nõmme 4 valimisringkond – Harjumaa (v.a. Tallinn) ja Raplamaa (14) 5 valimisringkond – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa (6) 6 valimisringkond – Lääne-Virumaa (5) 7 valimisringkond – Ida-Virumaa (8) 8 valimisringkond – Järva- ja Viljandimaa (8) 9 valimisringkond – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a. Tartu linn) (7) 10 valimisringkond – Tartu linn (8)
Ühiskonnaplaneerimine on koondnimetus erinevatele planeerimistegevustele, mille eesmärgiks on terviklik planeerimine erinevatel ühiskonna tasanditel. Terviklik planeerimine toetub nii territoriaalse- kui ka teemaplaneerimise põhimõtetele. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid (funktsioone või sektoreid) korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üldplaneering, Supilinna üldplaneering, Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering). Teema- ehk sektor- ehk funktsionaalne planeerimine käsitleb ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni käsitletaval territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut. Ühiskonnaplaneerimine, mis käsitleb tervet haldusüksust või muud moodi piiritletud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
